Lucas 5

Gu ñio'ki'ñ gu Dios na bhaan tu a'ga guch xoi'kam (STPNT) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Baꞌ mummɨ jaꞌk Genesareet jup ba tu ja aꞌgiꞌñ gu Jesuus gu jaꞌtkam, juꞌñdharam gu gɇꞌ suudaiꞌ Galilea kam. Giilhim muiꞌ mim jumaap jamɨt gu jaꞌtkam nam jix kaim na jax tu aꞌga gu ñioꞌkiꞌñ gu Dios, ba kiꞌsap pɨx baꞌ.
1 Certo dia Jesus estava na praia do lago da Galileia, e a multidão se apertava em volta dele para ouvir a mensagem de Deus.
2 Baꞌ ba ja tɨɨ gook gu kaknub jup tuutuꞌm na mu jaꞌp nangiaꞌ suudaiꞌ jugiiꞌñ, na mɨt guꞌ tɨɨtmigɨk mi jaꞌp jup ka ja bopkon gu gɇꞌgɇr aꞌsak gu boptop bhibhiadam.
2 Ele viu dois barcos no lago, perto da praia. Os pescadores tinham saído deles e estavam lavando as redes.
3 Baꞌ guiꞌ na Simoon Peegro jir kanuub gaꞌn bhaan xi chɨsdɨk jup tɨtda na palhɨɨp kuuꞌ xi jimiichdhaꞌ miꞌ dhɨr juꞌñdharam, bhaiꞌ baꞌ dɨr daakat bha tu ja aꞌgiꞌñ gu jaꞌtkam muiꞌ nam miꞌp tuꞌiiꞌ.
3 Jesus entrou num dos barcos, o de Simão, e pediu que ele o afastasse um pouco da praia. Então sentou-se e começou a ensinar a multidão.
4 Baꞌ nat paiꞌ tɨɨmok na tu aꞌgimɨk, jup tɨtda gu Simoon Peegro:
4 Quando acabou de falar, Jesus disse a Simão:
5 Baꞌp kaiꞌch gu Simoon Peegro:
5 Simão respondeu: — Mestre, nós trabalhamos a noite toda e não pescamos nada. Mas, já que o senhor está mandando jogar as redes, eu vou obedecer.
6 Baꞌ muiꞌ xi ja iabuk jamɨt gio bhaiꞌ tɨip ji ja boosolh. Giilhim jix bɨɨpɨt, nam guꞌ muiꞌ mi jiim gu boptop, pɨx am kɨkkrunim gu aꞌsak nam mu ja baissɨnim.
6 Quando eles jogaram as redes na água, pescaram tanto peixe, que as redes estavam se rebentando.
7 Baꞌ cham bha aajim gu dai maaꞌn kaꞌm gu kanuub, ma ja bañioꞌra mɨt guiꞌ nam mummɨ juꞌñdharam oipo nam mu bhɨikaꞌ gu ja kanuub nam jaiꞌ tu iichaꞌ. Jupaaban jamɨt xi ja juꞌñ gu boptop bhaan gu gook kaknub taꞌm, pɨx jix baapkimtuꞌ nam mu jaꞌk ba ja uaꞌ juꞌñdharam.
7 Então fizeram um sinal para os companheiros que estavam no outro barco a fim de que viessem ajudá-los. Eles foram e encheram os dois barcos com tanto peixe, que os barcos quase afundaram.
8 Baꞌ gu Simoon Peegro mi jaꞌp oꞌlhiaꞌn kɨꞌn xi kɨkbok jup tɨtda gu Jesuus:
8 Quando Simão Pedro viu o que havia acontecido, ajoelhou-se diante de Jesus e disse: — Senhor, afaste-se de mim, pois eu sou um pecador!
9 Jix chooꞌn guꞌ gu Simoon Peegro ja bɨɨm guiꞌ nam gammɨjɨ maap pu tu bhibhiadaꞌ bhaan gu kanuub gaꞌn, nam guꞌ cham jɨꞌxkat jaꞌkbuiꞌ ja bhiadat gu boptop.
