Mateus 25
Sug Begu Ne Kalegenan (STB) vs VC
1 “Sek panahun ketu suk pedlegari' ned Diwata mpetanggi' seng maa' nini: Duunik sepulu' ne ngad delaga neng mingguwit ne ngak sulu' bu' minlaang arun sumungkak ri sek pemenaan.
1 Então o Reino dos céus será semelhante a dez virgens, que saíram com suas lâmpadas ao encontro do esposo.
2 Su dlima senilan buralburalen bu' su dlain ned dlima me'alam.
2 Cinco dentre elas eram tolas e cinco, prudentes.
3 Su dlima neg buralburalen miguwit ne ngak sulu' ma'ad nda' ilan peguwit ne dlana para pendugang,
3 Tomando suas lâmpadas, as tolas não levaram óleo consigo.
4 saanay su ngang me'alam miguwit ne dlana para pendugang ri se ngak sulu' nilan.
4 As prudentes, todavia, levaram de reserva vasos de óleo junto com as lâmpadas.
5 Na, mipayat ma mateng suk pemenaan, aas pinundyeng ilan bu' tinulug.”
5 Tardando o esposo, cochilaram todas e adormeceram.
6 “Sek peketitenga' gebii na, duuning migbeksay: ‘Kiin na suk pemenaan! Penggawas amu bu' sungkak niyu giin!’
6 No meio da noite, porém, ouviu-se um clamor: Eis o esposo, ide-lhe ao encontro.
7 Aas suk sepulu' ne ngad delaga migbuwat bu' inandam nilan su ngak sulu' nilan.
7 E as virgens levantaram-se todas e prepararam suas lâmpadas.
8 Bu' su ngad delaga neg buralburalen miktalu' tu se ngad delaga neng me'alam, ‘Ilasay niyu ami ne dlana ay mpaleng na su ngak sulu' nami.’
8 As tolas disseram às prudentes: Dai-nos de vosso óleo, porque nossas lâmpadas se estão apagando.
9 Sinumembag su ngad delaga neng me'alam, ‘Ndi', ay ndi' ini metektub para seniyu bu' senami. Peritu amu se ngak tindaan bu' pemenaluy amu para ri se gegulingen niyu.’
9 As prudentes responderam: Não temos o suficiente para nós e para vós; é preferível irdes aos vendedores, a fim de o comprardes para vós.
10 Aas midlaang su ngag buralburalen ne ngad delaga sek pekpenaluy ne dlana; saanay minlaang ilan, minateng suk pemenaan. Su dlima ne ngad delaga neng mi'andam na, mikedduut tu sek pemenaan sek pekseled tu se kumbira se kasal, bu' siniraan sud dungawan.”
10 Ora, enquanto foram comprar, veio o esposo. As que estavam preparadas entraram com ele para a sala das bodas e foi fechada a porta.
11 “Nda' santa', minateng sud duma ne dlima ne dlibun bu' miksabi, ‘Sir, sir! peseled mu ami!’
11 Mais tarde, chegaram também as outras e diziam: Senhor, senhor, abre-nos!
12 Ma'ad miksembag suk pemenaan, ‘Nda'u mekilala ri seniyu.’”
12 Mas ele respondeu: Em verdade vos digo: não vos conheço!
13 Bu' tinubus ni Jesus su galing, “Pegbantay amu, tendeng ay nda' niyu mesuunay su gendaw awas su guras.”
13 Vigiai, pois, porque não sabeis nem o dia nem a hora.
14 Sek panahun ketu suk pedlegari' ned Diwata mpetanggi' seng maa' nini: “Duunik sala ne getaw nek sungu' na medlaang tu se dlain ne dlugar. Tinawagen su ngak sesugu'enen bu' piddumala ri senilan su ketigeyunaan.
14 Será também como um homem que, tendo de viajar, reuniu seus servos e lhes confiou seus bens.
15 Binegayaan suk salasala senilan sumala' seng megaga nilan. Suk sala senilan binegayaan ne dlima libu ne ngag bulawan nek selapi', suk sala binegayaan ned duwa' libu bu' suk sala binegayaan nek sala libu. Bu' rayun midlaang giin.
15 A um deu cinco talentos; a outro, dois; e a outro, um, segundo a capacidade de cada um. Depois partiu.
16 Suk sesugu'en neng mikerawat ne dlima libu ne ngag bulawan nek selapi' midlaang rayun bu' pinigusiyuun suk selapi' ketu, bu' mikeginansiya giin ne dlima libu.
16 Logo em seguida, o que recebeu cinco talentos negociou com eles; fê-los produzir, e ganhou outros cinco.
17 Maa' ra run rema sung mikerawat ned duwa' libu midlaang rayun bu' pinigusiyuun suk selapi' ketu bu' mikeginansiya rema giin ned duwa' libu.
17 Do mesmo modo, o que recebeu dois, ganhou outros dois.
18 Ma'ad sung mikerawat nek sala libu midlaang rayun, midluwak ri se dlupa', bu' inedluren suk selapi' nu gegalenen.”
18 Mas, o que recebeu apenas um, foi cavar a terra e escondeu o dinheiro de seu senhor.
19 “Dluwat se gempayat nek panahun, su gegalen nilan mipuli' arun balansiin suk selapi'en duma senilan.
