Lucas 22

Kig Begu Pasad: Ki talu' nug megbebaya' (Bagong Tipan: Maayong balita alang kanimo) (SYB) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Maꞌantu, sungu na mekpuun sug lumpuk nu nga getaw Judea, sug Lumpuk di Pan ndaꞌ Petulinay, sala ngalanen sug Lumpuk tug Liniusan.
1 Estava próxima a Festa dos Pães sem Fermento, chamada Páscoa.
2 Mendadi ki nga kaunutan nug belian nu getaw Judea mukaꞌ ki nga mekpetuꞌun di Misulat Palinta nu Megbebayaꞌ, minengaw ilan suꞌatan nilan di kepatay nilan dini Isus, puꞌ mendek ilan, mbuus mesasaw su nga getaw.
2 Os principais sacerdotes e os escribas procuravam uma forma de matar Jesus; porque temiam o povo.
3 Mendadi kini si Judas Iscariote, sala tawan di nga sepuluꞌ buꞌ duaꞌ peneligan ni Isus, pingepuꞌan ni Satanas.
3 Ora, Satanás entrou em Judas, chamado Iscariotes, que era um dos doze.
4 Benaꞌ pingepuꞌan si Judas, linaawanen ki nga kaunutan nug belian kia mukaꞌ ki nga kaunutan nu pegingat tu Pengedapan tu Megbebayaꞌ, adun pegyegaan nilan ki melengas bianan ni Judas, tipuunen dinilan si Isus.
4 Judas foi entender-se com os principais sacerdotes e os capitães sobre como lhes entregaria Jesus.
5 Mendadi, benaꞌ mikitaꞌ ilan, aa naa, didialan nu nga kaunutan si Judas. Pisadan nilan dayun si Judas, tindanan nilan iin selapiꞌ.
5 Eles se alegraram e combinaram em lhe dar dinheiro.
6 Sinanguꞌ dema ni Judas su sabut nilan. Kaas genat itu, si Judas kini, piksuꞌatsuꞌaten dayuni sikawen tumipu dini Isus, laak ndiꞌ mekpailagilag tu melaun getaw.
6 Judas concordou e buscava uma boa ocasião para lhes entregar Jesus, longe da multidão.
7 Mendadi, minateng su gendaw nug Lumpuk di Pan ndaꞌ Petulinay, metaang dun sug betad nu nga getaw Judea mektitiꞌ nati karniru, guliden nilan tu Megbebayaꞌ gindan nilan tug Liniusan.
7 Chegou o dia da Festa dos Pães sem Fermento, em que era necessário fazer o sacrifício do cordeiro pascal.
8 Mendadi sinuguꞌ ni Isus si Pedro buꞌ si Juan, laungen dinilan, “Panaw amu, pegulingel niu kig Lebungan ta tug Liniusan.”
8 Então Jesus enviou Pedro e João, dizendo:
9 Kaliꞌ ilan saak, “Adin mu ami paulingelay?”
9 Eles lhe perguntaram: — Onde o senhor quer que a preparemos?
10 Kaliꞌ sembag si Isus, “Naa maꞌniniꞌ. Saꞌ mateng amu ditu syudad, duun dayunig laki mesungkak niu, pekpisan bandi bitangan tubig. Iini tendugay niu, dunutay niu tug balay seledanen.
10 Jesus lhes explicou:
11 Naa saꞌ metulan amu, taluꞌ niu dayun ditu gapuꞌ balay, ‘Naa pimuun nu Mekpetuꞌun, laungen, Adin dapit su sugud pengaanan nami tug Lebungan tug Liniusan, yami nu nga sakupu?’
11 e digam ao dono da casa: “O Mestre pergunta: ‘Onde fica o aposento no qual comerei a Páscoa com os meus discípulos?’”
12 Naa saꞌ maꞌnia,” laung ni Isus, “paitaꞌen dayun diniu ki gembagel sugud dia dapit ditaas, misangkap na. Dia na niu pegulingelayig Lebungan ta.”