9 Simão e os outros que estavam com ele ficaram admirados com a quantidade de peixes que haviam apanhado.
10 Sia guiꞌ mɨt jup jix chootoꞌn na mɨt ja bai nam jaiꞌ tu iichaꞌ, na Jakoobo tɨɨꞌ gio jumai Juan, jir maamraꞌn maaꞌn Sebedeo tɨɨgim. Gu Jakoobo gio gu Juan maap gu Simoon Peegro naiꞌ pu tu bhibhiijidhaꞌ am bhaan gu dɨɨlh ja kaꞌknubiꞌ. Baꞌ gu Jesuus jup tɨtda:
10 Tiago e João, filhos de Zebedeu, que eram companheiros de Simão, também ficaram muito admirados. Então Jesus disse a Simão:
11 Baꞌ bɨɨx guiꞌ nam jɨꞌk maap tu bhiadat gu boptop, mi jaꞌp xi ja tuꞌaak jamɨt gu ja kaknub suudaiꞌ jugiiꞌñ pu oi gu Jesuus. Cham jamɨt tuꞌ kap jum buix nam bhaan ka tu juanat.
11 Eles arrastaram os barcos para a praia, deixaram tudo e seguiram Jesus.
12 Maaꞌnnim gu Jesuus maaꞌn kap ka oirɨ na paiꞌ muiꞌ paꞌ daaꞌñxim jir kikcham. Mi jaꞌp ba jim maaꞌn gux koꞌkkam na ɇɇkaꞌ guiꞌ na tootolhidhat gakiidhaꞌ gu tukgaꞌn. Baꞌ nat ba tɨɨ na mi jaꞌp ba jim gu Jesuus, mu mɨraak bɨɨpɨꞌ dɨr mi oꞌlhiaꞌn kɨꞌn ba kɨkbo, dɨɨrap xi chu siispich gu kobaaꞌn na soiꞌm ɨlhiiꞌñ na duaꞌñdhaꞌ, jup tɨtda:
12 Certa vez Jesus estava numa cidade onde havia um homem que tinha o corpo todo coberto de lepra. Quando viu Jesus, o leproso se ajoelhou diante dele, encostou o rosto no chão e pediu: — Senhor, eu sei que o senhor pode me curar se quiser!
13 Baꞌ gu Jesuus jix joiꞌmdak tɨɨ, bhaiꞌ xi dhaagɨk jup tɨtda:
13 Jesus estendeu a mão, tocou nele e disse: No mesmo instante a lepra desapareceu.
14 Baꞌ xi sooꞌmchulhdhak gu Jesuus na cham jaroiꞌ aagiꞌñdhaꞌ nat duaꞌñ, jup tɨtda:
14 Então Jesus lhe deu esta ordem:
15 Baꞌ sia ku puꞌñi tɨi xi ja sosbhichulhiꞌñdhat gu Jesuus guiꞌ na ja duduadhiꞌñdhaꞌ nam cham jaroiꞌ aagiꞌñdhaꞌ nat jaroiꞌ ja duduaꞌñ, pɨx na jaꞌp ji kaiꞌñchaidhaꞌ cham matgɨm na jɨꞌk jax joidham tu buadaꞌ. Pɨx ji muiꞌdhidhaꞌm baꞌ gu jaꞌtkam nam paiꞌ dhuuk mim jumpaꞌndaꞌ na paiꞌp tuiꞌkaꞌ gu Jesuus nam jix kaim kaꞌ na tu aꞌgadaꞌ, gio jaiꞌ nam jix dhuduadhik kaꞌ nam jix kakoꞌk kaꞌ.
15 Mas as notícias a respeito de Jesus se espalhavam ainda mais, e muita gente vinha para ouvi-lo e para ser curada das suas doenças.
