Lucas 18
Kig Begu Pasad: Ki talu' nug megbebaya' (Bagong Tipan: Maayong balita alang kanimo) (SYB) vs ARIB
1 Naa migukit si Isus tu nga sakupen sambingay, bianen mektituluꞌ dinilan puꞌ subay tatap ilan menenabi, ndiꞌ ilan lumukas dun.
1 Contou-lhes também uma parábola sobre o dever de orar sempre, e nunca desfalecer.
2 Kaliꞌ pektaluꞌ si Isus, “Naa dia salabuuk lunsud, duuni kuis dia. Ki kuis kini, kanaꞌ mendek ditu Megbebayaꞌ, ndiꞌ dadema megbasa di samatawen.
2 dizendo: Havia em certa cidade um juiz que não temia a Deus, nem respeitava os homens.
3 Naa duun pagidig balulibun diag lunsud kia. Kig balulibun kini, tatap mangay ditu kuis, kaliꞌ pegubug diniin, ‘Sugutay mau ditu mipenggulaulau tu kuntrau!’
3 Havia também naquela mesma cidade uma viúva que ia ter com ele, dizendo: Faze-me justiça contra o meu adversário.
4 Naa sug bekna kitu, mpauk sia megabang su kuis ditug balulibun kia. Laak saꞌ miniben, laungen dig dialem ginaanen, ‘Aa, pia ndiꞌu mendek tu Megbebayaꞌ mukaꞌ ndiꞌu dadema megbasa di samatawu,
4 E por algum tempo não quis atendê-la; mas depois disse consigo: Ainda que não temo a Deus, nem respeito os homens,
5 kig balulibun kini, peksemukenu niin patiꞌ. Tumuꞌ pedaagen ku na laak, adun ndiꞌu penlukasen diniin, tatap pelum mekpuliꞌpuliꞌ dini!’
5 todavia, como esta viúva me incomoda, hei de fazer-lhe justiça, para que ela não continue a vir molestar-me.
6 “Naa saꞌ maꞌantu,” maaꞌ laung pa nu Kaunutan tu nga sakupen, “pia melaatig betad nu kuis kiin, pegdelendem niu ki tinaluꞌen tug libun.
6 Prosseguiu o Senhor: Ouvi o que diz esse juiz injusto.
7 Naa su Megbebayaꞌ pelum, saꞌ menamal menenabi diniin gebii gendaw su nga pimiliꞌen sakupen, kanaꞌ ba labi pa mekpepia dinilan? Melangan ba megabang dinilan?
7 E não fará Deus justiça aos seus escolhidos, que dia e noite clamam a ele, já que é longânimo para com eles?
8 Taluꞌu diniu, pepiananen dayun, sembutenen pepianay. Laak dagid pia maꞌantu, saꞌ lumusadu puliꞌ dinig lumbang, naan kini kig Bataꞌ nu Kilawan, metaangan ku ba, sumalig tu Megbebayaꞌi nga getaw?”
8 Digo-vos que depressa lhes fará justiça. Contudo quando vier o Filho do homem, porventura achará fé na terra?
9 Mendadi, miksambingay pa gusay si Isus, pisugaten ditu sambingayen su nga getaw delendeman nilan dun, ilan laaki mekesuun, peksudiꞌan nilan su kelaun samataw nilan.
9 Propôs também esta parábola a uns que confiavam em si mesmos, crendo que eram justos, e desprezavam os outros:
10 Kaliꞌ pektaluꞌ si Isus, “Duuni Pariseo minangay ditug Balay Pengedapan tu Megbebayaꞌ, adun menenabi dia. Mukaꞌ duuni sala tawan mendawat buis, midia dadema puꞌ menenabi.
10 Dois homens subiram ao templo para orar; um fariseu, e o outro publicano.
11 Naa ki Pariseo kia, kaliꞌ pegindeg menenabi, laungen dig dialem ginaanen, ‘Uu Megbebayaꞌ, mekpaladpaladu diniꞌa, puꞌ naan kini, kanaꞌu maaꞌ nug lain getaw, meglimbung, menggulaula melaat, megdusa, saꞌitada maaꞌ nu mendawat buis kinuꞌ.