12 Ele lhes mostrará um espaçoso cenáculo mobiliado; ali façam os preparativos.
13 Mipanaw dayun si Pedro buꞌ si Juan, mukaꞌ midetengan nilan tuꞌu, maaꞌ dadema nu tinaluꞌ ni Isus. Pigulingel nilan dayun dia sug Lebungan nilan tug Liniusan.
13 E, indo, acharam tudo como Jesus lhes tinha dito e prepararam a Páscoa.
14 Naa benaꞌ mitektak na sug Lebungan tug Liniusan, migingkud maan si Isus, ilan nu nga peneliganen.
14 Chegada a hora, Jesus se pôs à mesa, e os apóstolos estavam com ele.
15 Mendadi kaliꞌ pektaluꞌ si Isus dia nga peneliganen, “Aa naa, kini na su pedetengen ku gupia, meksalu ita maan dig Lebungan tug Liniusan kini, dekag pau mekebian dig lesayan ku!
15 Então Jesus lhes disse:
16 Puꞌ taluꞌu tuꞌu diniu, ndiꞌ nau puliꞌ maan dun, sampay da dun di gendaw mekpalas na ki tantu Lumpuk tug Liniusan, saꞌ meglekaunutan na tuꞌu su Megbebayaꞌ.”
16 Pois eu lhes digo que nunca mais a comerei, até que ela se cumpra no Reino de Deus.
17 Naa saꞌ maꞌantu, minalap si Isus sala tasa penginumen. Benaꞌ mikpaladpalad tu Megbebayaꞌ, kaliꞌ pektaluꞌ dia nga sakupen, “Tabuk niu ini, pekilasilas niu inumay.
17 E, pegando um cálice, depois de ter dado graças, disse:
18 Mendadi taluꞌu tuꞌu diniu, genat nandaw, ndiꞌ nau puliꞌ minum di penginumen kini, sampay da dun mateng su gendaw meglekaunutan na tuꞌu su Megbebayaꞌ.”
18 Pois eu digo a vocês que, de agora em diante, não mais beberei do fruto da videira, até que venha o Reino de Deus.
19 Minalap pelum si Isus pan. Benaꞌ mikpaladpalad na puliꞌ tu Megbebayaꞌ, pimetanen dayun su pan, dayunen pentulunay dia nga peneliganen. Kaliꞌ pektaluꞌ, “Naa, kini sug lawasu, ki begayu gumantiꞌ diniu. Kini, aan niu lelayun, puꞌ adun medelendem niau.”
19 E, pegando um pão, tendo dado graças, o partiu e lhes deu, dizendo:
20 Naa maꞌnia dadema, benaꞌ mitubus ilan maan, minalap pelum si Isus sala tasa penginumen, dunut tinaluꞌen, “Ki penginumen kini, iin sug duguꞌu, ki mekigis na, adun gugas tu salaꞌ niu. Kig duguꞌuig bian nug begu pasad nu Megbebayaꞌ tu getaw.
20 Do mesmo modo, depois da ceia, pegou o cálice, dizendo:
21 “Dagid bentayay pa daan niu!” laung pa ni Isus. “Ki getaw mektipu dinaan, suminalu gupia dinaan maan kini!
21 — Mas eis que a mão do traidor está comigo à mesa.
22 Puꞌ naan kini, kig Bataꞌ nu Kilawan, mbinasau tuꞌu, maaꞌ dadema nu pigdelendem pedaan nu Megbebayaꞌ. Laak dagid pia maꞌantu, ki getaw mektipu dinaan, mekelelaatlelaat gupia!”
22 Pois o Filho do Homem vai segundo o que está determinado, mas ai daquele por quem ele está sendo traído!
23 Naa saꞌ maꞌantu, kaliꞌ medengeg nu peneligan ni Isusi tinaluꞌen kia, miksinaakay ilan dayun, saꞌ adin saan getaw dinilani mekenggulaula di maꞌnia kia.
