Mateus 22

Kig Begu Pasad: Ki talu' nug megbebaya' (Bagong Tipan: Maayong balita alang kanimo) (SYB) vs ACF

Sair da comparação
ACF Almeida Corrigida Fiel
1 Naa miksambingay pa gusay si Isus tu nga getaw, laungen,
1 Então Jesus, tomando a palavra, tornou a falar-lhes em parábolas, dizendo:
2 “Mendadi saꞌ meglekaunutan na tuꞌu su Megbebayaꞌ, maꞌniniꞌig bianen. Petanggiꞌu di gadiꞌ miglekebibu, puꞌ beliꞌiin sug bataꞌen.
2 O reino dos céus é semelhante a um certo rei que celebrou as bodas de seu filho;
3 Mendadi benaꞌ sungu na megdeksuꞌ sug belaꞌi, suminuguꞌ ki gadiꞌ kini di nga sesuguꞌenen meksabi tu nga getaw pisebutanen, adun sumaup nailan ditug belaꞌi. Laak dagid ki nga ginggaten sumaup kini, mpauk ilan masiꞌ sumaup.
3 E enviou os seus servos a chamar os convidados para as bodas, e estes não quiseram vir.
4 Naa saꞌ maꞌantu, suminuguꞌ su gadiꞌ di ngag duma sesuguꞌenen, pimuunen tu nga ginggaten kia, ‘Minuyaꞌ nai gilak. Tinitiꞌu na su ngag bakau, sampay su pilembuꞌu nati, mukaꞌ minuyaꞌ naig launanen. Kaas saup namu dinig belaꞌi kini!’
4 Depois, enviou outros servos, dizendo: Dizei aos convidados: Eis que tenho o meu jantar preparado, os meus bois e cevados já mortos, e tudo já pronto; vinde às bodas.
5 Laak dagid su nga ginggat sia sumaup kia, maꞌniin ndaꞌ nilan medengeg, mipanaw laak ilan sungkin. Sala tawan, minangay tug binaalanen. Sala tawan pelum, minangay tu tindanen.
5 Eles, porém, não fazendo caso, foram, um para o seu campo, outro para o seu negócio;
6 Sug duma pelum, inukpaꞌan nilani nga sesuguꞌen kia nu gadiꞌ, dayun piksudawan nilan patiꞌ. Deksuꞌanen, binunuꞌ nilan.
6 E os outros, apoderando-se dos servos, os ultrajaram e mataram.
7 Mendadi ki gadiꞌ kini, mitutung dayun gangiten. Sinuguꞌen meditu su nga sundalunen, adun bunuꞌen nilan su nga minunuꞌ tu sesuguꞌenen kia mukaꞌ sensulan nilan sug lunsud nilan.
7 E o rei, tendo notícia disto, encolerizou-se e, enviando os seus exércitos, destruiu aqueles homicidas, e incendiou a sua cidade.
8 Naa benaꞌ mitubus, suminabi pa su gadiꞌ di nga sesuguꞌenen, kaliꞌ pektaluꞌ dinilan, ‘Naa kini, minuyaꞌ naig belaꞌi. Laak dagid su nga getaw inggatu sia, kanaꞌ ilan mbantang sumaup dun.
8 Então diz aos servos: As bodas, na verdade, estão preparadas, mas os convidados não eram dignos.
9 Kaas peditu namu karsada mbianan nu melaun getaw, dayun adin su taman getaw maitaꞌ niu, enggat niu ilan gelaꞌ.’
9 Ide, pois, às saídas dos caminhos, e convidai para as bodas a todos os que encontrardes.
10 Naa saꞌ maꞌantu, miditu gembagel karsada su nga sesuguꞌen kia nu gadiꞌ, pinungun nilan dayun ki nga getaw, su mekesuun saꞌ su medupang, adin su taman mitaangan nilan. Dekag pa gembibu ilan diag balay pemeliꞌian.
10 E os servos, saindo pelos caminhos, ajuntaram todos quantos encontraram, tanto maus como bons; e a festa nupcial foi cheia de convidados.
