João 12
Allahle a neme heteungekoke homofae (SET) vs AAI
1 Ya mehine mbai Paskah ya bere mo kolowainye, Yesus Betania yore eke. Nebei anuwaunge Lazarus herekera Yesus yae waleungeboke kiyaele yo.
1 Veya six nasasawar ufunamaim i Tar Nowaten ana veya, Jesu na Bethany tit, Lazarus morobone biyawas i ana bar merar.
2 Yesus ei moloiboise eraman bulau mokaiboke, Marta mbai ei hawewounge. Lazarus na ro hi Yesus naei raman nanembainye nuwaikoke anewate.
2 Nati’imaim rabirab ana bay hibogaigiwas Jesu bairi aa isan, Martha ibaisih bairi bay hisemor. Lazarus orot afa auman Jesu bairi himarir gem sisibinamaim hima’am.
3 Nebeisa Maria meke minyak narwastu fololo bele liter bohi mbai roi na bumana hele kayee rouke meke, Yesus noro ranne rileungeboke mo, nauma yae norore hobewounge. Nebei imae ei minyak narwastu fololo roroukoke hebewole.
3 Raiy yamurin mamarin wabin nard i ai rourin hibun iroro’on hibai. Nati raiy iroro’on ana baiyan i gagamin na’in, Mary bai na isuwei ra’iy Jesu an rororon ihurufen, naatu aribunamaim safam. Naatu yamurin ana mamarin bar wanawanan etei itakwar.
4 Nebeibe Yudas Iskariot Yesusle moisa orowate holona ro mbai, Yesusre kelai nennebonde kiyae yae weunge,
4 Baise ana bai’ufununayan orot ta, Judas Iscariot boro ufibo baban nao, i eo,
5 “Nebei minyak fololo bele naise heuboube roi kaban roweube. Nebei roi ro mbai na kalia ralo yakama mbai na roibu hului roweube. Nebei roi yae ro miyae kounge kalone nekeyate yore na hului eumiyeube. Rahene nebei wanen omokoiboi?”
5 “Ana gewasin iti raiy yamurin mamarin ana baiyan 300 silver coins tatayai sabuw hitatubun naatu kabay tatab bai’akirayah tatibaisih.”
6 Kounga kalona yore u bene nekeumine Yudas nda a wanen eleukoke ban, nebeibe neyae yokolone. Yesusle moisa orowate holona yo naei roi kayaa hebewole ro Yudas niyae. Roko mbemba na mene yaeinye roibe naei u mbai naei rambunde rowele.
6 Iti tur eo’o, asir sabuw hinanot i akir sabuw baibaisih isah not eo hinarouw, baise i bainowan orot ta, anayabin hai kabay koukufet kakaif, abistan ekokok i ebai ana kokomaim esisinaf.
7 Nebeibe Yesus yae weunge, “Karo, rabuhire eyeiboi. Allah merau raungehike Rare molonaisele yare nebei me ube mokole.
7 Jesu iya’afut eo, “Babin kwaihamiy! Abistan biyanamaim ema’am i ayu anamorob hinayaya’u isan eyayabuna.
8 Ro miyae kounga kalona yo mangkele mbainye mo nekemembe, nebeibe Reyae mangkele mo na hibi enekeyei.”
8 Kwa boro mar etei akir sabuw wanawanahimaim kwanama, baise ayu boro men mar etei kwa bairit tanama’amih.”
9 Yahudi ro miyae helen sele borokate Yesus nebei imaene ekenekele, nebei hee yae haleuboke ewate. Nebei yo ewate Yesusre baeinyeke mo ban, nebeibe nane Lazarus herekera Yesus waleungeboke, nebei ijoko ereiboise bele ewate.
9 Sabuw moumurin maiyow tur hinowar Jesu i na Bethany ma’am, imih sabuw Jesu itinamih hin, men i akisin itinamih hin baise Lazarus morobone Jesu biyawas auman itinamih hin.
10 Nebeinye imam yun-jun mae Lazarusle bele honaibondere merau rainyehike,
10 Imih firis gagamih ef hinuwet hiyakitifuw Lazarus auman hitarab tamorob isan.
11 rabuhine ban Lazarus waleuboke aerene Yahudi ro miyae helen nebei yun-jun naeisa moi kaeinyehike Yesusre hila rabo halewainyelene.
11 Anayabin Lazarus biyanamaim abistan matar hi’itin Jew sabuw moumurin maiyow himisir firis gagamih hikwahirih naatu Jesu isan higeger hitumitum.
12 Ya heuboke mo nebei ya kaban naei raman bulau konate ro miyae helen hokoumeke yo borowate Yesus Yerusalemde be raungehike mele.
