Marcos 8

Huehuetla Tepehua NT (TEE_TBL) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Ju acsnich na lhu ixtatak'aixtokta ju lapanacni. Chai mati' ixjunita tuchi cata'ulh. Pus ju Jesús alact'asanilh ju ix'alacmamaka'ui chai alacjuni:
1 Pouco tempo depois, ajuntou-se outra vez uma grande multidão. Como eles não tinham nada para comer, Jesus chamou os discípulos e disse:
2 ―Paini'itnich ju ani tayanalh lapanacni ni lakat'utu avilhchan xaquintat'atolan chai ju chavai mati' tuchi cata'ulh.
2 — Estou com pena dessa gente porque já faz três dias que eles estão comigo e não têm nada para comer.
3 Ni aclacmalakachachokolh la'ixlacchaka'an nin tuca' tavajin jantu xcai ni catata'aktalh ju lacati ixchavan'an. Ju ali'in na makat tamintacha.
3 Se eu os mandar para casa com fome, eles vão cair de fraqueza pelo caminho, pois alguns vieram de longe.
4 Pus ju ix'alacmamaka'ui tak'alhtailh ju Jesús. Tajuni: ―Para tas anchach ju lai camalhilaniyau tachi tants'un ju lapanacni ju ani junta jantu xamati' t'ajun.
4 Os discípulos perguntaram: — Como vamos encontrar, neste lugar deserto, comida que dê para toda essa gente?
5 Chai ju Jesús asacmipa: ―Tas akxchux vati ju ch'ap'at'at'it. Chai ju yu'unch tajunilh ni akxtujun.
5 — Quantos pães vocês têm? — perguntou Jesus. — Sete! — responderam eles.
6 Pus ju Jesús alacjuni ju ixtalhavat lapanacni ni catatavi laca'ats'inan. Chai ju yuchi ch'apalh ju akxtujun vati. P'ulhnan xtaknilh lhak'ailakts'inti ju Dios chai astan ch'ek'elh ju vati. Xtaknilh ju ix'alacmamaka'ui. Chai ju yu'unch ta'alhilaktsak'o ju ixtalhavat.
6 Aí Jesus mandou o povo sentar-se no chão. Depois pegou os sete pães e deu graças a Deus. Então os partiu e os entregou aos discípulos, e eles os distribuíram ao povo.
7 Vachu' ixtach'apata lacats'unin pamata. Pus ju Jesús xtaknilh lhak'ailakts'inti ju Dios chai ajunich ju ix'amamaka'ui ni cata'axtaknilh vachu' ju ixtalhavat lapanacni.
7 Eles tinham também alguns peixinhos. Jesus deu graças a Deus por eles e mandou que os discípulos os distribuíssem.
8 Pus taxtaknilh. Ta'ulh chai talhilalhch. Chai astan ju ix'amamaka'ui ju Jesús tasacchokolh ju tamaxajnicha. Talaktsama lakatujun tank'alin.
8 Todos comeram e ficaram satisfeitos; e os discípulos ainda encheram sete cestos com os pedaços que sobraram.
9 Pus ju lapanacni ju tavailh ixcha'anta lakat'at'i milh jok'atni. Pus ju Jesús alacmac'ami.
9 As pessoas que comeram eram mais ou menos quatro mil. Jesus mandou o povo embora,
10 Chai lana alact'atajuchokolh lacabarco ju ix'alacmamaka'ui. Ta'alh ju xalacat'un Dalmanuta.
10 e, logo depois, subiu no barco com os seus discípulos, e foi para a região de Dalmanuta.
11 Pus ju acsnich talakmilh ju Jesús ju fariseonin. Tatsuculh t'alak'ainin ju yuchi. P'as istasq'uini ni canavilh ju tu'u' ju catapuc'atsaya' ni vasalh yuchi ju ixnoncan camalakachatachilh ju Dios. Para va ixtalakts'intanuputun.
11 Alguns fariseus chegaram e começaram a falar com Jesus. Eles queriam conseguir alguma prova contra ele e por isso pediram que ele fizesse um milagre para mostrar que o seu poder vinha mesmo de Deus.
12 Pus ju Jesús amak'aninilh chai alacjuni: ―Ju uxijnan ju chavai t'onat'it tajuch ni va quilamakpuxcoyau tuchi laich icnavi ni nonat'it ni chunch laich ap'uc'ats'aya'it'it ni vasalh icCristo. Slivasalh ju iclajunau. Jantu tu'u' amasunic'ana'it'it ju uxijnan ju chavai t'onat'it.
12 Jesus deu um grande suspiro e disse:
13 Chai ju acsnich ju Jesús lana alacmacoyaulh ju fariseonin. Tajuchokolh lacabarco. Anchokolh mak'antacutni ju atants'in.
13 Então Jesus foi embora. Ele subiu no barco e voltou para o lado leste do lago.
14 Pus ju ix'amamaka'ui ju Jesús ixtacaptach ixlhi'anca ju tu'u' xkapavati. Lacanix va lakatam xkapavati ixlhi'anta pumatam lacabarco.
