Lucas 22
Allahle a neme heteungekoke homofae (SET) vs AAI
1 ((Mesir kanine Allah yae Yahudi naei bena kelu fa-fare hole molouboke u bene nekeisi-nekeisi)) ya kaban Paskah nobewounge. (Nebei heene feu ragi ban anewate.)
1 Faraw Wanawanan Yeast en ana hiyuw wabin Tar Nowaten aa isan ana veya i na kabom.
2 Nebei yona ro miyae helende fe yae faewaimine, imam yun-jun bele Musale walora wali heere foloukoke homofaere isaeyaeiboke kelaeimi yo bele Yesusre honaibondere nibibe baewate.
2 Naatu nati ana veya’amaim firis ukwarih naatu Ofafar Bai’obaiyenayah wa’iwa’iramaim ef hinunuwet mi’itube Jesu hitab hitarab tamorob isan, anayabin bebeyanamaim sinafumih sabuw hibiruwih.
3 Yesusle moisa orowate ro me bee oro nen bee bele nolona ro mbai Yudas Iskariotle kena einye walobo yun meweufike.
3 Nati ana veya’amaim, Jesu ana bai’ufununayah 12 wanawanahimaim orot Judas wabin ta Iscariot Satan dogoron wanawanan run.
4 Nebeisa Yudas eke imam yun-jun bele Allahre ei mom-mom imae na kaban sele kiyaele kayaare hebate yun-jun bele bokore eke Yesusre kelai nenendere are kolonainyekondere.
4 Basit na firis ukwarih naatu Tafaror Bar ma’utenayah hai orot ukwarih biyah tit, Jesu mi’itube nab nabitih isan bairi hiyakitifuw.
5 Nebei yo rei nekai kowate, Yudasre wainye, “Ware roi yae imayete.”
5 Naatu orot ukwarih hiyasisir Judas kabay baitinin isan hio’matan.
6 Yudas be hineuboke, ya monbe ereumeke Yesusre kelai nenende ro miyae naeisaei ban mae kinyemmibondere.
6 Judas ibasit naatu ef ana gewasin wa’iwa’iramaim nuwet, mi’itube Jesu tab tabitih, sabuw men hitaso’ob.
7 Nebei ya kaban ninae nobeungeboke. Nebei yare domba mbai hili era akau era yae Allahre ongkou feleiboyate.
7 Faraw Wanawanan Yeast en hiyuw ana veya natit, nati ana veya’amaim i Tar Nowaten isan sheep natunatuh lamb terouw sibor teya’aya.
8 Yesus Yohanesle Petruslere weumi, “Ebe ndire, nda ya kaban aei raman anemakondere mokonnehabe.”
8 Imih Peter, John hairi Jesu eobaimanih iyafarih eo, “Kwanan Tar Nowaten ana hiyuw kwanabogaigiwas tanaa.”
9 Nebei bee hineinye, “Tuhan, makeinye Waei kena koyae meyae raman mokomansandere?”
9 Hibatiy hio, “Menamaim kukokok boro ana bogaigiwas?”
10 Yesus yae weumi, “Yo eise ebebobe yae ro mbai na mene bu helena kaembonde mende. Hakonnekobe na moisa ebe, neyae enensinde imaene mangkele ebebobe.
10 Jesu iyafutih eo, “Kwanan Jerusalem kwanatitit auman orot ta boro noukwatamaim harew nahun na’abar nanan bairi kwanitar, naatu kwani’ufunun bairi kwanan bar erurumaim kwanarun.
11 Imae rorelere wennele, ‘Aei Tuhan mae riyele makei ijenne Rangkele Raei moisa orande yo bele nda ya kaban naei raman anemakonde?’
11 Naatu bar matuwan orot kwanibatiy, ‘Bai’obaiyenayan,’ o isa iti na’atube eo. ‘Ayu au bai’ufununayah bairi nanawan bar awan menatan boro imaim Tar Nowaten ana bay anaa?’
12 Nebei rorele imae buma raka na wakun kaban honolebe mare kelenebobe. Rambun-rambun na hului sului nebeinye honate. Nebeinye mayae raman mokonnehabe.”
