Romanos 11

Ndagaanu Gihyaka (RUB) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Hati̱ nu nku̱b̯u̱u̱lya, Ruhanga yaasu̱u̱li̱i̱ri̱ ki̱mwei̱, bantu baamwe? Kikafuuhe! Nagya nyankei, ndi Mu̱nyei̱saleeri̱, mwizukulu wʼI̱bbu̱rahi̱mu̱, wa mu luganda lwa Bbenyami̱i̱ni̱.
1 Então eu pergunto: será que Deus rejeitou o seu povo? De modo nenhum! Porque eu também sou israelita, da descendência de Abraão, da tribo de Benjamim.
2 Ruhanga atakasuule bantu baamwe, bayeegi̱ri̱ kuruga kadei. Rundi gana, mwegi̱ri̱ kwahi Binyakuhandiikwa, nka kubikoba hali Eri̱ya? Nka ku̱yaatongeeni̱ nʼI̱saleeri̱ hali Ruhanga, naabaza hali Bei̱saleeri̱ naakoba yati:
2 Deus não rejeitou o seu povo, a quem de antemão conheceu. Ou vocês não sabem o que a Escritura diz a respeito de Elias, como pediu com insistência diante de Deus contra Israel, dizendo:
3 “Mukama, bei̱ti̱ri̱ baragu̱ri̱ baamu, baati̱ndu̱la byoto byamu; gyagya musa asi̱geeri̱ho, kandi nagyadede baku̱lwani̱sya ku̱nzi̱ta.”
3 “Senhor, mataram os teus profetas, derrubaram os teus altares. Sou o único que sobrou, e procuram tirar-me a vida.”
4 Ruhanga yaamwi̱ri̱ri̱mwo teetei̱? Yaamwi̱ri̱ri̱mwo naakoba: “Ndi̱nayo badulu kasanju, bab̯wo batakaramyanga Bbaali ruhanga wa b̯u̱gobya.”
4 Mas qual foi a resposta divina? Foi esta: “Reservei para mim sete mil homens que não dobraram os joelhos diante de Baal.”
5 Mu mu̱li̱ngo gwogwo gu̱mwei̱, na hataati̱ haloho bantu basi̱geeri̱ho, ba Ruhanga bayaakomi̱ri̱mwo hab̯wa mbabazi̱ zaamwe.
5 Assim também nos dias de hoje sobrevive um remanescente segundo a eleição da graça.
6 Kukomwamwona kwab̯u b̯ukwabba nikuli kwa mbabazi̱; b̯u̱b̯wo, tikuli kwa milimo mi̱bakoori̱. Kubbenge nikuli kwa milimo, b̯u̱b̯wo mbabazi̱ zaakabba zitacaali mbabazi̱.
6 E, se é pela graça, já não é pelas obras; do contrário, a graça já não é graça.
7 Hati̱ b̯u̱b̯wo, kikyani kiloho? Kintu kya Bei̱saleeri̱ ki̱baatooleerye na maani, ki̱kyo kya ku̱si̱i̱mwa mu mei̱so ga Ruhanga, kyokyo ki̱bataatu̱ngi̱ri̱; bei̱tu̱ bab̯wo ba Ruhanga bayaakomi̱ri̱mwo, bo baaki̱tu̱ngi̱ri̱. Bo bandi baamaari̱ gabba na mitima mitatiro, baab̯ula kwetegeerya bya Ruhanga byakubaweera,
7 Que diremos, então? O que Israel buscava, isso não alcançou; mas a eleição conseguiu isso. Os demais foram endurecidos,
8 nka Kinyakuhandiikwa kukikoba:
8 como está escrito: “Deus lhes deu um espírito de profundo sono, olhos para não ver e ouvidos para não ouvir, até o dia de hoje.”
9 Mukama Dau̱di̱ yaakobi̱ri̱ yati:
9 E Davi disse: “Que a mesa deles se transforme em laço e armadilha, em tropeço e punição;
10 Leka mei̱so gaab̯u geijale aleke batawona,
10 que os olhos deles se escureçam, para que não vejam, e fiquem para sempre encurvadas as suas costas.”
