Mateus 22

Ndagaanu Gihyaka (RUB) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Kandi de Yesu̱ yaaweereeri̱ balaami̱ bahandu̱ na bahandu̱ ba Bayudaaya lugeera lundi naakoba yati:
1 De novo Jesus lhes falou por parábolas, dizendo:
2 “B̯ukama b̯wa mwiguru b̯wisana nka mukama munyakukoora mu̱tabani̱ waamwe B̯u̱genyi̱ b̯wa kuswera.
2 — O Reino dos Céus é semelhante a um rei que preparou uma festa de casamento para seu filho.
3 Kasu̱mi̱ b̯ukadoori̱ mukama yaatuma baheereza baamwe bagyende beete bagenyi̱ banyakwetwa kwi̱za ha B̯u̱genyi̱. Bei̱tu̱ kandi, bab̯wo bagenyi̱ beetwa baaswi̱ri̱ kwi̱za.
3 Enviou os seus servos a chamar os convidados para a festa, mas estes não quiseram vir.
4 “Hei̱nyu̱ma, yaatu̱mi̱ri̱ baheereza bandi naabaweera, ‘Mu̱gyende muweere bab̯wo banyakwetwa nti nsegeerye kiihuru kyange kya B̯u̱genyi̱: Nsaari̱ nte zange, nnumi na nyana sajwa, kandi bintu byensei̱ mbi̱segeerye. Mwi̱ze mu B̯u̱genyi̱ b̯wa kuswera.’
4 Enviou ainda outros servos, dizendo: “Digam aos convidados: Eis que já preparei o meu banquete; os meus bois e animais da engorda já foram abatidos, e tudo está pronto; venham para a festa.”
5 Bei̱tu̱ bab̯wo bagenyi̱ beetwa, batakafeeho kwi̱za: omwei̱ yaagyendi̱ri̱ mu musiri gwamwe, wondi yaagyenda kwesub̯ulira.
5 Mas os convidados não se importaram e se foram, um para o seu campo, outro para o seu negócio.
6 Bagenyi̱ bandi bo, baakweti̱ bab̯wo baheereza ba yogwo mukama, baabawonawonesya kandi baabei̱ta.
6 Outros, agarrando os servos, os maltrataram e mataram.
7 Ki̱kyo kikorwa kyakwati̱si̱i̱rye ki̱ni̱ga yogwo mukama, yaatuma mahe gaamwe, gaagyenda gei̱ta bab̯wo batemu, kandi gookya lu̱lwo rub̯uga lwab̯u.
7 — O rei ficou furioso e, enviando as suas tropas, exterminou aqueles assassinos e incendiou a cidade deles.
8 Mwomwo yaaweera baheereza baamwe, ‘B̯u̱genyi̱ b̯wa kuswera b̯u̱maari̱ kuteekanizib̯wa, bei̱tu̱ bab̯wo bagenyi̱ banyakwetwa, batakabbe nibakusemeera kwetwa.
8 Então disse aos seus servos: “A festa está pronta, mas os convidados não eram dignos.
9 Hataati̱, mu̱gyende mu masangananzira mu rub̯uga, mwete bantu bensei̱ bamwakagyayoona bei̱ze mu B̯u̱genyi̱.’
9 Vão, pois, para as encruzilhadas dos caminhos e convidem para o banquete todos os que vocês encontrarem.”
10 Baheereza bab̯wo baagyendi̱ri̱ mu mihanda, baacookacooka bantu bensei̱ babaakaagi̱i̱ryeyo, babiibi na barungi; nnyu̱mba gyensei̱ gyeizula bagenyi̱.
10 E, saindo aqueles servos pelas estradas, reuniram todos os que encontraram, maus e bons; e a sala do banquete ficou cheia de convidados.
11 “Bei̱tu̱ mukama b̯u̱yei̱zi̱ri̱ kuwona bagenyi̱ baamwe bab̯wo, yaagi̱i̱ryemwo mudulu munyakubba atalweri̱ kilwalu kya B̯u̱genyi̱.