19 Muito tempo depois, o senhor daqueles servos voltou e pediu-lhes contas.
20 Suk sesugu'en neg binegayan ne dlima libu nek selapi' miritu se gegalenen neng miguwit se dlain ne dlima libu ne ginansiyaan. ‘Binegayan mau ne dlima libu nek selapi',’ miktalu' giin. ‘Sir, enlengay mu! Keni ra su ginansiyaan ne dlima libu rema.’
20 O que recebeu cinco talentos, aproximou-se e apresentou outros cinco: - Senhor, disse-lhe, confiaste-me cinco talentos; eis aqui outros cinco que ganhei.'
21 ‘Binaal mu sung melengas, melengas'a bu' keseligan'a nek sesuguen!’ miktalu' su gegalenen. ‘Tendeng ay keseligan'a ri seng miika' ne nga dlaga', aas piyalan'u dya'a se gembagel ne nga dlaga'. Perinia, peddumaa ri sek pedleliyag'u!’
21 Disse-lhe seu senhor: - Muito bem, servo bom e fiel; já que foste fiel no pouco, eu te confiarei muito. Vem regozijar-te com teu senhor.
22 Mbuus suk sesugu'en neng mikerawat ned duwa' libu, miritu rema se gegalen bu' miktalu', ‘Sir, binegayan mau ned duwa' libu nek selapi'. Enlengay mu! Keni ra su ginansiyaan ned duwa' libu rema.’
22 O que recebeu dois talentos, adiantou-se também e disse: - Senhor, confiaste-me dois talentos; eis aqui os dois outros que lucrei.
23 ‘Melengas bu' keseligan'a nek sesugu'en!’ miktalu' su gegalenen. ‘Tendeng ay keseligan'a ri seng miika' ne nga dlaga', piyalan'u dya'a se gembagel ne nga dlaga'. Perinia, peddumaa ri senaan sek pedleliyag'u!’
23 Disse-lhe seu senhor: - Muito bem, servo bom e fiel; já que foste fiel no pouco, eu te confiarei muito. Vem regozijar-te com teu senhor.
24 Bu' rayun suk sesugu'en neng mikerawat nek sala libu, miritu rema se gegalen bu' miktalu', ‘Sir, misuunan'u ne dya'a su getaw ne nda'i dlelaaten. Minguwan'a se nga ginansiya ne gena' dya'a sung mighagu' run, bu' midlegania ne gena' dya'a sung migerek run.
24 Veio, por fim, o que recebeu só um talento: - Senhor, disse-lhe, sabia que és um homem duro, que colhes onde não semeaste e recolhes onde não espalhaste.
25 Aas minendeku, aas midlaangu bu' linebeng'u suk selapi' mu ri se dlupa'. Enlengay mu! Kini ra suk selapi' mu.’
25 Por isso, tive medo e fui esconder teu talento na terra. Eis aqui, toma o que te pertence.
26 ‘Melaat'a bu' metapul nek sesugu'en!’ miktalu' su gegalenen. ‘Misuunan mu ma siya neng midleganiu ne gena' gaku' sung mimula run, bu' migipes ne gena' gaku' sung migerek run,
26 Respondeu-lhe seu senhor: - Servo mau e preguiçoso! Sabias que colho onde não semeei e que recolho onde não espalhei.
27 kina'enlan dinipusitu mu siya suk selapi'u tu seg bangku, arun sek pekpuli'u, me'uwan'u puli' su dlaun nek selapi'u duma sek tubu'en.’
27 Devias, pois, levar meu dinheiro ao banco e, à minha volta, eu receberia com os juros o que é meu.
28 Aas miksugu' rayun su gegalen tu se dlain ne ngak sesugu'en, ‘Ala, uwan niyu ri seniinik selapi' kiin bu' begay niyu tu sek sesugu'en ned duunik sepulu' libu nek selapi'en.
28 Tirai-lhe este talento e dai-o ao que tem dez.
29 Ay su getaw ned duuning niin dugangan pa, bu' mekaangken giin ne dlabaw pa seng niin nek pengina'enlan. Ma'ad su getaw ne genda'iruning niin, isan pa sung mitut ned diin seniin uwanen pa buwat ri seniin.
29 Dar-se-á ao que tem e terá em abundância. Mas ao que não tem, tirar-se-á mesmo aquilo que julga ter.
30 Para sek sesugu'en ne genda'ik paluun; pidlaken giin tu se gawas tu se kereleman, bu' ritu giin meksegaw bu' mekpengkiget se ngang ngisiin.’”