11 Bayudaaya b̯u̱baaki̱i̱bbei̱ri̱, baagwi̱ri̱ b̯u̱tei̱ri̱ra kubyoka? Kwahi! Bei̱tu̱ hab̯wa kibii ki̱baakoori̱ mu mei̱so ga Ruhanga, kujunwa kwei̱zi̱ri̱ hali Banyamahanga, mwa ku̱kwati̱sya Bayudaaya i̱hali̱.
11 Então eu pergunto: será que eles tropeçaram para que caíssem? De modo nenhum! Mas, pela transgressão deles, a salvação chegou aos gentios, para fazer com que os judeus ficassem com ciúmes.
12 Bei̱tu̱ kibii kya Bayudaaya ki̱baakoori̱, kyabba kyaleeti̱ri̱ mi̱gi̱sa minyamaani hali bantu ba mu nsi; kandi kulemwa kwab̯u mu bintu bya Ruhanga, nakwo kwaleeta mi̱gi̱sa minyamaani hali Banyamahanga; hati̱ b̯u̱b̯wo, magoba galibba ga b̯unene ki, Bayudaaya benseenya ba Ruhanga yaateekani̱i̱ze, b̯ubalihinduka ni̱bakei̱ra hali Ruhanga?
12 Ora, se a transgressão deles resultou em riqueza para o mundo, e a diminuição deles resultou em riqueza para os gentios, quanto mais a plenitude deles!
13 Ndimukuweera nywe Banyamahanga: Nka kundi mukwenda wa Ku̱ri̱si̱to hali Banyamahanga, nkwi̱za kwegonza na mulimo gwange. Nkwi̱za kwegonza
13 Dirijo-me a vocês que são gentios. Visto que eu sou apóstolo dos gentios, glorifico o meu ministério,
14 nindi na ku̱ni̱hi̱ra nti, ki̱kyo kisobora kuha Bayudaaya bei̱ra bange kukwatwa i̱hali̱, bandi muli bo nibadwa nahakujunwa.
14 para ver se de algum modo posso fazer com que os do meu povo fiquem com ciúmes e alguns deles se salvem.
15 Kubba Ruhanga b̯u̱yaaswi̱ri̱ Bayudaaya, bantu basi̱geeri̱ho bahinduka, baaleka kubba banyanzigwa ba Ruhanga, baafooka banywani baamwe. Hati̱ Ruhanga b̯waliikiriza Bayudaaya, ku̱kwo kulibba nka yo ku̱bei̱ri̱ri̱i̱rya b̯womi, hei̱nyu̱ma gyab̯u bo ku̱kwa.
15 Porque, se o fato de eles terem sido rejeitados trouxe reconciliação ao mundo, que será o seu restabelecimento, senão vida dentre os mortos?
16 Muntu b̯wosala mugaati, kicweka kyobanzi̱ri̱ kusalaho okakiha Ruhanga, b̯u̱b̯wo mugaati gwensei̱, obba ogu̱heeri̱ Ruhanga. Na makolo ga musaali b̯wogaha Ruhanga, bi̱jangi̱ byagwo nabyo, b̯u̱b̯wo bibba bye.
16 E, se forem santas as primícias da massa, igualmente será santa a sua totalidade; se for santa a raiz, também os ramos o serão.
17 Nywe Banyamahanga muli nka bi̱jangi̱ bya mu̱zayi̱tu̱u̱ni̱ gwa mwirungu, bi̱baabi̱nyi̱ri̱ babifoora bicweka bya mu̱zayi̱tu̱u̱ni̱ gwa kwamu̱gi̱. Mu̱tweri̱ kiikaru kya bi̱jangi̱ bi̱baatemi̱ri̱ ha mu̱zayi̱tu̱u̱ni̱ gwa mwirungu. Nahab̯waki̱kyo, nywedede mukwegonza na mi̱gi̱sa mibba mu kubba kicweka, kya mu̱zayi̱tu̱u̱ni̱ gwa kwamu̱gi̱.
