Mateus 20
Huehuetla Tepehua NT (TEE_TBL) vs NTLH
1 Ju Jesús vachu' chani alacjuni ju lapanacni: ―Junta lhinajun ju Dios chunch ju tapasai tachi ju tapasalh la'is'atsucunti pumatam lapanac ju ix'alin ixpu'uvas. Pus ju yuchi vats'isin alh apuxcona' ju catap'uxnilh ju ix'uvas.
1 Jesus disse:
2 Chai acsni at'atak'oxilh ju makch'alhcatnin ni ca'amapalhniya' tachi ju akts'iya talhajai ju tamin avilhchan pus amalakachalh la'ixlhich'alhcat.
2 Ele combinou com eles o salário de costume, isto é, uma moeda de prata por dia, e mandou que fossem trabalhar na sua plantação.
3 Pus ju amat'un taxtuchokolh tachi lakanajatsi hora vats'isin chai alakts'inchokolh ju ali'in ju va ixtavilanancha laclhitamau. Mati' ixjunita ixlhich'alhcat'an.
3 Às nove horas, saiu outra vez, foi até a praça do mercado e viu ali alguns homens que não estavam fazendo nada.
4 Chai alacjuni: “Ap'it'it vachu' ju uxijnan laquilhich'alhcat. Chai aclamapalauch tachi ju k'oxich cava”. Pus ju yu'unch ta'alh.
4 Então disse: “Vão vocês também trabalhar na minha plantação de uvas, e eu pagarei o que for justo.”
5 Chai ju anu' amat'un aktam taxtuchokolh tachi ju k'atuncuj chai aktam tachi ju lakat'utu hora atok'oxana'. Chai vana va chun amalakachalh ju lapanacni la'ixlhich'alhcat.
5 — E eles foram. Ao meio-dia e às três horas da tarde o dono da plantação fez a mesma coisa com outros trabalhadores.
6 Chai acsni taxtuchokopa tachi ju lakaquis hora atok'oxana' pus alhitajuchokopa ju ali'in ju mati' ixjunita ju ixlhich'alhcat'an. Chai alacjuni: “Tajuch ni va anich ju vilat'it ju tontacuj ni jantu tu'u' ju naviyat'it”.
6 Eram quase cinco horas da tarde quando ele voltou à praça. Viu outros homens que ainda estavam ali e perguntou: “Por que vocês estão o dia todo aqui sem fazer nada?”
7 Chai ju yu'unch tajuni: “Pus jantu xamati' quintaxtaknitan ju lhich'alhcat”. Pus ju acsnich ju anu' amat'un alacjuni: “Ap'it'it vachu' ju uxijnan laquilhich'alhcat. Chai aclamapalau tachi ju k'ox cava”.
7 — “É porque ninguém nos contratou!” — responderam eles.
8 Pus ta'alh. Chai astan acsni tok'oxalh pus ju amanavin lhich'alhcat chani junilh ju ixlapanac ju ix'amapalai ju ixtach'alhcatnan: “At'asaninch ju makch'alhcatni lapanacni. Amap'alht'ich ix'avilhchan'an. Ap'ut'ai'ulat'i ju astan tacha'alh. Ap'umaclaya'ich ju p'ulhnan xatacha'an”.
8 — No fim do dia, ele disse ao administrador: “Chame os trabalhadores e faça o pagamento, começando com os que foram contratados por último e terminando pelos primeiros.”
9 Pus ju acsnich tachincha ju ixtacha'anta ju lakaquis hora atok'oxana' chai axtaknicalh tachi ju akts'iya lhajacan acsni ch'alhcatnancan tam avilhchan.
9 — Os homens que começaram a trabalhar às cinco horas da tarde receberam uma moeda de prata cada um.
10 Chai astan acsni tamilh ju p'ulhnan ixtacha'anta pus ju yu'unch ixtanajun ni ca palai laklhu camapalhcana'. Para vana va chun axtaknicalh tachi ju akts'iya lhajacan ju tamin avilhchan.
10 Então os primeiros que tinham sido contratados pensaram que iam receber mais; porém eles também receberam uma moeda de prata cada um.
11 Pus acsni ta'amaklhtayanalh ixtalhaja'an pus tatalhk'amnilh ju anu' amanavin lhich'alhcat.
11 Pegaram o dinheiro e começaram a resmungar contra o patrão,
12 Tajuni: “Ju ani ju astan xatachinacha va tam hora xatach'alhcatnan para ni vana va chun ju xa'amap'alhp'alai tachi ju xaquilamapalau ju quijnan ju tontacuj xacch'alhcatnanau chai xaquitanek'an ju asc'unu'”.