12 Naatu i boro bar awan gagamin yate tafan ni’obaiyi kwana’itin, nati’imaim sawar etei hirereb hiyabuna inu’in, imaim kwanabogaigiwas.”
13 Petrusle Yohanesle aloinyekoke ekete Yesus naei are eleukoke huluinye na ijenne bewate. Nebeinye hokolo bee Paskah raman mokoinyehake.
13 Orot rou’ab hitit hinan sawar etei Jesu eo na’atube hi’itah, basit Tar Nowaten hiyuw hibogaigiwas.
14 Paskah ramande anenate hee mo, Yesus meke Na abu ako nolora nuweuboke.
14 Bay aa isan ana veya tit, naatu Jesu ana tur abarayah bairi bay aa ana efanamaim himare.
15 Nebei yore Yesus weumi, “Raei kena kaban kale Reyae namman beko ehubayeikoi yane, nda Paskah raman mbainye mangkele anemakonde.
15 Baise iuwih eo, “Ayu akokok kwanekwan iti Tar Nowaten ana bay kwa bairit tanaa, imaibo ani’akir biyau nababan.
16 Reyae wamale, nda heera benen reyae nda ya kabanda raman aneikoi mo nekerende, mende ro miyae Raei me kelee u keleene orulenaibonde nekenate yo Allah merau raungehike hului yae anenate. Benen nebei ro miyae Rangkele nanembainye anggur bu anemahinde.”
16 Anayabin a tur ao’owen, ayu i boro men kafa’imo iti bay anaa maiye, ana veya’amaim iti sawar yabin anababatun niturobe God ana aiwob wanawananamaim.”
17 Nebeisa kolaei anggur bure rileuboke rouke, Naeko Allahre helen foise mo ukeunge wa elele, “Nda kolaei yaron, maise maeise menaei wahen.
17 Imaibo Jesu kerowas bai, God ana merar yi, naatu ana bai’ufununayah itih eo, “Kerowas iti kwabai etei’imak kwafaram kwatom.
18 Bene nekenayembe, nda heera benen Reyae nda ya kabanda raman aneikoi mo nekerende, mende Maeko mokommibonde ro miyae Raei me kelee u keleene orulenaibonde nekenate. Benen nebei ro miyae Rangkele nanembainye anggur bu anemahinde.”
18 A tur ao’owen, veya iti boun ebubusuruf ayu iti wine boro men anatom, ayu boro iti na’atube ana ma nan God ana aiwob nan natit.”
19 Nebeisa, Yesus feu rouke benen Naeko Allahre helen foise ukeunge, benen Naei me yae kaiwole nebei yore iwoumi weumi, “Nda Raei uwa melen niyae, mai aerene ikembe. Rare u bene nekeisi-nekeisi wanende nda mokande wanen mae mokomembe.”
19 Naatu rafiy bai God ana merar yi sawar, imasib ana bai’ufununayah itih eo, “Iti i ayu biyou, kwa abit, iti na’atube kwanasinaf saise imaim ayu kwananuhu.”
20 Nebei wanen mbai raman anaikoke mo, anggurre anate kolaeise mo rouke weumi, “Nda kolaei einye rambun ((walora u bene nekenayembe)) mai aerene Raei ha rileubokale. Raei ha yaere Allah a heteungekoke nibi neme ro miyaere wali himalainyeboke yo yae me baemmile a elaekei yeuboke.
20 Naatu kerowas isan i na’atube sinaf, bay hi’aa ufunamaim bai itih eo. “Iti kerowas i God ana Obaibasit Boubun ayu au rara’amaim ibour kwa etei isa ebisuwai.
21 “Nebeibe eraunge! Raei kelaise nenende kiyae Rangkele mbainye ndane nekende.
21 Baise kwanaso’ob orot yait ayu morobomih babau eo, i iti gemamaim airi ama’am.
22 Reyae, Allahle bokora mekale ro miyae uware yeubokale Kiyae, Allah meraufe raungehike huluinye hererele, nebeibe Raei kelaise nenende kiyae beko hele hubannende!”
22 Orot Natun i boro namorob God isan yayakitifuw na’atube, baise orot yait baban eo emomorob i boro baimakiy gagamin na’in nab.”
