Mateus 10
Ixchivinti Dios (TEENT) vs NVT
1 Ju acsnich ju Jesús at'asanilh ju ixpumacaut'ui'an ix'amamaka'ui chai axtaknilh ixtachaput'an ni laich cataxcoxtuniya' ju lhacaticurulhni la'ixlacatuna'an ju lapanacni chai ni laich palai catanavi ju lapanacni ju ixtach'apata tachi chun ju tak'ank'at.
1 Jesus reuniu seus doze discípulos e lhes deu autoridade para expulsar espíritos impuros e curar todo tipo de enfermidade e doença.
2 Chani ix'ajuncan ju ixpumacaut'ui'an ixtamalakachan ju Jesús. P'ulhnan yuchi ju Simón ju vachu' juncan Pitalu'. Chai ixlak'au ju Tilix ixjuncan. Chai ju Jacobo chai ju Xivan. Pus ju Xivan isp'isek'e ixjunita ju Jacobo chai ju yu'unch ists'alan Zebedeo ixtajunita.
2 Estes são os nomes dos doze apóstolos: primeiro, Simão, também chamado Pedro, depois André, irmão de Pedro, Tiago, filho de Zebedeu, João, irmão de Tiago,
3 Chai ju Pilipe chai ju Bartolomé chai ju Tumax chai ju Mateo ju ach'ini' ixjunita. Chai apumatam Jacobo ju ists'alh Alfeo ixjunita. Chai ju Lebeo ju vachu' Tadeo ixjuncan.
3 Filipe, Bartolomeu, Tomé, Mateus, o cobrador de impostos, Tiago, filho de Alfeu, Tadeu,
4 Chai apumatam Simón ju makyu'unch ixjunita ju cananistanin. Chai ju Judas Iscariote. Yuchi ju tucan mak'axtaklh ju Jesús astan.
4 Simão, o cananeu, Judas Iscariotes, que depois traiu Jesus.
5 Pus ju Jesús amalakacha ju ani ixpumacaut'ui'an chai chani alhimap'aksi:
5 Jesus enviou os Doze com as seguintes instruções: “Não vão aos gentios nem aos samaritanos;
6 Alai anchach ju ap'it'it junta tavilanancha ju quint'a'israelitanin. Ju yu'unch chunch tajunita tachi ju tu'u' borregojni ju va tats'ank'atach.
6 vão, antes, às ovelhas perdidas do povo de Israel.
7 Chai vanta anchach ju ach'ip'ina'it'it a'una'it'it ju lapanacni ni vaninch minta ju avilhchan acsni calhinona' ju Dios.
7 Vão e anunciem que o reino dos céus está próximo.
8 Palaich anavit'it ju tapacxanta ju macxcai ts'its'i ju va puch'i'an. Chai palaich anavit'it ju tapacxanta ju tu'u' atumpa tak'ank'at. Amalok'onit'it ju va tanita. Chai axc'oxt'ut'it ju lhacaticuru la'ixlacatuna'an ju lapanacni. Ju uxijnan jantu va xatamoyat'it ju ani tachaput. Pus vana va chun jantu ach'inint'it acsni a'akt'ai'uya'it'it ju lapanacni.
8 Curem os doentes, ressuscitem os mortos, purifiquem os leprosos e expulsem os demônios. Deem de graça, pois também de graça vocês receberam.
9 Jantu alhip'it'it tu'u' tumin lamimpuxa'an.
9 “Não levem no cinto moedas de ouro, prata ou mesmo de cobre.
10 Nin yuchi ni alhip'it'it ju mimpasti'an ixlacata ju lacati. Nin yuchi ni alhip'it'it k'alht'ui ju mimpumpu'an nin lakat'ui ju minch'anxt'ak'an'an. Nin tu'u' mimpalic'an. Pus tachi ju lapanacni ju tamakch'alhcatnan ni anch ju tasuk'ojui ju ixvaiti'an pus vana va chun ju uxijnan. Lhijunch ni catamavayan ju lapanacni ju a'una'it'it ixchivinti Dios.
10 Não levem bolsa de viagem, nem outra muda de roupa, nem sandálias, nem cajado. Quem trabalha merece seu sustento.
11 Chai vanta anchach ju at'anuya'it'it u lacak'ai lak'achak'an u lacalacat'icst'i lak'achak'an ap'uxc'a'ut'it pumatam ju na k'ox lapanac lhiulacan. Chai anchach la'ixchaka' ju at'ola'it'it tus acsni at'axt'uch'ok'oya'it'it ju anu' lak'achak'an.
