Lucas 23
Allahle a neme heteungekoke homofae (SET) vs AAI
1 Nebei are kolainye yo nemene ainyukate, Yesusre yawainyehoke Ondofolo Pilatusle bere ekate.
1 Kou’ay tutufin etei himisir Jesu hibai hina Pilate nanamaim hitit.
2 Nebeinye ekate mo, nebei yo Nare nda a horoubokebe elate, “Nda ro erannekoke aei kanina ro miyaere nibi bekobe keleimeyeumi. Neyae weumi Kaisarre pajak omokonnemae. Nauware elele Neyae Ondofolo hi yae, Wali Ondofolo yae.”
2 Nati’imaim ubar hitin hio, “Iti orot i ma kakaf bai na ai sabuw nawiyih tafaram hiti’afiyimih aki atita’ur, naatu sabuw eo’otanih Caesar isan kabay men hinibaiyan, naatu i taiyuwin isan eo, ‘Ayu i Keriso aiwob orot.’”
3 Nebeinye Pilatus Yesusre hineunge, “Na hele Weyae Yahudi naei Ondofolo?”
3 Imaibo Pilate Jesu ibatiy, “O Jew sabuw hai aiwob?” Jesu iya’afut eo, “Nati kuo.”
4 Nebeinye Pilatus imam yun-junde, nebei ro miyae arilewolere weumi, “Reyae nda ro naei u mekai wa mekai nane merau naei a faeu nemene ereungekokale, na foi bangka mo. Rahe randa Nare bekore mokomandere?”
4 Pilate firis ukwarih naatu sabuw hiru’ay hibatabat iuwih eo, “Iti orot baimakiyin isan anunuwet men ana kakafin ta atita’urimih.”
5 Benen nebei yo waeli hele baete elate, “Yudea kanina ro miyae nemene a moi hurewoumile naei era hena hului ehakoiboi yae nekenate, na bereise Galilea kanina ro miyaere bere a nareumikoke, mana meke ndane.”
5 Baise abisa hio i hiukikin. “Iti orot i kougeyageyayan, ana bai’obaiyenamaim Galilee wanawanan busuruf sabuw etei hai ma bi’a’afiy boun na Judea wanawanan sabuw etei kugiyigiyih hai ma eafe’af.”
6 Pilatus nebei elaikoke are boroukokene hineumi, “Nda Galileana ro?”
6 Pilate iti na’atube hio nonowar ufunamaim, ibatiyih eo, “Iti orot i Galilee matuwan?”
7 Galilea kanina yo Ondofolo Herodesle me einye honole. Pilatus isaeyeuboke Yesus Galileana rone, nebeinye Yesus ukainyele Ondofolo Herodesle bokore eke. Herodes nebei hee Yerusalem yore kolone oroweke.
7 Pilate nati ana veya’amaim so’ob Jesu i Herod ana aiwob babanamaim ma’am, imih Herod isan iyafar hibai hin. Anayabin nati ana veya Herod auman i na Jerusalem ma’am.
8 Ondofolo Herodes Yesusle a elayeke borowekene, kena kaban kowole na be ijoko erenembondere. Herodes rabo halewole Yesus rambun emere-emere naei bene mokombonde. Neyae Yesusre erewoungene naei uwa roweungehike.
8 Herod Jesu i’itin ana maramaim yansisir gagamin maiyow, anayabin ana tur marasika nowar naatu kok kwanekwan Jesu taitin, ina’inan auman ta tiwa’an ta’itin.
9 Nebeinye Herodes Yesusre a hi yae hineyeunge hi yae hineyeunge, nebeibe Yesus a mbai sambai ewei sele.
9 Imih Herod tur moumurih maiyow Jesu ibabatiy, baise Jesu men iya’afut tur ta eomih.
10 Imam yun-jun bele Musale walora wali heere foloukoke homofaere isaeyaeiboke kelaeimi yo bele hebewate Yesusre a elaekei sele nekainyele.
