Mateus 22
Huehuetla Tepehua NT (TEE_TBL) vs NAA
1 Ju Jesús aktam puxcaulh ta yu laich ca'apumavasalanilh ju lapanacni ju tuchi ix'amalaniputun. Pus chani alacjuni:
1 De novo Jesus lhes falou por parábolas, dizendo:
2 ―Junta lhinajun ju Dios lai chunch tapasai tachi ju tapasalh la'is'atsucunti pumatam k'ai ucxtin. Ju yuchi ixlhic'ataniputun pumatam ists'alh ni catamak'axt'ok'a'.
2 — O Reino dos Céus é semelhante a um rei que preparou uma festa de casamento para seu filho.
3 Pus amalakachalh ixlapanacni ni cata'alh alact'asaninin ju ix'amac'atsanicanta ni ca'alina' ju lacvaiti. Para jantu xamati' mimputulh.
3 Enviou os seus servos a chamar os convidados para a festa, mas estes não quiseram vir.
4 Pus amalakachachokopa ju ali'in ixlapanacni chai alacjuni: “A'inchit'it ajuninin ju catalacvenach ni ma alin ju vaiti ni iclhinaulh ixmaknica ju quivacax chai ju ali' atapacxat ju na ixtalack'onta. Chai tak'oxik'otach ju chavai. Ma at'at'it makvenin”. Chunch ju xa'ajuni ju ixlapanacni.
4 Enviou ainda outros servos, dizendo: “Digam aos convidados: Eis que já preparei o meu banquete; os meus bois e animais da engorda já foram abatidos, e tudo está pronto; venham para a festa.”
5 Pus ta'alh. Para ju lapanacni mas chunch ix'ajuncan jantu tu'u' talhiula. Alai alh pumatam la'ixcuxtu. Apumatam alh ast'ana'.
5 Mas os convidados não se importaram e se foram, um para o seu campo, outro para o seu negócio.
6 Chai ju ali'in tach'apalh ju anu' alhtanin. Tamamak'alhk'ajni tus tamakni.
6 Outros, agarrando os servos, os maltrataram e mataram.
7 Pus ju anu' k'ai ucxtin acsni k'asmatlich ta ixtalai ju anuch lapanacni pus na talhk'amalh. Lana amalakacha ju ixtaropajni. Amaknik'o ju anu' amakninin. Chai ju la'ixlak'achak'an'an manulh jipi.
7 — O rei ficou furioso e, enviando as suas tropas, exterminou aqueles assassinos e incendiou a cidade deles.
8 Chai astan alacjuni ju ixlapanacni: “Tak'oxik'ota ju vaiti para jantu ixlhijun ni lai ixtamilh venin ju p'ulhnan ix'aquit'asanican ni va k'ai ixtajunita.
8 Então disse aos seus servos: “A festa está pronta, mas os convidados não eram dignos.
9 Palai k'ox cajuna' ni va ap'it'it lacatijixni junta tapumin ju lapanacni ju lak'achak'an chai ak'ailhit'ana'it'it ju lacvaiti va tichi alhit'a'uya'it'it”.
9 Vão, pois, para as encruzilhadas dos caminhos e convidem para o banquete todos os que vocês encontrarem.”
10 Pus tataxtulh ju anu' xalapanacni. Ta'alhtanatsuculh ju lacatijixni. Chai tachi chun ju talhitajulh tak'ailhimink'olh. Chux ju lack'oxin lapanacni chai ju k'ai tajunita. Chai ju chunch na aktsamcalh ju anu' lacvaiti.
10 E, saindo aqueles servos pelas estradas, reuniram todos os que encontraram, maus e bons; e a sala do banquete ficou cheia de convidados.
11 Pus ju acsnich tanucha ju k'ai ucxtin. Va ixlakts'imputun ju makvenin. Pus lakts'ilh pumatam lapanac ju jantu ixlhimalakch'inin ixlacata ju lacvaiti. Jantu ixlakch'ita ju pumpu' ju ixtaknicanta.