14 Os discípulos haviam esquecido de levar pão e só tinham um pão no barco.
15 Pus ju Jesús alacjuni: ―Alacc'ats'anant'it ixlacata ixlevadura'an ju fariseonin chai ju ixlevadura ju Herodes.
15 Jesus chamou a atenção deles, dizendo:
16 Chai ju ix'alacmamaka'ui ju Jesús talaclajunich sia yu'unch: ―Ni jantu iclhimintau tu'u' xkapavati ca yuchi quintalhijunan chunch.
16 Aí os discípulos começaram a dizer uns aos outros: — Ele está dizendo isso porque não temos pão.
17 Pus ju Jesús lana c'atsa tuchi ixtalaclajuni sia yu'unch. Chai alacjuni: ―Tajuch ni va lhamak'anininat'it ni jantu lhit'ant'at'it tu'u' xkapavati. Ja va jantuca' mach'akxayat'it ju uxijnan tuchi ju nomputun ju lhamak'an ju icnavita. Ja lana na va oktanp'as unt'at'it.
17 Jesus ouviu o que eles estavam dizendo e perguntou:
18 Alinch ju milakchulh'an. Ja va jantu lakts'inat'it tu'u'. Alin ju mi'ak'axk'olh'an. Ja jantu lai p'ak'asmatnanat'it. Ja jantu lai p'ast'ac'at'it tu'u'.
18 Vocês têm olhos e não enxergam? Têm ouvidos e não escutam? Não lembram
19 Ja lana jantu p'ast'ac'at'it acsni tavanan icch'ek'elh akxquis vati chai talhilak'o lakaquis milh jok'atni. Ap'ast'act'it. Tas lakachux tank'alin ju xalakts'amayat'it ju xasacch'ok'oyat'it ju vati. Pus ju yu'unch tajunilh ni lakacaut'ui.
19 dos cinco pães que eu parti para cinco mil pessoas? Quantos cestos cheios de pedaços vocês recolheram? Eles responderam: — Doze.
20 Chai aktam ajunichokopa ju Jesús: ―Chai acsni icch'ek'elh ju akxtujun vati chai tavailh lakat'at'i milh lapanacni tas lakachux tank'alin ju xalakts'amayat'it ju xasacch'ok'oyat'it ju xajcha. Chai tak'alhtayanalh ni lakatujun.
20 Jesus perguntou outra vez: Eles responderam: — Sete.
21 Chai ju Jesús alacjunich ju chavai: ―Ja ixlaquilhtu jantu lai mach'akxayat'it.
21 Então Jesus perguntou:
22 Ju astan ju Jesús chai ix'amamaka'ui tamilh ju lak'achak'an Betsaida. Chai ju lapanacni talhiminilh ju yuchi pumatam alak'ach'ix. Chai tatapaininilh ni calakts'ilh.
22 Depois Jesus e os discípulos chegaram ao povoado de Betsaida. Algumas pessoas trouxeram um cego e pediram a Jesus que tocasse nele.
23 Pus ju Jesús lana makch'apalh ju anu' alak'ach'ix. Maxtulh ju tak'ank'an. Lhi'alh tus lacamacni. Chai lakpuchujva la'ixlakchulh. Chai mokslanilh ixmaca' la'ix'ucxni ixlakchulh chai sacmi: ―Ja laich alac'avanan lacats'unin.
23 Ele pegou o cego pela mão e o levou para fora do povoado. Então cuspiu, passou a saliva nos olhos do homem, pôs a mão sobre ele e perguntou:
24 Chai ju anu' alak'ach'ix ixjunita ni alac'avanalh naulh: ―Pus ju lapanacni ic'alakts'in ni ta'alhtanan. Para jantu k'ox ic'alakts'in. Tachi ju va q'uiu ic'alakts'in.
24 O homem olhou e disse: — Vejo pessoas; elas parecem árvores, mas estão andando.
25 Pus ju Jesús lana mokslanichokolh ixmaca' la'ix'ucxni ixlakchulh ju anu' alak'ach'ix chai ju yuchi alac'avananchokolh. Pus tak'oxinik'o ixlakchulh. K'ox alac'avanalh.
25 Jesus pôs outra vez as mãos sobre os olhos dele. Dessa vez o cego olhou firme e ficou curado; aí começou a ver tudo muito bem.
26 Pus ju acsnich ju Jesús malakachachokolh la'ixchaka' ju va lacamacni ixyacha. Chai juni: ―Tun t'it'anut'ica' ju lak'achak'an. Chai tun t'i'a'un tu'u' ju amachak'an anch.
26 Em seguida, Jesus mandou o homem para casa e ordenou:
27 Astan ju Jesús alact'ataxtulh ju ix'alacmamaka'ui. Va ixta'amputun ju lak'achak'anixni ju ixtalhilaca'anita ju lak'achak'an Cesarea Filipo. Chai ju lacati ju Jesús asacmilh ju ix'alacmamaka'ui. Alacjuni: ―Tis chavaich ju quintalhiulai ju quit'in ju lapanacni.
