Atos 16

Ălǝnžil n-Ɣisa Ălmasex: Kitab Ălmuqăddăs (TAQ) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Immăr Buləs aɣrəm wa n-Darba d-wa n-Listra, illʼ-e dihen-dăɣ a-s ănăṭṭalib iyyăn da-dăɣ s-isəm-net Timoti, ma-s tamumənt lan kăl-Ălyăhud măšan, ti-s, i n-kăl-Ălyunan,
1 Paul remor na Derbe tit imaibo ikofan maiye na Lystra tit, nati’imaim baitumatumayan wabin Timothy ma’am biyan tit, Timothy hinah i Jew babin, baitumatumayan ta, baise tamah i Greek orot.
2 jannen fălla-s imumənăn wi n-Listra hakd-dăɣ wi n-Ikanyun a ăhuusken.
2 Lystra naatu Ikonium wanawanan baitumatumayah etei Timothy i hibifai.
3 Iɣrʼ-e-hi-dd Buləs s-iman-net i-ad-dăr-s idaw măšan, ăsmalăy-t təzzar i-ad-wăr jărrəwăn kăl-Ălyăhud wi t-əllănen dihen a fălla-s ənnăn ed, əssanăn iket-năsăn a-s abba-net, i n-kăl-Ălyunan.
3 Paul kok i Timothy tab bairi hitan, imih ana’ar kanabin e’afuw, iti na’atube sinaf anayabin Jew etei nati’imaim hima’am hiso’ob Timothy tamah i Greek orot.
4 Aɣrəm əmmărăn-dăɣ ḍarăt-a-wen, ad-dăɣ-s səmmətărăn imumənăn dăɣ-alkum d-uḍəf n-ăddăbaratăn-wi hasăn-ăɣtăsăn inəmmušal d-inušămăn dăɣ-Yărussălam.
4 Bar merar tata hirun hitit roube’aten tur abisa tur abarayah naatu regaregah ai’in Jerusalemamaim bai’ufnunin isan hio hibibasit, baitumatumayah hai tur hi’owen auman hin.
5 Samătarăn ălkănisăten i-ad-iṣṣuhət immun n-inəṭṭulab, isajat-dd Măssinăɣ hak ašăl ăddinăt ăynaynen dăɣ-ălkănisăt əkfanen iman-năsăn i-Emăli.
5 Ekaleisia sabuw fair hitih hai baitumatum ra’at naatu sabuw boubuh hirun hai kou’ay ra’at.
6 Ijlăy Buləs d-imidiwăn-net Frižya d-teje ta n-Gălasya măšan, wăr hasăn-irḍa Unfas Šăddijăn jan isălan dăɣ-ăkall wa n-Azya,
6 Paul ana ofonah bairi Firigia naatu Galasia wanawanahimaim hiremor naatu Anun Kakafiyin Asia wanawanan hireremor men ibasit boro imaim hitabinan.
7 əwwăḍăn-dd Masi, əttărăn ad-əkkən Bətni măšan, igdal-asăn daɣ Unfas n-Ɣisa s-a-wen,
7 Hiremor hina Maisia ana yoyowamaim hitit, hisinaftobon hitan Bitiniya wanawanan hitarun isan baise Jesu Anunin men ibasit boro hitan.
8 əjlăyăn Masi, ăzzubben dăɣ-Tărwas.
8 Imih hina Maisia hihamiy hirabon hire hina Troas hitit.
9 Ǝllan-t dihen-dăɣ a-s ăhhurjăt Buləs u-Masidunya iyyăn t-iɣarrăn, ibdad, iddal Măssinăɣ, ijannʼ-as: «Ya Măssinăɣ! Šəmmišəl-dd săr-năɣ ere hanăɣ-ohăɣăn tinahăɣen, năɣləs.»