12 Marto sabuw rou’ay gagamin maiyow hiru’ay Tar Nowaten ana Hiyuw isan, tur hinowar Jesu i enan au Jerusalem.
13 Nebeinya hoyeu nihewate, eisa haweyainye wa kaenate,
13 Sabuw ai rourih hikakir naatu hitit hin Jesu nan bairi baitaramih, hitarkoukuw hi’o, “God tanifai! Regah wabinamaim enan, God nigegewasin! Israel hai aiwob inigegewasin!” Hitit hin bairi hitar.
14 Yesus keledai kelu hubayekoke randa yeufileukoke. Allahle homofaena molaikoke huluinye yeuboke,
14 Bobaituw boubun wabin donkey hitita’ur naatu afe’enamaim mara’at ma remor yen in. Buk Atamaninamaim hikirum hi’o na’atube.
15 “Ereinye, Sion yona ro miyae buhae ohokoijae,
15 “O Zion Natun Babitai, Men inabir;
16 Nebei hee Yesus na moisa orowate yo nda bewatere u bene orowei kowate. Nebeibe Yesus herekera meke benen bumane ike heera wa u bene nekaimihike, na hele nebei ro miyae yae ei molowainyere nemene fomene Allahle homofaene Naei naeise molaikoke honate.
16 Abistan nati ana veya himamatar ana bai’ufununayah men hiso’ob. Baise Jesu ana fair nabaib ufunamaim, imaibo hina’itin hinaso’ob. Buk Atamaninamaim i isan hi’o hikirum, naatu hisinafen himatar.
17 Lazarusre ruka buleisa Yesus kaeneungekoke meukuke nane merau herekera waleungebokere nenaei ijoko yae erewate yo helen nebei a faeube eleiko ramumbo kate.
17 Sabuw iyab Jesu bairi hin rahemaim hitit Lazarus morobone yawas misir hi’i’itin hi’o tur ra’at tasasar.
18 Ro miyae helen Yesus nebei iwau emere-emere mokoubokere borowatene, Yesusre hubainyaikondere mewate.
18 Sabuw moumurin maiyow hitit hin Jesu biyan hitit, anayabin tur hinowar i ina’inan iti na’atube men tisinaf emamatar i sinaf matar.
19 Nebei aerene Farisi ro miyae hi yae hire naeise naeise elate, “Eyae rabuhi-rabuhire omokoiboi sului ya. Eren, nda kani kelana ro miyae nemene Nare mo hakainyekoke.”
19 Imih Pharisee taiyuwih himare hi’o, “It abistan tayayakitifuw men kafa’imo emamatar. Sabuw etei i’etaw tebi’ufunun kwa’i’itin!”
20 Yerusalem yore ya kaban mokaibokere ei mom-momde hokoweke ro miyae nolone hiwa Yunani kanina ro miyae.
20 Greek sabuw afa wanawanahimaim bairi hiyen hin Jerusalem hiyuw ana veya imaim kwafirin isan.
21 Filipus Galilea kanina Betsaida yona ro nebei yo mekate mo wainye, “Aka baeke, meyae kena haehae hele kande Yesus Naei hubaimakondere.”
21 Hina Philip biyan hitit, i Betsaida orot Galilee wanawanan, isan hifefeyan hi’o, “Aro, aki akokok Jesu ana’itin.”
22 Filipus eke nebei a Andreasre isaeyeungeboke, nebeisa hokolo bee ekete Yesusre ukeinyele.
22 Philip in Andrew ana tur eowen, naatu Andrew Philip hairi hin Jesu ana tur hi’owen.
23 Yesus yae weumi, “Allahle bokora mekale ro miyae uware yeubokale Kiyaere hilire hebenaisele hee na hului meujeuboke.
23 Jesu iyafutih eo, “Orot Natun baifa’in naatu bora’ara’ahin isan ana veya na kabom.
24 Reyae nana hesele wamale, gandum ko kani einye emoloisai nane merau ehereinya ko mbai mo nekende. Nebeibe herendena, benen kitende, ko nekai sele emmokonde.
24 Ayu turobe a tur ao’owen, sanabey tutufin ta’imon hinama’ub me yan hinataun na’inu’in, naatu nabikubobun boro moumurih na’in hinayen naatu ani’anin boro moumurih na’in naya.
25 Ro miyae nde naei wali bekore kena kole kiyae na wali hole omoloiboi sului. Nebeibe nde yae nda kani kelana wali bekore na kenara ikele yae kole kiyae, na wali hole moloungeboke nane merau wali hena bona rowende.
25 Orot yait taiyuwin ana yawas ebiyabuw i boro yawas narusa’ir, naatu yait iti tafaramamaim taiyuwin ana yawas ekwakwahir boro nabotan yawas wanatowan isan.”
26 Ro miyae Raei kaliare mokate yo Raei moisa hakonaikonde hele nane merau Reyae erenekende ijenne nebei u mekai ma yo nangkele. Nde yae Raei kaliare mokole kiyae, Maeko yae nebei kiyaere ennekaende.