10 Firis ukwarih naatu Ofafar Bai’obaiyenayah hitit tur fokarin maiyow hio ubar hitin hiu kwanikwaniy.
11 Herodes bele naei felayo bele Yesusre mahi-mahi mokowainye, aukaka yae kowainye, ondofolo ondofolo naei yo malo yan malo haeinyeboke, benen bukainyehike Pilatusle bokore ekate.
11 Imaibo Herod ana baiyowayah bairi Jesu hi’iyab hiu kwanikwaniy. Naatu faifuw gewasin hibai hi’us hiyafar maiye matabir in Pilate biyan tit.
12 Herodes bele Pilatus bele yokeijo yae nekeyekebe, nebeibe nebei ya foi mokoikokete kahilire yeibokete.
12 Nati ana veya’amaim Herod Pilate hairi hitounuw, baise marasika i hairi rakit na’atube nanabih hima’am.
13 Pilatus imam yun-jun bele Yahudi yun-jun hiwa bele ro miyae hosoro bele arilewoumi
13 Firis ukwarih naatu bonawiyenayah, sabuw ukwarih etei’imak Pilate e’af ayuwih hina
14 weumi, “Mayae nda ro raei bokore yawaungehoke meke elaube ro miyaere a nekai huweumi akure ketembondere. Mana ya nda mai bene reyae ereungekokale, mainya beko elaube naeinye reyae ehubayeikoi mo.
14 iuwih eo, “Iti orot kwabai kwana biyou kwatit sabuw nawiyih kakaf kwarouw kwa’o, naatu ayu kwa etei namaim ai babatiy kwa’itin, baise ana kakafin kwao anonowar na’atube men ta atita’urimih.
15 Herodes nebei sului mbai ehubaikoi, rabuhine ban ereungekokera ukeumi benen raei bokore yawainyehoke mekate. Nda ro Na me u mokolera nane merau Naei a faeu elerera erannekoke. Mayae nane merau na yaka eraube hoiboise homabondere me ure Neyae omokoiboi.
15 Na’atube Herod nunuwet ana kakafin men tatita’ur, imih iyafar maiye matabir na. Anayabin men abisa kakafin ta sinaf boro namorob.
16 Nebeinye reyae rahuaere mo ufemile bonaikondera haisengkonde ende.”
16 Isan imih ayu boro anarab naatu anabotait natit nan.”
17 Paskah ya kabande mo naei era hena huluinye, kawane hebate ro mbai nebei yore Pilatus hayennekonde menduwende.
17 Matan fufur Tar Nowaten hiyuw ana veya, Pilate mar etei dibur orot ta’imon sabuw isah ebobotait.
18 Nebei ro miyae arilewole yo yae kaenate, “Nebei ro hombo! Maere Barabasbe hayennoko meukuwe!”
18 Baise sabuw rou’ay gagamin na’in hibatabat hiwow hio, “Nati orot i na morob! Aki akokok Barabas inabotait natit!”
19 (Barabas yo kelai yan kelai mokouboke, ro houkokene kawane haeinyekoke.)
19 (Barabas i Jerusalemamaim kukugeyagey, naatu orot babin ta easabun momorob isan dibur hiyai ma’am.)
20 Pilatus kena kowole Yesusre hayennekonderene, nebei ro miyae arilewolere a roko hi bele a uwoumi.
20 Pilate kok kwanekwan i Jesu tabotait tatit, imih fanan aumetawat na’in eafare maiye sabuw ifefeyanih.
21 Nebeibe nebei yo yae kaenate, “Nare ohaline bongko! Nare ohaline bongko!”
21 Baise sabuw fah sib hinow hi’af ra’at hio, “Ku’onaf! Ku’onaf!”
22 Roko name nendo Pilatus nebei hului mbai hineumihike weumi, “Rahe bekobe neyae mokouboke? Reyae mbai sambai Naeinye beko ehubayeikoi, Nare homabonde aere u hele. Nebeinye reyae ufemile Nare rahuae bonaikonde, nebeisa haisengkonde ende.”