23 Nebei yo naeise naeise na uware uware hinate, ndebe naei nolora nebei merau mokombonde?
23 Basit bai’ufununayah taiyuwi hibabatiyih hio, “Iti kou’ay wanawanamaim o yait iti na’atube sinafumih iyakitifuw ima kunotanot?”
24 Yesus na moisa orowate nolora aku yeuboke. Ro ndebe naei sele naei nolora rorele yae erenainyele (fe faenainyele).
24 Bai’ufununayah taiyuwih wanawanahimaim gamin matar hai kokok hitaso’ob yait i orot gagamin.
25 Yesus yae weumi, “Nda kanina kelana nekeyate ondofolo kose na ro miyaere feleyaimi nane merau nauware kaenaimile, ‘Aka kayaa baeke kayaa yo.’
25 Jesu iuwih eo, “Tafaram wanawanan Eteni Sabuw hai aiwob ana sabuw kaifih isan i hai fair ema’am imih sabuw tekakaifih, naatu sabuw iyab onowaten hibai sabuw tebobonawiyih, i tekokok wabih nara’at Bonawiyenayah hinarouw.
26 Nebeibe mayae nebei wanen omokoijae. Nde mai nolora rore ronainyele kiyae, na wali fa meha wanen mae oronde. Nde ondofolo kosere nekendena, bennehonde abu ako wanen mae mokonde.
26 Baise kwa wanawanamaim i men na’atube nama, o yait orot gagamin mataramih taiyuw inayare inikek, naatu o yait bonawiyenayan mataramih taituwa isah ini’akir inabow.
27 Yebaei bubaei ramande wahaeimi yo ro ban. Ondofolo kose ramanne anele kiyaere ro rainyeboke. Nebeibe Reyae yebaei bubaei yae mai nolone nekeimeyale.
27 Yait i orot gagamin, orot bay aayan o orot bay semorayan? Orot mare ma bay eaau i turobe orot gagamin. Baise ayu kwa wanawanamaim i akir wairafin na’atube ama kwa isa abowabow.
28 “Bekore meisubanale yane mayae Rangkele hebemeyande.
28 Au routobon fokarih wanawananamaim men kwaihamiyu, baise sisibu’umaim mar etei bairi tama’am.
29 — ausente —
29 Tamai aiwob ana fair itu abi’aiwob na’atube nati fair ta’imon kwa abit kwani’aiwob
30 — ausente —
30 Kwa boro au aiwob wanawananamaim kwanaa, kwanatom yasisir kwanab, aiwob hai ura ma’ama’amaim kwanamare Israel sabuw hai big etei 12 kwanakaifih.”
31 Yesus na moisa orowate ro mbai na ro Simon. Yesus yae weunge, “Simon, Simon, boroyae! Walobo yun meke riyeufehike ware wabeneifitere.
31 Jesu eo, “Simon, Simon! Satan i baibasit God biyanane bai, kwa routobon nit nakubaituturimih. Orot masaw bowayan ana rice erab erububunai ani’aanin nabin eyai, naatu kanabin nabin eya’iyai na’atube.
32 Nebeibe Simon, Reyae waei naei ebeli Allahre bowanale hila rabobe nelae yae mo hebele. Weyae benen bukeufinde Raei a ufete hului nekele ya, waei aka baeke hiwa yo naei hila rabore elae eumiyende.”
32 Baise Simon, ayu o isa ayoyoyoban, saise a baitumatum men nara’iy, naatu ayu isou inamamatabir ana veya, taituwa koufair initih hinabatkikin.”
33 Petrus yae weunge, “Tuhan, ware kawane henayeikotena, honayeibotena, raei uwa mokoungehakale Wangkele mbainye nekale.”
33 Baise Peter iya’afut eo, “Regah ayu airit na dibur run naatu na morob isan abobuna ama’am.”
34 Nebeibe Yesus yae weunge, “Petrus, mana ya ojo mukuu a namman okoikoi mo, Rare weyae waeisaei ban mae roko name weumikonde.”
34 Jesu eo, “Peter, boun gugumin o boro mar tounu inayoub inao, ‘Ayu orot nati men aso’ob,’ i ufunamaim kokorere boro nao inanowar.”