11 O fariseu, de pé, assim orava consigo mesmo: ó Deus, graças te dou que não sou como os demais homens, roubadores, injustos, adúlteros, nem ainda com este publicano.
12 Puꞌ kada sala simana, meduaꞌu mekpuasa. Adin su sukatu, begayu diniꞌa su kesepuluꞌ ilas dun.’
12 Jejuo duas vezes na semana, e dou o dízimo de tudo quanto ganho.
13 Laak dagid su mendawat buis, pegindeg dia melayuꞌlayuꞌ, ndaꞌ tanan pegangag tug langit, sabaꞌ mipatiꞌ mpiid. Pengekdukeneni gegdeben, laungen, ‘Uu Megbebayaꞌ, lelaatay mau, mekesesalaꞌu getaw!’
13 Mas o publicano, estando em pé de longe, nem ainda queria levantar os olhos ao céu, mas batia no peito, dizendo: ó Deus, sê propício a mim, o pecador!
14 Naa,” maaꞌ laung ni Isus, “taluꞌu tuꞌu diniu, ki mendawat buis kia, saꞌ minuliꞌ tug balayen di gendaw kia, mekesuun na di pegitaꞌen nu Megbebayaꞌ. Su sala tawan, ndaꞌ. Puꞌ adin su petaasenenig lawasen, iini pebebaꞌen. Adin dema su pebebaꞌenenig lawasen, iini petaasen.”
14 Digo-vos que este desceu justificado para sua casa, e não aquele; porque todo o que a si mesmo se exaltar será humilhado; mas o que a si mesmo se humilhar será exaltado.
15 Naa pia su nga maikaꞌ gembataꞌ, pinguit nu nga getaw ditu ni Isus, adun pendepenanen ilan. Laak dagid benaꞌ minitaꞌ nu nga sakup ni Isus, pimaag nilani getaw kia.
15 Traziam-lhe também as crianças, para que as tocasse; mas os discípulos, vendo isso, os repreendiam.
16 Mendadi si Isus, pibundasen dia niin su nga gembataꞌ, laungen tu nga sakupen, “Ki nga gembataꞌ kiin, petuyang niu ilan mangay dinaan, ndiꞌ niu belibaday. Puꞌ iin laaki mekesakup tu Keglekaunutan nu Megbebayaꞌ, su megimbataꞌ dig betaden.
16 Jesus, porém, chamando-as para si, disse: Deixai vir a mim as crianças, e não as impeçais, porque de tais é o reino de Deus.
17 Taman taluꞌu diniu, ndaꞌi getaw mekesakup tu Keglekaunutan nu Megbebayaꞌ, subay su kesaligen, maꞌniin nu kesalig nu gembataꞌ kini.”
17 Em verdade vos digo que, qualquer que não receber o reino de Deus como criança, de modo algum entrará nele.
18 Mendadi duuni kaunutan nu getaw Judea suminaak dini Isus, “Sir, mekesuun ka. Naa taꞌ alanduni gempiau penggulaulaan, adun mpedumau tu ketubuꞌ ndaꞌi tamanen?”
18 E perguntou-lhe um dos principais: Bom Mestre, que hei de fazer para herdar a vida eterna?
19 Suminaak puliꞌ si Isus di getaw kia, “Baa, mauma dema paingalan mu dinaan, mekesuun? Ndaꞌiduni mekesuun tantu, subay su laak Megbebayaꞌ.
19 Respondeu-lhe Jesus: Por que me chamas bom? Ninguém é bom, senão um, que é Deus.
20 Dagid, misuunan mu na ki nga palinta, maꞌniin ‘Ndiꞌa pegdusa, ndiꞌa pekpatay, ndiꞌa pegdaaw, ndiꞌa penakesiꞌ dig balus, pegbesaay mu su ginaꞌ mu buꞌ gamaꞌ mu.’”
