João 11

Kig Begu Pasad: Ki talu' nug megbebaya' (Bagong Tipan: Maayong balita alang kanimo) (SYB) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Naa duuni getaw pegladu, ngalanen si Lazaro. Kini si Lazaro, pegbenwa diag Betania, ilan nu nga pateden si Maria mukaꞌ si Marta.
1 Um homem chamado Lázaro estava doente. Ele era de Betânia, da aldeia de Maria e de sua irmã Marta.
2 (Si Maria kini, iin su migbunag kiin pagemut tu geksud nu Kaunutan si Isus mukaꞌ pinunasen dun kig buuken. Su pateden si Lazaro, iin su migladu kia.)
2 Esta Maria, cujo irmão Lázaro estava doente, era a mesma que ungiu o Senhor com perfume e lhe enxugou os pés com os seus cabelos.
3 Mendadi, pimuun si Isus nug duaꞌ tawan libun kia mekpated, laung nilan, “Sir, pegladu ki petailen mu sambat si Lazaro.”
3 Por isso, as irmãs de Lázaro mandaram dizer a Jesus: — Aquele que o Senhor ama está doente.
4 Mendadi kini si Isus, benaꞌ midengegen, kaliꞌ pektaluꞌ, “Naa, ki kegladu kini ni Lazaro, kanaꞌ iinig deksuꞌanen su petayanen. Iini migladu dun, puꞌ adun megleepig dengegan nu Megbebayaꞌ, mukaꞌ adun megleep dadema kig dengegan nug Bataꞌ nu Megbebayaꞌ.”
4 Ao receber a notícia, Jesus disse:
5 Naa si Isus, milelaat gupia dini Marta mukaꞌ su pateden kia libun sampay si Lazaro.
5 Ora, Jesus amava Marta e a irmã dela, e também Lázaro.
6 Laak pia maꞌantu, benaꞌ misuunanen puꞌ migladu si Lazaro, milangan pa duaꞌ gebii.
6 Quando soube que Lázaro estava doente, ainda se demorou dois dias no lugar onde estava.
7 Benaꞌ mitektakig duaꞌ gebii, laung ni Isus tu nga sakupen, “Mpuliꞌ ita ditu Judea.”
7 Depois, disse aos seus discípulos:
8 “Aba, Sir,” simbag nu nga sakupen. “Mpuliꞌa na pelum ditu, asa begua da betuay sia nu nga getaw Judea dia?”
8 Os discípulos disseram: — Mestre, ainda há pouco os judeus queriam apedrejá-lo! E o senhor quer voltar para lá?
9 Kaliꞌ sembag si Isus, “Naa su gendaw, kanaꞌ ba sepuluꞌ buꞌ duaꞌ uras? Naa saꞌ mpanawi getaw metaang di gendaw, ndiꞌ medapal, puꞌ maitaꞌen su mekpedelag dig lumbang.
9 Jesus respondeu:
10 Laak saꞌ dagid mengelem, naa medapal, puꞌ ndaꞌi mekpedelag diniin.”
10 Mas, se andar de noite, tropeça, porque nele não há luz.
11 Saꞌ mideksuꞌen teluꞌay kia, miktaluꞌ padun si Isus, “Naa su sambat ta si Lazaro, tinulug na. Dagid meditu dau niin, adun tenuden ku.”
11 Tendo dito isso, acrescentou:
12 Kaliꞌ sembag su nga sakupen, “Sir, saꞌ tinulug da, mauliꞌan da.”
12 Então os discípulos disseram: — Senhor, se dorme, estará salvo.
13 Naa ki tinaluꞌ ni Isus kia, pingmaꞌananen dun, minatay si Lazaro. Laak laung dun nu nga sakupen, tulug laaki teluꞌenen.
13 Jesus falava da morte de Lázaro, mas eles pensavam que tivesse falado do repouso do sono.
14 Saꞌ maꞌnia, pinluksad ni Isus dinilan, laungen, “Minatay na si Lazaro.
14 Então Jesus lhes disse claramente:
15 Laak dagid sabaꞌ diniu,” maaꞌ laung pa ni Isus, “liliagu dun puꞌ ndaꞌu ditu, puꞌ adun sumalig amu dinaan. Naa laawan taitu.”
15 Por causa de vocês me alegro de que não estivesse lá, para que vocês possam crer. Mas vamos até ele.
16 Mendadi sala tawan dinilan si Tomas (piningalan dun su Gapid), laungen tu nga samasakupen kia, “Naa megdunut daita dema di Mekpetuꞌun dinita, adun saꞌ petain, meksaliunung daita diniin!”
