João 18
Buglere NT (SAB_WBT) vs NTLH
1 Jesu gerudu ene ulita Chube ole gire Jesu jo siere Jesu kledu ngwadi ule kwian geru jwannga amage gdataboko giti gdaite ole, jo tangle chi ulen kada Cedrónge, jo chke chi ulen kagda giti chkagu, eni gli gbachie no ngamalla gbaba, nga ege Jesu jo chke geru jwannga ole.
1 Depois de fazer essa oração, Jesus saiu com os discípulos e foi para o outro lado do riacho de Cedrom. Havia ali um jardim, onde Jesus entrou com eles.
2 Judas-Iscariote Jesu ketanga gwaleda, ama nga e uñe, bitangle Jesu jogeba nga ege ule kwian geru jwannga gdataboko giti gdaboke ole, Judas-Iscariote chagedu ule Jesu ole nga ege ngeru, malen uñadu Judas-Iscariotege Jesu be joge nga ege.
2 Judas, o traidor, conhecia aquele lugar porque Jesus tinha se reunido muitas vezes ali com os discípulos.
3 Judas-Iscariote jo kwian ngle dbe Jesu gai nate nga ege, kwian gerunga Chube ole daba alin chugagwalla mneite kaire fariseo chugagwalla mneite, kwian e ulita kwian guardia donga ngle kaire kwian guardia u gerungwa Chube ole mananga ngle kagu ule Judas-Iscariote ole. Judas-Iscariote jo kwian e ulita dbe Jesu gai nate, ama ulita jo dogda dbe biale, jo jichra kaire jita gwagwa dbe kote nga gbagda chra jonkare chagegda, ene ama ulita ñage Jesudi Jesu gai. Kwian e ulita jo chke Jesu kle ngwadi.
3 Então Judas foi ao jardim com um grupo de soldados e alguns guardas do Templo mandados pelos chefes dos sacerdotes e pelos fariseus . Eles estavam armados e levavam lanternas e tochas.
4 Ulita kwian be age Jesu ole uñadu Jesuge, Jesu gwagedu kwian ulitadi kle chie Jesu kle ngwadi gire Jesu jo kwian chie Jesu gitigu ngwange, Jesu geru kadu: —¿Ba kle chage chema nate?
4 Jesus sabia de tudo o que lhe ia acontecer. Por isso caminhou na direção deles e perguntou:
5 Kwian mneite kle chage ulita jaindunga: —Cha ulita kle chage Jesu una Nazaremu nate. Jesu gerudu: —E cha ba kle chage nate. Jesu gerudu ene gire kwian ulita kle chage modi Jesu nate mo linguda gwanaskuda, kwian ulita jo chke dba. Judas-Iscariote Jesu ketanga kwian me no e ulitage kledu ule kwian e ole ulita eni.
5 — Jesus de Nazaré! — responderam. Judas, o traidor, estava com eles.
6 — ausente —
6 Quando Jesus disse: “Sou eu”, eles recuaram e caíram no chão.
7 Gire Jesu geru kadu nabitaite ama ulitage: —¿Ba kle chage chema nate? Ama ulita jaindunga nabitaite: —Cha kle chage Jesu una Nazaremu nate.
7 Jesus perguntou outra vez: — Jesus de Nazaré! — tornaram a responder.
8 Jesu gerudu nabitaite dare ama ulita ole: —Cha gerudu ba ole agali ba kle chage cha nate, ulia ba kle chage cha nate ba cha alin allabi gai, agwa kwian ai kle chage cha ole, ba me ama chugedi, ba ama chuge ngwadi.
8 Jesus disse:
9 Boidu ene ulita salengwli Jesu agali gerudu kare ngeru Ñenua ole: “Cha Ñenua, ba kwian ulita ta gbu chage cha ole cha gai ulia, ni gdaite jonga chage.”
9 Jesus disse isso para que se cumprisse o que ele tinha dito antes: “Pai, de todos aqueles que me deste, nenhum se perdeu.”
10 Simón-Pedro kle chage sbadi dbe kwarage, ama sbadi junnga kwarage, gire ama kwian onbre kada Malco ologa taingwli tkunga ulita sbadi giti, Malco kwian lle boanga kwian gerunga Chube ole chugagwalla ma kweri alin.
10 Aí Simão Pedro tirou a espada, atacou um empregado do Grande Sacerdote e cortou a orelha direita dele. O nome do empregado era Malco.