12 dizendo: “Estes homens que foram contratados por último trabalharam somente uma hora, mas nós aguentamos o dia todo debaixo deste sol quente. No entanto, o pagamento deles foi igual ao nosso!”
13 Para ju amanavin lhich'alhcat chani junilh pumatam sia lhiyu'unchach. “Amigo. Jantu talak'alhin ju icnaviyan. Ja jantu chun iclalhit'ak'oxiu ni alha'aya' tachi ju akts'iya lhajacan ju tamin avilhchan.
13 — Aí o dono disse a um deles: “Escute, amigo! Eu não fui injusto com você. Você não concordou em trabalhar o dia todo por uma moeda de prata?
14 Ach'ap'ach ju mintalhaja chai ap'inchich. Vachu' chun icmapalhputun ju astan xatachinacha tachi ju xacmapalanch ju uxint'i.
14 Pegue o seu pagamento e vá embora. Pois eu quero dar a este homem, que foi contratado por último, o mesmo que dei a você.
15 Ja jantu lai acpunavi ju qui'anu' tachi ju iclacasq'uinch. Pus ju uxint'i ca va lhacch'ip'in ju ali'in ni k'ox xac'amapalai”. Chunch ju junilh ju amat'un.
15 Por acaso não tenho o direito de fazer o que quero com o meu próprio dinheiro? Ou você está com inveja somente porque fui bom para ele?”
16 Pus vana va chunch cajuna' ju lact'iyan. Ca'alina' lapanacni ju mak'anch quintalhilaksita. Para jantu lai actinaulh ni ixlhiyuchi palai k'ox ca'alhilhiulacana'. Chai ca'alina' lapanacni ju jantuca' mak'an quintalhilaksita. Para jantu lai actinaulh ni ixlhiyuchi palai jantu k'ox ca'alhilhiulacana'. Pus tachi chun ju at'asanilh ju Dios ni laich catatak'alhtaxtuya' na lacats'unin sia yu'unch ju asacxtucalh ni xalack'ajin catajuna' ju anch.
16 E Jesus terminou, dizendo:
17 Ju Jesús acsni ix'anta ju xati ju lak'achak'an Jerusalén pus na lhu lapanacni ju ixtat'a'anta. Para ju Jesús at'asanilh ixpumacaut'ui'an ju ix'amamaka'ui chai ak'ailhi'alh alacatam. Chai chani ju ajuni:
17 Quando Jesus estava subindo para Jerusalém, chamou os discípulos para um lado e falou com eles em particular, enquanto caminhavam. Ele disse:
18 ―Alakts'int'it. Ju chavai cacha'anau ju Jerusalén. Chai ju anch acmak'axtakcana' la'ixmaca'an ju xalack'ajin palijni chai ju yu'unch ju na talhatalanininta ju milhamap'aksin'an. Quit'in ju quimalakachatachilh Dios ni lapanac actsucuya' ju ani. Chai ju yu'unch aquintalhinona' quimaknica.
18 — Escutem! Nós estamos indo para Jerusalém, onde o
19 Chai ju yu'unch aquintamak'axt'ak'a' la'ixmaca'an ju jantu quint'a'israelitanin tajunita. Chai ju yu'unch aquintalhits'i'ina'. Chai aquintalakanekmaya'. Chai aquintamaquilhtaya'. Para ju ixlhilakat'utu avilhchan aclok'onchokoya'.
19 e o entregarão aos não judeus. Estes vão zombar dele, bater nele e crucificá-lo; mas no terceiro dia ele será ressuscitado.
20 Ju acsnich lakchincha ju Jesús ixnati'an ju ists'alan ju Zebedeo. Yu'unch ju Jacobo chai ju Xivan. Alact'acha'alh ju ists'alan. Chai ju ixnati'an ta'aktsokotanilh ju Jesús chai tapaininilh.
20 Então a mãe dos filhos de Zebedeu chegou com os seus filhos perto de Jesus, curvou-se e pediu a ele um favor.
21 Chai ju Jesús junich: ―Tijuch ju lac'asq'uin. Chai ju yuchi juni: ―Acsni alhinona' ju uxint'i anauch ni catatavi vachu' anch ju ani ixt'iyun'an qui'ask'at'an. Ju pumatam catola' lamilhicana chai ju pumatam lamilhimacx. Ju chunch ni cac'atsacana' ni xalack'ajin tajunita.
21 — O que é que você quer? — perguntou Jesus. Ela respondeu: — Prometa que, quando o senhor se tornar Rei, estes meus dois filhos sentarão à sua direita e à sua esquerda.