30 E a esse servo inútil, jogai-o nas trevas exteriores; ali haverá choro e ranger de dentes.
31 “Sek panahun ne sug Bata' ne Getaw mpuli' gisip gari' bu' sumanag sek pekedDiwataan duma se dlaun ne ngag anghel, megingkud giin ri sek trunuun neng megari',
31 Quando o Filho do Homem voltar na sua glória e todos os anjos com ele, sentar-se-á no seu trono glorioso.
32 su nga getaw ri se dlaun ne ngang nasud mektipung ri seng metungenga'an. Bu' behinenen ilan sed duwa' ne ngag bahin, maa' seng menggegingat, neng mekpain se nga karniru buwat ri se nga kanding.
32 Todas as nações se reunirão diante dele e ele separará uns dos outros, como o pastor separa as ovelhas dos cabritos.
33 Bu' su nga getaw neng migbaal se dliyagan ned Diwata, betangenen ri sed dapit dlintuun, bu' sud duma ne nga getaw ri sed dapit bibangen.
33 Colocará as ovelhas à sua direita e os cabritos à sua esquerda.
34 Rayun su Gari' mektalu' tu se nga getaw ri sed dapit dlintuun, ‘Perini amu, gamu ngak pingumpiyanan ne Gama'u, dawat niyu suk pedlegeri'an ne ginandam na ri seniyu buwat pa se getaran.
34 Então o Rei dirá aos que estão à direita: - Vinde, benditos de meu Pai, tomai posse do Reino que vos está preparado desde a criação do mundo,
35 Ay seng miperii'anu pinaan niyau, bu' se kininumu pininum niyau, bu' seng mituwa'u dinawat niyau ri se ngag balay niyu.
35 for I hungered, and ye gave me to eat; I thirsted, and ye gave me to drink; I was a stranger, and ye took me in;
36 Se genda' naik suub'u pisuuban niyau; seng midlaruu kinetaan niyau, bu' seng miperisuu sinundaw niyau.’
36 naked, and ye clothed me; I was ill, and ye visited me; I was in prison, and ye came to me.
37 Rayun su nga getaw neng meketareng meksembag, ‘Ginu'u, nanu ami ma mikiita' seni'a neng miperii'an bu' pinaan'a nami? awas kininum bu' pininum'a nami?
37 Then shall the righteous answer him saying, Lord, when saw we thee hungering, and nourished thee; or thirsting, and gave thee to drink?
38 Nanu ami ma mikiita' seni'a neng mibaal nek tuwa' bu' dinawat'a nami ri seg balay nami? awas genda'ik suub mu bu' pisuuban'a nami?
38 and when saw we thee a stranger, and took thee in; or naked, and clothed thee?
39 Nanu ami ma mikiita' seni'a neng midlaru awas miperisu bu' kinetaan'a nami?’
39 and when saw we thee ill, or in prison, and came to thee?
40 Bu' su Gari' meksembag, ‘Sek pekemetuud, esuyan'u amu, sek pegbaal niyu runi ngag betang keni tu se dlabi ne gembaba' ne nga kepeteran'u, maa' ra rema neg binaal niyu ini ri senaan.’”
40 And the King answering shall say to them, Verily, I say to you, Inasmuch as ye have done it to one of the least of these my brethren, ye have done it to me.
41 “Rayun mektalu' giin tu se nga getaw ri sed dapit bibangen, ‘Pegawa' amu ri senaan, gamu ne ngak pintuklad ned Diwata! Peritu amu se genda'i gekteben ne gapuy ne ginandam para ri ni Satanas bu' ri se ngag anghelen!
41 Then shall he say also to those on the left, Go from me, cursed, into eternal fire, prepared for the devil and his angels:
42 Ay seng miperii'u ma'ad nda' niyau pe'aanay, bu' se kininumu ma'ad nda' niyau piinumay,
42 for I hungered, and ye gave me not to eat; I thirsted, and ye gave me not to drink;
43 seng mibaalu nek tuwa' nda' niyau duwatay ri se ngag balay niyu, se nda' naik suub'u nda' niyau pesuubay, bu' seng midlaruu bu' seng miperisuu nda' niyau ketaay.’
43 I was a stranger, and ye took me not in; naked, and ye did not clothe me; ill, and in prison, and ye did not visit me.
44 Mbuus meksembag ilan, ‘Ginu'u, nanu ami ma mikiita' seni'a neng miperii'an'a, awas kininum'a, awas mibaal'a nek tuwa', awas genda'ik suub mu, awas midlarua, awas miperisua ne nda'a nami ebangay?’
44 Then shall *they* also answer saying, Lord, when saw we thee hungering, or thirsting, or a stranger, or naked, or ill, or in prison, and have not ministered to thee?
45 Su Gari' meksembag, ‘Sek pekemetuud esuyan'u amu, se kada nek panahun ne nda' niyu ebangay suk sala ne dlabi ne gembaba' ne nga kepeteran'u, maa' ra rema ne nda' niyau ebangay.’
45 Then shall he answer them saying, Verily I say to you, Inasmuch as ye have not done it to one of these least, neither have ye done it to me.
46 Mbuus gilan keni mesilutan ri se genda'i gekteben ma'ad su ngang migbaal ri se dliyagan ned Diwata mekaangken ne ketubu' ne genda'i gekteben.”
46 And these shall go away into eternal punishment, and the righteous into life eternal.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 25, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.