23 Então começaram a perguntar entre si qual deles seria o que estava para fazer isso.
24 Naa su nga peneligan ni Isus, miksual ilan, saꞌ taꞌ taway dun dinilani tampusan metaasi tindegen.
24 Houve também entre eles uma discussão sobre qual deles parecia ser o maior.
25 Dagid kaliꞌ pektaluꞌ si Isus dinilan, “Naa su nga kanaꞌ getaw Judea, metegasi kegbayaꞌ dinilan nu nga gadiꞌ nilan. Mukaꞌ su nga kaunutan nilan, engkenen nilan su gelal Pegengagen, laung, nu nga sakup nilan.
25 Mas Jesus lhes disse:
26 Dagid yamu, ndiꞌ amu mpia mengmaꞌantu. Sinangkaliꞌ adini tampusan metaasi tindegen diniu, subay iin nai mbaal maaꞌ nu tampusan ngudan. Ki kaunutan diniu padun, subay mbaal maaꞌ nu sesuguꞌen.
26 Mas vocês não são assim; pelo contrário, o maior entre vocês seja como o menor; e aquele que dirige seja como o que serve.
27 Puꞌ maꞌniniꞌ. Adin ba su metaas, su pegingkud maan, saꞌ su megilak diniin? Kanaꞌ ba su pegingkud maan? Laak dagid pia naan, keni nau, maꞌniin sesuguꞌen niau.”
27 Pois qual é maior: aquele que está à mesa ou aquele que serve? Não é verdade que é aquele que está à mesa? Pois, no meio de vocês, eu sou como quem serve.
28 Laung pa ni Isus tu nga peneliganen, “Naa yamui miksaliunung dinaan, pia di nga kengindan dinaan.
28 Vocês são os que têm permanecido comigo nas minhas tentações.
29 Naa kagina mitenduꞌu nu Gamaꞌu meglekaunutan, naa yamu, tenduꞌen ku amu pa pagid, meglekaunutan damu dema.
29 E eu confio a vocês um reino, assim como o meu Pai confiou a mim,
30 Maꞌantu, duuni gendaw meksalu ita maan buꞌ minum ditu Keglekaunutan ku, mukaꞌ padun mingkud damu dema mengukum tu nga sepuluꞌ buꞌ duaꞌ bansa nu getaw Israel.”
30 para que comam e bebam à minha mesa no meu Reino; e vocês se assentarão em tronos para julgar as doze tribos de Israel.
31 Kaliꞌ pektaluꞌ si Isus dini Simon Pedro, “Simon, pekineega! Si Satanas, migubug tu Megbebayaꞌ mekpalid diniu, maaꞌ nu kepalid di trigo, adun mpaini melaaten di gempia.
31 — Simão, Simão, eis que Satanás pediu para peneirar vocês como trigo!
32 Dagid pinenebian ku yaꞌa, Pedro, adun ndiꞌ mbeleng ki kekpetuud mu. Mendadi saꞌ meksikesuun ka na puliꞌ, pepagen mu dayun su kekpetuud nu nga mimated diniꞌa kini.”
32 Eu, porém, orei por você, para que a sua fé não desfaleça. E você, quando voltar para mim, fortaleça os seus irmãos.
33 Kaliꞌ sembag si Pedro, “Aba, Sir, penensili mpirisua, sampay petain ka, minuyaꞌ nau meksaliunung diniꞌa!”
33 Porém Pedro respondeu: — Estou pronto para ir com o Senhor, tanto para a prisão como para a morte.
34 Kaliꞌ pektaluꞌ si Isus, “Pedro, taluꞌu diniꞌa, dekag pasiꞌ peguni su manuk gebii kini, metelu deksuꞌa na memalaw puꞌ kanaꞌ mau mailala.”
34 Mas Jesus lhe disse:
35 Kaliꞌ pagid pektaluꞌ si Isus, “Naa su sinuguꞌu amu mpanaw kitu, ki ndaꞌi giwit niu pitaka, gambag, dakus ndaꞌi sepatus niu kitu, duun bai kulang niu?”