9 Nati gugumin Paul mim, Masedonia orot bat fefeyan eo, “Kwanarabon Masedonia imaim aki kwaibaisi!”
10 Nəfhăm s-a-wen-dăɣ dd-ănfalălăn i-Buləs, a-s irha fălla-năɣ Măssinăɣ ad-nəsəllənžət teje-ten-dăɣ, ad-nətammăɣ ya i-əmmək s-nəkka Masidunya. Ɣur-dihen-dăɣ ad-tăn-dd-əjjăšăɣ, ohărăɣ d-Buləs asikəl năkk-i iktăbăn isălan-wi-dăɣ.
10 Paul iti mim i’itin ufunamaim aki abobuna au Masedonia arabon, anayabin aki ai not abogaigiwas God ea’afi nati’imaim God ana tur binan isan.
11 Nəjjăš turăft n-aman dăɣ-Tărwas, nəja s-iyyăt tamdujt ta n-Somătras, ăffăw nəkka Năyyabolis;
11 Aki Troas imaim wa abai mutufor arabon an Samoteres atit naatu mar to aikofan maiye an Neapolis atit.
12 nəfăl dihen, nəkka aɣrəm wa n-Fəlibb-i s-ənta a itammăr ere dd-ijjăšăn Masidunya s-tizarăt, ămoos daɣ aɣrəm făll-ixkam Roma, năssakăy hărăt n-išilan dihen.
12 Nati’imaim wa ai’hamiy ai’iwat arun an Philipi atit, Masedonia wanawanan ana bar merar gagamin ta, naatu iti bar merar i Rome gawan wowab. Aki nati’imaim veya bai’ab na’atube ama.
13 Ašăl wa n-əssəbət-i n-tăsonfat, nəzjăr aɣrəm, nəkka asălim n-ejărew ed, norda s-ad-dăɣ-s nəjrəw edăgg iṣtarăn dăɣ-nədăl Măssinăɣ, nogăẓ-in dihen tiḍeḍen ăžžiimmăɣnen, năqqima ad-hasnăt-nətajj isălan.
13 Baiyarir Ana Veya atit bar merar ana fur aihamiy ana harew sisibinamaim atit, nati’imaim anotanot boro yoyoban ana efan atatita’ur. Nati’imaim amare baibin iyab hinan i ai obaibiyih.
14 Tăsjăd-anăɣ tiyyăt dăɣ-snăt n-tămaksaḍt n-Măssinăɣ s-isəm-net Lidya, tu-mamălat n-aɣrəm wa n-Təyatir hin-žănšet măṣăr wa n-nefran n-ini šăggăɣăn. Oră Emăli ulh-net, tomăn s-a-wa has-ijănna Buləs,
14 Naatu babin ta iti tur ao nonowar i wabin Lydia ana tafaram Taiyatira, iti babin i sawar biyah namar iwa’an sabuw tetotobon naatu i God kwafirinayan babin ta, nati ana veya’amaim God dogoron botawiy. Paul tur abisa eo etei nowar.
15 tătwăsălmăɣ dăɣ-aman ənta d-kăl-ehăn-net. Tənnă i-Buləs d-imidiwăn-net ḍarăt-a-wen: «Kunta təflasăm a-s tamumənt n-Emăli a ămoosăɣ, məjurətăt-ahi». Laqqăd-anăɣ har hanăɣ-tăšhăššăl s-a-wen.
15 Naatu nati babin taintuwan bairi nati baremaim hima’am etei bapataito hibai, imaibo ifefeyani eo, “Kwananotanot ayu Regah ana bitumitum na’at, basit kwana tan au baremaim bairit tama.” Iti na’at aki eokikini bairi an.
16 Nolăs daɣ nəkka edăgg n-tittar a-s hanăɣ-dd-təlkăḍ tănaxdimt tiyyăt ihʼ alšin iknan tăllăbăst, tămoos i-məssaw-s əssəbab n-ărrəzăɣ ed, itiləɣut alšin wa tăt-ihăn a-wa ilkămăn, təẓẓalăn-as ăddinăt.
16 Veya ta aki yoyoban ana efan isan anan akir babitai ta bairi aitar. Iti babitai i afiy kakafin hitarasum ma sawar abisa temamatar isah i eo, naatu sawar iti na’atube sisinaf ana sabuw kabay gagamin maiyow hibaib.