11 Pedro Malco ologa tkunga ene gire Jesu gerudu Pedro ole: —Ba sbadi gbe naskuni sbadi kwarage. Ba kle tañachuge ba kira bate cha gdale ene kwian mi cha gai boadale daga ngwale, me ene, ba me ñage dole sbadi giti cha gdale, cha mo chugadale ngwadi boi cha Ñenua takalin kare kwian me noge.
11 Mas Jesus disse a Pedro:
12 Guardia donga ngle ule ama chugagwalla ole, kaire kwian guardia u gerungwa Chube ole mananga ngle, guardia e ulita Jesu gau Jesu ko lugu dbale skadi.
12 Em seguida os soldados, o comandante e os guardas do Templo prenderam Jesus e o amarraram.
13 Guardia e ulita Jesu du Anás ngwadi, Anás Caifás bagalla, e suiale Caifás kwian gerunga Chube ole daba alin chugagwalla ma kweri.
13 Então o levaram primeiro até a casa de Anás. Anás era o sogro de Caifás, que naquele ano era o Grande Sacerdote .
14 Caifás ai amaña gerudu kwian israelita chugagwalla ulita ole: “Ma no che kwian israelita ulita alin onbre gdaitre alin jogeda kwian israelita ulita giti.”
14 Caifás era quem tinha dito aos líderes judeus que era melhor para eles que morresse apenas um homem pelo povo.
15 Kwian jo Jesu dbe Anás ngwadi gire Simón-Pedro ule kwian geru jwannga Jesuge gdaite na ole chagedu kwian ngle jo Jesu dbe nate. Kwian gerunga Chube ole daba alin chugagwalla kwian geru jwannga gdaite e uñe, malen muinga ugaka mananga kwian geru jwannga gdaite e chugu ngwadi joge gudegu Jesu nate, agwa Pedro chegu goga gere ugakalla gití. Geru jwannga gdaite gerudu muinga ugaka mananga ole Pedro tke gere skieru goga, gire muinga ugaka mananga Pedro tku gere skieru goga,
15 Simão Pedro foi seguindo Jesus, junto com outro discípulo. Esse discípulo era conhecido do Grande Sacerdote e por isso conseguiu entrar no pátio da casa dele junto com Jesus.
16 — ausente —
16 Mas Pedro ficou do lado de fora, perto da porta. O outro discípulo, que era conhecido do Grande Sacerdote, saiu e falou com a empregada que tomava conta da porta. Então ela deixou Pedro entrar
17 muinga e geru kadu Pedroge: —¿Ba me geru jwannga onbre dule gudegu ege? Pedro gerudu: —Me dale, cha me geru jwannga amage.
17 e lhe perguntou: — Você não é um dos seguidores daquele homem? — Eu, não! — respondeu ele.
18 Kwian lle boanga ulita kwian gerunga Chube ole chugagwalla ma kweri alin kaire guardia u gerungwa Chube ole mananga, nga skeke alin ama ulita nu jita teanba goga mo ngwachugagda, Pedro kaire kle ule kwian e ulita ole jita ngwachuge goga.
18 Por causa do frio, os empregados e os guardas tinham feito uma fogueira e estavam se aquecendo de pé, em volta dela. Pedro estava de pé, no meio deles, aquecendo-se também.
19 U amañage gwa kwian gerunga Chube ole daba alin chugagwalla ma kweri geru kadu Jesuge kwian geru jwannga Jesuge ulita giti, kaire geru kadu Jesuge Jesu kle kwian ulita tke tangle llema giti.
19 O Grande Sacerdote fez algumas perguntas a Jesus a respeito dos seus seguidores e dos seus ensinamentos.
20 Jesu gerudu: —Cha gerudu kwian tanre gwa giti, diali cha kwian tku tangle u mo litangwa Chube gerua jwanngwage, kaire cha kwian tku tangle u gerungwa Chube olege kwian ulita kle mo lite ngwadi, cha gerudu ulita me skwlenre kwian ulitage, uñale kwian ulitage cha gerudu cha kwian tku tangle llema giti.
20 E Jesus respondeu:
21 ¿Mineade ba geru kade chage? Geru kade kwian cha keruchuguge, kwian cha keruchugu ñage gerule ulita ba ole cha gerudu mine, ama ulitage uñale cha gerudu giti.
