Lucas 7
Kig Begu Pasad: Ki talu' nug megbebaya' (Bagong Tipan: Maayong balita alang kanimo) (SYB) vs NTLH
1 Naa benaꞌ mideksuꞌen su kelaun pidengegen tu nga getaw dia, mipanaw si Isus ditug lunsud piningalan dun Capernaum.
1 Quando Jesus acabou de dizer essas coisas ao povo, foi para a cidade de Cafarnaum.
2 Naa duuni getaw diag lunsud kia, kaunutan di sundalu nu getaw Roma, migladui petailenen sesuguꞌenen, pekagawinaa da dun.
2 Havia ali um oficial romano que tinha um empregado a quem estimava muito. O empregado estava gravemente doente, quase morto.
3 Mendadi su kaunutan, benaꞌ midengegen su kedateng ni Isus, duuni sinuguꞌen nga kaunutan nu getaw Judea, adun sebiin nilan si Isus, adun sia mangay meneguliꞌ di sesuguꞌenen kia.
3 Quando o oficial ouviu falar de Jesus, enviou alguns líderes judeus para pedirem a ele que viesse curar o seu empregado.
4 Naa benaꞌ minateng ditu ni Isus su nga sinuguꞌ, kaliꞌ ilan penengi diniin, “Ki kaunutan sundalu kiin, mbantang dema tuꞌu ebangan mu,
4 Eles foram falar com Jesus e lhe pediram com insistência: — Esse homem merece, de fato, a sua ajuda,
5 puꞌ melelaat dig bansa ta, iini miglegastu di simbaan nami.”
5 pois estima muito o nosso povo e até construiu uma sinagoga para nós.
6 Saꞌ maꞌantu, sumikat tuꞌu si Isus, migdunut dayun tu nga sinuguꞌ kia. Laak benaꞌ mesempel nailan tug balay, suminuguꞌ su kaunutan sundalu di nga sambaten mangay mekpetenday dini Isus, pimuunen dinilan, “Naa Sir, petuyangen na, laungen, ndiꞌa na mundas. Puꞌ naan, kanaꞌ mbantang penaikan muig balayu.
6 Então Jesus foi com eles. Porém, quando já estava perto da casa, o oficial romano mandou alguns amigos dizerem a Jesus: — Senhor, não se incomode, pois eu não mereço que entre na minha casa.
7 Kaas ndaꞌu makuꞌ madap diniꞌa. Pektaluꞌa laak diin, naa misuunan ku puꞌ mauliꞌan tuꞌui sesuguꞌen ku kia.
7 E acho também que não mereço a honra de falar pessoalmente com o senhor. Dê somente uma ordem, e o meu empregado ficará bom.
8 Puꞌ maaꞌ dinaan kini, duuni metaas pa dinaan sumuguꞌ dinaan, duun pa pagidi sundalu suguꞌen ku. Teluꞌan kui sala tawan, ‘Dituun ka angay,’ meditu dayun. Teluꞌan ku pelumi sala tawan, ‘Diniin ka angay,’ medini dadema. Saꞌ teluꞌan ku su gulipen ku, ‘Maꞌniniꞌi baalen mu,’ naa baalenen dayun.”
8 Eu também estou debaixo da autoridade de oficiais superiores e tenho soldados que obedecem às minhas ordens. Digo para um: “Vá lá”, e ele vai. Digo para outro: “Venha cá”, e ele vem. E digo também para o meu empregado: “Faça isto”, e ele faz.
9 Benaꞌ midengeg ni Isus su pimuunen kia, misebuꞌan dun gupia. Liningayen dayun su kelaun getaw tumindug diniin, laungen dinilan, “Taman taluꞌu diniu, ki kaunutan kiin, ndaꞌu mainsan mbianayi kesalig mesama di kesaligen, pia pa dini nita nga getaw Israel!”
9 Jesus ficou muito admirado quando ouviu isso. Então virou-se e disse para a multidão que o seguia:
10 Naa benaꞌ minateng puliꞌ su nga sinuguꞌ ditug balay nu kaunutan sundalu, iini mitaangan nilan, miuliꞌan na tuꞌu su sesuguꞌen kia.
10 Aí os amigos do oficial voltaram para a casa dele e encontraram o empregado curado.
11 Tubus nituꞌ ndaꞌ maiben, mipanaw si Isus, ilan nu nga sakupen sampay melaun gupia getaw, minangay ilan ditug lunsud piningalan dun Nain.
11 Pouco tempo depois Jesus foi para uma cidade chamada Naim. Os seus discípulos e uma grande multidão foram com ele.
12 Naa benaꞌ misebang ilan tu gengaꞌan nug lunsud, duuni nga getaw pegbulig minatay misungkak nilan. Ki minatay kini, buntung bataꞌ balulibun. Dakus melaun getaw genat tug lunsud migdunut tug balulibun.