11 “Laak dagid su gadiꞌ, benaꞌ minangay madap tu nga suminaup tug belaꞌi, duuni minitaꞌen sala tawan, ndaꞌ masiꞌ pekseluk pekayan dig belaꞌi.
11 E o rei, entrando para ver os convidados, viu ali um homem que não estava trajado com veste de núpcias.
12 Sinaakan nu gadiꞌ ki getaw kini, ‘Baa lai, mauma ndiꞌa mpiid suled dini, ndaꞌ mu selukay su penepeten nu sumaup tug belaꞌi?’ Ndaꞌ kesembag ki getaw kini.
12 E disse-lhe: Amigo, como entraste aqui, não tendo veste nupcial? E ele emudeceu.
13 Liningay dayun nu gadiꞌi nga sesuguꞌenen kia, kaliꞌ pektaluꞌ dinilan, ‘Naa, balud niui getaw kia, kampuꞌ nu geksuden, dayun niu piglak tug liu, ditu medelem. Ditu dayun mengaduy, lamugen mengkiget di ngisinen.’”
13 Disse, então, o rei aos servos: Amarrai-o de pés e mãos, levai-o, e lançai-o nas trevas exteriores; ali haverá pranto e ranger de dentes.
14 Diksuꞌ ni Isus su taluꞌen, laungen, “Kaas melaun siai getaw enggaten sumakup, laak dagid meliangi tinduꞌ nu Megbebayaꞌ sakupen.”
14 Porque muitos são chamados, mas poucos escolhidos.
15 Naa ki nga Pariseo, minawaꞌ ilan dia, dayun mikpungun ilan, minengaw ilan bian nilan mengiman dini Isus di teluꞌenen.
15 Então, retirando-se os fariseus, consultaram entre si como o surpreenderiam nalguma palavra;
16 Mendadi duuni nga sakup nilan mukaꞌ nga sakup ni Herodes sinuguꞌ nilan mangay ditu ni Isus. Benaꞌ minadap dini Isus su nga sinuguꞌ kia, tautau ilan suminaak diniin, “Naa Sir, misuunan nami puꞌ pektuꞌun mu su metuud. Ndaiꞌ pegisuun mu tu tindeg nu getaw, kaas ndiꞌa mpesuay di metuud, pektuꞌun mu gusay su tantu mauyaꞌan nu Megbebayaꞌ pegbetaden nu getaw.
16 E enviaram-lhe os seus discípulos, com os herodianos, dizendo: Mestre, bem sabemos que és verdadeiro, e ensinas o caminho de Deus segundo a verdade, e de ninguém se te dá, porque não olhas a aparência dos homens.
17 Naa saꞌ maꞌantu, iini taluꞌ mu dinami, ki megbuis ditu tampusan gadiꞌ si Cesar, alandunig delendeman mu dun? Biwang ba ditu Misulat Palinta nu Megbebayaꞌ, saꞌ ndaꞌ?”
17 Dize-nos, pois, que te parece? É lícito pagar o tributo a César, ou não?
18 Laak dagid misuunan ni Isus puꞌ iini puun nu kesaak nilan diniin kia, su melaat delendeman nilan. Kaas laungen dinilan, “Baa, yamu kiin nu nga tautau mekesuun! Mauma pengimanan ma niau?
18 Jesus, porém, conhecendo a sua malícia, disse: Por que me experimentais, hipócritas?
19 Paitaꞌ niu deliꞌ dinaan selapiꞌ bayad dig buis kia!”
19 Mostrai-me a moeda do tributo. E eles lhe apresentaram um dinheiro.
20 Sinaak dayun ni Isus dinilan, “Naa, taꞌ taway dun baig lingaw kini? Taꞌ ngalan dun bai misulat dadema dini kini?”
20 E ele diz-lhes: De quem é esta efígie e esta inscrição?
21 Laung nilan, “Dani Cesar.”
21 Dizem-lhe eles: De César. Então ele lhes disse: Dai pois a César o que é de César, e a Deus o que é de Deus.
22 Naa benaꞌ midengeg nu nga sinuguꞌ nu Pariseo kia su simbag ni Isus, misebuꞌan ilan dun. Bilengan nilan si Isus, migawaꞌ ilan dia.