22 Pilate iban mar baitounin ibatiyih maiye, “Abisa kakafin sinaf? Ayu ana kakafin men ta a’itin boro namorob, imih ayu boro anarab naatu anabotait.”
23 Nebeibe nebei yo kali ara nene kaenate Yesus ohaline bonaikondere hele. Naei a yae mo herawaiboke.
23 Baise sabuw fanah sib Jesu morobomih hiwow hio hinan yomaninamaim hai kok na yabin matar.
24 Nebeinye Pilatus nebei yo Yesus herendere a kaenewatene ninae be hineumiboke.
24 Basit sabuw hio na’atube hai kokomaim Pilate sinaf, Jesu morob isan ibasit.
25 Nebei Barabas kawane hebele kiyae, yo kelai yan kelaise neungeboke kiyae riyainye huluinye Pilatus hayeungekoke meukuke. Pilatus Yesusre nebei yo naei me einye ikeumi naei kena hului yae mokowainye.
25 Naatu orot kougeyageyayan naatu asbunuwayan dibur ma’am isan hibifefeyan i botait, naatu Jesu isan abisa sinafumih hikokok na’atube bai itih.
26 Nebei yo yae Yesus yawainyehoke nibi nolone Simon Kirenena ro yo eise menensindere mewole. Simonde ikilaiboke a elae haeinyekoke ukainyele Yesus ohali kaewekebe kaembonde.
26 Roman baiyowayah Jesu onafinamih hibai hitit hinan efamaim, Sairini orot wabin Simon ana barene na au Jerusalem rur bairi hitar. Naatu hikwarar tatab, onaf hibai hitin e’abar Jesu ufun bairi hin.
27 Ro miyae nekai sele Yesus na moisa hakainyekoke keteijeke. Miyae maengke nane merau hakainyekoke. Naei nolora hiwa Yesusre rime rimainyejeke.
27 Sabuw rou’ay gagamin na’in Jesu hi’ufunun bairi hinan wanawanahimaim baibin afa Jesu hi’itin yah baban hirerey.
28 Nebeibe Yesus euweke nebei yore weumi, “Yerusalem miyae maengke! Rare rimensemae. Mauwa, mai kelu omi rimebe rimemmi.
28 Jesu tatabir itih eo, “Jerusalem baibin ayu isau men kwanarerey, baise kwa taiyuw isa naatu natunat isah kwaniyababan kwanarerey.
29 Naei yo bei yan bei ya mendene wa, mayae elembe, ‘Foi sele moi sele miyae kihore nekeyate yo, naei kou yahira kelu omi mbai ohonoi mo. Nane merau naei nime bune fa hi enareiboi mo.’
29 Anayabin mar boro enan sabuw boro hinao, ‘Baibin iyab a’arih, taubu’e tema’am naatu kek men tibitotomanen boro hiniyasisir.’
30 Nebei hee yae
30 Nati ana veya’amaim sabuw boro oyaw isah hinao,
31 Reyae o nehi wanen, rabuhine ban Reyae beko ban bako banne, mayae niyae o kala-kala wanen, beko bako nekai mokoyaubene. Reyae o nehi wanen Kiyaere beko mokaisene, emekai wanen mare o kala-kala wanen yore beko mokonayengkombe.
31 Anayabin sawar iti na’atube ai biyan ahiy ana veya’amaim tisisinaf, baise ai nakekerer ana veya’amaim hinasisinaf boro mi’itube?”