21 Então, por que o senhor está me fazendo essas perguntas? Pergunte aos que me ouviram, pois eles sabem muito bem o que eu disse a eles.
22 Jesu gerudu ene gerunga Chube ole daba alin chugagwalla ma kweri ole gire guardia gdaite u gerungwa Chube ole mananga Jesu batu gwage gerudu Jesu ole: —¿Ba kle tañachuge ba kle gerule ene no chugagwalla ole?
22 Quando Jesus disse isso, um dos guardas do Templo que estavam ali deu-lhe uma bofetada e disse: — Isso é maneira de falar com o Grande Sacerdote?
23 Jesu gerudu guardia e ole: —Bage suge cha kle gerule me no chugagwalla ole, gerule cha ole cha kle gerule mine me no chugagwalla ole. Bage me uñale cha kle gerule mine me no, ¿mineade ba kle cha bate?
23 — Se eu disse alguma mentira, prove que menti! — respondeu Jesus. — Mas, se eu falei a verdade, por que é que você está me batendo?
24 Jesu gerudu ene gire Anás me gerudu dare, Anás Jesu kagu kaire ene ko lugaba Caifás ngwadi u amañage, Caifás kwian gerunga Chube ole daba alin chugagwalla ma kweri.
24 Depois Anás mandou Jesus, ainda amarrado, para Caifás, o Grande Sacerdote.
25 Jesu kle boi ene ulita gire Pedro kledu ngmadi goga jita ngwachuge ule kwian na ole, kwian gweale geru kadu Pedroge: —¿Ba me geru jwannga onbre dule gudegu ege? Pedro gerudu: —Me dale, cha me geru jwannga amage.
25 Pedro ainda estava lá, de pé, aquecendo-se perto do fogo. Então lhe perguntaram: — Você não é um dos seguidores daquele homem? — Não, eu não sou! — respondeu ele.
26 Bigwa kwian lle boanga gdaite gerunga Chube ole chugagwalla ma kweri alin, kwian lle boanga e bitalla Pedro ama ologa tkunga, e geru kadu Pedroge: —¿Cha me gwagedu ba amañadi llani ba tkanga tangle gale ngwadi?
26 Um dos empregados do Grande Sacerdote , parente do homem de quem Pedro tinha cortado a orelha, perguntou: — Será que eu não vi você com ele no jardim?
27 Pedro gerudu nabitaite: —Me dale, cha me ama uñe. Pedro gerudu ene gire blike antalan ngwanedu.
27 E outra vez Pedro disse que não. E no mesmo instante o galo cantou.
28 Jesu kledu Caifás ullage, nga chku ju gire kwian israelita chugagwalla ulita Jesu du kwian chugagwalla gobernador nga Romamu ullage, ama kada Pilato. Kwian israelita chugagwalla ulita me jo gwa chugagwalla Pilato ullage ule Jesu ole, kwian israelita chugagwalla joge gwa u e kwian Romamuge ama ulita tañachuge ama chege sugaska Chube gwa giti, ene ama mi ñage Pascua chuia ollade mi ñage Pascua bligdalla gute, malen ama ulita Jesu dbangu chugagwalla Pilato ngwadi gwa, agwa ama ulita chegu manade goga, Pilato jo goga gerule kwian israelita chugagwalla ulita e ole Jesu giti: —¿Ba ulita kle onbre ai gbe jiske llema giti?
28 Depois levaram Jesus da casa de Caifás para o palácio do Governador romano. Já era de manhã cedo. Os líderes judeus não entraram no palácio porque queriam continuar puros , conforme a religião deles; pois só assim poderiam comer o jantar da Páscoa .
29 — ausente —
29 Então o governador Pilatos saiu, foi encontrar-se com eles e perguntou: — Que acusação vocês têm contra este homem?
30 Kwian israelita chugagwalla jaindunga: —Ama me agenga me no cha me chie ama dbe aini kete bage gbale jiske, ama agenga me no malen cha ulita kle chie ama dbe aini gbe jiske bage.
30 Eles responderam: — O senhor acha que nós lhe entregaríamos este homem se ele não tivesse cometido algum crime?
31 Pilato gerudu: —Ma no ba ulita ama dbe siere nga aige, ba ama gbe ji chuge geru kle gbaba ba kwian israelita alin kle gerule kare. Kwian israelita chugagwalla ulita gerudu Pilato ole: —Cha ulita me ña ama gweda gballa, ba kwian Romamu me cha kwian israelita chugu ngwadi ni kwian gdaite gweda gballa.