22 E eles, ouvindo isto, maravilharam-se, e, deixando-o, se retiraram.
23 Naa benaꞌ su gendaw kia, duuni nga Saduseo mituaꞌ ditu ni Isus. Naa ki nga Saduseo kini, ilani sala pikumpungan ndiꞌ ilan metuudan dun puꞌ su nga minatay, metubuꞌ puliꞌ.
23 No mesmo dia chegaram junto dele os saduceus, que dizem não haver ressurreição, e o interrogaram,
24 Mendadi, kaliꞌ pembaalbaal sumaak dini Isus ki nga Saduseo, “Naa Sir, duuni palinta pisulat nu Megbebayaꞌ dini Moises, ‘Saꞌ daw matayig laki, laak ndaꞌidunig bataꞌen, naa subay sukliin nu pated nu minatay. Iini menginsawa tug balulibun, adun duunig bataꞌ nilan, lepeng bataꞌ nu minatay kitu.’
24 Dizendo: Mestre, Moisés disse: Se morrer alguém, não tendo filhos, casará o seu irmão com a mulher dele, e suscitará descendência a seu irmão.
25 Mendadi, duuni pitu tawan dinami mekpated. Minginsawa su gulangbataꞌ dayun minatay, ndaꞌidun paig bataꞌen, kaas sug balu, sinukli penginsuaay nu medapit ditu minatay.
25 Ora, houve entre nós sete irmãos; e o primeiro, tendo casado, morreu e, não tendo descendência, deixou sua mulher a seu irmão.
26 Dayun su keduaꞌ pateden pelum, maꞌantu dadema, dakus su ketelu pateden. Iin nai migbatag ia, gikteb nu pitu tawan kia.
26 Da mesma sorte o segundo, e o terceiro, até ao sétimo;
27 Tigaꞌwan sug libun, minatay dadema.
27 Por fim, depois de todos, morreu também a mulher.
28 Naa paladpalad saꞌ duun siai metubuꞌ daw puliꞌ genat matay, naa kig libun kia, adin ma dayuni sawanen ditu pitu tawan kia, kagina migelaꞌ ma mayan mpenginsawa nu mekpated kia?”
28 Portanto, na ressurreição, de qual dos sete será a mulher, visto que todos a possuíram?
29 Laak dagid kaliꞌ sembag si Isus, “Baa, gembagel gupiaig lapang niu! Puꞌ ndaꞌ niu mesabut su Misulat Taluꞌ nu Megbebayaꞌ, sampay ndaꞌ niu dadema mesabut su gikteb nu ginuung nu Megbebayaꞌ.
29 Jesus, porém, respondendo, disse-lhes: Errais, não conhecendo as Escrituras, nem o poder de Deus.
30 Puꞌ saꞌ metubuꞌ na puliꞌ su nga minatay, ndiꞌ nailan meksenlangan, segaga mesama ilan ditu nga sesuguꞌen nu Megbebayaꞌ getaw langit.
30 Porque na ressurreição nem casam nem são dados em casamento; mas serão como os anjos de Deus no céu.
31 Mukaꞌ padun, petubuꞌen daan puliꞌ tuꞌu su nga minatay, puꞌ ndaꞌ ba niu mbasa ki tinaluꞌ nu Megbebayaꞌ diniu, maꞌniniꞌ? Maaꞌ laung nu Megbebayaꞌ,
31 E, acerca da ressurreição dos mortos, não tendes lido o que Deus vos declarou, dizendo:
32 ‘Naani Megbebayaꞌ pektemuyen ni Abraham, pektemuyen ni Isaac, mukaꞌ ni Jacob.’” Kaliꞌ gusay pektaluꞌ si Isus, “Naa misuunan ta, iini mektamuy tu Megbebayaꞌ su getaw tetubuꞌ, kanaꞌ nu nga minatay.”
32 Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaque, e o Deus de Jacó? Ora, Deus não é Deus dos mortos, mas dos vivos.