16 Kuꞌ guꞌ ba jimiaꞌ ji gu Jesuus mummɨ jaꞌp gampɨx na paiꞌ cham jaroiꞌ oirɨdaꞌ na ba tu daañmɨraꞌ buiñor gu Dios.
16 Porém Jesus ia para lugares desertos e orava.
17 Baꞌ jɨꞌk jurniꞌñ kɨꞌn maakam jaꞌk jup ba tu ja aꞌgiꞌñ gu Jesuus gu jaꞌtkam. Muiꞌ miꞌp tuꞌiiꞌ am guiꞌ nam sap jix mat kaꞌ gu ñioꞌkiꞌñ gu Dios gio guiꞌ nam pariseos jum tɨɨtɨꞌndaꞌ, muiꞌ kap dɨr mi ai mɨt guꞌ gu jaꞌtkam na jɨꞌx jir Galilea gio na jɨꞌx jir Judea dɨr, sia Jerusaleen dɨr jamɨt miꞌp xi ai. Baꞌ gu Jesuus jix maatɨꞌ kaꞌ na bɨɨx aixim jix bhaaiꞌn kaꞌ na pu tu duñiaꞌ na jax ɨlhiiꞌñdhaꞌ, na guꞌ ja duduadhiꞌñdhaꞌ gux kakoꞌkkam.
17 Um dia Jesus estava ensinando, e alguns fariseus e alguns mestres da Lei estavam sentados perto dele. Eles tinham vindo de todas as cidades da Galileia e da Judeia e também de Jerusalém. O poder do Senhor estava com Jesus para que ele curasse os doentes.
18 Baꞌ jɨꞌkchi gu jaꞌtkam mɨjɨ dɨr jaꞌp ba aich jamɨt maaꞌn gux ioꞌm jix maꞌmkulhiꞌ bakxidhar taꞌm. Tɨim sap jii mɨt bhɨjɨ pu baasaꞌ gɨt baꞌk chɨr na paiꞌp tuꞌiiꞌ gu Jesuus na duaꞌñdhaꞌ,
18 Alguns homens trouxeram um paralítico deitado numa cama e estavam querendo entrar na casa e colocá-lo diante de Jesus.
19 guꞌ ji na guꞌ pu cham jir jim bha kiꞌñgob, nam guꞌ giilhim jix kabkam suudaꞌ gu jaꞌtkam. Baꞌ puiꞌ mɨt alhiꞌch ma dɨgaar gu baꞌaak daam dɨr na mɨt baꞌ mu tɨsaaꞌñdhak bhaiꞌ dhɨr mu tɨbaañ bakxidhar taꞌm mɨjɨ na paiꞌp tuꞌiiꞌ gu Jesuus.
19 Porém, por causa da multidão, não conseguiram entrar com o paralítico. Então o carregaram para cima do telhado. Fizeram uma abertura nas telhas e o desceram na sua cama em frente de Jesus, no meio das pessoas que estavam ali.
20 Baꞌ nat ba ja tɨɨ gu Jesuus nam buiñor jix biiñaktuꞌ, jup tɨtda gux maꞌmkulhiꞌ:
20 Jesus viu que eles tinham fé e disse ao paralítico:
21 Baꞌ guiꞌ nam sap jix mat kaꞌ gu ñioꞌkiꞌñ gu Dios gio guiꞌ nam pariseos jum tɨɨtɨꞌndaꞌ, jup jum aaꞌ am ja jujur am bhaan: “¿Jax baꞌm ɨlhdhat puiꞌ kaiꞌch dhi maaꞌnkam? ¿Dios aam ɨlhiiꞌñ? ¿Jax gi dhuip ba uañchudaꞌ gu uaꞌtulhdharaꞌ gu jaroiꞌ yaꞌ kam pu chuꞌm ɨp jix uaꞌtulhdhix kam? Dios dho gi jɨɨꞌ ji.”
21 Os mestres da Lei e os fariseus começaram a pensar: — Quem é este homem que
22 Guꞌ ji na guꞌx maat gu Jesuus nam jax jum aaꞌ, baꞌp ja tɨtda:
22 Porém Jesus sabia o que eles estavam pensando e disse:
23 Jax dhui na cham tuꞌ xijai noꞌñ jax kaiꞌch: “Ba uañchudhix ji matgɨm gum uaꞌtulhdharaꞌ”, na guꞌ cham maatɨꞌ kaꞌ noꞌ moo puiꞌ ji buusniaꞌ piam ku guꞌ cham. Guꞌ ji noꞌñ jax kaiꞌch: “Xi bamiiꞌ, munip jaꞌp ba oirɨdaꞌ”, dho gi guꞌx xijai ji, na guꞌx maatɨꞌ kaꞌ noꞌt cham puiꞌ ji buus.
