Mateus 21

Ndagaanu Gihyaka (RUB) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Yesu̱ na beegeseb̯wa baamwe, b̯ubaali heehi̱ kudwa mu rub̯uga lwa Yeru̱salemu̱, bei̱zi̱ri̱ badwereera mu kyaru kibeeta Bbesi̱faagi̱, ha Lusahu lwa Mi̱zayi̱tu̱u̱ni̱. B̯u̱baadoori̱ hahwo, Yesu̱ yaatuma beegeseb̯wa baamwe babiri
1 Quando se aproximaram de Jerusalém e chegaram a Betfagé, ao monte das Oliveiras, Jesus enviou dois discípulos,
2 na bigambu bikukoba yati: “Mu̱gyende mu kyaru kibali mu mei̱so, mwakabba ni̱mu̱cakadwayo, mu̱kwi̱za kwagya ndogoyi̱ gibbohe, nigili na mwana gwagyo. Mu̱gyende muzaahule, muzindeetere.
2 dizendo-lhes:
3 Muntu yensei̱ yaakabab̯u̱u̱lya, mumuweere, ‘Mukama weetu̱ aku̱nzendya,’ yogwo muntu akwi̱za kumala gazibaha.”
3 E, se alguém disser alguma coisa, respondam: “O Senhor precisa deles.” E logo ele deixará que vocês tragam os animais.
4 Bibi byensei̱ byabbeeri̱ho ku̱doosereerya bigambu bya mu̱ragu̱ri̱ wa Ruhanga, munyakukoba yati:
4 Ora, isto aconteceu para se cumprir o que foi dito por meio do profeta:
5 “Mu̱weere bantu ba Sayu̱u̱ni̱:
5 “Digam à filha de Sião: Eis que o seu Rei vem até você, humilde, montado em jumenta, e num jumentinho, cria de animal de carga.”
6 Beegeseb̯wa bab̯wo babiri baagyendi̱ri̱, baakora nka Yesu̱ ku̱yaabaragi̱i̱ri̱;
6 Indo os discípulos e tendo feito como Jesus lhes havia ordenado,
7 baaleeta ndogoyi̱ na mwana gwagyo, baazaalaho ngoye ha mugongo, kasi mwomwo Yesu̱ yeicaara ha ndogoyi̱.
7 trouxeram a jumenta e o jumentinho. Então puseram em cima deles as suas capas, e sobre elas Jesus montou.
8 Bantu banene hoi̱ baali̱ri̱ ngoye zaab̯u mu muhanda, bandi baatema bi̱jangi̱ bya misaali, baabyala mu muhanda mwa kumuha ki̱ti̱i̱ni̱sa.
8 E a maior parte da multidão estendeu as suas capas no caminho, e outros cortavam ramos de árvores, espalhando-os pelo caminho.
9 Bitebe bya bantu binyakubba bi̱mwehembeeri̱ na bab̯wo banyakubba nibakumuhonderanga, baalu̱kengi̱ nibakoba,
9 E as multidões, tanto as que iam adiante dele como as que o seguiam, clamavam: “Hosana ao Filho de Davi! Bendito o que vem em nome do Senhor! Hosana nas maiores alturas!”
10 Yesu̱ b̯u̱yei̱ngi̱i̱ri̱ mu Yeru̱salemu̱, bantu bensei̱ baahu̱gu̱teeni̱ baab̯u̱u̱lyangana, “Yogo yooyo naani?”
10 E, quando Jesus entrou em Jerusalém, toda a cidade se alvoroçou. E perguntavam: — Quem é este?
11 Bantu bei̱ri̱ri̱mwo nibakoba, “Yogo yooyo, mu̱ragu̱ri̱ wa Ruhanga, Yesu̱ Mu̱nazareeti̱ wa mwisaza lya Galilaaya.”
11 E as multidões respondiam: — Este é o profeta Jesus, de Nazaré da Galileia!
12 Hei̱nyu̱ma, Yesu̱ yei̱ngi̱i̱ri̱ mu zi̱gati̱ gya Yeekaru, yaatandika kubingamwo bantu bensei̱ banyakubba nibakutunda na kugula bintu. Yaaju̱u̱mu̱ki̱ri̱ meeza za bantu banyakubba ni̱baku̱hi̱ngi̱sya sente na ntebe za bab̯wo banyakubba nibakutunda makolome.