20 Sabes os mandamentos: Não adulterarás; não matarás; não furtarás; não dirás falso testemunho; honra a teu pai e a tua mãe.
21 Kaliꞌ sembag su kaunutan, “Sir, ki kelaun palinta kia, dinunutan ku genat pa di kaikaꞌayu.”
21 Replicou o homem: Tudo isso tenho guardado desde a minha juventude.
22 Laak benaꞌ midengeg ni Isus, kaliꞌ padun pektaluꞌ, “Naa, duun pa gusayi kulang diniꞌa. Peksaluy mu ki kelaun gimu mu, dayun pemegay mu tu nga pubri getaw su galinen. Duun dayuni gaꞌus mu ditu gekbus langit. Dayun puliꞌa dini naan, pegdunuta dinaan.”
22 Quando Jesus ouviu isso, disse-lhe: Ainda te falta uma coisa; vende tudo quanto tens e reparte-o pelos pobres, e terás um tesouro no céu; e vem, segue-me.
23 Dagid kaliꞌ medengeg nu kaunutan ki tinaluꞌ kia ni Isus, milegenan patiꞌ, puꞌ medatuꞌ gupia getaw iin.
23 Mas, ouvindo ele isso, encheu-se de tristeza; porque era muito rico.
24 Mendadi, benaꞌ minitaꞌ ni Isus, kaliꞌ pektaluꞌ, “Ki medatuꞌ getaw, melegen tuꞌu ki kesakupen tu Keglekaunutan nu Megbebayaꞌ!
24 E Jesus, vendo-o assim, disse: Quão dificilmente entrarão no reino de Deus os que têm riquezas!
25 Melemu pa su kebian nu petubuꞌen kamelyu dig luang taiꞌ, sabayaꞌ nu kesakup nu medatuꞌ getaw tu Keglekaunutan nu Megbebayaꞌ.”
25 Pois é mais fácil um camelo passar pelo fundo duma agulha, do que entrar um rico no reino de Deus.
26 “Aba,” laung nu nga mikedengeg tu tinaluꞌ kia ni Isus, “saꞌ maꞌantu, duun bai megawen?”
26 Então os que ouviram isso disseram: Quem pode, então, ser salvo?
27 Kaliꞌ sembag si Isus, “Su ndiꞌ megaga nu kilawan, megaga gusay nu Megbebayaꞌ.”
27 Respondeu-lhes: As coisas que são impossíveis aos homens são possíveis a Deus.
28 Laak dagid si Pedro, kaliꞌ pektaluꞌ, “Sir, yami kini, pia sug balay nami, bileng na nami gupia, adun megdunut ami diniꞌa!”
28 Disse-lhe Pedro: Eis que nós deixamos tudo, e te seguimos.
29 “Waꞌa,” laung ni Isus. “Mukaꞌ taman taluꞌu diniu, adini getaw belengenen sug balayen, saꞌ su sawanen, nga pateden, mekegulangen sampay su ngag bataꞌen, sabaꞌ nu kesakupen tu Keglekaunutan nu Megbebayaꞌ,
29 Respondeu-lhes Jesus: Em verdade vos digo que ninguém há que tenha deixado casa, ou mulher, ou irmãos, ou pais, ou filhos, por amor do reino de Deus,
30 naa nemun, sugdaan dun melaun. Dayun di gendaw kiin ditug binayaꞌ gebii buꞌ gendaw, mpeduma pa pagid tu ketubuꞌ ndaꞌi tamanen.”
30 que não haja de receber no presente muito mais, e no mundo vindouro a vida eterna.