12 Quando ele estava chegando perto do portão da cidade, ia saindo um enterro. O defunto era filho único de uma viúva, e muita gente da cidade ia com ela.
13 Mendadi su Kaunutan si Isus, benaꞌ minitaꞌen sug balulibun, milelaat dun dayun, laungen diniin, “Naa Dadaꞌ, ndiꞌa na pengaduy.”
13 Quando o Senhor a viu, ficou com muita pena dela e disse:
14 Naa mukaꞌ mikpesempel si Isus, dipenanen sug lungun. Mitenlen dayun su nga migbulig dun. Miktaluꞌ si Isus, “Naa Nuung, taluꞌu diniꞌa, pegbuata!”
14 Então ele chegou mais perto e tocou no caixão. E os que o estavam carregando pararam. Então Jesus disse:
15 Migingkud tuꞌu ki minatay kia, dunut mikektaluꞌ na. Pigwakil dayun ni Isus tu ginaꞌen.
15 O moço sentou-se no caixão e começou a falar, e Jesus o entregou à mãe.
16 Naa apelai, su nga kelaun getaw, mindekan ilan patiꞌ. Inal nilan dayun su Megbebayaꞌ, laung nilan, “Mituaꞌ na dinita ki metaas pimuunan nu Megbebayaꞌ! Liningiꞌan na tuꞌu nu Megbebayaꞌi nga piglegetawanen!”
16 Todos ficaram com muito medo e louvavam a Deus, dizendo: — Que grande
17 Naa saꞌ maꞌantu, mileep tug benwa Judea su gukiten di pinggulaula ni Isus, sampay ditug lumibut benwa.
17 Essas notícias a respeito de Jesus se espalharam por todo o país e pelas regiões vizinhas.
18 Naa si Juan kiin, su Memunag Tubig, inukit diniin nu nga sakupen su tibaꞌan pinggulaula ni Isus.
18 Os discípulos de João Batista contaram tudo isso a ele. Aí João chamou dois deles
19 Mendadi sinabi ni Juanig duaꞌ tawan sakupen, sinuguꞌen ilan meditu nu Kaunutan si Isus, pimuunen dinilan, laung, “Sir, kelelaat taluꞌ mu dinami saꞌ yaꞌa na tuꞌu su pedetengen nami lumusad, atawaka mekpedateng pami dig lain?”
19 e os enviou ao Senhor Jesus para perguntarem: “O senhor é aquele que ia chegar ou devemos esperar outro?”
20 Naa benaꞌ midepet ditu ni Isus su nga sinuguꞌ ni Juan, laung nilan diniin, “Sir, sinuguꞌ ami ni Juan su Memunag Tubig. Pimuunen dadema dinami saaken diniꞌa, saꞌ yaꞌa ma daw su pedetengen nami lumusad, atawaka megelat pami dig lain?”
20 Então eles foram até o lugar onde Jesus estava e disseram: — João Batista nos mandou perguntar o seguinte: o senhor é aquele que ia chegar ou devemos esperar outro?
21 Naa mitaang dun, melaun mimegladu mukaꞌ mesaitan pineguliꞌan ni Isus dakus melaun getaw piglegetan menenulay, sampay melaun buta pipengitaꞌen.
21 Naquele momento Jesus curou muitas pessoas das suas doenças e dos seus sofrimentos, expulsou espíritos maus e também curou muitos cegos.
22 Mendadi, sumimbag si Isus ditu nga sakup ni Juan, laungen, “Naa, puliꞌ amu ditu ni Juan, ukit niu diniin ki taman minitaꞌ niu kini mukaꞌ ki midengeg niu. Su ngag buta, mikengitaꞌ na. Su nga pilung, mikepanaw na. Su nga migladu mekesalebuꞌ nuka, miuliꞌan na. Su ngag bengel dema, mikedengeg na. Sampay su nga minatay, pitubuꞌ na puliꞌ. Mukaꞌ su gempusuk getaw, inukitan na tu Gempia Petenday.
22 Depois respondeu aos discípulos de João:
23 Kaas adini getaw ndiꞌ memilas dinaan, iini liliag!”
23 E felizes são as pessoas que não duvidam de mim!
24 Mendadi, saꞌ mipalus su nga sakup ni Juan, migukit si Isus tu melaun getaw mekatag dini Juan. Sinaak ni Isus dinilan, “Naa kini si Juan, saꞌ linaawan niu iin ditug limawaꞌ, alandun mai pedetengen niu diniin? Laung niu ba si Juan, maaꞌ nu sala puun tigbaw, melemu mpilay nu genus? Kanaꞌen.