35 Nebeisa Yesus yae nebei yore weumi, “Na bena hele mare ukamale embe naeise. Malo huba, kakali, oro mehau nemene eyaroi eijae ukamale. Nebei hee kalo molowombe?”
35 Imaibo Jesu ana bai’ufununayah ibatiyih eo, “Kwanotanot ayu ai yuni aur kaukut, hafoy naatu a baibiyon en kwatit kwanan ana veya’amaim, sawar afa isah kwaiyababan.” Hiya’afut hio,
36 Yesus yae weumi, “Nebeibe nda heera, malo huba, kakali hononatena, nemene yarongkombe embe; nde ramiyaeli banna u hale yae na malo roi naise hembonde, nebei roi yae na hibi ramiyaeli rowende.
36 Jesu iuwih eo, “Baise a tur ao’owen, o yait aur kaukut, o hafoy ema’am inab, naatu o yait aur kaiy en, a biya baibiyon inab inan hinatubun naatu kabay inab kaiy inatubun uma inisinfafar.
37 Allahle homofaene Raei naeise nda a molaikoke, ‘Nare u hila wa hila ro yae elenaikonde.’ Nebei a Raei uwane yembonde hele. Allahle homofaene Raei uwa naeibe molowate hului na hele benate eraube.”
37 Anayabin a tur ao’owen, Buk Atamaninamaim iti na’atube hio hikirum, ‘Hi’i’itin i bainowan mowanabe,’ naatu nati tur i ayu isou hikirum, naatu boro anasinaf nan yabin namatar’’”
38 Yesus na moisa orowate yo yae wainye, “Tuhan, ereibo ndana ramiyaeli bee.”
38 Bai’ufununayah hio, “Regah kaiy rou’ab iti abobotanen kui’itan.” Jesu iyafutih eo, “Nati ana fofonin.”
39 Yesus benen naei orole wanen Yerusalem nukeungeboke na moisa orowate yo bele Zaitun mokore iwate.
39 Jesu ana bai’ufununayah bairi matan fufur tisisinaf na’atube Jerusalem hihamiy hiyen hin Olive Oyawemaim hitit.
40 Ikate mo weumi, “Ebeli Allahre bonnele, walobo yun wabenensimbe balembe bele.”
40 Jesu na nati efanamaim titit ana veya, basit ana bai’ufununayan iuwih eo, “Kwanayoyoban saise routobon nanan boro kwanarukouw.”
41 Nebeisa Yesus ruka yalo roko mbainya wande eukuweube hului yae nebei yo naei bokora nahau eke, oro selen-selen mae oukoroukoke Naekore ebeli bowounge,
41 Imaibo in fotafot wan ana fofonin na’atube, sun yowen yoyoban
42 “Arai, na huluinya, nda beko Raei rande mendere ahaufe yae kinyeibo eu. Nebeibe Raei kena kale yae omokoijae, Waei kena huluinye mo mokole.”
42 eo, “Tamai inakokok na’at, basit iti biyababan ana kerowas biyau’umaim kubosair, men ayu au kok, baise abisa o kukokok na’atube namatar.”
43 Surgana malaikat mbai meujakauboke elae ikeunge.
43 — ausente —
44 Yesus na kena u eisa han wanen mae howote nebeinye benen Naekore ebeli bowounge. Na uwana roibu ha kibo-kibo wanen mae kani rande balewate.
44 — ausente —
45 Ebelira boungekokera mo, Yesus benen na moisa orowate yo riyare eke. Nebei yo eke erewoumi kena beko kaban kowatene nemene u kei-keinye ijongkune mo honaiboke.
45 Yoyoban sawar misir inan, ana bai’ufununayah matah fot hi’inu’in itih, hai yababan ra’at kwanekwan easbunih hi’inu’in.
46 Nebei yore weumi, “Rahene ijongkune mo honaube? Annu, ebelibe bonne walobo yun mare wabenensimbe balembe bele.”
46 Iuwih eo, “Aisim kwa’inu’in? Kwamisir kwayoyoban saise men routobon kwanab.”
47 Yesus namman nare ane elate bae, ro homo mbai nekate mewole. Yudas Yesusle moisa orowate kiyae yae be neuboke eke Yesusre yoi bulure hunennehindere.