11 — Mas, quando o rei entrou para ver os que estavam à mesa, notou ali um homem que não trazia veste nupcial
12 Yaamu̱b̯u̱u̱lya, ‘Munywani wange, mumu oi̱ngi̱i̱ri̱mwo teetei̱, kootalweri̱ kilwalu kya B̯u̱genyi̱?’ Bei̱tu̱ yogwo mudulu atakabbe na kyakwi̱ramwo.
12 e perguntou-lhe: “Amigo, como você entrou aqui sem veste nupcial?” E ele emudeceu.
13 “Mwomwo mukama yaaragira baheereza baamwe, ‘Mu̱mu̱bbohe mikono na magulu, mumukasuke hanzei mu nti̱ti̱; ku̱kwo hooho balilirira kizabiro kinyamaani, nibanene nsaya mu kuwonawona kunene.’ ”
13 Então o rei ordenou aos serventes: “Amarrem os pés e as mãos dele e atirem-no para fora, nas trevas; ali haverá choro e ranger de dentes.”
14 Mu kumaliira lulu lugeera Yesu̱ yaabazi̱ri̱ naakoba, “Bantu banene beetwa, bei̱tu̱ badooli̱ boobo bakomwamwo.”
14 Porque muitos são chamados, mas poucos são escolhidos.
15 Hei̱nyu̱ma, Bafalisaayo baagyendi̱ri̱ baromba hamwei̱, baategeka nka kubaatega Yesu̱ ku̱si̱gi̱ki̱ra mu bigambu byamwe bi̱yeegesyengi̱.
15 Então os fariseus se retiraram e consultaram entre si como surpreenderiam Jesus em alguma palavra.
16 Baatu̱mi̱ri̱ beegeseb̯wa baab̯u hamwei̱ na basagi̱ki̱ ba kitebe kya Herodi̱; baagyendi̱ri̱ hali Yesu̱ baamuweera, “Mwegesa, twegi̱ri̱ obba muntu wa mananu kandi bantu bensei̱ obei̱janjani̱ambe kandi ofaho kwahi bi̱ti̱i̱ni̱sa bya bantu bei̱tu̱ weegesya na mananu bi̱byo bya Ruhanga bi̱yendya bantu baamwe bakore.
16 E enviaram-lhe discípulos, juntamente com os herodianos, para lhe dizer: — Mestre, sabemos que o senhor é verdadeiro e que ensina o caminho de Deus de acordo com a verdade, sem se importar com a opinião dos outros, porque não olha para a aparência das pessoas.
17 Kale nu tu̱weere, kikyani kyokuteekereza ha nsonga gigi? Ki̱doori̱ kusasula musolo hali Kaisaali rundi ki̱doori̱ kwahi?”
17 Assim sendo, diga-nos o que o senhor acha: é lícito pagar imposto a César ou não?
18 Bei̱tu̱ Yesu̱ hab̯wa kwega bigyendeerwa byab̯u bibiibi, yaabei̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Nywe ngobya nywe, hab̯waki mukulengaho kuntega?
18 Mas Jesus, percebendo a maldade deles, respondeu:
19 Mu̱nzolokye sente gi̱gyo gi̱mu̱koresya kugaba musolo.” Baamu̱leeteeri̱ di̱naari̱.
19 Mostrem-me a moeda do imposto. Trouxeram-lhe um denário.
20 Mwomwo yaabab̯u̱u̱lya, “Ki̱si̱sani̱ na mabara bili ha ki̱polo kiki bya naani?”
20 E Jesus lhes perguntou:
21 Baamwi̱ri̱ri̱mwo nibakoba, “Bya Kaisaali.” Kasi mwomwo yaabaweera, “Bintu bya Kaisaali, mu̱bi̱henge Kaisaali; na bya Ruhanga, mu̱bi̱henge Ruhanga.”