26 Yait ayu isou nabowabow, i ayu ni’ufnunu, naatu ayu menamaim ama’am au akir orot boro airi imaim anama. Yait ayu isou ebowabow Tamai boro nifai nabora’ara’ah.
27 “Nda hee Raei kena u eisa isasa alolo kale. Nebei aerene nda a lon mae ebeli borensinde, ‘Ako Raei uwa rande menaibende bele nda hee yae Rare hole moloisobo’? Nebei mekai ban, rabuhine ban nebei ehee bukulu kaerebonde aerene Reyae ndare mekale.
27 “Ayu dogorou i yababan awan karatan, Tamai ayu boro mi’itube anao? Iti bai’akir ana veya iniyawasu? ‘Aiyabin, Tamai iti bai’akir ana veya nan anabaib isan ana atit.
28 Ako, Wa Ro hili hensende mokoibo ba! Waei kena koyae hului Rare mokoufele.”
28 Tamai o wab anabora’ah.” Naatu marane fanan tit eo, “Ayu wab abora’ahika naatu boro anabora’ah maiye.’”
29 Nebei anuwaunge hebewate ro miyae a eleukokere borowatene elate, “Nebei kube neke.” Nebeibe hiwa yo yae elate, “Ku ban, malaikatbe, nebei kiyaere a weunge!”
29 Sabuw rou’ay nati’imaim hibatabat hinowar, afa hi’o, gunum rab naatu afa hi’o, “Tounamatar isan eo.”
30 Yesus yae weumi, “Nebei a borauboke Raei foi naei ban, naeinya hesele mai foi naei abe eleukoke.
30 Jesu eo, “Iti fanan i kwa isa eo, men ayu isou.
31 Nda kani kelana ro miyae naei walire hului kolommikonde ya na hului meuyeuboke. Nane merau walobo yun hukennehinde ya na hului meuyeuboke.
31 Veya boun iti tafaram baibabatiyin isan naatu iti tafaram ana aiwob boun boro hinabosair.
32 Nebeibe Rare nda kani kelara bumane nenaisijende hee yae, ro miyae nanemene Rare hila rabo halenaisele naeise yoboremile.”
32 Baise Ayu iti tafaramamaim hinabobora’ahu anamaramaim, sabuw etei boro anabonawiyih hinan ayu akisu biyou hinatit.”
33 Yesus ohaline enaibongkonde herende naei abe nda ma yae haraungeboke eleukoke.
33 Iti tur eo, i mi’itube ti’obaiyih i ana morob ana itinin boro mi’itube namorob.
34 Nebei ro miyae helen mae wainye, “Musale walora wali heere foloukoke homonane huwaimene borowande Wali Ondofolo mende Kiyae wali huba ban haei ban nekenende. Naendae wanenne Weyae eleyae, ‘Allahle bokora meke ro miyae uware yeuboke Kiyae nda kani kelara bumane enainyejende?’ Allahle bokora meke ro miyae uware yeuboke Kiyae eleyae naeinye hele nde?”
34 Sabuw hi’o, “Aki ofafaramaim anonowar Keriso boro nama wanatowan, naatu o mi’itube ku’o’o, Orot Natun boro hinabora’ah. Iti Orot Natunam yait?”
35 Yesus yae weumi, “Nda hee ferere Reyae hehere naemmile Kiyae mai nolone nekande. Nebeinye Reyae hehere naemale Kiyae namman nekale yae Allahle isaei hebaende onaeinye yo wanen mayae yembombe belene, Raei a elale huluinye nekembe. Allahre onaeinye yo yae wali nibi foi isaeyeiboi. Nebei yo ouben hauben nolone orate wanen nekate.
35 Naatu Jesu uwih eo, “Kwa mar kafai boro marakaw kwanab, marakaw kwabaibimaim kwanaremor, imaibo gugumin nan natarsumi. Orot yait guguminamaim ereremor i men so’ob menamaim enan.
36 Reyae hehere naemale Kiyae mai waline namman nekande hee yae Rare hila rabo halensele. Nebei mekai yaere mayae na hului Reyae hehere naemale Kiyaele kelu omire yembombe.” Nebei ara weumikokera Yesus nauware nunne enahengkonde anuwaufe ewole.
36 Marakaw nati kwabai kwama’am a baitumatum i kwanitin. Saise kwa boro kwanan marakaw natunatun kwanamatar.” Iti eo’o ufunamaim, Jesu sabuw ihamiyih naatu i taiyuwin ibunwa’ir.
37 Yesus roko helen sele rambun emere-emere nda yo naei ijoko bene mokowole hororebe, nebeibe nda yo Yesusre hila rabo ehalei nekate.