35 A seguir, Jesus perguntou aos discípulos: Eles responderam: — Não faltou nada!
36 “Dagid genat nandaw,” laung padun ni Isus, “adin diniuig duuni pitakanen, subay uitenen, sampay gambag. Mukaꞌ adini ndaꞌidunig badungen, subay peksaluyen su suuben, adun mekesaluy badung.
36 Então Jesus lhes disse:
37 Puꞌ taluꞌu diniu, subay menuud dinaan ki misulat ditu Taluꞌ nu Megbebayaꞌ, laung, ‘Iin, mipemilang melaat getaw.’” Diksuꞌ ni Isus su tinaluꞌen, “Adin su misulat pedaan mekatag dinaan, megelaꞌ na tuꞌu menuud.”
37 Pois eu lhes digo que é preciso que se cumpra em mim o que está escrito: “Ele foi contado com os malfeitores.” Pois o que a mim se refere está sendo cumprido.
38 Kaliꞌ sembag su nga sakupen, “Naa, Sir, kiniig duaꞌ buuk badung!”
38 Então lhe disseram: — Senhor, aqui estão duas espadas! Jesus lhes respondeu:
39 Gumiwaꞌ dia si Isus, tumiwad dayun tug Bentud nu nga Gayu Olibo, maaꞌ dadema nug betaden, migdunut dadema diniin su nga sakupen.
39 E, saindo, Jesus foi, como de costume, para o monte das Oliveiras; e os discípulos o acompanharam.
40 Benaꞌ minateng ilan diag bentud, kaliꞌ pektaluꞌ si Isus tu nga sakupen, “Penenabi amu, adun ndiꞌ amu mpenulay.”
40 Chegando ao lugar escolhido, Jesus lhes disse:
41 Naa sumiway deliꞌ si Isus dia nga sakupen, minundas dia gunaan, maꞌniin layuꞌ nu mesampet piglak, dayun minginlulud menenabi.
41 Ele, por sua vez, se afastou um pouco, e, de joelhos, orava,
42 Kaliꞌ pektaluꞌ, “Uu Amaꞌ, saꞌ sia mesuꞌat diniꞌa, ki tasa mipenuꞌ nug lesayan ku sunguu na inumay, naa peliaw mu sia dinaan, adun ndiꞌu na mainum. Laak dagid, Amaꞌ, sug daniꞌa mauyaꞌan, iini penuuden, kanaꞌ nug danaan.”
42 dizendo:
43 Tubus itu, duuni mituaꞌ dini Isus sesuguꞌen nu Megbebayaꞌ genat tu gekbus langit, dinuganganen su sekegen.
43 Então lhe apareceu um anjo do céu que o confortava.
44 Minamal gusay si Isus menenabi, sabaꞌ mibegatan patiꞌi ginaanen. Inulasan patiꞌ, maꞌniin duguꞌi gulasen mitegduꞌ diag lupaꞌ.
44 E, estando em agonia, orava mais intensamente. E aconteceu que o suor dele se tornou como gotas de sangue caindo sobre a terra.
45 Naa saꞌ maꞌnia, benaꞌ migbuat si Isus genat menenabi, pinuliꞌanen su nga sakupen kia. Midetenganen, tinulug ilan, melubay ilan sabaꞌ nu kelegenay nilan.
45 Levantando-se da oração, Jesus foi até onde os discípulos estavam, e os encontrou dormindo de tristeza.
46 Sinabinen ilan dayun, laungen, “Baa, mauma dema tinulug amu? Pegbuat amu, penenabi amu daan, adun ndiꞌ amu mpenulay.”
46 E disse:
47 Naa ndaꞌ pa medeksuꞌ mektaluꞌ si Isus, miksebangi melaun getaw. Iini pekpenuluꞌ dinilan si Judas, ki sala tawan kiin di sepuluꞌ buꞌ duaꞌ peneligan ni Isus. Mendadi, benaꞌ minateng ilan dia, kini si Judas, tuminuun dayun madap dini Isus, dunut ilekanen.