17 Se, porém, alguns dos ramos foram quebrados, e você, sendo oliveira brava, foi enxertado no meio deles e se tornou participante da raiz e da seiva da oliveira,
18 Bei̱tu̱ mutateekereza nti mukukira bab̯wo Bayudaaya, bali nka bi̱jangi̱ binyakutemwaho. Mwi̱zu̱ke nti, timuli nywenywe basagika makolo, bei̱tu̱ kandi, makolo ga gu̱gwo musaali googo gakubasagika.
18 não se glorie contra os ramos. Mas, se você se gloriar, lembre que não é você que sustenta a raiz, mas é a raiz que sustenta você.
19 Bamwei̱ muli nywe mukusobora kukoba, “Ruhanga yaaswi̱ri̱ Bayudaaya, baabba nka bi̱jangi̱ bitemeerweho, aleke twe twi̱re mu kiikaru kyabyo.”
19 Então você dirá: “Alguns ramos foram quebrados, para que eu fosse enxertado.”
20 Gagwo gali mananu. Bei̱tu̱ kandi, Ruhanga yaabaswi̱ri̱ hab̯wa b̯uteikiriza, kandi nywe, mwemereeri̱ho hab̯wa kwikiriza. Nahab̯waki̱kyo, muteehaariiza, bei̱tu̱ Mweri̱nde.
20 Correto! Eles foram quebrados por causa da incredulidade, mas você continua firme mediante a fé. Não fique orgulhoso, mas tema.
21 Hab̯wakubba, Ruhanga yaabba ataaganyi̱i̱ri̱ Bayudaaya banyakubba nka bi̱jangi̱ bya musaali gu̱byahandi̱ri̱ nabyo, nywedede b̯umulimurugaho, talibaganyira.
21 Porque, se Deus não poupou os ramos naturais, também não poupará você.
22 Mu̱wone Ruhanga nka kwali na ki̱ni̱ga kandi nka kwali wa mbabazi̱: Ali na ki̱ni̱ga hali bab̯wo Bayudaaya banyakumusuula. Kandi ali wa mbabazi̱ hali nywe, kasita mwakabba ni̱mu̱ku̱si̱i̱ma mbabazi̱ zaamwe zi̱zo. Bei̱tu̱ b̯umulikaleka kumwikiririzamwo, nywedede alibatemaho.
22 Considere, pois, a bondade e a severidade de Deus: para com os que caíram, severidade; mas, para com você, a bondade de Deus, desde que você permaneça nessa bondade. Do contrário, também você será cortado.
23 Kandi Bayudaaya b̯u̱bali̱i̱ra kumwikiririzamwo, alibeikiriza naabatangiira murundi gundi. Ruhanga akusobora ku̱bei̱rya mu kiikaru kyab̯u kibaalingimwo.
23 Eles também, se não permanecerem na incredulidade, serão enxertados; pois Deus é poderoso para os enxertar de novo.
24 Kiicala kwahi kyab̯uhangwa, kwagya ki̱jangi̱ kya mu̱zayi̱tu̱u̱ni̱ gwa mwirungu, nikili ha mu̱zayi̱tu̱u̱ni̱ gwa kwamu̱gi̱. Nanywe Banyamahanga muli nka ki̱jangi̱ ki̱baatemi̱ri̱ ha mu̱zayi̱tu̱u̱ni̱ gwa mwirungu, baakita kihandire ha mu̱zayi̱tu̱u̱ni̱ gwa kwamu̱gi̱. Bei̱tu̱ bab̯wo Bayudaaya nka kubali nka ki̱jangi̱ kinyakuhandira ha mu̱zayi̱tu̱u̱ni̱ gwa kwamu̱gi̱, bakusobora kwi̱ra ha mu̱zayi̱tu̱u̱ni̱ gubaali babatemi̱ri̱ho.
24 Pois, se você foi cortado daquela que, por natureza, era uma oliveira brava e, contra a natureza, foi enxertado numa oliveira boa, quanto mais esses, que são ramos naturais, serão enxertados na sua própria oliveira!