22 Para ju Jesús alacjuni: ―Ju uxijnan jantu c'ats'ayat'it tuch'i quilasq'uiniyau. Ja lai amak'alhk'ajnana'it'it tachi ju acmak'alhk'ajnana' ju quit'in. Pus ju yu'unch tajuni ni calayach.
22 Jesus disse aos dois filhos dela: — Podemos! — responderam eles.
23 Chai ju Jesús alacjuni: ―Slivasalh chunch ju amak'alhk'ajnana'it'it tachi ju acmak'alhk'ajnana' ju quit'in. Para jantu quit'in ju acnona' tichi chavaich ju catola' laquilhicana chai laquilhimacx. Yu'unch ju catatola' anch ju asacxtuta ju quimpai.
23 Então Jesus disse:
24 Pus ju ixpumacau'an ix'amamaka'ui ju Jesús acsni tak'asmatlh tuchi ixtajunita ju Jesús ju ixt'iyun'an alak'avin pus na talhitalhk'amalh.
24 Quando os outros dez discípulos ouviram isso, ficaram zangados com os dois irmãos.
25 Para ju Jesús alact'asanilh chai alacjuni: ―Ju uxijnan c'ats'ayat'it ni slivasalh na p'as talhinajun ju xa'ucxtin lakatamin k'ai lacat'un. Chai vachu' na alhimakchapui ju lapanacni ju salact'icst'i ucxtinin ju amalakachacan.
25 Então Jesus chamou todos para perto de si e disse:
26 Para jantu chun ju alat'it ju uxijnan. Alai yuchi ju palai xak'ai jumputun lamilhi'uxijnan tasq'uini ni calhitalacasu tachi ju tam xalapanac.
26 Mas entre vocês não pode ser assim. Pelo contrário, quem quiser ser importante, que sirva os outros,
27 — ausente —
27 e quem quiser ser o primeiro, que seja o escravo de vocês.
28 Chunch ju alat'it tachi ju iclai ju quit'in ju quimalakachatachilh Dios ni lapanac actsucuya' ju ani. Ju quit'in jantiyu' iclhiminta ni va aquintach'alhcatnanilh ju lapanacni. Alai iclhiminta ni laich ac'alacch'alhcatnaniya' ju lapanacni chai laich acxt'ak'a' ju qui'atsucunti ix'amalakxtuca lhu ju lapanacni.
28 Porque até o
29 Acsni alact'ataxtucha ju Jesús ju lak'achak'an Jericó ju ix'amamaka'ui pus na lhu lapanacni tach'ak'ok'alh vachu'.
29 Quando Jesus e os discípulos estavam saindo de Jericó, uma grande multidão seguia Jesus.
30 Chai ixtavilanalh la'ixquilhtu' ti ixt'iyun'an alak'ach'ixnin. Chai ju yu'unch acsni tak'asmatlich ni antachalh ju Jesús pus lana p'as tachivinilh. Tajuni: ―Jesús. Ists'alh'at ju k'ai ucxtin David. Aquila'aktaijuch lamapainin.
30 Dois cegos, sentados na beira do caminho, ouviram alguém dizer que ele estava passando e começaram a gritar: — Senhor,
31 Para ju lapanacni ju ixtat'aminta ju Jesús ju lacati tak'ailh. Tajunilh ni va sek catatavi. Para va apalai p'as ixtalacchivinin ju yu'unch. Tajuni ju Jesús: ―Jesús. Ists'alh'at ju k'ai ucxtin David. Aquila'aktaijuch lamapainin.
31 A multidão os repreendeu e mandou que calassem a boca, mas eles gritaram ainda mais: — Senhor, Filho de Davi, tenha pena de nós!
32 Pus ju acsnich ju Jesús taya chai alact'asanilh ju anu' ixt'iyun'an alak'ach'ixnin chai alacjuni: ―Tijuch ju lac'asq'uinat'it ju aclanaviniu ju uxijnan.
32 Então Jesus parou, chamou os cegos e perguntou:
33 Chai ju yu'unch tajuni: ―Qui'ucxtin chach ic'alac'avanau.
33 — Senhor, queremos poder enxergar! — responderam eles.
34 Pus ju acsnich ju Jesús amapaini ju yu'unch. Chai alacch'apanilh ixlakchulh'an. Pus lana tapu'alac'avanalh chai tach'ak'ok'alh ju Jesús.
34 Jesus teve pena dos cegos e tocou nos olhos deles. No mesmo instante eles puderam ver e então seguiram Jesus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.