47 Jesu iti na’atube bat eo auman, bai’ufununayah 12 wanawanahimaim orot ta wabin Judas sabuw rou’ay gagamin na’in nawiyih hina hitit. Naatu Judas mutufor in Jesu biyan tit bai mamay. Judas baiyowayah naatu Jews bairi hina Jesu emamamay|alt="Judas kissing Jesus; with soldiers and Jews" src="cn01812B.tif" size="col" loc="Luk 22.47" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="22.47-48"
48 Nebeinye Yesus yae Yudasre weunge, “Yudas, wa kelai neufende naeise Rare yoi bulu yae huneufehindere?”
48 Baise Jesu iu, “Judas o iti mamayenamaim Orot Natun ibai rakit sabuw kubitih?”
49 Yesus na moisa orowate yo nda rabuhi yembonde era erewaimine Yesusre wainye, “Ramiyaeli yae folomakondere ya.”
49 Bai’ufununayah bairi hibatabat Jesu isan abisa mamatar hi’itin, basit hibatiy, “Regah karam boro kaiyomaim bairi aniyow?”
50 Nebeisa Yesus na moisa orowate ro hi ramiyaeli yae uke bae, imam kaban nabu ako na angkaei meube reufibe neufake ruke.
50 Naatu ana bai’ufununayah orot ta ana kaiy bora’ah, Firis Gagamin ana akir wairafin ta tainin asukwafune buru’um.
51 Nebeibe Yesus yae weunge, “Ninae okoijae!” Nebeisa nebei ro nangkaeise mo ikileungeboke na hibi foi yeuboke.
51 Baise Jesu eo, “Men inasinaf maiye kunutanub!” Naatu Jesu orot tainin butubun efanin matar maiye.
52 Nebeisa Yesus imam yun-jun bele Allahre ei mom-mom imae na kaban sele kiyae kayaare hebate yo bele uwoumi, “Rare yokolo yae elaubene era, Raei ikileiboise ramiyaeli yae o bohi-bohi yae yaraukoke mekaube?
52 Imaibo Jesu firis ukwarih, Tafaror Bar ana firis ukwarin, furisiman, naatu regaregah ai’in Jesu bain fatuminamih hinan iuwih eo, “Kwa iti kaiy, kefat yuwu rabu’umih kwabow kwanan ana itinin i ayu orot kakafu bainowan na’atube?
53 Reyae na yane baei Allahre ei mom-mom imae na kaban sele kiyae na imaehounge nuweuboyale keleimeyamaelebe, mayae Rare ikileiboi. Nebeibe ninae, nda ya mayae ouben hauben nolone nekaube yo mai kena hului mokongkombe.”
53 Ayu mar etei Tafaror Bar gagamin wanawanan bairit tama’am, men kwakok boro imaim ayu kwatafatumu? Baise iti boun i kwa a veya, imih abisa kwakokok na’atube kwasinaf. Anayabin gugumin ana orot ebobonawiyi.”
54 Yesusre ikilaiboke, na hibi hele yawainyehoke imam kabanbe imaene ewate. Yesusre yawainyehoke ewate moisa Petrus na ahau folo yae hakoumiboke.
54 Jesu hibai hifatum hibai hin Firis Gagamin ana bar hitit, naatu Peter nabineika bat i’uf nunih bairi hin hitit.
55 Nebeinya ro miyae uware akelenate naeise imaehou nolone i ralo kaban mokaibokene nuwaikoke. Petrus na nolone eunguweuboke.
55 Wairaf merar yan foun hi’asir himare hima rararih, Peter na wanawanah mare bairi hima rararih,
56 Petrus nebei imaehounge namman nekele yae, maengke mbai imam kabanbe yebaei bubaei nebei nolora meke Petrus isehe naeungekoke yae ereungekoke nabe ijoko roungeboke wa weunge, “Nda ro Yesus Nangkele mbainye orowote.”
56 basit akir wairafin babitai ta nuw Peter ma wairaf rarar itin, naatu matan kubar itinbunai sawar imaibo eo, “Iti orot auman i Jesu hairi hima hireremor.”