33 Naa benaꞌ midengeg nu nga melaun getaw ki pituꞌun kia ni Isus, misebuꞌan ilan dun gupia.
33 E, as turbas, ouvindo isto, ficaram maravilhadas da sua doutrina.
34 Naa su nga Pariseo, benaꞌ misuunan nilan puꞌ midempek ni Isus su nga Saduseo, mikpungun ilan puliꞌ.
34 E os fariseus, ouvindo que ele fizera emudecer os saduceus, reuniram-se no mesmo lugar.
35 Mendadi, duuni sala tawan dinilan mekpetuꞌun di Misulat Palinta mikpesempel dini Isus, puꞌ adun pengimanenen sia su metaluꞌen.
35 E um deles, doutor da lei, interrogou-o para o experimentar, dizendo:
36 Suminaak dini Isus su mekpetuꞌun, “Naa Sir, taꞌ palintaay duni tampusan metaas ditu Misulat Palinta nu Megbebayaꞌ?”
36 Mestre, qual é o grande mandamento na lei?
37 Kaliꞌ sembag si Isus, “‘Kini. Saladuaꞌ diniu, petail mu tantu su Kaunutan mu Megbebayaꞌ, saꞌitada pegwakil mu diniin su tibuuk ginaa mu mukaꞌ su tibuuk gimuud mu, dakus su tibuuk delendeman mu.’
37 E Jesus disse-lhe: Amarás o Senhor teu Deus de todo o teu coração, e de toda a tua alma, e de todo o teu pensamento.
38 Kinii tampusan metaas palinta.
38 Este é o primeiro e grande mandamento.
39 Mukaꞌ dumanen dadema ki keduaꞌ metaas palinta kini. ‘Petail mu dadema sug duma mu. Su kepetail mu diniin, pelepeng mu di kepetail mu dig lawas mu.’”
39 E o segundo, semelhante a este, é: Amarás o teu próximo como a ti mesmo.
40 Kaliꞌ pagid pektaluꞌ si Isus, “Kig duaꞌ buuk palinta kini, iini pikumpungan nu tibuuk Palinta nu Megbebayaꞌ pisulaten dini Moises mukaꞌ tu ngag duma pimuunanen dengantu.”
40 Destes dois mandamentos dependem toda a lei e os profetas.
41 Naa benaꞌ mikpungun ki nga Pariseo, sinaak ni Isus dinilan,
41 E, estando reunidos os fariseus, interrogou-os Jesus,
42 “Naa ki gasal nu Tinduꞌ nu Megbebayaꞌ Meglekaunutan, alandunig delendeman niu dun? Taꞌ taway dun gupiai ginepuꞌayen?”
42 Dizendo: Que pensais vós do Cristo? De quem é filho? Eles disseram-lhe: De Davi.
43 Simbag ni Isus, “Dagid ki Tinduꞌ nu Megbebayaꞌ Meglekaunutan, saꞌ sapuꞌ laak sia ni David, naa taꞌ mai migelal dun si David Kaunutan? Mukaꞌ su kegelalen dun maꞌnia, pisulat si David nug Balakat nu Megbebayaꞌ, laungen,
43 Disse-lhes ele: Como é então que Davi, em espírito, lhe chama Senhor, dizendo:
44 ‘Tinaluꞌ nu Kaunutan Megbebayaꞌ ditu Kaunutan ku,
44 Disse o Senhor ao meu Senhor:Assenta-te à minha direita,Até que eu ponha os teus inimigos por escabelo de teus pés?
45 Suminaak na puliꞌ si Isus dinilan, “Kaas ki Tinduꞌ nu Megbebayaꞌ Meglekaunutan, gilal ni David Kaunutan. Mendadi kagina maꞌantu, ki gasalen, sapuꞌ ba laak ni David?”
45 Se Davi, pois, lhe chama Senhor, como é seu filho?
46 Naa su sinaak ni Isus dinilan kia, ndaꞌiduni mekesembag dun, pia sektaang taluꞌ. Naa genat itu, ndaꞌidun nai getaw mekakuꞌ sumaak dini Isus.
46 E ninguém podia responder-lhe uma palavra; nem desde aquele dia ousou mais alguém interrogá-lo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.