João 9

Kig Begu Pasad: Ki talu' nug megbebaya' (Bagong Tipan: Maayong balita alang kanimo) (SYB) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Mendadi selian ni Isus mekpanaw, duuni mipekitaꞌen buta, mibuta sikna mbataꞌen.
1 Enquanto Jesus caminhava, viu um homem cego de nascença.
2 Sinaak nu nga sakup ni Isus, “Sir, taꞌ mai mikesalaꞌ di maꞌnia kia, migigetaw, daan ma na buta? Iin, atawaka su nga mekegulangen?”
2 E os seus discípulos perguntaram: — Mestre, quem pecou para que este homem nascesse cego? Ele ou os pais dele?
3 Kaliꞌ sembag si Isus, “Kanaꞌ iini mikesabaꞌ dun butai kegigetawen, puun di salaꞌen, sampay salaꞌ nu mekegulangen. Ki getaw kini, migigetaw dun buta, adun mpaitaꞌ nu Megbebayaꞌ su ginuungen pebian di penggulaulaanen diniin.
3 Jesus respondeu:
4 Naa selian gendaw pa, subay penggulaulaan ta su pipenggulaula dinita nu suminuguꞌ dinaan. Puꞌ ndiꞌ maiben, meglegebii na, dayun ndaꞌidun nai mekenggulaula dun.
4 É necessário que façamos as obras daquele que me enviou enquanto é dia; a noite vem, quando ninguém pode trabalhar.
5 Selian ku dinig lumbang, naani tiag tu tibaꞌan getaw.”
5 Enquanto estou no mundo, sou a luz do mundo.
6 Selian ni Isus mektaluꞌ, migdulaꞌ dig lupaꞌ, binasaꞌen dun sug lawayen. Inugidanen dun dayun ki mata nug buta kia,
6 Depois de dizer isso, Jesus cuspiu na terra, fez lama com a saliva e com a lama untou os olhos do cego.
7 dunut miktaluꞌ diniin, “Naa, angaya tug Bulenaw Siloe, pengulamusa ditu.” (Su gulugan nu ngalan kia Siloe, “Sinuguꞌ.”) Mipanaw dayun kig buta kia diag bulenaw, mingulamus, dayun mipuliꞌ, mikengitaꞌ na.
7 Então disse ao cego: Siloé quer dizer “Enviado”. O cego foi, lavou-se e voltou vendo.
8 Naa su nga sumbalay nug buta kia kampuꞌ nu getaw mikaitaꞌ diniin mekpenengi limus, sinaak nilan, “Kanaꞌ ba iinen ini su pegingkudingkud mekpenengi limus?”
8 Então os vizinhos e os que antes o conheciam de vista, como mendigo, perguntavam: — Não é este o que ficava sentado pedindo esmolas?
9 Simbag nu ngag duma, “Iin main.” Laak laung nug duma getaw, “Kanaꞌen, ganggiden laak.”
9 Uns diziam: — É ele. Outros: — Não, mas se parece com ele. O homem dizia: — Sou eu.
10 “Naa saꞌ maꞌantu,” sinaak nilan, “taꞌ mai mikengitaꞌa dun nandaw?”
10 Então lhe perguntaram: — Como foram abertos os seus olhos?
11 Kaliꞌ sembag, “Ki getaw pegingelanan si Isus, migbasaꞌ lupaꞌ, binasaꞌen dun lawayen, inugiden dayun di matau. Tinaluꞌen dayun dinaan mangayu ditug Bulenaw Siloe, mengulamusu. Minangayu dayun mengulamus, iin dayuni kengitaꞌu.”
11 Ele respondeu: — O homem chamado Jesus fez lama, passou nos meus olhos e disse: “Vá ao tanque de Siloé e lave-se.” Então fui, lavei-me e estou vendo.
12 Sinaak nilan, “Naa ki getaw kiin, adin ma dun?”
12 Eles perguntaram: — Onde está ele? Respondeu: — Não sei.
13 Naa ki minayan buta kia, iwit nu getaw tu gedapan nu nga Pariseo.
13 Levaram aos fariseus aquele que antes era cego.
14 Naa su kegbasaꞌ ni Isus lupaꞌ mukaꞌ kepauliꞌayen tug buta kia, mitaang di Gendaw Pelali.
14 E era sábado o dia em que Jesus fez a lama e lhe abriu os olhos.
15 Mendadi, sinaakan pelum nu nga Pariseo ki getaw kia, saꞌ taꞌig bian nu kengitaꞌen. Kaliꞌ sembag, “Ki getaw kiin, inugidanen ki matau basak. Benaꞌ mingulamusu, mikengitaꞌ nau dayun.”