17 Tənhăy-anăɣ ɣas, təltăɣ-anăɣ, e-s nəkka-dăɣ tăseɣărăt ḍara-năɣ, janna: «Ya ăddinăt, əlmədăt a-s meddən-wi-dăɣ hannăyăm, eklan n-Măssinăɣ wa iknăn aḍkul, isălan n-tabarăt ta n-əlɣəllas a-s dd-osăn i-ad-tăn-əjən.»
17 Iti babitai Paul aki bairi i’ufnuni iwow eo, “Iti orot i God auyomtoro’ot ana’akir wairafih, kwa mi’itube na yawas bain isan teo’orereb.” Peter ana ofonah bairi yawas hibai hinan isan Babitai eo’orereb|alt="slave girl" src="cn01983B.tif" size="col" loc="Act 16.17" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="16.17-18"
18 Təjʼ-anăɣ alkum-wen-dăɣ har ja išilan, təglă făw har tăsɣăf Buləs; ămlăllăy-dd săr-s, ăsmăhăḍ făll-alšin wa tăt-ihăn, innʼ-as: «Omarăɣ-kăy s-isəm n-Ɣisa Ălmasex, əsjăr-tăt!» Izjăr-tăt alšin ăssaɣăt-wen-dăɣ.
18 Babitei iti na’atube mar moumurih maiyow sinaf inan yomaninamaim, Paul yan so’ar naatu tatabir afiy nati babitai tar gabuw ma’am isan eo, “Jesu Keriso wabinamaim o abi’a’ari babitai kwaihamiy kutit!” Naatu mar ta’imon afiy babitai ihamiy tit.
19 Ǝnhăyăn məssaw-s a-s taklit-năsăn ăbas-hasăn-dd-saɣsal ehăre ɣas, ărmăsăn Buləs d-Sillas, əlwăyăn-tăn s-eɣărɣăr wa n-tamɣənnant s-itawănna Larofaž dăɣ-itamăr ăššăreɣa, əssəbdădăn-tăn dat-ălqaḷḷităn,
19 Babitei ana matuwan sabuw hai kabay imaim hima hibaib ana ef sasawar hi’i’itin ana maramaim, Paul Silas hairi hirout hibow hitainih hitit ahar ana efanamaim hiya baibatiyenayah baibatiyih isan.
20 əssəknăn-tăn ḍarăt-a-wen daɣ i-kăl-ăššăreɣa wi n-Roma, ənnăn-asăn: «Meddən-i n-kăl-Ălyăhud hannăyăm, wăr dd-ăwweyăn a săl ăḍḍărora s-aɣrəm-nănăɣ,
20 Hibuwih hina Rome tur nowarayah nahimaim hitit hio, “Iti Orot rou’ab i Jew sabuw, hairi iti ata bar meraramaim ma kakaf hibai hitit.
21 sasăɣren ăddinăt ălɣadatăn s-năkkăneḍ-i n-kăl-Roma wăr hanăɣ-t-illa uḍəf-năsăn wăla alkum-hasăn.»
21 It Rome sabuw ata ofafar men ebibasit i sinafumih teo, naatu aki men karam boro nati bai’obaiyen anibasit anab ani’a’it.”
22 Təsla tamətte i-a-wen ɣas, təzzăn săr-săn. Ǝnnăn kăl-ăššăreɣa, ətwəkkəsnet isəlsa dăɣ-Buləs d-Sillas, ăttăwătnet.
22 Sabuw moumurih na’in hina hirun kou’ay ra’at orot rou’ab bow rouw isan. Tur nowarayan orot iuwih Paul Silas hairi hai faifuw hiseb hibosaisiren naatu hiwabirih.
23 Ǝknăn-tăn asəsnan təzzar, jărăn-tăn-in dăɣ-takărmut dăɣ-a-s ənnan i-əssărdusa ad-hasăn-əknən iji n-ənniyăt.