24 Quando os discípulos de João foram embora, Jesus começou a dizer ao povo o seguinte a respeito de João:
25 Naa saꞌ maꞌantu, alandun mai pedetengen niu diniin? Laung niu dun puꞌ getaw migimakay? Baa, kanaꞌen dadema, puꞌ su getaw migimakay dakus melengasi kebetangen, subay ditu laak penengaway balay nu nga gadiꞌ!
25 O que foram ver? Um homem bem-vestido? Ora, os que se vestem bem e vivem no luxo moram nos palácios!
26 Mendadi saꞌ maꞌantu, taꞌi pedetengen niu maitaꞌ niu? Getaw pimuunan nu Megbebayaꞌ? Waꞌa lai! Mukaꞌ taman taluꞌu diniu, kini si Juan, kanaꞌ laak pimuunan nu Megbebayaꞌ.
26 Então me digam: o que foram ver? Um
27 Puꞌ iinen dadema su mibetang ditu Misulat Taluꞌ nu Megbebayaꞌ, laung, ‘Miktaluꞌ su Megbebayaꞌ, Mendadi paunaan ku diniꞌa ki pemuunan ku, puꞌ adun pengendamenen sug bianan mu.’”
27 Porque João é aquele a respeito de quem as
28 Kaliꞌ gusay pektaluꞌ si Isus, “Naa saꞌ maꞌantu, taman taluꞌu diniu, genat pa dini Adan sampay nemun, ndaꞌi sala tawan metaas pa dini Juan. Laak dagid pia maꞌantu, adin su tampusan gembabaꞌ sakup di Keglekaunutan nu Megbebayaꞌ, iini metaas padun dini Juan.”
28 — Eu digo a vocês que de todos os homens que já nasceram João é o maior. Porém quem é o menor no
29 Naa su melaun getaw kampuꞌ nu nga mendawat buis, benaꞌ midengeg nilan su tinaluꞌ kia ni Isus, mikpetuud ilan tu Megbebayaꞌ, ilani gandang binunagan ni Juan tubig.
29 Os cobradores de impostos e todo o povo ouviram isso. Eles eram aqueles que haviam obedecido às ordens justas de Deus e tinham sido batizados por João.
30 Laak dagid su nga Pariseo mukaꞌ su nga mekpetuꞌun di Misulat Palinta nu Megbebayaꞌ, pimilas nilan sug delendeman nu Megbebayaꞌ dinilan, kaas mipauk ilan bunagan ni Juan tubig.
30 Mas os fariseus e os mestres da Lei não quiseram ser batizados por João e assim rejeitaram o plano de Deus para eles.
31 Kaliꞌ padun pektaluꞌ si Isus, “Mendadi ki getaw nemun, alandun mai penenggiꞌan ku dun? Alandun bai samanen?
31 E Jesus terminou, dizendo:
32 Petanggiꞌu di gembataꞌ pemeglingkulu pegayep dia padiꞌan. Beksayan nilan su nga samambataꞌ nilan, laung nilan, ‘Mauma saꞌ minlantuyan ami diniu, ndaꞌ amu peksabay? Dayun saꞌ miksulang ami, mauma ndaꞌ amu pelum pengaduy?’
32 Elas são como crianças sentadas na praça. Um grupo grita para o outro:
33 Puꞌ si Juan,” laung ni Isus, “mituaꞌ diniu, iinig betaden mekpuasa mukaꞌ ndiꞌ minum mekebulek. Laung niu dayun, ‘Pingepuꞌan menulay!’
33 João Batista jejua e não bebe vinho, e vocês dizem: “Ele está dominado por um demônio.”
34 Tubus itu naan kini, kig Bataꞌ nu Kilawan, mituaꞌu pelum diniu, betadu maan dau mukaꞌ minum dau dema. Laung niu pelum, ‘Paa, bentayay pa daan niu, medalu masiꞌ maan mukaꞌ penenatan meginum, sambaten pa paduni nga mendawat buis mukaꞌ ki ngag duma mekesesalaꞌ getaw!’
34 O
35 Laak dagid ki tantu sinuunan genat tu Megbebayaꞌ, mailala dia penggulaulaan nu megdunut dun.”
35 Mas aqueles que aceitam a sabedoria de Deus mostram que ela é verdadeira.
36 Naa inggat si Isus maan tug balay nu sala tawan Pariseo. Miliag si Isus, midia dayun adun sumalu dinilan maan.
36 Um fariseu convidou Jesus para jantar. Jesus foi até a casa dele e sentou-se para comer.
37 Naa duuni sala tawan libun dangen dig lunsud kia, tebiaꞌ meglaat pekesuunan. Laak pia maꞌantu, kig libun kini, benaꞌ midengegen pekaan si Isus diag balay nu Pariseo, midia dayun, peguit bataꞌ bandi gemputiꞌ, mipenuꞌ pagemut.