31 Pilatos disse: — Levem este homem e o julguem vocês mesmos, de acordo com a Então eles responderam: — Nós não temos o direito de matar ninguém.
32 (Ulita boidu salengwli Jesu gerudu ngeru kare ama be jogeda giti kwian be age ama ole giti.)
32 Isso aconteceu assim para que se cumprisse o que Jesus tinha dito quando falou a respeito de como ia morrer .
33 Pilato joni gwa, Pilato Jesu dbangu ama ulita gwa giti Pilato geru kadu Jesuge: —¿Ba kwian israelita ulita chugagwalla kweri?
33 Pilatos tornou a entrar no palácio, chamou Jesus e perguntou: — Você é o rei dos judeus?
34 Jesu gerudu Pilato ole: —E ba kle gerule kare cha ole, ¿ba kle gerule mo tale gballa o ba kwian na keruchugu gerule ene cha giti cha kwian israelita chugagwalla kweri?
34 Jesus respondeu:
35 Jesu gerudu ene gire Pilato gerudu Jesu ole: —¿Ba kle tañachuge cha kwian israelita, ulita kle boi ba ole uñale chage? Kwian gerunga Chube ole daba alin chugagwalla ulita ule ba chudalla israelita ulita ole, kwian e ulita kle ba gbe jiske chage. ¿Ba llema me no bo ba bitalla ulitaske ade ama kle ba gbe jiske chage?
35 — Por acaso eu sou judeu? — disse Pilatos. — A sua própria gente e os chefes dos sacerdotes é que o entregaram a mim. O que foi que você fez?
36 Pilato gerudu ene Jesu ole gire Jesu gerudu Pilato ole: —Cha me kwian chugagwalla kwian chugagwalla nga dba ai giti ulita kare, cha kwian chugagwalla nga ngaña giti, cha kwian chugagwalla nga dba aimu alin ene kwian tanre chanu kira batadale tanre cha giti ene kwian israelita me ñage age cha ole. Agwa cha me kwian chugagwalla kwian chugagwalla nga dba ai giti kare, malen kwian chanu me kle kira bate cha giti.
36 Jesus respondeu:
37 Jesu gerudu ene Pilato ole gire Pilato geru kadu Jesuge: —Ba gerule ene, ¿e kle gerule ba ulia kwian chugagwalla? Jesu gerudu: —Ima, cha kwian chugagwalla ba kle gerule kare. Cha medunga nga dba ai giti, cha chiu geru ulia kete kwian ulitage, kwian ulita bai kaire mo ta gbe no geru ulia ole ama cha kerua gbe gdadi.
37 — Então você é rei? — perguntou Pilatos.
38 Jesu gerudu ene gire Pilato geru kadu Jesuge: —¿Llema geru ulia? Pilato geru kadu ene Jesuge gire blike ama jo nabitaite goga kwian israelita chugagwalla ulita ule kwian israelita tanre ole kledu manade ngwadi, Pilato gerudu kwian e ulita ole: —Cha geru tragu tanre onbre ai ole, suge chage trate ama me jiske dale.
38 — O que é a verdade? — perguntou Pilatos. Depois de dizer isso, Pilatos saiu outra vez para falar com a multidão e disse: — Não vejo nenhum motivo para condenar este homem.
39 Ma no ba ulita kle age kare diali Pascua chuiage chura kaire kaire ba kle kwian kle skage gweale gdaite skajwanngenga chage, ¿ba ulita takalin cha ba kwian israelita chugagwalla kweri ai skajwanngenga jige gbale nege?
39 Mas, de acordo com o costume de vocês, eu sempre solto um prisioneiro na ocasião da Páscoa . Vocês querem que eu solte para vocês o rei dos judeus?
40 Pilato gerudu ene Jesu giti gire kwian ulita ngautu kweri Jesu dollale: —Onbre e me skajwanngenga, ma no ba Barrabás skajwanngenga chui aige. Kwian ulita gerudu ene Pilato ole Barrabás skajwanngenga giti, Barrabás kwian agenga me no me no, ama kwian skwe boanga.
40 Todos começaram a gritar: — Não, ele não! Nós queremos que solte Barrabás! Acontece que esse Barrabás era um criminoso.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.