11 — Mas, quando o rei entrou para ver os que estavam à mesa, notou ali um homem que não trazia veste nupcial
12 Pus juni: “Qui'amigo. T'as xalhit'anch ju ani ni jantu lhimalakch'ininta ixlacata ju lacvaiti”. Pus ju yuchi jantu tu'u' lai k'alhtailh.
12 e perguntou-lhe: “Amigo, como você entrou aqui sem veste nupcial?” E ele emudeceu.
13 Pus ju acsnich ju k'ai ucxtin ajunich ju ixlapanacni ju ixtaxt'ak'a vaiti: “Ach'anch'it'it chai amakch'it'it chai amac'ap'it'it junta puts'is lhimakspa'. Ju anch lack'alhuncan chai laclamatantsacacan ju istatsalat'an ni na tamak'alhk'ajnan”.
13 Então o rei ordenou aos serventes: “Amarrem os pés e as mãos dele e atirem-no para fora, nas trevas; ali haverá choro e ranger de dentes.”
14 Pus ju acsnich ju Jesús tailhi'alh ixchivinti. Alacjuni ju lapanacni: ―Na lhu at'asanicanta ni cata'alh ju lact'iyan. Para na lacats'unin ju vasalh catacha'ana'.
14 Porque muitos são chamados, mas poucos são escolhidos.
15 Pus ju acsnich ta'alh ju fariseonin. Tapastaclh ta yu laich catapuxcolakxtunilh ju tu'u' chivinti ju Jesús ni laich catapumuc'anilh ixtalak'alhin.
15 Então os fariseus se retiraram e consultaram entre si como surpreenderiam Jesus em alguma palavra.
16 Pus ni tanaulh ta yu catalaya' pus tamalakachalh ju ali'in ix'amamaka'ui ju fariseonin. Alact'a'alh ju ali'in ju ixtach'ak'ok'ai ju gobernador Herodes. Talak'alh ju Jesús chai tajuni: ―Amamaka'unu' icc'atsayau ni na'un ju stavasalanti ju uxint'i. Chai sok masui ju ixti ju Dios. Chai jantu xamati' t'alhoni ni vaklhtam chun ju alakts'in ju lapanacni.
16 E enviaram-lhe discípulos, juntamente com os herodianos, para lhe dizer: — Mestre, sabemos que o senhor é verdadeiro e que ensina o caminho de Deus de acordo com a verdade, sem se importar com a opinião dos outros, porque não olha para a aparência das pessoas.
17 Pus aquilajuniuch. T'as na'unch ju uxint'i. Ja lhijun ni ac'amapalanau la'ixmacni ju xa'ucxtin ju romanonin u jantu.
17 Assim sendo, diga-nos o que o senhor acha: é lícito pagar imposto a César ou não?
18 Para ju Jesús lana amachakxanilh ni va ixta'okxchok'oputun. Chai chani alacjuni: ―Tajuch ni va quilapuxconiyau ju talak'alhin. Ju uxijnan va acxp'ut'iyununat'it.
18 Mas Jesus, percebendo a maldade deles, respondeu:
19 Aquilamasuniu ju tumin ju lhi'amap'alananat'it. Pus ju yu'unch tamalacasunilh ju anu' sentau.
19 Mostrem-me a moeda do imposto. Trouxeram-lhe um denário.
20 Pus ju Jesús acsni lakts'ilh alacsacmi: ―Tis ix'ucxpu' ju ani okslai. Tis ixtapaka'ut ju ts'okcanta ju ani.
20 E Jesus lhes perguntou:
21 Pus ju yu'unch tajuni ni ix'anuch ju César. Yuchi ju xak'ai tucan ju ixlhinonk'ojui chux ju xalacat'un Roma. Pus ju acsnich ju Jesús alacjuni: ―Pus axt'aknit'it ju César ju ix'anuch. Chai axt'aknit'it ju Dios ju ix'anuch Dios.