47 Enquanto Jesus ainda falava, eis que chegou uma multidão. E um dos doze, que se chamava Judas, vinha à frente deles e se aproximou de Jesus para o beijar.
48 Laung ni Isus, “Naa, Judas, galek masiꞌi tipu mu dig Bataꞌ nu Kilawan?”
48 Jesus, porém, lhe disse:
49 Naa su ngag duma ni Isus, benaꞌ misimaꞌ nilan su sungu mpenggulaula, sinaak nilan, “Naa, Sir, bekuten na namiig badung nami?”
49 Os que estavam ao redor de Jesus, vendo o que estava por acontecer, perguntaram: — Senhor, devemos atacar com as espadas?
50 Dayun sala tawan dinilan, tinigbaseni gulipen nu Tampusan Metaas Belian nu getaw Judea. Miseksipi sedibaluy telinganen, dapit lintunen.
50 Um deles golpeou o servo do sumo sacerdote e cortou-lhe a orelha direita.
51 Dagid laung ni Isus, “Baa, sukal na!” Dayunen depenayi telinganen, piuliꞌaneni gulipen kia.
51 Mas Jesus interveio, dizendo: E, tocando na orelha do homem, o curou.
52 Naa ki nga getaw kini minangay dumaap dini Isus, ilani nga kaunutan nug belian, mukaꞌ duun dademai nga kaunutan nu pegingat tu Pengedapan tu Megbebayaꞌ, dakus ngag duma kaunutan nu getaw Judea. Miktaluꞌ dayun si Isus dinilan, “Naa, tulisan bau, kambat amu meguit badung mukaꞌ bentul saꞌ daapen niau?
52 Então Jesus disse aos principais sacerdotes, capitães do templo e anciãos que vieram prendê-lo:
53 Asa gendawgendaw, naanig duma niu dia Pengedapan, laak ndaꞌ niau daapay. Dagid minateng daan tuꞌui pegbayaꞌ niu, ki pegbayaꞌ nu medelem.”
53 Todos os dias, estando eu com vocês no templo, vocês não tentaram me prender. Esta, porém, é a hora de vocês e a hora do poder das trevas.
54 Dinaap dayun si Isus. Benaꞌ midaap, inagak dayun ditug balay nu Tampusan Metaas Belian nu getaw Judea. Naa kini si Pedro, miglendug dadema di melayuꞌlayuꞌ.
54 Então, prendendo Jesus, levaram-no e o introduziram na casa do sumo sacerdote. Pedro seguia de longe.
55 Benaꞌ minateng ilan diag lenuꞌan nug balay, duuni gapuy inuklak dia. Luminamug dayun si Pedro di nga getaw pemegingkud menalang dia gapuy.
55 Quando acenderam um fogo no meio do pátio e se assentaram juntos, Pedro tomou lugar entre eles.
56 Mendadi, duuni sala tawan delaga dia, sesuguꞌen diag balay kia. Benaꞌ minitaꞌ nug delaga si Pedro pegingkud dia, midelagan nu gapuy, ilelaanen gupia, kaliꞌ pektaluꞌ, “Uy, ki getaw kini, duma pagid ni Isus!”
56 Uma empregada, vendo-o sentado perto do fogo, fixou os olhos nele e disse: — Este também estava com ele.
57 Dagid mimalaw si Pedro. “Baa, Enaung,” laungen, “ndiꞌu mailala ki getaw kiin!”
57 Mas Pedro negou, dizendo: — Mulher, não o conheço.
58 Tubus nituꞌ ndaꞌ maiben, duunig duma getaw mikaitaꞌ dini Pedro. Kaliꞌ pektaluꞌ, “Aa, yaꞌa, dumaa ma nilan dema!”
58 Pouco depois, outro homem, ao ver Pedro, disse: — Você também é um deles. Mas Pedro disse: — Homem, eu não sou um deles.
59 Naa benaꞌ duun saani sauras, duun pelumi sala tawan miglegintuud mektaluꞌ, “Naa, ki getaw kini, minget tendug lai tuꞌu ni Isus, puꞌ getaw Galilea ma dema!”
