Marcos 7
Chube gerua jagere Jesucristo giti degaba kwian ulita alin: El Nuevo Testamento de nuestro Señor Jesucristo en el idioma buglere (SABNT) vs NTLH
1 Kwian fariseo mneite ule kwian daba tkanga tangle Moisés chadalla giti gweale ole chiu una Jerusalénge, chku Jesu kle ule kwian geru jwannga amage ulita ole ngwadi.
1 Alguns fariseus e alguns mestres da Lei que tinham vindo de Jerusalém reuniram-se em volta de Jesus.
2 Kwian e ulita gwagedu kwian geru jwannga Jesuge ulitadi blire, chku uñale amage kwian geru jwannga Jesuge bebi blire gire ama me mo ko gligu trate bitangle geru unsuialin kle gbaba kwian israelita alin gerule kare.
2 Eles viram que alguns dos discípulos dele estavam comendo com mãos impuras , quer dizer, não tinham lavado as mãos como os fariseus mandavam o povo fazer.
3 Kwian fariseo e ulita kaire kwian israelita na ulita kle mo ta gbaba age diali ama enusulian unsuialin tangle geru gbu kare kwian israelita toidale giti, geru e gerule kwian israelita bebi blire gire ama mo ko gligadale trate tanre geru kledu gbaba unsuialin tangle gerule kare.
3 (Os judeus, e especialmente os fariseus, seguem os ensinamentos que receberam dos antigos: eles só comem depois de lavar as mãos com bastante cuidado.
4 Kwian israelita joge lle gige lle chbade gire ama joge chkeni gwa ama agedale ulita geru kle gbaba gerule kare, ama me ñage blire ama bebi mo ko glige trate tanre gire. Kaire geru na tanre kledu gbaba unsuialin tangle kwian israelita kle gai dage, geru e gweale kle gbaba un giti lle chi jangwa giti batekwa giti. Kwian israelita lle e kare ulita gligadale no trate geru kle gbaba gerule kare ama bebi gai gire. Kwian israelita kle tañachuge ama me age ulita ai kare gire ene ama kle age me no Chube dollale ama chege jiske Chube gwa giti.
4 E, antes de comer, lavam tudo o que vem do mercado. Seguem ainda muitos outros costumes, como a maneira certa de lavar copos, jarros, vasilhas de metal e camas.)
5 Kwian fariseo ulita kaire kwian daba tkanga tangle Moisés chadalla giti ulita bai nu chieba una Jerusalénge kle toi ene geru unsuialin kle gbaba gerule kare, kwian e ulita jo chke Jesu kle ngwadi, ama ulita gwagedu kwian geru jwannga Jesugedi blire ama bebi ko glige trate tanre gire, ama ulita tañachugu e me no gire ama ka bo Jesu ole kwian geru jwannga Jesuge kledu age giti gdale:
5 Os fariseus e os mestres da Lei perguntaram a Jesus: — Por que é que os seus discípulos não obedecem aos ensinamentos dos antigos e comem sem lavar as mãos?
6 Jesu jaindunga kwian e ulita kalen:
6 Jesus respondeu:
7 Kwian kle gerule ama kle cha gai dage mo Chubeale, agwa ngwale ama kle gerule ene, ama me kle mo ta gbe cha ole ulia.
7 A adoração deste povo é inútil,
8 Ulia Chube kledu gerule ba kwian fariseo giti kaire ba kwian daba tkanga tangle Moisés chadalla giti ulita giti. Cha gerule ulia ba ulita ole, ba me kle Chube gerua ulia gai dage age geru e kle gbaba kare, agwa ba kle chage kwian ngwale unsuialin tangle suia kle gbaba kare, e ngwale ba kle age kare.
8 E continuou:
9 Jesu gerudu mno dare kwian e ulita ole:
9 E Jesus terminou, dizendo:
10 Unsuialin Chube geru ketu Moisége degadale kwian ulita alin, chada e gerule:
10 Pois Moisés ordenou: “Respeite o seu pai e a sua mãe.” E disse também: “Que seja morto aquele que amaldiçoar o seu pai ou a sua mãe!”