23 O que é mais fácil dizer ao paralítico: “Os seus pecados estão perdoados” ou “Levante-se e ande”?
24 Ku baꞌ guꞌ aañ xib yaꞌ duaꞌñdhaꞌ ji dhiñ jaduuñ nax maꞌmkulhiꞌ na pim baꞌ bhaan machiaꞌ nach gook dɨt maap jich kɇkɇɇ gu Dios, gio na bɨxchuꞌx bhaaiꞌ nañ pu tu duñiaꞌ nañ jax ɨlhiiꞌñdhaꞌ. Jix bhaaiꞌ baꞌ nañ tu uañdhaꞌ gu uaꞌtulhdharaꞌ yaꞌ dhi oiꞌñgaꞌn.
24 Pois vou mostrar a vocês que eu, o Então disse ao paralítico:
25 Baꞌx kɨɨꞌ bhaiꞌ ji bam guiꞌ na kax maꞌmkulhiꞌ kat nat jax pu tɨɨꞌn gu Jesuus, xi bhɨɨk gu bakxidharuꞌn gamaiꞌ ba buus ja saagiꞌñ gu jaꞌtkam gaammɨjɨ ji dhuu xi taxchaabgidhidhat gu Dios.
25 No mesmo instante o homem se levantou diante de todos, pegou a cama e foi para casa, louvando a Deus.
26 Baꞌ giilhim jix chootoꞌn jamɨt bɨɨx, miꞌ puiꞌ pup tuꞌiiꞌ am. Jup kaiꞌch am soiꞌm ɨlhdhat buiñor gu Dios:
26 Todos ficaram muito admirados; e, cheios de medo, louvaram a Deus, dizendo: — Que coisa maravilhosa nós vimos hoje!
27 Baꞌ jaꞌxpɨx nat miꞌ dhɨr buusnɨk gu Jesuus, mummɨ gama jaꞌk jaꞌp jup ba jim maaꞌn kap na paiꞌ daakat pɨx ji iichaim gu tuumiñ maaꞌn Lebii tɨɨgim, na guꞌ maadɨt jir diꞌ gu tuumiñ tutaandam tugiꞌñ gux ioꞌm gɇꞌkam Rooma kam. Baꞌ gu Jesuus mi jaꞌp miaꞌn xi ɇɇk jup tɨtda:
27 Depois disso Jesus saiu e viu um cobrador de impostos, chamado Levi , sentado no lugar onde os impostos eram pagos. Jesus lhe disse:
28 Baꞌ gu Lebii nat jax kɨkbo pɨx miaꞌn bhɨi ɨp gu Jesuus cham tuꞌp jim buixdhak guiꞌ na miꞌ bhaan ka tu juanat, miꞌ puiꞌ pup tu tuꞌiiꞌ.
28 Levi se levantou, deixou tudo e seguiu Jesus.
29 Mɨkkat baꞌ ma tu piastata mu kiaꞌmiꞌñ gu Lebii nax bhaiꞌm taat na ba kaichuꞌ gu Jesuus. Muiꞌ ja bai guiꞌ nam jir tuumiñ tutaandam tugiꞌñ kaꞌ gux ioꞌm gɇꞌkam Rooma kam, gio jaiꞌ muiꞌ gu jaꞌppɨx jaꞌtkam. Baꞌ nam bɨɨx miꞌ maap daraat ka tu kuaꞌ bɨɨmaꞌn gu Jesuus,
29 Então Levi fez para Jesus uma grande festa na sua casa. Havia ali muitos cobradores de impostos, e outras pessoas estavam sentadas com eles.
30 bax bhaak am guiꞌ nam sap jix mat kaꞌ gu ñioꞌkiꞌñ gu Dios gio guiꞌ nam pariseos jum tɨɨtɨꞌndaꞌ na mɨt ba ja tɨɨ, jup ja tɨtda am guiꞌ nam kaichuꞌ gu Jesuus:
30 Os fariseus e os mestres da Lei, que eram do partido dos fariseus, ficaram zangados com os discípulos de Jesus e perguntaram: — Por que vocês comem e bebem com os cobradores de impostos e com outras pessoas de má fama?