57 Nebeibe Petrus oneunge yae elewole, weunge, “Reyae Nare onaenale.”
57 Baise Peter yaub eo, “Babitai, ayu nati orot i men kafa’i aso’ob.”
58 Na heki ban mo ro hi Petrusre erewounge, weunge, “Weyae nane merau Naei holo mbainye orowaube.”
58 Hima kafa’imo, orot ta itin maiye eo, “O i ni’i orot ana bai’ufununayan ta.” Baise Peter iya’afut eo, “Aro, ayu men nati orot ana bai’ufununayan ta’amih.”
59 Hukai mbai nekeukoke mo, ro hi eleukoke, “Na yaka hele weyae nebei holona na ro hi niyae, rabuhine ban weyae Galilea kanina rone.”
59 Hima one hour na’atube sawar, basit orot tabo iban eo maiye “Tur anababatun iti orot i Galilee matuwan Jesu hairi hima hireremor men kasikasiy ta’amih.”
60 Petrus weunge, “Waei a eleyae reyae na hele isian!” Petrus nda a mekai eleukoke hee yae ojo a koukoke.
60 Baise Peter orot iya’afut eo, “Aro ayu men kafa’i aso’ob o abisa kuo.” Iti na’at eo auman kokorere eo.
61 Tuhan Yesus be beufoke Petrusre na hibi ijoko ereungeboke. Petrus nebei hee yae Yesus yae ukeunge abe u bene nekeungehike, “Nda hee ojo a okoikoi mo, weyae roko name Rare oneufekonde a eleukonde.”
61 Regah tatabir mutufor nuw Peter itin, naatu Regah abisa eo i not, “Boun gugumin o boro mar tounu ayu inayayoubu ufunamaim kokorere boro nao.”
62 Petrus nebei abe u bene nekeungehikene, imaehou moise eke rime a yan bu yan rimewole.
62 Basit Peter misir tit in ufun re rerey i gagagamat.
63 Yesusle kayaare hebate yo hiwa Nare aukaka kowainye hiwa rahuae yae bowate.
63 Orot afa Jesu hima’uh hima’am himisir faifuw ta hibai matan hisum,
64 Nane kayaa yo hebate yae na ijoko aheikoyainye mo hinainye, “Mana eleiko nde yae ware rahuae ukete.”
64 imaibo hi’i’iyab naatu hiborabirab hio, “Kuo anowar, yait o rabi?”
65 Nane merau aukaka konainyele a nekai sele uwainye.
65 Naatu tur kakafih moumurih maiyow hiu kwanikwaniy hi’i’iyab.
66 Ya heuboke mo, Yahudi yun-jun bele imam yun-jun bele Musale walora wali heere foloukoke are isaeyaeiboke kelaeimi yo arileufike, Yesus yawainyehoke naei are kolainye ijenne meufebeunguke.
66 Mar sibisib auman sabuw hai regaregah ai’in, firis ukwarih naatu Ofafar Bai’obaiyenayah etei hiru’ay hita’imon, imaibo Jesu hinawiy hina Kaniser nahimaim bat
67 Nebei yo wainye, “Maere yakaimebo, Wali Ondofolo Kiyae Weyae Niyae?”
67 naatu hibatiy, “Kuo anowar o i Keriso?” Jesu iyafutih eo, “A tur ana’owen boro men kwanitutumu’umih,
68 Nane merau Reyae mare hinerensimbena, mayae wo okoi.
68 naatu ana bibatiyi auman boro men kwaniyafutu’umih.
69 Nebeibe nda heera Reyae, Allahle bokora mekale ro miyae uware yeubokale Kiyae, ninae erele Allah Elaelo Wakelo Naei meube reufine erenuwembondere.”
69 Baise mar enan Orot Natun boro God fairin uman asukwafune namare nama’am kwana’itin.”
70 Borate yo nemene hinainye, “Naendae wanen, Weyae na hele Allahle Kelu?”
70 Naatu etei’imak hibatiy hio, “Bo o God Natun?” Jesu iyafutih eo, “Ayu God Natun kwarouw kwao i tur anababatun kwao.”
71 Nebei yo yae elate, “Ro miyae Naeinya a hele ame lon ninae oboroijae, mana ya naei euwara na hele borokande!”
71 Imaibo sabuw hio, “Men takokok koubuna’ayah sabuw afa tanabow, anayabin tur awanamaim titit i tainitamaim tanowar!”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.