25 Beikiriza bei̱ra bange, nkwendya mwetegereze kya nsita kiki, aleke mwetegereze nti mwegi̱ri̱ kwahi b̯uli kintu. Bei̱saleeri̱ bandi Ruhanga yaabateeri̱ babbe na mitima mitatiro hoi̱, bei̱tu̱ kandi ki̱kyo ki̱kwi̱za kumalikaho, Banyamahanga bensei̱ ba Ruhanga bayaateekani̱i̱ze, b̯ubalihinduka ni̱bakei̱ra hali yo.
25 Porque não quero, irmãos, que vocês ignorem este mistério, para que não fiquem pensando que são sábios: veio um endurecimento em parte a Israel, até que tenha entrado a plenitude dos gentios.
26 Nahab̯waki̱kyo Bei̱saleeri̱ benseenya balijunwa, nka ku̱kyahandi̱i̱ki̱i̱rwe nti:
26 E, assim, todo o Israel será salvo, como está escrito: “O Libertador virá de Sião e afastará de Jacó as impiedades.
27 Kandi gigi gyogyo gilibba ndagaanu gyange nabo
27 Esta é a minha aliança com eles, quando eu tirar os seus pecados.”
28 Bayudaaya baaswi̱ri̱ kwikiriza Makuru Garungi ga Yesu̱ Ku̱ri̱si̱to, babba banyanzigwa ba Ruhanga. Kiki kyabbeeri̱ho mwa kujuna nywe Banyamahanga. Bei̱tu̱ bo Bayudaaya de bacaali bantu ba Ruhanga bayaakomi̱ri̱mwo, kandi abendya hoi̱ hab̯wa kweraga ku̱yeeragi̱ri̱ hali bahaaha baab̯u ba kadei.
28 Quanto ao evangelho, eles são inimigos por causa de vocês; mas quanto à eleição, amados por causa dos patriarcas;
29 Kubba Ruhanga tahindukahinduka mu biteekerezu byamwe hali bantu bayeeta na ha bintu byabba abaheeri̱.
29 porque os dons e a vocação de Deus são irrevogáveis.
30 Mu b̯u̱su̱mi̱ b̯wa kadei, nywe Banyamahanga mwajeemeeri̱ Ruhanga. Bei̱tu̱ hataati̱ Bei̱saleeri̱ bajeemeeri̱ Ruhanga, nahab̯waki̱kyo nywe, Ruhanga yaabagiira mbabazi̱.
30 Porque assim como no passado vocês foram desobedientes a Deus, mas agora alcançaram misericórdia à vista da desobediência deles,
31 Hab̯wa mbabazi̱ za Ruhanga zi̱yaagi̱ri̱i̱ri̱ nywe Banyamahanga, nabo Bayudaaya, Ruhanga alibagiira mbabazi̱.
31 assim também estes agora foram desobedientes, para que também eles alcancem misericórdia, à vista da que foi concedida a vocês.
32 Bantu benseenya baajeemeeri̱ Ruhanga, kyokyo abatwala kubba nka banyankomo. Bei̱tu̱ akora ki̱kyo, mwa kusobora kugiira mbabazi̱ bantu bensei̱.
32 Porque Deus encerrou todos na desobediência, a fim de mostrar a sua misericórdia a todos.
33 Mali̱ naani akusobora ku̱pi̱ma b̯u̱gu̱u̱da,
33 Ó profundidade da riqueza, tanto da sabedoria como do conhecimento de Deus! Quão inexplicáveis são os seus juízos, e quão insondáveis são os seus caminhos!
34 Binyakuhandiikwa nka kubikoba,
34 “Pois quem conheceu a mente do Senhor? Ou quem foi o seu conselheiro?
35 “Naani yaakahoranga Ruhanga kintu kyensei̱,
35 Ou quem primeiro deu alguma coisa a Deus para que isso lhe seja restituído?”
36 Bintu byensei̱ biruga hali Ruhanga.
36 Porque dele, e por meio dele, e para ele são todas as coisas. A ele seja a glória para sempre. Amém!

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.