16 Então Tomé, chamado Dídimo, disse aos outros discípulos: — Vamos também nós para morrer com o Mestre!
17 Naa benaꞌ minateng si Isus diag Betania, pisuun diniin puꞌ paat gebii na dig lupaꞌ si Lazaro.
17 Quando Jesus chegou, encontrou Lázaro já sepultado havia quatro dias.
18 Naa kig lunsud Betania kia, duun saani telu kilumitru laakig layuꞌen tu Jerusalem.
18 Ora, Betânia ficava a mais ou menos três quilômetros de Jerusalém.
19 Saꞌ maꞌnia, melaun getaw Judea miditu ni nga Marta mukaꞌ si Maria, adun megbelangbelang ilan di ginaa nilan mekatag di kepatay nu pated nilan kia.
19 Muitos dos judeus vieram visitar Marta e Maria, a fim de consolá-las por causa do irmão.
20 Naa si Marta, benaꞌ midengegen puꞌ pegdateng si Isus, inangayen sungkakay, laak si Maria, mibilin diag balay nilan.
20 Marta, quando soube que Jesus estava chegando, foi encontrar-se com ele; Maria, porém, ficou sentada em casa.
21 Mendadi kini si Marta, kaliꞌ pektaluꞌ dini Isus, “Sir, saꞌ sia diniin ka, ndiꞌ sia matay su patedu!
21 Então Marta disse a Jesus: — Se o Senhor estivesse aqui, o meu irmão não teria morrido.
22 Dagid pia maꞌantu, suunan ku puꞌ adini penengiin mu tu Megbebayaꞌ, begayen diniꞌa.”
22 Mas também sei que, mesmo agora, tudo o que o senhor pedir a Deus, ele concederá.
23 “Metubuꞌ puliꞌ ki pated mu kiin,” laung ni Isus.
23 Jesus disse a ela:
24 “Naa suunan ku,” simbag ni Marta, “petubuꞌen puliꞌ nu Megbebayaꞌ su nga getaw di gendaw kiin saꞌ sungu na melengkebig benwa, kaas metubuꞌ daan puliꞌ si Lazaro.”
24 Ao que Marta respondeu: — Eu sei que ele há de ressurgir na ressurreição, no último dia.
25 Kaliꞌ pektaluꞌ si Isus diniin, “Naani mekpetubuꞌ puliꞌ tu nga getaw, mukaꞌ naan dademai puun nu ketubuꞌ nu getaw. Adin su getaw metuudan dinaan, pia matay, metubuꞌ puliꞌ.
25 Então Jesus declarou:
26 Mukaꞌ adin su metubuꞌ mukaꞌ sumalig dinaan, ndiꞌ na matay iin. Metuudan ka dun?”
26 E todo o que vive e crê em mim não morrerá eternamente. Você crê nisto?
27 “Waꞌa, Sir!” simbag ni Marta. “Mituudanu dun puꞌ yaꞌa na tuꞌu su Tinduꞌ nu Megbebayaꞌ Meglekaunutan, sug Bataꞌ nu Megbebayaꞌ, su pidateng nami lumusad dinig lumbang.”
27 Marta respondeu: — Sim, Senhor! Eu creio que o senhor é o Cristo, o Filho de Deus que devia vir ao mundo.
28 Benaꞌ mideksuꞌ mektaluꞌ si Marta, minangay meksabi tu pateden kia si Maria. Kimeden dun dayun, laungen, “Diin na su Mekpetuꞌun, sinabia niin.”
28 Depois de dizer isto, Marta foi chamar Maria, a sua irmã, e lhe disse em particular: — O Mestre chegou e está chamando você.
29 Kaliꞌ medengeg ni Maria, migdedaliꞌ megbuat, miditu dayun sumungkak dini Isus.
29 Quando Maria ouviu isso, levantou-se depressa e foi até ele,
30 (Puꞌ ndaꞌ pa dateng diag lunsud si Isus, ditu pa tandaꞌ nu pekitaꞌan nilan ni Marta.)
30 pois Jesus ainda não tinha entrado na aldeia, mas permanecia onde Marta o havia encontrado.
31 Naa su nga getaw Judea kia megbelangbelang dini Maria diag dialem balay, benaꞌ minitaꞌ nilan si Maria migdedaliꞌ megbuat mukaꞌ luyu, lindug nilan, puꞌ laung nilan dun meditug lebeng lumalek.