37 Mensanet Jesu wanawanahimaim sawar faifirih imamataren, baise i boro’ika men tibitumitum.
38 Nebei mekai yaere Allahle yendo kayaalo Yesaya yae nda a moloukoke na hului yaeiboke,
38 Iti i mi’itube dinab orot Isaiah ana tur eo’o i titurobe isan. “Regah, yait aki tur a’o ebitumitum? Yait biyanamaim Regah ana fair ebirerereb?”
39 Na bere Yesaya a eleukoke hului nebei yo na hele eleikoi, hila rabo ehalei rabuhine ban neyae nda Allah eleukoke are moloukoke,
39 Anayabin iti isan, men karam hititumatum, imih Isaiah eo maiye;
40 “Wali noube enainyehembondene Reyae onomibe isemile bele,
40 “God iwa’an matah hifim
41 Yesusle uwa naeibe Allahle yendo kayaalo Yesaya yae nuleungekoke, rabuhine ban Yesus Wali Ondofolole nene waewaere neyae ijoko yae ereuboke.
41 Isaiah iti eo’o, anayabin Jesu ana marakaw itin naatu isan eo i nowar.
42 Nebei a moloukoke hororebe ro miyae helen bele Yahudi yun-jun nolona hiwa yo bele fa kangkin bewate, Yesusre hila rabo halewainye. Nebeibe nda yo a yaka faeu yaka yae elenaikondere fe yae kowate. Rabuhine ban nda yo buhae hokowoumi Yesusre hila rabo halaeinye aerene Farisi holona yo yae ahenaimikonde Allahre ei mom-mom imaere oroi belene.
42 Naatu nati veya ta’imon wanawanan Jew ukwa’ukwarih wanawanahimaim Jesu hitumitum. Baise anayabin Pharisee isah hibir, men karam hai baitumatum hitao rereb, i boro kou’ay barene hitabotaitih.
43 Nebei holona yo Allah yae nare kaemmile naeise kena ban, ro miyae yae nare kaenaimilere kena hele kaikoke.
43 Anayabin i orot babin isah tibiyabow men boun God isan tebiyabow na’atube.
44 Hokoumeke ro miyae helende Yesus kaeneumi, “Rare hila rabo halaeise ro miyae Rare hila rabo halensele mo ban, nane merau Rare ukeufe mekale Kiyaere hila rabo halennele.
44 Basit Jesu fanan aumetawat eo, “Orot ayu ebitutumu, i men ayu akisu ebitutumu, baise yait ayu iyafaru anan auman ebitumitum.
45 Nebei kiyae Rare ijoko erensele heene, Rare ukeufe mekale Kiyaere nane merau ijoko erennele.
45 Yait ayu i’itu anamaramaim, ayu iyafaru anan auman i’itin.
46 Ro miyae hila rabo halaeisele yo yae Allahre onaeinye holona yo naei wali oubenne orate wanen enekei naeise Reyae hehere naemaele Kiyae nda kani kelare hehe wanen mekale.
46 Ayu i marakaw na’atube ana tafaramamaim atit, saise yait ayu ebitutumu i boro men guguminamaim nama.
47 “Raei a elalere borate yo nebeibe wali nebei suluinye ehakoiboi omokoinya, nebei wali mare Reyae hului okoloi. Rabuhine ban nda kani kelana ro miyae naei walire hului koloi-koloise mekale ban, naeinya hele holere moloremibondere mekale.
47 Orot yait ayu au tur enonowar baise men ebaib, ayu boro men anibatiy. Ayu men tafaram fufuninamih ana atit, baise baiyawasinamih ana.
48 Nde yae Raeinya a faeu wamalere borondere ahi yae elende nane merau Rare nensehindena, Raei euwara elale a faeu wa huba mokoikoi yane ehee bukulu mere emminonde kiyae niyae.
48 Yait ayu ebifutuwu naatu au tur men ebaib i ana baibatiyenayan ema’am. Tur iti ayu a’o i boro mar yomaninamaim nibabatiyi.
49 Rabuhine ban Raei elale a faeu Raei uwana a ban. Nebeibe Ako ukeufe mekale Kiyae mare ufembere ukeufe abe, nebei hului yae mare wamale.
49 Anayabin ayu men taiyuwu au kokomaim ao’omih, baise Tamai ayu iyafaru anan tarbaiyunu tur abistanawat anao naatu boro mi’itube ana’o.
50 Nane merau Reyae raeisaei sele Ako ufembere ukeufe a faeu wae wali hena bonare inyembe. Nebeibe Reyae elale a Maeko yae keleufekoke hului yae mare huwamale.”
50 Naatu ayu aso’ob i ana tarbaiyunen tur boro nabonawiy inan ma’ama wanatowan. Imih ayu abistan ao’o i mutufor, Tamai uwu imih ao’o.”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.