31 Naa sinabi ni Isus su sepuluꞌ buꞌ duaꞌ tawan peneliganen. Benaꞌ ilanilan da laak, kaliꞌ pektaluꞌ si Isus, “Naa, pektalentenay niu gupia ini. Kini, tuad naita tuꞌu di Jerusalem. Mendadi, saꞌ mateng ita dia, naan kini, kig Bataꞌ nu Kilawan, menuud tuꞌu ki kelaun misulat dengantu nu nga pimuunan nu Megbebayaꞌ mekatag dinaan.
31 Tomando Jesus consigo os doze, disse-lhes: Eis que subimos a Jerusalém e se cumprirá no filho do homem tudo o que pelos profetas foi escrito;
32 Pegwakilu tu nga kanaꞌ getaw Judea, dayun pengimusaunganu nilan, peksudiꞌanu mukaꞌ pendulaꞌanu nilan,
32 pois será entregue aos gentios, e escarnecido, injuriado e cuspido;
33 pembedasen pau nilan pagid. Dayunu petayay. Laak dagid di ketelu endawen genat di kepatayu, metubuꞌu puliꞌ.”
33 e depois de o açoitarem, o matarão; e ao terceiro dia ressurgirá.
34 Laak dagid su nga peneligan ni Isus, ndaꞌi misabut nilan di kelaun tinaluꞌen kia. Iglud pa deliꞌ dinilan, kaas ndaꞌ nilan mesuunay su tantu kelebuꞌan nu tinaluꞌen dinilan.
34 Mas eles não entenderam nada disso; essas palavras lhes eram obscuras, e não percebiam o que lhes dizia.
35 Naa saꞌ misebang si nga Isus dig lunsud Jerico, mitaangan nilan, duunig buta pegingkud dia geksid dalan, menengi limus.
35 Ora, quando ele ia chegando a Jericó, estava um cego sentado junto do caminho, mendigando.
36 Mendadi benaꞌ midengeg nug buta su gelang nu mimegbian kia getaw, sinaaken, “Alandun main?”
36 Este, pois, ouvindo passar a multidão, perguntou que era aquilo.
37 Laung nu ngag dumanen, “Megbian na dini si Isus, ki getaw Nazaret kiin.”
37 Disseram-lhe que Jesus, o nazareno, ia passando.
38 Migbeksay dayun sug buta, laungen, “Uu Isus, Sapuꞌa ni David, lelaatay mau!”
38 Então ele se pôs a clamar, dizendo: Jesus, Filho de Davi, tem compaixão de mim!
39 Kig buta kia, pigbeluꞌan dayun nu nga getaw pekpanaw di gunaan ni Isus, pimaag nilan sia. Laak palu pa mpemaag, ndiꞌ, minamal mektawag, laungen puliꞌ, “Uu Sir, sapuꞌa ni David, lelaatay mau dema tuꞌu!”
39 E os que iam à frente repreendiam-no, para que se calasse; ele, porém, clamava ainda mais: Filho de Davi, tem compaixão de mim!
40 Tuminlen dayun si Isus. Piagaken kig buta kia di gupiden. Benaꞌ mesempel diniin,
40 Parou, pois, Jesus, e mandou que lho trouxessem. Tendo ele chegado, perguntou-lhe:
41 sinaak ni Isus, “Taꞌi penengiin mu dinaan?”
41 Que queres que te faça? Respondeu ele: Senhor, que eu veja.
42 Miktaluꞌ si Isus, “Mekengitaꞌa na! Miuliꞌan ka na, puun di kesalig mu.”
42 Disse-lhe Jesus: Vê; a tua fé te salvou.
43 Lemen laak mitaluꞌ ni Isus, mikengitaꞌ dayun tuꞌu sug buta. Mukaꞌ tumindug dayun dini Isus, pegenalenen su Megbebayaꞌ. Kampuꞌ nu ngag lumaun getaw dia, saꞌ minitaꞌ nilan su mipenggulaula, inal nilan dadema su Megbebayaꞌ.
43 Imediatamente recuperou a vista, e o foi seguindo, gloficando a Deus. E todo o povo, vendo isso, dava louvores a Deus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.