31 Os judeus que estavam com Maria em casa e a consolavam, vendo-a levantar-se depressa e sair, seguiram-na, pensando que ela ia ao túmulo para chorar.
32 Naa si Maria, benaꞌ minateng dia ni Isus, miglaub di gedapanen. “Uu Kaunutan,” laungen, “saꞌ sia diniin ka, ndiꞌ sia matay su patedu!”
32 Quando Maria chegou ao lugar onde Jesus estava, ao vê-lo, lançou-se aos seus pés, dizendo: — Se o Senhor estivesse aqui, o meu irmão não teria morrido.
33 Mendadi si Isus, saꞌ minitaꞌen si Maria luminalek sampay su ngag dumanen getaw Judea luminalek dailan dema, misasawi ginaanen, milegenan patiꞌ.
33 Quando Jesus viu que ela chorava, e que os judeus que a acompanhavam também choravam, agitou-se no espírito e se comoveu.
34 “Adin niu libeng?” sinaaken.
34 E perguntou: Eles responderam: — Senhor, venha ver!
35 Mikengaduy si Isus.
35 Jesus chorou.
36 Laung nu nga getaw dia, “Pegbentayay pa daan niu, mikpetail gupia dini Lazaro.”
36 Então os judeus disseram: — Vejam o quanto ele o amava.
37 Laak sug duma, laung nilan, “Naa, pipengitaꞌ nu getaw kini sug buta. Mauma ndaꞌen ma metabangi gumul ni Lazaro?”
37 Mas alguns disseram: — Será que ele, que abriu os olhos ao cego, não podia fazer com que Lázaro não morresse?
38 Benaꞌ minateng si Isus tug lebeng ni Lazaro, mipatiꞌ puliꞌ mesasawi ginaanen. Naa kig lebeng kia, sinangyab, tinakep gembagel batu.
38 Jesus, agitando-se novamente em si mesmo, foi até o túmulo, que era uma gruta em cuja entrada tinham colocado uma pedra.
39 Laung dayun ni Isus, “Pegawaꞌ niuig batu kia!”
39 Então Jesus ordenou: Marta, irmã do falecido, disse a Jesus: — Senhor, já cheira mal, porque está morto há quatro dias.
40 Kaliꞌ sembag si Isus, “Naa, ndaꞌ bau pektaluꞌ diniꞌa puꞌ saꞌ sumaliga dinaan, maitaꞌ mu ki kelengas nu pegbayaꞌ nu Megbebayaꞌ?”
40 Jesus respondeu:
41 Inawaꞌ nilan dayun su gembagel batu. Migangag dayun si Isus, kaliꞌ pektaluꞌ, “Uu Amaꞌ, mikpaladpaladu diniꞌa, puꞌ mipenembaꞌ mui kenengiu.
41 Então tiraram a pedra. E Jesus, levantando os olhos para o céu, disse:
42 Misuunan ku gebii gendaw pekineegan mau, laak iini mipedengegu dun ki kenengiu diniꞌa kini, sabaꞌ nu nga getaw kini, puꞌ adun metuudan ilan dun puꞌ sinuguꞌ mau lumusad dinig lumbang.”
42 Eu sei que sempre me ouves, mas falei isso por causa da multidão presente, para que creiam que tu me enviaste.
43 Mideksuꞌ menenabi si Isus, minekeg dayun meksabi, laungen, “Uu Lazaro, guaꞌa na dini!”
43 E, depois de dizer isso, clamou em alta voz:
44 Gumiwaꞌ dayun si Lazaro. Laak linibedan pa penepeten sampay su kemeten mukaꞌ geksuden, pinutus dema tulapuki gulunen. “Ubaday niu,” laung ni Isus, “adun mekepanaw.”
44 Aquele que tinha morrido saiu, tendo os pés e as mãos amarrados com ataduras e o rosto envolto num lenço. Então Jesus lhes ordenou:
45 Naa melaun getaw tumindug dini Maria, mituudan ilan dini Isus saꞌ minitaꞌ nilan su pinggulaulanen kia.
45 Muitos dos judeus que tinham vindo visitar Maria, vendo o que Jesus havia feito, creram nele.
46 Laak sug duma, miditu ilan nga Pariseo, pisuun nilan dayun dun ki pinggulaula kia ni Isus.
46 Outros, porém, foram até os fariseus e lhes contaram o que Jesus havia feito.
47 Mendadi ki nga Pariseo kini mukaꞌ ki nga kaunutan nug belian nu getaw Judea, mikpungun ilan dayun, ilan nu Pikumpungan nu Metaas Gukum nilan. Kaliꞌ ilan pektaluꞌ, “Naa, alanduni melengas baalen ta? Melaun mekesalebuꞌ pinggulaula nu getaw kiin!