11 “Sempre que entrarem em uma cidade ou povoado, procurem uma pessoa digna e fiquem em sua casa até partirem.
12 Chai acsni at'anuya'it'it ju anch junta at'ola'it'it pus amac'amit'it ju tatanumanalh anch. Chai a'una'it'it ni Dios ju ca'axtakniya' ju k'ox is'atsucunti'an.
12 Quando entrarem na casa, saúdem-na com a paz.
13 Chai ju yu'unch ju tatanumanalh anch ni k'oxich cata'amaklhtayananan pus ju Dios vasalh ca'axtakniya' ju k'ox is'atsucunti'an tachi ju sq'uint'it. Para ni jantu k'ox cata'amaklhtayananan pus ju Dios jantu cati'axtaknilh ju k'ox is'atsucunti'an tachi ju sq'uint'it.
13 Se o lar se revelar digno, que sua paz permaneça nela; se não, retirem a bênção.
14 Chai ju amachak'an ju anu' chaka' u ju anu' lak'achak'an ni lana jantu ta'amaklhtayanamputunan nin catak'asmatniputunan pus acsni at'axt'uya'it'it ju anch ach'anc'alhap'uxc'ant'itch ju pokxni laminch'anxt'ak'an'an ni catac'atsaya' ni jantu k'ox tachi ju xatalai.
14 Se alguma casa ou cidade se recusar a recebê-los ou a ouvir sua mensagem, sacudam a poeira dos pés ao sair.
15 Slivasalh iclajunau. Acsni cachinach ju avilhchan acsni camak'osaspitcana' ju lapanacni palai macxcai ca'alina' ju ixmak'alhk'ajnat'an ju amachak'an ju anu' lak'achak'an. Palai jantu ju amachak'an ju mak'aniya lak'achak'anixni Sodoma chai Gomorra.
15 Eu lhes digo a verdade: no dia do juízo, as cidades perversas de Sodoma e Gomorra serão tratadas com menos rigor que essa cidade.
16 Pus iclamalakachayau tachi ju tu'u' borregojni junta na alin ju maktilin. Ac'ats'anant'it. Chai salaka ats'uc'ut'it.
16 “Ouçam, eu os envio como ovelhas no meio de lobos. Portanto, sejam espertos como serpentes e simples como pombas.
17 Alhist'acc'ant'it la'ixmacni'an ju lapanacni. Pus ju yu'unch catalhi'anan lacapu'ucxtin. Chai catalakanekmayan la'ixpujitat'an ju mint'a'israelitanin.
17 Tenham cuidado, pois vocês serão entregues aos tribunais e chicoteados nas sinagogas.
18 Chai alhip'inc'ana'it'it la'ix'ucxlacapu'an ju gobernadornin chai ju xak'ai tucan junita va ixlaca'atalh ni quilat'a'alhtananau ju quit'in. Para ju chunch laich a'una'it'it ju quilacata ju xalack'ajin chai ju yu'unch ju jantu quint'a'israelitanin tajunita.
18 Por minha causa serão julgados diante de governantes e reis, mas essa será a oportunidade de falar a meu respeito a eles e aos gentios.
19 Para acsni amak'axt'akc'ana'it'it la'ixmaca'an ju xalack'ajin tun t'i'amak'aninint'it ni jantu c'ats'ayat'it tuch'i anona'it'it nin ta yu alhak'alht'ayanana'it'it. Jantu alhamak'aninint'it ni Dios ju cataxtakniyan ju acs pants'iquis ju tuch'i anona'it'it.
19 Quando forem presos, não se preocupem com o modo como responderão nem com o que dirão. Naquele momento, as palavras certas lhes serão concedidas,
20 Pus jantu uxijnan ju ach'ivina'it'it. Alai yuchi ju iSpiritu Santu ju quimpai'an Dios ju cataxtakniyan ju chivinti ju anona'it'it.
20 pois não serão vocês que falarão, mas o Espírito de seu Pai falará por meio de vocês.
21 Na lhu ca'alina' ju laxcaiti ju va quilacata. Ju ixlak'au ju tam xamati' laich calhimak'axt'ak'a' la'ix'aninti. Ju xapai tam xamati' laich calhimak'axt'ak'a' ju is'ask'at'a la'ix'aninti. Chai ju sa'ask'at'an laich catat'alasaya' mas ixpaich'an chai catat'alalhinona' ixmaknica'an.
21 “O irmão trairá seu irmão e o entregará à morte, e assim também o pai a seu próprio filho. Os filhos se rebelarão contra os pais e os matarão.