59 E, tendo passado cerca de uma hora, outro afirmou, dizendo: — Com certeza este também estava com ele, porque também é galileu.
60 Dagid sumimbag si Pedro, “Apelii lai, ki teluꞌen mu kiin, ndiꞌu lai mesabut!”
60 Mas Pedro insistiu: — Homem, não sei do que você está falando. E logo, enquanto Pedro ainda falava, o galo cantou.
61 Dekag su Kaunutan, luminingay dini Pedro, dayun pingenlenganen. Milabuꞌ dayun dig delendeman ni Pedro su tinaluꞌ kiin nu Kaunutan, laungen, “Dekag pasiꞌ peguni su manuk gebii kini, metelu deksuꞌa na memalaw puꞌ kanaꞌ mau mailala.”
61 Então, o Senhor voltou-se e fixou os olhos em Pedro. E Pedro se lembrou da palavra do Senhor, como lhe tinha dito: “Hoje, antes que o galo cante, você me negará três vezes.”
62 Gumiwaꞌ dayun dia si Pedro, lilugutan dayun mengaduy.
62 E Pedro, saindo dali, chorou amargamente.
63 Naa su nga pegingat dini Isus kia, pingimusaungan nilan iin mukaꞌ dinaneg nilan.
63 Os homens que detinham Jesus zombavam dele, davam-lhe pancadas e,
64 Tinimpeng nilan pagidi mata ni Isus, kaliꞌ ilan pektaluꞌ diniin, “Naa, saꞌ sia metuud puꞌ suunan ka, atuk mu saꞌ taꞌ taway dun dinamii mikpesait diniꞌa!”
64 colocando uma venda sobre os olhos dele, diziam: — Profetize! Quem foi que bateu em você?
65 Dayun melaun pa paduni kegimusaung nilan dini Isus.
65 E muitas outras coisas diziam contra ele, blasfemando.
66 Mendadi benaꞌ putiꞌ delagay na, mikpungun ki nga kaunutan nu getaw Judea, kampuꞌ nu nga kaunutan nug belian nilan mukaꞌ su nga mekpetuꞌun di Misulat Palinta nu Megbebayaꞌ. Benaꞌ mipungun ilan, inagak dayun si Isus ditu gedapan nu Pikumpungan nu Metaas Gukum nu getaw Judea.
66 Logo que amanheceu, reuniu-se a assembleia dos anciãos do povo, tanto os principais sacerdotes como os escribas, e o conduziram ao Sinédrio, onde lhe disseram:
67 Mendadi benaꞌ mideksaꞌ dia Pikumpungan nu nga Gukum si Isus, migbaalbaal sumaak diniin su nga gukum, laung nilan, “Mendadi, pemantek mu na dinami, yaꞌa ba tuꞌu su Tinduꞌ nu Megbebayaꞌ Meglekaunutan?”
67 — Se você é o Cristo, diga-nos. Então Jesus lhes respondeu:
68 Saꞌ sumaaku diniu, ndiꞌ niau sembagen.
68 E, se eu perguntar, vocês não me darão resposta.
69 Laak dagid genat nandaw, naan kini, kig Bataꞌ nu Kilawan, pegingkudu tuꞌu ditu dapit lintu nu Megbebayaꞌ, su Tampusan Ginuungan.”
69 Desde agora, o Filho do Homem estará sentado à direita do Deus Todo-Poderoso.
70 Migdengan dayun su nga gukum membaalbaal saak dini Isus, laung nilan, “Naa kumalenged maꞌantu, taꞌ itu, yaꞌa ba tuꞌu kig Bataꞌ nu Megbebayaꞌ?”
70 Todos perguntaram: — Então você é o Filho de Deus? Jesus respondeu:
71 “Paa,” laung dayun nu nga gukum, “ndiꞌ ta na kambat duganganig dangat diniin! Puꞌ midengeg ta na kini dig babaꞌen gupia!”
71 Eles disseram: — Que necessidade ainda temos de testemunho? Porque nós mesmos ouvimos o que ele falou.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.