31 Baꞌ gu Jesuus jup ja tɨtda:
31 Jesus respondeu:
32 Baꞌ aañ puꞌñi ɨp na ñich bha jii yaꞌ dhi oiꞌñgaꞌn, cham tuꞌ pu kaiꞌñkam bha jii ñich nañ ja baidhikaꞌ guiꞌ nam puiꞌm aaꞌ nam panaas cham tuꞌ bhaan uꞌuaꞌtulhdhix, guꞌ guiꞌ ji nam soiꞌm ɨlhdhai machiaꞌ nam jix uaꞌtulhdhix nam baꞌ miꞌ dhɨr puiꞌ ba tɨɨdaꞌ gu Dios na ja uañdhaꞌ. Dhiꞌ jɨꞌ ji pu chuꞌm gu jaꞌtkam nañ ja baidhikaꞌ.
32 Eu não vim para
33 Baꞌ jaꞌpnip tɨtda am gu Jesuus:
33 Algumas pessoas disseram a Jesus: — Os discípulos de João Batista jejuam muitas vezes e fazem orações, e os discípulos dos
34 Baꞌ gu Jesuus jup ja tɨtda:
34 Jesus respondeu:
35 Gio na guꞌ cham tuꞌ gammɨjɨ mi oirɨt jum tɨtmot tu ja maakdaꞌ, daipuꞌ ji maaꞌnnim na bɨɨx maaꞌn jimdam miꞌ pu tu ja makiaꞌ, nam guꞌ ba baidhikaꞌ na xi chu ja maakai. Miꞌ dhɨr dho gi baꞌ guꞌ cham jax ka bua ji sia mɨt baꞌ bam saabu, na guꞌ bar cham tuꞌ kaꞌ. Puꞌñi ɨp baꞌ dhiñ jaꞌtkam tuk, cham jum saabum am gu xib, nam guꞌx bhaiꞌm taat nañ yaꞌ kap tuꞌiiꞌ ja bui.
35 Mas chegará o tempo em que o noivo será tirado do meio deles; então sim eles vão jejuar!
36 Baꞌ bhaan ji uaꞌrgidhak maaꞌn gu jannulh xi ja aagiꞌñ nam sap baꞌx maatɨt kaayaꞌ, jup ja tɨtda:
36 Jesus fez também esta comparação:
37 Ni gu biiñ gux oꞌjoꞌ ku cham jaroiꞌ bhaan tuaꞌba gu kɨklhiꞌñgaꞌn jajooꞌ, pu xixiipñiaꞌ guꞌ noꞌt jax dhuuk bhaan tua, na guꞌ cham ka kaapak kaꞌ, tuꞌ kub baꞌ gu biiñ nam nuꞌaaꞌ gio gu jajooꞌ na ba xixiipñiaꞌ.
37 Ninguém põe vinho novo em
38 Puiꞌ kum baꞌ xixiibkam jajooꞌ bhaan tu aidhaꞌ gu biiñ gux oꞌjoꞌ guiꞌ nam biiñ chaꞌm tu juan na baꞌ cham xixiipñiaꞌ.
38 Não. Vinho novo deve ser posto em odres novos.
39 Gio guꞌ gu jaroiꞌ noꞌ pu gammɨjɨ ioꞌ gu biiñ gux oꞌjoꞌ, cham tuꞌ joidham dɨɨkdaꞌ gu kuugaꞌn noꞌ tɨip xi ioꞌ, na guꞌ cham puiꞌ mat kaꞌ. Jup kaiꞌchdhaꞌ guꞌ noꞌ jaroiꞌ tɨi xi maak: “Cham ji na iꞌoob dhi kuugaꞌn, gux oꞌjoꞌ ji nañ joidham dɨɨk.”
39 E ninguém quer vinho novo depois de beber vinho velho, pois diz: “O vinho velho é melhor.”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.