11 Moisés Chube gerua degu ene ulita unsuialin, agwa ba ulita agali me kle geru e gbe gdadi kaire ba kle daba na tke tangle age nganake me age chada e kle degaba gerule kare. Ba kle kwian ta gbe me mo ñenua mo chebia chudaboadale me lle ketadale amage ama llea me gire. Ba kle kwian tke tangle gerule mo ñenua ole mo chebia ole: “Mama, tata, cha me ñage ba chudaboi, lle ulita chanu cha ketu Chubege, cha ole lle me ba chudaboagda.” Ba kle kwian tke tangle ama llea ulita ka gbe “corbán” (geru e gerule “lle ai cha nu ketaba Chubege”).
11 Mas vocês ensinam que, se alguém tem alguma coisa que poderia usar para ajudar os seus pais, mas diz: “Eu dediquei isto a Deus”,
12 Ba kle kwian tke tangle kwian gerule ene ama nu mo llea ulita ketaba Chubege, gire ama me chege jiske ama ñenuage ama chebiage Chube gwa giti, ama me mo ñenua mo chebia chudaboadale.
12 então ele não precisa ajudar os seus pais.
13 Ba kle age me no ene malen cha gerule ba ole, ba ulita nu Chube gerua mliabanga me mo ñenua mo chebia manade Chube geru gbu kare unsuialin tangle, ba kle ba enusulian unsuialin suia gai dage ma no Chube gerua uliage. Ba kle kwian tke tangle geru na tanre ngwale giti.
13 Assim vocês desprezam a palavra de Deus, trocando-a por ensinamentos que passam de pais para filhos. E vocês fazem muitas outras coisas como esta.
14 Jesu gerudu ene kwian fariseo ulita ole kwian daba tkanga tangle Moisés chadalla giti ulita ole, gire Jesu kwian na ulita kledu ne ngwadi kadu mo gitigu ama keruchuge, Jesu gerudu kwian e ulita ole:
14 Jesus chamou outra vez a multidão e disse:
15 Ni lle gdaite kwian kle gute kle kwian gbe me no jiske Chube gwa giti, agwa kwian kle tañachuge me no mo tale, gire kwian kle gerule me no age me no ama kle tañachuge kare, e ulita kle kwian gbe me no jiske Chube gwa giti.
15 Tudo o que vem de fora e entra numa pessoa não faz com que ela fique
16 Ba ulita me cha gerua ai keruchuge alin allabi mo ologe, agwa kaire ba ulita mo ta gbadale geru ai gbe gdadi.
16 [Se vocês têm ouvidos para ouvir, então ouçam.]
17 Jesu gerudu ene ulita kwian ole gire ama kwian ulita chugu ngwadi goga tangle, ama jo gwa ule kwian geru jwannga amage ulita ole, kwian geru jwannga Jesuge gerudu Jesu ole:
17 Quando Jesus se afastou da multidão e entrou em casa, os seus discípulos lhe perguntaram o que queria dizer essa comparação.
18 Jesu jaindunga kwian geru jwannga amage kalen:
18 Então ele disse:
19 Che blire gire bligda me kle joge chke che tale che ta gbagda age me no Chube dollale, agwa che kle blire gire bligda kle joge che kdege bigire bligda e kle joge tangle ulita, che kle mlienga.
19 porque não vai para o coração, mas para o estômago, e depois sai do corpo. Com isso Jesus quis dizer que todos os tipos de alimento podem ser comidos.
20 Gire Jesu gerudu gwangerugu kwian geru jwannga amage ulita ole:
20 Ele continuou:
21 Kwian tale bai kaire talla me no kle, kwian ene be mo ta gbe age me no diali ai kare ulita: Onbre muinga me mo jwanba mo chuge ke giti. Onbre mo jwanba mo chuge ke giti muinga na ole, muinga mo jwanba mo chuge ke giti onbre na ole. Kwian skwe boi daba ngeru. Kwian daba gweda.
21 Porque é de dentro, do coração, que vêm os maus pensamentos, a imoralidade sexual, os roubos, os crimes de morte,
22 Kwian ta lle tanre gakalin mau alin allabi. Kwian age tanre sugaska me no. Kwian daba anblite geru ngwalege. Kwian mo ta gbe age ulita me no ama takalin kare kwian na gwa giti. Kwian jainchke dabadi lle dabanu gdale ama semale tanre daba ole lle dabanu giti. Kwian gerule me no daba nadi. Kwian mo sobade daba nadi. Kwian age ulita ama takalin kare ni tañachuge Chube giti, ama me ta ole.
22 os adultérios, a avareza, as maldades, as mentiras, as imoralidades, a inveja, a calúnia, o orgulho e o falar e agir sem pensar nas consequências.