23 Hiwawabirih ufunamaim hibow hin dibur hiyariyih, naatu dibur kaifenayan orot matan tobaiwa’an ma kaifih isan hiu.
24 Ătwănnă a-wen i-emănnăhăḍ n-takărmut ɣas, ija dăɣ-săn tišəm, ijʼ-en dăɣ-səllul.
24 Iti obaiyunen tur nonowar ufunamaim, dibur kaifenayan bow hirun dibur wanawanantoro’ot imaim ah ai gagamih rou’ab areh ya kiktanen hima.
25 Ebre n-ammas n-ehăḍ, irmăs Buləs d-Sillas ăsahăɣ n-təmmal i-Măssinăɣ, ăsijădăn-asăn kăl-takărmut wi iyyăḍnen.
25 Fainaiwan Paul Silas hairi God isan hiyoyoban hima ew hitatabor dibur sabuw afa hima hinonowar,
26 A ənḍărrăn-dăɣ ăškăḍkăḍ-dd ăkall daw-săn s-ăṣṣahăt hăr ăsnăhăynăhăy issas n-takărmut, ămerăn isăɣfal n-takărmut iket-dăɣ-năsăn ăssaɣăt-wen-dăɣ, ămerănăt daɣ tišəm-năsăn.
26 naniyan meyemeye iriyoy gagamin na dibur bar iyuwiyuw re an ana wabat etei bora’ah. Naatu mar ta’imon etawan botawiy chain dibur sabuw ah umah hifatum hima’am etei hihururuw hire.
27 Inkăr-dd emănnăhăḍ n-takărmut dăɣ-eḍəs, inhăy tishar n-takărmut ămerănăt ɣas, ilbăy-dd takoba-net i-ad-săr-s idəj iman-net ed, ăɣel kăl-takărmut wi iɣlăf, əjmăḍăn.
27 Dibur kaifenayan matan nuw misir naatu Dibur etawan bobotawiyen itin, basit taiyuwin sikan afuwinamih ana kaiy bora’ah, anayabin not dibur sabuw etei hibihir rouw.
28 Măšan, ăsɣărăt-as Buləs s-afălla, innʼ-as: «Ahaa! Wăr jed a-di, nəllʼ-e diha iket-nănăɣ.»
28 Baise Paul fanan aumetawat na’in e’af eo, “Taiyuw bi’asabuni! Aki etei iti ama’am!”
29 Irmăs-dd emănnăhăḍ n-takărmut emămmăl n-efew s-inhăy data-s, ošăl-dd, irkăɣ dat-Buləs d-Sillas ăšikăḍkăḍ,
29 Dibur kaifayan hinow isan e’af naatu nunuw run, an uman hi’oror auman Paul Silas hairi nahimaim ra’iy.
30 ikkăs-tăn-dd dăɣ-ammas n-takărmut təzzar, innʼ-asăn: «Meddən, ma s-leɣ s-ad-t-ăjjăɣ i-ad-ăɣləsăɣ?»
30 Imaibo nawiyih bairi hitit naatu ibatiyih eo, “Regaregah abisa ana sinaf boro yawas anab?”
31 Ǝnnăn-as: «Amən kăyy d-ejădăš-năk s-Emăli Ɣisa, ad-tăɣləsăm.»
31 Hiya’afut hio, “Regah Jesu initumitum boro yawas inab, o a nibur bairi.”
32 Ăxṭăbăn-as măjrăd n-Emăli ənta d-kăl-ehăn-net ălwăqq-wen-dăɣ.
32 Imaibo Regah ana tur nati bar wanawanan hibinan dibur kaifenayan ana sabuw bairi hinowar.
33 Ilwăy-tăn dăɣ-tăkkăwălt n-ehăḍ-en-dăɣ s-ehăn-net, issəfăr ibuyəsăn-năsăn, ătwăsălmaɣ dăɣ-aman ḍarăt-a-wen ənta hakd kăl-ehăn-net iket-năsăn.