27 Depois Jesus e os seus discípulos foram para os povoados que ficam perto de Cesareia de Filipe. No caminho, ele lhes perguntou:
28 Pus ju yu'unch tak'alhtayanalh. Tajuni: ―Pus ju ali'in lapanacni tanajun ni ma uxint'ich ju Xivan'at ju ix'amakpaxanan. Ju ali'in tanajun ni ma Elías'at. Ju ali'in tanajun ni ma uxint'ich pumatam mak'aniya lapanac ju ixnajun ixchivinti Dios.
28 Os discípulos responderam: — Alguns dizem que o senhor é João Batista; outros, que é Elias; e outros, que é um dos
29 Pus ju acsnich ju Jesús alacsacmipa ju yu'unch. Ajuni: ―Para ju uxijnan tis chavaich ju quilalhiulayau ju quit'in. Chai ak'alhtayanalh ju Pitalu'. Juni: ―Uxint'i ju Cristo'at ju ixnoncan camalakachatachilh ju Dios.
29 — E vocês? Quem vocês dizem que eu sou? — perguntou Jesus. — O senhor é o
30 Pus ju Jesús lana alaclhimap'aksi ni jantu xamati' catamac'atsani tichi chavaich ju yuchi.
30 Então Jesus proibiu os discípulos de contarem isso a qualquer pessoa.
31 Ju acsnich ju Jesús tsuculh alacmalanini' ju ix'alacmamaka'ui. Ajuni: ―Akts'iya tasq'uini ni na lhu acmak'alhk'ajnana' ju quit'in ju quimalakachatachilh Dios ni lapanac actsucuya' ju ani. Chai ju xalack'ajin lapanacni chai ju xalack'ajin palijni chai ju na talhatalanininta ju milhamap'aksin'an jantu tu'u' aquintalhiulaya'. Chai aquintamakniya'. Para acta'acxtuchokoya' junta acmacnucana' ixlhilakat'utu avilhchan.
31 Jesus começou a ensinar os discípulos, dizendo: — O
32 Ju Jesús lana vas ajuni ju ani chivinti. Chai ju acsnich ju Pitalu' lhi'alh alacatam ju Jesús chai tsuculh amap'aksini'.
32 Jesus dizia isso com toda a clareza. Então Pedro o levou para um lado e começou a repreendê-lo.
33 Para ju Jesús talakasp'itlh. Alakts'ilh ju ali'in ix'alacmamaka'ui. Chai k'ailh ju Pitalu'. Junich: ―Ak'ost'i ju laqui'ucxlacapu' ji Satanás. Ju uxint'i jantu alacp'ast'acnan tachi ju alacpastacnan ju Dios. Ju uxint'i va alacp'ast'acnan tachi ju ta'alacpastacnan ju lapanacni.
33 Jesus virou-se, olhou para os discípulos e repreendeu Pedro, dizendo:
34 Ju acsnich ju Jesús alact'asanik'o ju ix'alacmamaka'ui chai chux ju lapanacni. Alacjuni: ―Va tichi chavaich ju aquinch'ak'ok'aputulh ju quit'in pus jantu lai catinavi ixk'achat is'akstu. Chai cach'ixa' ju ixmak'alhk'ajnat ju ca'alina' va ixlaca'atalh ni quinch'ak'ok'ai ju quit'in. Chai aquinch'ak'ok'ak'alhi.
34 Aí Jesus chamou a multidão e os discípulos e disse:
35 Pus va tichi chavaich ju najun ni jantu quinch'ak'ok'aputun va ixlaca'atalh ni va lai maknicalh pus camak'ats'ank'aya' ju is'atsucunti ju ca'ix'alilh ju lact'iyan. Para va tichi chavaich ju camak'ats'ank'aya' ju is'atsucunti va ixlaca'atalh ni quinch'ak'ok'ai ju quit'in chai va ixlacata ni laca'ita ju chivinti ju najun ta yu lai tak'alhtaxtucan pus ca'alina' is'atsucunti ju lact'iyan.
35 Pois quem põe os seus próprios interesses em primeiro lugar nunca terá a vida verdadeira; mas quem esquece a si mesmo por minha causa e por causa do
36 Pus jantu tu'u' lhajai tam lapanac mas calhajak'o chux ju xataxtokni ju alin ju ani lacamunutpa' ni va calhimak'ats'ank'a ju is'atsucunti ju ca'ix'alilh ju lact'iyan.
36 O que adianta alguém ganhar o mundo inteiro, mas perder a vida verdadeira?
37 Chai ni va chunch ju calalh pus jantu laich cati'alh ju anch mas camapalalh lacatumin.
37 Pois não há nada que poderá pagar para ter de volta essa vida.
38 Ju lapanacni ju tat'ajun ju chavai na tamacajunta ju Dios chai na ta'alactu'unun. Pus ni xamati' aquint'amaxanalh chai cat'amaxanalh ju quinchivinti la'ix'ucxlacapu'an ju yu'unch pus vachu' act'amaxanana' ju yuchi acsni acminchokoya' la'ixtachaput ju quimpai acsni ac'alact'amina' ju ix'anquilhnin.
38 Portanto, se nesta época de incredulidade e maldade alguém tiver vergonha de mim e dos meus ensinamentos, então o Filho do Homem, quando vier na

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.