32 Buloo kelai fela kelai ro bee nane merau yawaimiboke Yesus nanembainye ohali bonaikondere.
32 Nati ana veya’amaim orot kakafih rou’ab auman Jesu bairi morobomih hinawiyih hitit hin.
33 Ikate Ro Yun Bo Ma anuwau wae wainye ijenne Yesus ohaline baikoke. Nebei ro bee na meline meubene baikoke.
33 Hitit hina efan wabin Gifow imaim hitit naatu Jesu hi’onaf orot kakafih rou’ab auman, orot ta ana asukwafune, orot ta ana beyawane. Jesu orot kakafih ro’ab bairi koros afe’en|alt="Jesus and thieves on the cross" src="CN01836B.TIF" size="col" loc="Luk 23.33" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="23.33-35"
34 Yesus weumi, “Arai, ndi ro miyae naei beko mokate faeinyeumibonde, rabuhine ban naei me u mokate neyae isaeyeiboi sului.”
34 Imaibo Jesu eo, “Tamai hai bowabow kakafih kunotawiyen men hiso’ob abisa tisisinaf.” Naatu ana faifuw hibosairen arowamaim hifaram hibow.
35 Nebeinye hebewate yo ijoko isane erewate. Yahudi yun-jun Yesusre aukaka kowainye, wainye, “Ro miyae hiware hole moloumiyekae lonbe, nda hee Allah yae na hele eleuboke ukete nda kani kelare Wali Ondofolore mekaena, Waei uware wenaei hole moloibo!”
35 Sabuw nati’imaim hibat hi’i’itin ana maramaim, bonawiyenayah orot ukwarih Jesu hi’iyab hio, “Sabuw afa iyawasih bo i Keriso God narurubin na’at taiyuwin niyawasiban tana’itin.”
36 Kayaare hebate felayo nebei hului mbai aukaka kainye. Anggur bu faere mobe ikainyele.
36 Roman baiyowayah auman hi’iyab, naatu wine tenakuyakuy tomamih hitin
37 Wainye, “Na hele Weyae Yahudi naei Ondofolona, Wauwa hole moloibo!”
37 hio, “O Jew sabuw hai aiwob na’at taiyuw kwiyawasi!”
38 Na yun ran bumare bohire yae homo nda a yae molaikoke,
38 Naatu ukwarinamaim hikirum hio, “Iti I Jew Sabuw Hai Aiwob.”
39 Nebei ro bee meline meubene hebete hi yae Yesusre nane aukaka bae kounge, “Na hele Weyae Wali Ondofolona, mana nda hebandera wali yeimeko!”
39 Orot kakafin ta hi’onaf inu’in Jesu isan eafabon tur kakafih eo. “O Keriso na’at kwiyawas kure naatu aki auman kwiyawasi.”
40 Nebeibe na hi kayee yae weunge, “Weyae Allahre fe efaei? Nda ehee bukulu na hului mbai relannele.
40 Baise orot ta rounane inu’in turan kwarar iu, “O God isan kubirubir ai en? It etei i baimakiy ta’imon tabaib.
41 Nebeibe meyae bee maei me u mokondekoke huluinye yarondekoke, nebeibe nda ro u mekai beko omokoyei.”
41 It airit biyababan tabaib i ana efamaim tabaib, anayabin atasisinaf kwanekwanemaim wan tama ra’at biyat ebababan. Baise iti orot i men kafa’imo kakafin ta sinaf, asir biyababan ebaib.”
42 Nebeisa Yesusre weunge, “Yesus, Waei yo waku Wenaei mele neubonde heene, raei u bene bele nekenayete.”
42 Naatu Jesu isan eafabon eo, “Jesu a aiwobomaim inarur ayu inanuhu.”
43 Nebeibe Yesus yae weunge, “Reyae na hele wawale, nda heene wangkele Rangkele wali yo hena yo einye ayembonde.”
43 Jesu iya’afut eo, “Ao’omatani, boun ayu Paradise imaim ana rur o boro airit tanarun.”
44 Nebei hee hu yaukanne hului, nebeibe ouben hauben yeuboke hebewoke oke huae rai hujoko namene.
44 Veya yen na i’ouyit, veya rararan matan gugum tafaram etei fobe inu’in veya re three korok na’atube bai.
45 Hu na nukui u yeuboke, Allahle imaene malo kaban heere folaikoke uke fo beere raweukoke.
45 Basit faifuw gagamin Tafaror Bar wanawan hitaiy re efan kakafiyin, kakafiyin hirafut inu’in taseb rou’ab himatar.
46 Yesus kali na kaban don mae kaenele, “Arai! Raei unulu Waei me einye kinyawale!” Nebei are mo eleukoke bae, na no na hibi hokoukoke.