22 Chai tachi chun ju lapanacni cataxcayan va ixlaca'atalh ni quilach'ak'ok'ayau. Para va tichi chavaich ju cach'ixach ju mak'alhk'ajnat tus catapasaya' pus ju yuchi camak'alhtaxtucana'.
22 Todos os odiarão por minha causa, mas quem perseverar até o fim será salvo.
23 Chai acsni axc'aic'ana'it'it ju lakatam lak'achak'an pus ap'it'it ju alacatam. Pus slivasalh ju iclajunau. Jantu at'ilhilac'ap'ut'oc'ak'ot'it tachi chun ju ixlak'achak'an'an ju quint'a'israelitanin'an acsni acminchokoya' ju quit'in ju quimalakachatachilh ju Dios ni lapanac actsucuya' ju ani.
23 Quando forem perseguidos numa cidade, fujam para outra. Eu lhes digo a verdade: o Filho do Homem voltará antes que tenham percorrido todas as cidades de Israel.
24 Ju amamaka'ucanta jantiyu' ju xalack'ajin. Alai yuchi ju xak'ai ju amamaka'unu'. Chai ju xalapanac jantiyu' ju xak'ai. Alai yuchi ju xak'ai ju ix'ucxtin.
24 “O discípulo não está acima de seu mestre, nem o escravo acima de seu senhor.
25 Pus lhijunch ni vana va chunch ca'a'ulhtucana' ju xa'amamaka'unin tachi ju ulhtucalh ju ix'amamaka'unu'an. Chai lhijunch ni vana va chun ca'a'ulhtucana' ju xalapanacni tachi ju ulhtucalh ju ix'ucxtin'an. Pus ju quit'in mi'ucxtin'an icjunita. Chai ju lapanacni ni quintajuni ni icpuch'alhcatnan ixtachaput ju lhacaticuru pus ja va a ti uxijnan jantu vana va chun a'unc'ana'it'it.
25 Para o discípulo é suficiente ser como seu mestre, e o escravo, como seu senhor. Uma vez que o dono da casa foi chamado de Belzebu, os membros da família serão chamados de nomes ainda piores!
26 Ju Jesús tailhi'alh ju ixchivinti chai chani ju ajuni ju ixtamamaka'un:
26 “Não tenham medo daqueles que os ameaçam, pois virá o dia em que tudo que está encoberto será revelado, e tudo que é secreto será divulgado.
27 Pus ju tuchi iclajunau acsni va qui'akstu'an vilau pus yuchach ju a'unit'it ju lapanacni.
27 O que agora lhes digo no escuro, anunciem às claras, e o que sussurro em seus ouvidos, proclamem dos telhados.
28 Jantu at'alhonit'it ju mint'alapanacni'an ju lai catamaknin para astan jantu lai tu'u' ali' catanaviyan. Alai yuchi ju at'alhonit'it ju Dios ni yuchach ju lai maca'an ju milacatuna'an chai ju mintacuvin'an ju lacajipi.
28 “Não tenham medo dos que querem matar o corpo; eles não podem tocar na alma. Temam somente a Deus, que pode destruir no inferno tanto a alma como o corpo.
29 Jantu tasq'uini ni at'alhonit'it ju tam mint'alapanac'an. Alakts'int'it ju lacat'icst'i ts'ok'o ni lhist'acan ju lakat'ui ts'ok'o lakatam sentau. Pus mas va chunch ixtapalh ju yu'unch para jantu lai catipataju lakatam ju yu'unch ju lacat'un ni jantu calacasq'uina' ju mimpai'an Dios.
29 Quanto custam dois pardais? Uma moeda de cobre? No entanto, nenhum deles cai no chão sem o conhecimento de seu Pai.
30 Chai mas va mi'ai'an ju uxijnan si put'ek'ek'ocanta.
30 Quanto a vocês, até os cabelos de sua cabeça estão contados.
31 Pus yuchi iclalhijunau ni jantu at'alhanant'it. Pus palai laklhu ju mintapalhni'an ju uxijnan. Palai jantu ju va tu'u' ts'ok'o mas na lhuch catava ju yu'unch.
31 Portanto, não tenham medo; vocês são muito mais valiosos que um bando inteiro de pardais.
32 Va tichi chavaich ju canona' la'ix'ucxlacapu'an ju lapanacni ni quinch'ak'ok'ai pus vachu' acnona' la'ix'ucxlacapu' ju quimpai ju vilhcha lact'iyan ni quilapanac junita.