47 Então os principais sacerdotes e os fariseus convocaram o Sinédrio e disseram: — O que estamos fazendo, uma vez que este homem opera muitos sinais?
48 Saꞌ ndiꞌ ta pemaagen, megelaꞌ sumakup diniin su nga getaw. Mbuus medengeg nu gubirnu ditug Roma, suguꞌen nilan dayuni nga sundalu medini, peglaatan nilan dayuni gelal ta kaunutan, puꞌ gebaꞌen nilan su Pengedapan ta tu Megbebayaꞌ mukaꞌ leneden nilani nasud ta!”
48 Se o deixarmos assim, todos crerão nele; depois, virão os romanos e tomarão não só o nosso lugar, mas a própria nação.
49 Mendadi sala tawan dinilan si Caifas, iini mitenduꞌ Tampusan Metaas Belian di taun kia, kaliꞌ pektaluꞌ, “Paa, benguꞌbenguꞌen amu!
49 Mas um deles, Caifás, que era sumo sacerdote naquele ano, advertiu-os, dizendo: — Vocês não sabem nada,
50 Ndaꞌ niu ba mesuunay puꞌ melengas pa pegantiꞌ ta ki sala tawan di kepatay nug launan getaw batul nu megelaꞌ matay su tibuuk bansa ta?”
50 nem entendem que é melhor para vocês que morra um só homem pelo povo e que não venha a perecer toda a nação.
51 Naa kagina iini Tampusan Metaas Belian, ki tinaluꞌ kini ni Caifas, kanaꞌ daniin delendeman. Pidelendem diniin nu Megbebayaꞌ puꞌ gumantiꞌ di nga getaw Judea si Isus.
51 Ora, Caifás não disse isto por conta própria, mas, sendo sumo sacerdote naquele ano, profetizou que Jesus estava para morrer pela nação.
52 Mukaꞌ kanaꞌ laak su kepatay nu nga getaw Judea ki gentiꞌenen, puꞌ pesalabuukenen pa pagid su kelaun piglegetawan nu Megbebayaꞌ misigwag dig dibabaw lumbang.
52 E não somente pela nação, mas também para reunir em um só corpo os filhos de Deus, que andam dispersos.
53 Mendadi genat tu gendaw kia, ki nga kaunutan kini nu getaw Judea, minengaw ilan suꞌatan nilan di kepatay nilan dini Isus.
53 Desde aquele dia, resolveram matar Jesus.
54 Saꞌ maꞌnia, ndaꞌ pekpaitaꞌ si Isus mekpanawpanaw dia Judea. Miditug lunsud Efraim tu geksid limawaꞌ, migbebenwa dia, ilan nu nga sakupen.
54 Assim sendo, Jesus já não andava publicamente entre os judeus, mas retirou-se para uma região vizinha ao deserto, para uma cidade chamada Efraim, onde permaneceu com os discípulos.
55 Naa saꞌ sungu na mektelipuun sug Lumpuk tug Liniusan, melaun getaw tumiwad ditu Jerusalem genat dig lumibut benwa, minangay ilan mekanu adun mawaꞌ su kelemuꞌay nilan.
55 Estava próxima a Páscoa dos judeus, e muitos daquela região foram a Jerusalém antes da Páscoa para se purificar.
56 Naa pekpenengaun nu nga getaw dia Jerusalem si Isus. Saꞌ mikpungun ilan ditug Balay Pengedapan tu Megbebayaꞌ, miksinaakay ilan, laung nilan, “Naa, taꞌi ketaluꞌ niu dun? Si Isus, mabuꞌ ndiꞌ sumaup dig Lumpuk kini?”
56 Lá, procuravam Jesus e, estando eles no templo, diziam uns aos outros: — O que vocês acham? Ele não virá à festa?
57 Puꞌ su nga kaunutan nug belian mukaꞌ nga Pariseo kia, pilaktag nilan tu nga getaw, saꞌ duuni mekesuun dun saꞌ adin si Isus, subay pesuunen dinilan, adun daapen nilan iin.
57 Ora, os principais sacerdotes e os fariseus haviam ordenado que, se alguém soubesse onde ele estava, o denunciasse, para que pudessem prendê-lo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.