21 Eles responderam: — De César. Então Jesus lhes disse:
22 B̯u̱beegwi̱ri̱ ki̱kyo, baahu̱ni̱ri̱i̱ri̱ hoi̱, baamurugaho, baagyenda.
22 Ouvindo isto, se admiraram e, deixando-o, foram embora.
23 Ha kiro kyokyo, Basadukaayo, bantu banyakwikirizanga nti baku̱u̱ bahimbooka kwahi, bei̱zi̱ri̱ hali Yesu̱ baamu̱b̯u̱u̱lya,
23 Naquele dia, alguns saduceus, que dizem não haver ressurreição, aproximaram-se de Jesus e lhe perguntaram:
24 “Mwegesa, Mu̱sa yaatu̱weereeri̱ nti, ‘Kakubba mudulu akwa atakabyeri̱ baana na mu̱kali̱ waamwe, waab̯u mudulu yogwo alina kutunga muka muziro waab̯u, nibabyala nayo baana, bab̯wo baana nibabalwa kubba ba muziro.’
24 — Mestre, Moisés disse: “Se alguém morrer, não tendo filhos, o irmão desse homem deve casar com a viúva e gerar descendentes para o falecido.”
25 Muli twe haalingimwo badulu musanju, nibali baab̯u na baab̯u. Wakubanza yaatu̱ngi̱ri̱ mu̱kali̱, yogwo mudulu yaakwa. Nka kuyaalingi atabyeri̱ baana, mu̱kali̱ waamwe yaamu̱ti̱gi̱i̱ri̱ waab̯u.
25 Ora, havia entre nós sete irmãos. O primeiro, tendo casado, morreu e, não tendo descendência, deixou sua mulher para seu irmão.
26 Kintu kinyakubbaho wakubanza, kyaku̱kwa atakabyeri̱ mwana na yogwo mu̱kali̱, kyokyo de kinyakubba hali wakabiri, na wakasatu, kudwera ki̱mwei̱ ha wa musanju.
26 O mesmo aconteceu com o segundo, com o terceiro, até o sétimo.
27 Yogwo mu̱kali̱ nayo, yaamali̱ri̱i̱ri̱ akwi̱ri̱.
27 Por fim, depois de todos, morreu também a mulher.
28 Kale nu, ha kiro kya kuhimbooka, yogwo mu̱kali̱ alibba muka naani mu bab̯wo musanju, kubba benseenya baamu̱tu̱ngi̱ri̱ho?”
28 Portanto, na ressurreição, de qual dos sete ela será esposa? Porque todos casaram com ela.
29 Yesu̱ yaabei̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Mu̱habi̱ri̱ hab̯wa b̯uteetegereza Binyakuhandiikwa na maani ga Ruhanga.
29 Jesus respondeu:
30 Ha kiro kya kuhimbooka, tihalibbaho kutunga rundi kutungwa. Balibba nka bamalayika ba mwiguru.
30 Porque, na ressurreição, nem casam, nem se dão em casamento, mas são como os anjos no céu.
31 Kandi ha bintu bikukwatagana na kuhimbooka kwa baku̱u̱, mucaalingi kusoma kigambu kya Ruhanga nka kukibaweera,
31 Quanto à ressurreição dos mortos, vocês nunca leram o que Deus disse a vocês:
32 ‘Gyagya Ruhanga wʼI̱bbu̱rahi̱mu̱, Ruhanga wʼI̱saka, kandi Ruhanga wa Yakobbo?’ Ruhanga eicala kwahi Ruhanga wa baku̱u̱, bei̱tu̱ wa boomi.”
32 “Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó”? Ele não é Deus de mortos, e sim de vivos.