23 Lle ai ulita cha kle ka jwen ba ole, e ulita kle chie kwian tale, e kle kwian gbe me no jiske Chube gwa giti. Kwian tañachuge me no mo tale gire ama kle age me no ama tañachuge kare, age me no giti kwian mo gbe me no jiske Chube gwa giti —Jesu gerudu ene kwian geru jwannga amage ulita ole.
23 Tudo isso vem de dentro e faz com que as pessoas fiquem impuras.
24 Jesu jo chage dare kwian geru jwannga amage ulita ole una Tiro ngnagu, ama jo chke kodi una Tiroge gire u skwendu amage undegangwa. Ama jo chke gwa u ege, ama me tadukalin chke uñale ni kwian gdaitege ama kle nga ege agwa ama me ñadu mo ogeda dale kwian ngeru.
24 Jesus saiu dali e foi para a região que fica perto da cidade de Tiro. Ele entrou numa casa e não queria que soubessem que estava ali, mas não pôde se esconder.
25 — ausente —
25 Certa mulher, que tinha uma filha que estava dominada por um espírito mau, ouviu falar a respeito de Jesus. Ela veio e se ajoelhou aos pés dele.
26 — ausente —
26 Era estrangeira, de nacionalidade siro-fenícia, e pediu que Jesus expulsasse da sua filha o demônio.
27 Jesu gerudu muinga ole:
27 Mas Jesus lhe disse:
28 Jesu gerudu ene gire muinga jaindunga Jesu kalen:
28 — Mas, senhor, — respondeu a mulher — até mesmo os cachorrinhos que ficam debaixo da mesa comem as migalhas de pão que as crianças deixam cair.
29 Jesu gerudu muinga ole:
29 Jesus disse:
30 Muinga joni mo ullage, ama jo chkeni gwa gire jian skwendu amage mo undege ankwa giti, ama jian jo chkeni noni chegu trate, dolla jogeba siere kirogwa muire ege Jesu kiralla giti.
30 Quando a mulher voltou para casa, encontrou a criança deitada na cama; de fato, o demônio tinha saído dela.
31 Jesu jo siere una Tiroge jo chage ule kwian geru jwannga amage ulita ole chibita kada Galilea ngnagu, Jesu chagedu una Sidónske tangle kaire una na tanreske tangle nga Decápolige gire Jesu jo chke chibitage nga Galileage.
31 Jesus saiu da região que fica perto da cidade de Tiro, passou por Sidom e pela região das Dez Cidades e chegou ao lago da Galileia.
32 Ne ngwadi kwian chku daba gdaite olo me dbe Jesudi dodadale, kaire daba oga e me ñage gerule trate. Kwian daba oga e dbanga gerudu Jesu ole:
32 Algumas pessoas trouxeram um homem que era surdo e quase não podia falar e pediram a Jesus que pusesse a mão sobre ele.
33 Jesu onbre oga du sugekare kwian ngleage, gire Jesu ko chugu onbre olo toli, Jesu mo jolokwa jun kodige gbu onbre kwira giti.
33 Jesus o tirou do meio da multidão e pôs os dedos nos ouvidos dele. Em seguida cuspiu e colocou um pouco da saliva na língua do homem.
34 Jesu gwa gaunga ngaña, Jesu unjunnga kweri tai dage tanre onbre oga ege, gire Jesu gerudu mo kwirale onbre oga ole:
34 Depois olhou para o céu, deu um suspiro profundo e disse ao homem:
35 Jesu gerudu ene onbre oga ole gire sugeti onbre olo trendu ama ñadu geru keruchuge kaire ama kwira chegu no ama ñadu gerule no trate.
35 E naquele momento os ouvidos do homem se abriram, a sua língua se soltou, e ele começou a falar sem dificuldade.
36 Jesu onbre dodadu ene gire Jesu gerudu kwian ulita ole:
36 Jesus ordenou a todos que não contassem para ninguém o que tinha acontecido; porém, quanto mais ele ordenava, mais eles falavam do que havia acontecido.
37 Kwian ulita bai geru e keruchugu chegu tañachuge tanre no Jesu giti, ama ulita chegu gerule no modi Jesu giti:
37 E todas as pessoas que o ouviam ficavam muito admiradas e diziam: — Tudo o que faz ele faz bem; ele até mesmo faz com que os surdos ouçam e os mudos falem!
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.