15 Então os fariseus lhe perguntaram outra vez como podia ver. Ele respondeu: — Ele pôs lama sobre os meus olhos, lavei-me e estou vendo.
16 Naa ki nga Pariseo kini, kaliꞌ pektaluꞌ sug duma, “Ki getaw kiin mineguliꞌ dun, kanaꞌ genat tu Megbebayaꞌ, puꞌ ndiꞌen pektalentenani Gendaw Pelali.”
16 Por isso, alguns dos fariseus diziam: — Esse homem não é de Deus, porque não guarda o sábado. Mas outros diziam: — Como pode um homem pecador fazer sinais como estes? E houve divisão entre eles.
17 Naa saꞌ maꞌnia, sinaakan puliꞌ nu nga Pariseo su miuliꞌan kia, laung nilan, “Kagina yaꞌai pipengitaꞌ nu getaw kitu, taꞌ mai ketaluꞌ mu mekatag diniin?”
17 De novo perguntaram ao cego: — O que você diz a respeito dele, uma vez que lhe abriu os olhos? Ele respondeu: — É um profeta.
18 Naa ki nga kaunutan nu nga getaw Judea kini, beknanen, ndaꞌ ilan metuuday dun puꞌ ki getaw kia, daan buta, dayun mikengitaꞌ na. Saꞌ maꞌnia, pinsabi nilan su nga mekegulangen,
18 Os judeus não acreditaram que ele tinha sido cego e que agora podia ver, enquanto não chamaram os pais dele
19 suminaak ilan dayun dinilan, “Bataꞌ niu maini? Naa, pekteluꞌen niu mibuta sikna mbataꞌen. Saꞌ maꞌantu, taꞌ mai mikengitaꞌ dun ia nandaw?”
19 e lhes perguntaram: — É este o filho de vocês, que vocês dizem que nasceu cego? Como é que agora ele está vendo?
20 Kaliꞌ sembag su nga mekegulangen, “Kini, misuunan nami puꞌ bataꞌ nami tantu, mukaꞌ misuunan nami, daan buta iin sikna mbataꞌen.
20 Então os pais responderam: — Sabemos que este é o nosso filho e que nasceu cego,
21 Laak tumuꞌ ndaꞌ nami suunay saꞌ taꞌ mai mikengitaꞌ dun nandaw, mukaꞌ ndaꞌ nami dadema suunay saꞌ taꞌ taway duni mineguliꞌ dun. Tumuꞌ iin nai saakay niu, gembagel nain, metau na sumbag!”
21 mas não sabemos como agora está vendo. E também não sabemos quem lhe abriu os olhos. Perguntem a ele, pois já tem idade e poderá falar por si mesmo.
22 Kaas maꞌniai simbag dun nu nga mekegulangen, puꞌ mindek ilan di nga kaunutan kia. Puꞌ duuni sabut nu nga kaunutan, adin su meglegintuud dun puꞌ si Isus su Tinduꞌ nu Megbebayaꞌ Meglekaunutan, subay utidan di simbaan nu getaw Judea.
22 Os pais dele disseram isso porque estavam com medo dos judeus, pois estes já tinham combinado que, se alguém confessasse que Jesus era o Cristo, seria expulso da sinagoga.
23 Kaas maꞌniai mitaluꞌ dun nu nga mekegulangen, laung nilan, “Gembagel ma na, iini saakay niu!”
23 Foi por isso que os pais dele disseram: “Ele já tem idade e poderá falar por si mesmo.”
24 Mendadi, keduaꞌ deksuꞌ na sebiay ki minayan buta kini. Kaliꞌ ilan pektaluꞌ diniin, “Naa sapaa tu gedapan nu Megbebayaꞌ puꞌ teluꞌen mui metuud! Ki getaw kiin, suunan nami puꞌ mikesalaꞌ getaw iin.”
24 Então chamaram, pela segunda vez, o homem que tinha sido cego e lhe disseram: — Diga a verdade diante de Deus; nós sabemos que esse homem é pecador.
25 “Taꞌ dun,” simbagen, “saꞌ mikesalaꞌ bain, saꞌ kanaꞌ. Iin laaki misuunan ku, butau, dagid nandaw, mekengitaꞌ nau.”
25 Ele respondeu: — Se é pecador, não sei. Uma coisa sei: eu era cego e agora vejo.
26 Sinaak nilan diniin, “Taꞌ maig binaalen diniꞌa? Pikendutaꞌen ma kauliꞌayi mata mu?”
26 Perguntaram-lhe outra vez: — O que ele fez a você? Como lhe abriu os olhos?
27 Kaliꞌ sembag, “Naa, daan ku na tinaluꞌ diniu, laak ndaꞌ niu pekineegay. Naa mauma dema mauyaꞌan ma niu medengeg niu puliꞌ? Mauyaꞌan niu ba, sumakup damu dema diniin?”