33 Bantu banene b̯u̱beegwi̱ri̱ bi̱byo bigambu, baahu̱ni̱ri̱i̱ri̱ hoi̱ kwegwa nzegesya gyamwe gi̱gyo.
33 Ouvindo isto, as multidões se maravilhavam da sua doutrina.
34 Bei̱tu̱ Bafalisaayo b̯u̱beegwi̱ri̱ Yesu̱ nka ku̱yei̱ri̱ri̱mwo bab̯wo Basadukaayo kandi yaabeeti̱kereerya, bei̱zi̱ri̱ beecooka hamwei̱.
34 Entretanto, os fariseus, sabendo que Jesus havia silenciado os saduceus, reuniram-se em conselho.
35 Mwomwo omwei̱ muli bo, munyakubba mwegesa wa biragiro, yaagerya ku̱mu̱b̯u̱u̱lya mu ngeru gya kumutega,
35 E um deles, intérprete da Lei, querendo pôr Jesus à prova, perguntou-lhe:
36 “Mwegesa, mu biragiro, kiragiro kyani kikirayo b̯u̱handu̱?”
36 — Mestre, qual é o grande mandamento na Lei?
37 Yesu̱ yaamwi̱ri̱ri̱mwo naakoba, “ ‘Wendyanga Mukama Ruhanga waamu na mutima gwamu gwensei̱, na mwozo gwamu gwensei̱, na magezi̱ gaamu gensei̱.’
37 Jesus respondeu:
38 Ki̱kyo kyokyo kiragiro kikubanza, kikirayo b̯u̱handu̱ mu biragiro byensei̱.
38 Este é o grande e primeiro mandamento.
39 Kandi, kya kabiri kikwisana na ki̱kyo, kyokyo kiki: ‘Wendyanga mwi̱ra waamu, nka we ku̱weezendya wankei.’
39 E o segundo, semelhante a este, é: “Ame o seu próximo como você ama a si mesmo.”
40 Mu biragiro bibi bibiri, biragiro bindi byensei̱ na bigambu bya baragu̱ri̱ ba Ruhanga hooho bi̱si̱gi̱ki̱ra.”
40 Destes dois mandamentos dependem toda a Lei e os Profetas.
41 Bafalisaayo b̯ubaalingi beecooki̱ri̱ hamwei̱, Yesu̱ yaabab̯u̱u̱li̱i̱rye,
41 Estando reunidos os fariseus, Jesus lhes perguntou:
42 “Ku̱ri̱si̱to, Mutongoole wa Ruhanga, nywe, mumuteekerezaho ki? Aliruga mu kika kya wu naani?”
42 — O que vocês pensam do Cristo? De quem é filho? Eles responderam: — De Davi.
43 Yesu̱ yaabei̱ri̱ri̱mwo naabaweera, “Kale nu, kyei̱zi̱ri̱ teetei̱ Dau̱di̱ kubaza mu Mwozo Mu̱syanu̱, b̯u̱yeeti̱ri̱ yogwo Ku̱ri̱si̱to, ‘Mukama’? Hab̯wakubba Dau̱di̱ abaza naakoba,
43 E Jesus perguntou:
44 “ ‘Mukama yaaweereeri̱ Mukama wange yati:
44 “Disse o Senhor ao meu Senhor:
45 Dau̱di̱ yaabba yeeti̱ri̱ yogwo Ku̱ri̱si̱to ‘Mukama wange,’ hati̱ yo yogwo Ku̱ri̱si̱to, asobora teetei̱ kubba mwizukulu wa Dau̱di̱?”
45 — Portanto, se Davi o chama de Senhor, como ele pode ser filho de Davi?
46 Hatakabbeho muntu yensei̱ munyakubba naakusobora ku̱mwi̱ramwo kigambu. Kandi kuruga na kiro ki̱kyo, hatakabbeho muntu wondi yensei̱, mu̱nyaku̱geryaho ku̱mu̱b̯u̱u̱lya ki̱b̯u̱u̱lyo kindi kyensei̱.
46 E ninguém podia lhe responder uma palavra; e a partir daquele dia ninguém mais ousou fazer perguntas.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.