46 Imaibo Jesu fanan aumetawat rerey eo, “Tamai umamaim ayubu abit inab.” Iti na’atube eo basit morob.
47 Felayo na yun kiyae, nenaei ijoko yae erewole, Allahre buma kolowounge, “Na hele! Nda ro na hele wali himaloungeboke.”
47 Baiyowayah hai ukwarin nati’imaim bat abisa mamatar itin, God wabin bora’ara’ah eo, “Turobe iti orot i gewasin.”
48 Isare erenatere hokoweke ro miyae bewate naeise ijoko yae erewatene, imaere obere ewate na kena eisa mehi yae ekaifolowate.
48 Sabuw nati’imaim hiru’ay hibat abisa mamatar hi’itin, dogoroh hirab yababan auman hai ubar himatabitabir hin.
49 Yesus na kahili wafeu bele miyae maengke Galileara hakainyekoke mewate yo bele na felanda mo hebaiboke erainyoke.
49 Sabuw afa Jesu hisusu’ub, naatu baibin afa Galilee ine hi’ufunun bairi hina hibibais, nabinamaim hibat Jesu momorob hi’itin.
50 Ro mbai na ro Yusuf Yudea kanina Arimatea yone honole. Naei wali himaloungeboke, na foi sele nekeweke. Nebei hee neyae Yahudi yoyo koseyo holona ro mbai.
50 — ausente —
51 Neyae nane merau Allah Naei yo waku mennembondere rakeungeke. Yahudi naei yoyo koseyo hebewolebe, nebeibe Yesusre honaibonde a ruke neyae be ehineiboi.
51 — ausente —
52 Yusuf eke Pilatusre riyeungehike Yesus na nore roungatere.
52 Na Pilate nanamaim tit Jesu biyan bai na ya’in isan ifefeyan naatu aiwob orot ibasit.
53 Nebeinye Yesus na nore ohali randa rubainyeboke roukate. Malo naei foi sele mokaiboke na ro lenan nebei here no rulaisike. Ruka buleinye ekate nekainyele. Nda ruka bulei manemfa hele waeibokate. Hi yae ha yae nebei anuwaunge here no mbai eneyei.
53 Joseph na Jesu biyan onaf afe’en inu’in bosair bai re faifuw boubunamaim sum bai in hub boubun to naiwanamaim tar numin inu’in imaim yai.
54 Nebei ya maehae mbai nen, Sabat ya nobeungeboke.
54 Naatu nati veya i Friday, Baiyarir busurufin isan ana veya nakabom.
55 Nebei miyae maengke Galilea kanira Yesus nangkele mbainye mewate yo Yusufre hakainyekoke nebei bulei bele Yesus naendae yae ruka buleinye nekainyele belere eraikoke.
55 Baibin Galilee ine Jesu hi’ufunun bairi hinan i Joseph bairi hin hubemaim hitit, Jesu biyan mi’itube ya’iyai i hi’itin.
56 Bukaiboke imaere ekate, Yesusle uwa rilenaibonde naeise bu fololo bele mokainyehake. Musale walora wali heere foloukoke a huluinye neyae Sabat yane no yaeiboke.
56 Naatu himatabir hin bar hitit Jesu biyan yabuna’in isan ana raiy hibogaigiwas naatu mar to Baiyarir Ana Veya i hima hiyarir hai ofafar eo na’atube.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.