27 Ele respondeu: — Já lhes disse, mas vocês não ouviram. Por que querem ouvir outra vez? Por acaso vocês também querem se tornar discípulos dele?
28 Pinampalaksaan nilan dayun kig buta kia, laung nilan, “Paa, yaꞌa kiin, sakupa niin. Yami, sakup mami ni Moises.
28 Então o insultaram e lhe disseram: — Discípulo dele é você! Nós somos discípulos de Moisés.
29 Naa si Moises, misuunan nami puꞌ ginukitan tuꞌu iin nu Megbebayaꞌ. Laak ki getaw kiin, ndaꞌ nami suunay saꞌ adini pigenatanen!”
29 Sabemos que Deus falou a Moisés, mas este nem sabemos de onde é.
30 Kaliꞌ pektaluꞌ su miuliꞌan buta, “Misebuꞌanu gupia diniu! Ndaꞌ niu suunay saꞌ adini pigenatanen, asa piuliꞌaneni matau!
30 O homem respondeu: — É estranho que vocês não saibam de onde ele é, mas ele me abriu os olhos.
31 Suunan ta puꞌ su nga mekesesalaꞌ getaw, ndiꞌ penembaꞌen nu Megbebayaꞌ su kenengi nilan. Penembaꞌen laak nu Megbebayaꞌ su kenengi nu megbasa gupia diniin mukaꞌ menggulaula tu mauyaꞌanen.
31 Sabemos que Deus não atende a pecadores. Pelo contrário, se alguém teme a Deus e pratica a sua vontade, a este atende.
32 Puꞌ genat pa dengantu, iin pa pegdedengeg duuni meneguliꞌ dig buta, mibuta sikna mbataꞌen.
32 Desde que o mundo existe, jamais se ouviu que alguém tenha aberto os olhos a um cego de nascença.
33 Naa saꞌ kanaꞌ genat tu Megbebayaꞌ ki getaw kiin, ndaꞌen sia mpenggulaula.”
33 Se este homem não fosse de Deus, não poderia ter feito nada.
34 “Apelai, yaꞌa kiin,” simbag nilan. “Genat tu kaikaꞌay mu, mekesesalaꞌa getaw. Dayun yaꞌa bai mekpetuꞌun dinami?” Dayun nilan puaꞌay tu simbaan nilan su miuliꞌan buta.
34 Mas eles disseram: — Você nasceu cheio de pecado e quer nos ensinar? E o expulsaram.
35 Mendadi si Isus, benaꞌ midengegen puꞌ ki piuliꞌanen kia, piawaꞌ tu simbaan nu getaw Judea, pinengawen. Benaꞌ mibaanganen, sinaaken diniin, “Mikpetuuda ma dig Bataꞌ nu Kilawan?”
35 Jesus ouviu que eles tinham expulsado o homem. Ao encontrá-lo, perguntou:
36 Kaliꞌ sembag su miuliꞌan kia, “Naa saꞌ mesuꞌat, Sir, pesuun mu dinaan saꞌ taꞌ taway dun iin, adun mekpetuudu diniin!”
36 Ele respondeu: — Quem é, Senhor, para que eu creia nele?
37 “Minitaꞌ mu na,” simbag ni Isus. “Iinig duma mu megabitabit.”
37 E Jesus lhe disse:
38 “Sir,” laungen, “mekpetuudu!” Minginlulud dayun di gedapan ni Isus.
38 Então ele afirmou: — Eu creio, Senhor! E o adorou.
39 Kaliꞌ pektaluꞌ si Isus, “Iini luminusadu dun dinig lumbang, puꞌ adun pekpainen ku ki ngag buta mukaꞌ ki nga getaw mangken puꞌ mekengitaꞌ ilan daw. Mekengitaꞌ dayun sug buta kia, mukaꞌ buta na sug laung nilan dun mekengitaꞌ.”
39 Jesus continuou: —
40 Dekag midengeg nu nga Pariseo pegindeg dia, sinaak nilan dini Isus, “Taꞌi ketaluꞌ mu dun? Yami, buta bami dema?”
40 Alguns dos fariseus que estavam perto dele perguntaram-lhe: — Por acaso também nós somos cegos?
41 Kaliꞌ sembag si Isus, “Saꞌ upama buta amu tantu, naa ndaꞌi salaꞌ niu. Dagid kagina engkenen niu puꞌ mekengitaꞌ amu, gempantek, mikesalaꞌ amu.”
41 Jesus respondeu:

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.