32 “Quem me reconhecer em público aqui na terra, eu o reconhecerei diante de meu Pai no céu.
33 Para va tichi chavaich ju canona' la'ix'ucxlacapu'an ju lapanacni ni jantu quilhilaksich pus vachu' quit'in acnona' la'ix'ucxlacapu' quimpai ju vilhcha lact'iyan ni jantu quilapanac junita.
33 Mas quem me negar aqui na terra, eu também o negarei diante de meu Pai no céu.
34 Jantu ana'unt'it ni va icminta navini' ju ak'oxamixnit ju ani lacat'un. Jantu va icminta lak'oxini' ju lacamunutpa'. Alai va ixlaca'atalh ni icminta ca'alina' ju lak'aiti. Caxcaicana' ju yu'unch ju quintalhilaksi.
34 “Não imaginem que vim trazer paz à terra! Não vim trazer paz, mas a espada.
35 Pus va ixlaca'atalh ni icminta ju tam lapanac cat'alaxcaya' ju ixpai. Chai ju tam atsi' cat'alaxcaya' ju ixnati. Chai ju tam xaput'i cat'alaxcaya' ju ixput'ichako'ulh.
35 ‘Vim para pôr o homem contra seu pai, a filha contra sua mãe, e a nora contra sua sogra.
36 Ju tatanumanalh la'ixchaka'an ju quilapanacni yu'unch ju ixt'alaxcai'an catajuna'.
36 Seus inimigos estarão em sua própria casa’.
37 Pus ju palai camapaini ixpai u ixnati palai jantu ju quit'in pus jantu lhijun ni quilapanac cava. Chai ju palai camapaini tam ists'alh u tam istsi' palai jantu ju quit'in pus jantu lhijun ni quilapanac cava.
37 “Quem ama seu pai ou sua mãe mais que a mim não é digno de mim; e quem ama seu filho ou sua filha mais que a mim não é digno de mim.
38 Chai va tichi chavaich ju jantu quinch'ak'ok'aputun va ixlaca'atalh ni va lai mamak'alhk'ajnicalh pus jantu lhijun ni quilapanac cava.
38 Quem se recusa a tomar sua cruz e me seguir não é digno de mim.
39 Chai va tichi chavaich ju najun ni jantu quinch'ak'ok'aputun va ixlaca'atalh ni jantu lacasq'uin ni camaknicalh pus ju yuchi camak'ats'ank'aya' ju sa'atsucunti ju lact'iyan. Para va tichi chavaich ju camak'ats'ank'aya' ju is'atsucunti va ixlaca'atalh ni quinch'ak'ok'ai ju quit'in pus ca'alina' is'atsucunti ju lact'iyan.
39 Quem se apegar à própria vida a perderá; mas quem abrir mão de sua vida por minha causa a encontrará.
40 Pus ju cata'amaklhtayananan ju uxijnan pus tachi ju va jun quit'in ju qui'amaklhtayanan. Chai ju qui'amaklhtayanan pus tachi ju va jun Dios ju amaklhtayanan. Yuchi ju quimacaminta.
40 “Quem recebe vocês recebe a mim, e quem me recebe também recebe aquele que me enviou.
41 Pus va tichi chavaich ju ca'amaklhtayananach tam xamati' ju najun quinchivinti va ixlaca'atalh ni quilapanac junita pus vachu' ca'amaklhtayanana' tuchi caxtaknicananta ju quilapanac ju lact'iyan. Chai va tichi chavaich ju ca'amaklhtayananach tam xamati' ju soknic'a is'atsucunti va ixlaca'atalh ni soknic'a ju is'atsucunti pus vachu' ca'amaklhtayanana' tuchi caxtaknicananta ju lact'iyan ju lapanac ju soknic'a is'atsucunti.
41 Quem acolhe um profeta como alguém que fala da parte de Deus recebe a mesma recompensa que um profeta. E quem acolhe um justo por causa de sua justiça recebe uma recompensa igual à dele.
42 Chai slivasalh ju iclajunau. Vachu' caxtaknicananta ju lact'iyan ju ixtalhaja va tichi chavaich ju caxtakniya' mas va tam vaso ju ts'uc'unc'u xcan ju quinch'ak'ok'ai. Caxtaknicananta va ixlaca'atalh ni k'eu xalakts'in mas jantu tu'u' ixlhiulacan la'ixmacni'an ju ali'in ixt'alapanacni.
42 Se alguém der um copo de água fria que seja ao menor de meus seguidores, certamente não perderá sua recompensa”.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.