21 Eles responderam: — De César. Então Jesus lhes disse:
22 Pus ju yu'unch acsni tak'asmatlh ju ixchivinti ju Jesús na talhamak'aninilh ni na k'ox xalhak'alhtayanan. Pus tamacaulich chai ta'alh.
22 Ouvindo isto, se admiraram e, deixando-o, foram embora.
23 Pus vana ju acs avilhchan talakchimpalhcha ju saduceonin junta ixvi ju Jesús. Pus ju yu'unch tanajun ni jantu lai lok'onchokocan acsni va nicanch. Pus yuchi chani talhijuni ju Jesús:
23 Naquele dia, alguns saduceus, que dizem não haver ressurreição, aproximaram-se de Jesus e lhe perguntaram:
24 ―Amamaka'unu' ju Moisés naulh ni canilh tam lapanac chai camacontilalh ix'amachaka' para ni jantu cat'amacontilalh tam is'ask'at'a pus ju isp'isek'e ju anu' xani ma cat'atsucuchokolh ju ix'amachaka' ixjunita ju xani. Chai acsni ca'alilh tam ists'alh pus ju yuchi ma casacnilh ixtapaka'ut ju anu' xani.
24 — Mestre, Moisés disse: “Se alguém morrer, não tendo filhos, o irmão desse homem deve casar com a viúva e gerar descendentes para o falecido.”
25 Pus sia lhiquijnan ix'alin pumatujun lhi'alak'avin. Chai ju xak'ai tamak'axtoklich para astan nilh. Chai ni jantu tu'u' macontilalh is'ask'at'a pus maconilh ju isp'isek'e ju ix'amachaka' ixjunita. Para vachu' nipa chai vana jantu tu'u' macontilalh is'ask'at'a.
25 Ora, havia entre nós sete irmãos. O primeiro, tendo casado, morreu e, não tendo descendência, deixou sua mulher para seu irmão.
26 Pus vana va chun tapasapa ju ixlhipumat'uich chai ju ixlhipumat'utuch. Tus talaktsa ixlhipumatujun'an lhi'alak'avin.
26 O mesmo aconteceu com o segundo, com o terceiro, até o sétimo.
27 Chai astanch pus nilh vachu' ju anu' chako'ulh.
27 Por fim, depois de todos, morreu também a mulher.
28 Pus acsni catalok'onchokoyanta ju tanita pus tis chavaich ju ixpumatujun'an lhi'alak'avin ju lai canaulh ni yuchi ix'amachakach junita ni ixpumatujun'an at'atsucuk'o ju anu' chako'ulh.
28 Portanto, na ressurreição, de qual dos sete ela será esposa? Porque todos casaram com ela.
29 Chai ju Jesús alacjuni: ―Ju uxijnan jantu sok alacp'ast'acnanat'it. Ju uxijnan jantu mach'akxayat'it ni na lacalhu ju ts'okcanta la'ixchivinti Dios junta najun ni calok'onchokoya' ju tanita. Vachu' jantu c'ats'ayat'it tuchi lai navi ju Dios.
29 Jesus respondeu:
30 Pus acsni calok'onchokoya' jantu catamak'axtokcana' nin cala'icalh. Va ixt'achunch catatsucuya' tachi ju anquilhnin ju tavilanancha lact'iyan.
30 Porque, na ressurreição, nem casam, nem se dão em casamento, mas são como os anjos no céu.
31 Chai ni va asacmininat'it ni laich catalok'onchokoya' ju tanita pus ja lana jantu p'ast'ac'at'it tuchi naulh ju Dios ixlacata ju tanita ni catalok'onchokoya'. Pus ju yuchi ma chani naulh:
31 Quanto à ressurreição dos mortos, vocês nunca leram o que Deus disse a vocês:
32 Ju yuchi ma isDios'an junita ju Abraham chai ju Isaac chai ju Jacob. Chunch ma naulh ju Dios. Pus ju yuchi ni isDios junita ju lapanacni ju tat'ajun pus nomputun ni tat'ajun ju anuch lapanacni mas noncan ni mak'anch tanita.