33 Nati veya ta’imon gugumin wanawanan dibur kaifenayan buwih hai feher souwen naatu i ana nibur bairi bapataito hibai. Dibur kaifenayan Paul koun esasouw|alt="Jailer and Paul" src="CN01990B.TIF" size="col" loc="Act 16.33" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="16.33"
34 Ăsmăjarăt-tăn dăɣ-a-s ikna tedăwit ənta d-kăl-ehăn-net n-a-wa s-omănăn iket-năsăn s-Măssinăɣ.
34 Naatu Paul Silas buwih ana bar wanawanan hirun bay itih hi’aa. Nati orot ana nibur bairi dogoroh yasisir awan karatan, anayabin i hina God ana baitumatumayah himatar.
35 Ăffăw ɣas, ăšmašălăn-dd kăl-ăššăreɣa meddən s-emănnăhăḍ n-takărmut i-ad-hin-isəwwəy Buləs d-Sillas.
35 Mar to tur nowarayah hai orot gagamih naatu ma’utenayah hai orot ukwarih hiyafarih hio, “Kwan dibur kaifenayan kwau! Nati orot ebotaitih ten.”
36 Ija dăɣ-săn emănnăhăḍ isălan n-a-wa ənnăn kăl-ăššăreɣa măšan,
36 Basit dibur kaifenayan Paul ana tur eowen eo, “Tur nowarayah orot gagamih tur hiyafar hio, O Silas airi i abobotaiti, airi kwatit tufuwamaim kwan!”
37 innʼ-as Buləs: «Făw, šămad jăn dăɣ-năɣ tiwit dat-tamətte, a-s ija a-wen, wăr nătwăšrăɣ, năkkăneḍ-i ăḍḍinnen făll-Roma, jărăn-anăɣ-in dăɣ-takărmut s-əmmək-wa-dăɣ, ămăra ărhan ad-hin-nətwəyy dăɣ-ufăr, wăr nărḍa s-a-wen, asənet-dd əntăneḍ iman-năsăn, səwwəyyən-anăɣ-in.»
37 Baise Paul ma’utenayah hai oro’orot isah eo, “Aki men abisa kakafin ta asinaf naatu men hibatiyi, baise bebeyanamaim hirabi hi’afiyi naatu dibur hiyariyi, kwanaso’ob aki i Rome ana fef abai ama’am! Naatu boun tekokok i wa’iwa’iramaim hiniyafari’imih. Men karam, aki akokok kwana’uwih i taiyuwih hinan hinabotaiti.”
38 Ǝqqălăn meddən-wi dd-ămešălnen, ăssoɣălăn isălan n-a-wa inna Buləs i-imănnăhăḍăn. Ǝslăn i-isălan n-a-s Buləs d-Sillas ăḍḍinăn făll-Roma ɣas, ărmăɣăn.
38 Ma’utenayah hai orot ukwarih himatabir baibatiyih orot gagamih hai tur hi’owen, naatu Paul Silas hairi Rome ana fef hibai hima’am isan, ana tur hinonowar ana maramaim hibir.
39 Osăn-tăn-dd ḍarăt-a-wen əntăneḍ iman-năsăn, əttărăn tenăšše dăɣ-Buləs d-Sillas, əkkəsăn-tăn-dd dăɣ-takărmut dăɣ-a-s dăɣ-săn əttarăn ad-əfələn aɣrəm-năsăn.
39 Basit hina abis kakafin isah hisisinaf isan hairi matahimaim hi’e’en naatu diburane hibotaitih, naatu bar merar baihamiyin isan hi’uwih.
40 Ǝzjărăn-dd takărmut ɣas, əkkăn ehăn wa n-Lidya, ad-samătarăn dihen ayətma-săn dăɣ-ăddin d-alkum i-Măssinăɣ təzzar, əglăn.
40 Paul, Silas hairi dibur bar hihamiy hina Lydia ana bar hitit, nati’imaim baitumatumayah hi’itih kaufair ana tur hitih naatu hihamiyih.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 16, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.