37 Naquela cidade morava uma mulher de má fama. Ela soube que Jesus estava jantando na casa do fariseu. Então pegou um frasco feito de alabastro , cheio de perfume,
38 Mendadi, benaꞌ mitulan sug libun, migindeg di teliudan ni Isus, mesempel di geksuden. Pengaduy namal sug libun kia, mitegduꞌan luaꞌen su geksud ni Isus. Benaꞌ mibasaꞌ luaꞌen su geksud ni Isus, pinunasan dayun nug libun, iini pinunasen dun sug buuken, dunut pingelekanen su geksud ni Isus, kegbasanen diniin. Binunaganen padun nu pagemut su geksud ni Isus.
38 e ficou aos pés de Jesus, por trás. Ela chorava e as suas lágrimas molhavam os pés dele. Então ela os enxugou com os seus próprios cabelos. Ela beijava os pés de Jesus e derramava o perfume neles.
39 Dekag minitaꞌ nu Pariseo kia, maaꞌ laungen pa dig dialem delendemanen, “Paa, ki getaw kini, saꞌ sia metuud puꞌ pimuunan nu Megbebayaꞌ, mailalanen siaig libun kini mikpuleg diniin, mesimaꞌen sia puꞌ meglaat pekesuunan!”
39 Quando o fariseu viu isso, pensou assim: “Se este homem fosse, de fato, um profeta , saberia quem é esta mulher que está tocando nele e a vida de pecado que ela leva.”
40 Dagid si Isus, kaliꞌ pektaluꞌ, “Simon, duuni teluꞌen ku diniꞌa.”
40 Jesus então disse ao fariseu: — Fale, Mestre! — respondeu Simão.
41 Kaliꞌ pektaluꞌ si Isus, “Naa, duuni mekpautang kwarta, piutangen duaꞌ tawan. Ki sala tawan, inutangen lima gatus denario. Su sala, lima puluꞌ da.
41 Jesus disse:
42 Naa sabaꞌ ndaꞌ ilan mekebayad, pidasun nailan duaꞌ. Naa saꞌ maꞌantu, taꞌ ma, adin saan dinilan duaꞌ su gembageli kepetailen ditu mikpedasun diniin?”
42 mas nenhum dos dois podia pagar ao homem que havia emprestado. Então ele perdoou a dívida de cada um. Qual deles vai estimá-lo mais?
43 Laung ni Simon, “Mabuꞌ ki getaw gembageli gutangen pidasun.”
43 — Eu acho que é aquele que foi mais perdoado! — respondeu Simão.
44 Liningayen dayun sug libun kia, kaliꞌ pektaluꞌ dini Simon, “Naa, maꞌantu dadema kig libun kini. Yaꞌa, saꞌ mitulanu dinig balay mu, ndaꞌ mau tanan begayay tubig gugasu sia di geksudu. Laak kig libun kini, kig luaꞌen nai ginugasen di geksudu, sug buuken demai pinunasen dun.
44 Então virou-se para a mulher e disse a Simão:
45 Yaꞌa, ndaꞌ mau dedialay di galek. Laak dagid iin, sikna nau mitulan dini, ndaꞌen mainsan sikpaꞌay pengelekayi geksudu.
45 Você não me beijou quando cheguei; ela, porém, não para de beijar os meus pés desde que entrei.
46 Yaꞌa, ndaꞌ mu bunagay lanai guluu, laak dagid iin, binunaganen pagemuti geksudu.
46 Você não pôs azeite perfumado na minha cabeça , porém ela derramou perfume nos meus pés.
47 Paladpalad taman taluꞌu diniꞌa, ki salaꞌ nig libun kini, pia melaun, gempantek puꞌ pidasun na, puꞌ gembageli kepetailen dinaan. Laak adin su getaw pidasun di maikaꞌ, maikaꞌ dademai kepetailen.”
47 Eu afirmo a você, então, que o grande amor que ela mostrou prova que os seus muitos pecados já foram perdoados. Mas onde pouco é perdoado, pouco amor é mostrado.
48 Miktaluꞌ dayun si Isus dig libun kia, “Pidasun nai salaꞌ mu.”
48 Então Jesus disse à mulher:
49 Naa su ngag duma ni Isus maan, benaꞌ midengeg nilan ki tinaluꞌen kini, mikpuun ilan sumaak dig delendeman nilan, laung nilan, “Paa, adin saan getaw ini, pia su salaꞌ, pedesunenen?”
49 Os que estavam sentados à mesa começaram a perguntar: — Que homem é esse que até perdoa pecados?
50 Laung ni Isus tug libun kia, “Naa, migawen ka tuꞌu, sabaꞌ nu kesalig mu. Uliꞌa na, gempia nai ginaa mu.”
50 Mas Jesus disse à mulher:
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.