32 “Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó”? Ele não é Deus de mortos, e sim de vivos.
33 Pus ixtalhavat lapanacni acsni tak'asmatli ixchivinti ju Jesús slivasalh na talhamak'aninilh ju ix'atalaninti ni na k'ox xachivinin.
33 Ouvindo isto, as multidões se maravilhavam da sua doutrina.
34 Ju saduceonin ni jantu lai tu'u' talhik'alhtailh ju Jesús pus tac'atsa ju fariseonin. Pus a yu'unch talakmimpa ju Jesús.
34 Entretanto, os fariseus, sabendo que Jesus havia silenciado os saduceus, reuniram-se em conselho.
35 Chai sia yu'unch ix'alin pumatam ju na ixlhatalanininta ju ixlhamap'aksin'an ju ist'a'israelitanin. Chai ju yuchi sacmilh ju Jesús lakatam chivinti. Va ixpupuxconiputun ixtalak'alhin. Chai chani ju junilh:
35 E um deles, intérprete da Lei, querendo pôr Jesus à prova, perguntou-lhe:
36 ―Amamaka'unu' tachi chun ju ixlhamap'aksin ju Moisés tas malhch ju palai tasq'uini ni canavicalh.
36 — Mestre, qual é o grande mandamento na Lei?
37 Chai ju Jesús juni: ―Amap'ainit'ich ju mi'ucxtin Dios la'ixlhichux mi'alhunut chai la'ixlhichux ju mi'atsucunti chai la'ixlhichux ju mintac'atsan.
37 Jesus respondeu:
38 Yuchach ju lhamap'aksin ju palai tasq'uini ni canavicalh.
38 Este é o grande e primeiro mandamento.
39 Chai ju ixlhilakat'ui va ixt'achunch junita. Ju yuchi najun ni amap'ainit'i ju vanin alact'avilht'i tachi ju va jun mi'akstu ju map'ainich'ok'oc'an.
39 E o segundo, semelhante a este, é: “Ame o seu próximo como você ama a si mesmo.”
40 Pus tachi chun ju ts'oklh ju Moisés chai tachi chun ju tats'oklh ju mak'aniya ixlapanacni Dios vaklhtam chun tanomputun. Tanajun ta yu acpumapainilh ju Dios chai ta yu acpumapaini ju quint'alapanac.
40 Destes dois mandamentos dependem toda a Lei e os Profetas.
41 Acsni ixtavilanalhca' ju fariseonin pus ju Jesús alacsacmi:
41 Estando reunidos os fariseus, Jesus lhes perguntou:
42 ―T'as nonat'it ju uxijnan. Tis ists'alh lhiulayat'it ju Cristo ju ixnoncan camalakachatachilh ju Dios. Chai ju yu'unch tajuni: ―Pus ists'alh ju k'ai ucxtin David.
42 — O que vocês pensam do Cristo? De quem é filho? Eles responderam: — De Davi.
43 Pus ju acsnich ju Jesús asacmichokolh. Alacjuni: ―Pus ju David yuchi ju Spiritu Santu ju mapast'ac'ani ni lhixak'ala ix'ucxtin ju Cristo. Pus t'as lhimach'akxayat'it ni lai chunch lalh. Pus ju yuchi ju David ma chani naulh:
43 E Jesus perguntou:
44 Chunch ma naulh ju David.
44 “Disse o Senhor ao meu Senhor:
45 Chai ni is'akstu ju naulh ju David ni ix'ucxtin junita pus ju chunch va nomputun ni jantu va ists'alh junita.
45 — Portanto, se Davi o chama de Senhor, como ele pode ser filho de Davi?
46 Pus ju acsnich jantu lai xamati' tu'u' ixlhik'alhtaji. Chai tus acsnich avilhchan jantu lana xamati' isacmiputun tu'u' ju Jesús.
46 E ninguém podia lhe responder uma palavra; e a partir daquele dia ninguém mais ousou fazer perguntas.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.