12 Jesus entrou no templo e expulsou todos os que ali vendiam e compravam. Derrubou as mesas dos cambistas e as cadeiras dos que vendiam pombas.
13 Mwomwo yaabaweera, “Kyahandi̱i̱ki̱i̱rwe nti, ‘Nnyu̱mba gyange gyetwanga nnyu̱mba gyakusabiramwo,’ bei̱tu̱ nywe mukugifoora kiikaru kya banyagi̱.”
13 E disse-lhes:
14 Hei̱nyu̱ma, bei̱jalu̱ ba mei̱so na balima bei̱zi̱ri̱ hali Yesu̱ mu̱mwo mu Yeekaru, yaabahoni̱a.
14 Cegos e coxos se aproximaram de Jesus, no templo, e ele os curou.
15 Bei̱tu̱ bahandu̱ ba balaami̱ ba Ruhanga na beegesa ba biragiro b̯u̱baaweeni̱ byamahanu bya Yesu̱ bi̱yaakoori̱, na baana nibakwaluka mu̱mwo mu Yeekaru, “Hozaana Mwana wa Dau̱di̱,” baasaalirwa hoi̱.
15 Mas, quando os principais sacerdotes e os escribas viram as maravilhas que Jesus fazia e as crianças que gritavam no templo: “Hosana ao Filho de Davi!”, ficaram indignados e perguntaram a Jesus:
16 Baamu̱b̯u̱u̱lya, “Bigambu bya bab̯wo baana bibaakukoba oku̱byegwa?”
16 — Você está ouvindo o que estão dizendo? Jesus respondeu:
17 Mwomwo yaabarugaho, yaahuluka mu rub̯uga, yaagyenda mu rub̯uga lwa Bbesani̱ya cali yaaleeri̱ i̱jolo li̱lyo.
17 E, deixando-os, saiu da cidade e foi para Betânia, onde passou a noite.
18 Kiro kya mwakya, b̯uyaali naakwi̱ra mu rub̯uga lwa Yeru̱salemu̱, Yesu̱ yeegwi̱ri̱ nzala nigikumudya.
18 Cedo de manhã, ao voltar para a cidade, Jesus teve fome.
19 B̯u̱yaaweeni̱ musaali gubeeta mu̱ti̱i̱ni̱ ha muhanda, yaahunguka ha gu̱gwo musaali, bei̱tu̱ atakaagyeho kyana kyensei̱ kutoolaho bikoora bya mu̱ti̱i̱ni̱ bisa. Mwomwo yaaguweera, “Otalyana byana biro byensei̱!” Nahahwo b̯ulohob̯uloho, gu̱gwo musaali gwamaari̱ gahotoka.
19 E, vendo uma figueira à beira do caminho, aproximou-se dela, mas não encontrou nada, a não ser folhas. Então Jesus disse à figueira: E a figueira secou imediatamente.
20 Beegeseb̯wa ba Yesu̱ b̯u̱baaweeni̱ ki̱kyo kintu, baahu̱ni̱ri̱i̱ri̱ hoi̱, baakoba, “Mu̱ti̱i̱ni̱ gu̱gwo gwahotoki̱ri̱ teetei̱ b̯wangu?”
20 Quando os discípulos viram isso, ficaram admirados e disseram: — Como a figueira secou depressa!
21 Yesu̱ yaabei̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Mu mananu nkubaweera nti, mwakabba nimuli nakwikiriza kandi mu̱tali na bicwocwo mu mitima myenyu̱, mulikora kwahi bi̱byo bisa binyakukorwa ha gu̱gwo musaali, bei̱tu̱ mulibba na maani ga kuweera lusahu lulu, ‘Gyenda, wegume mwitaka,’ kandi kwo kilikorwa.
21 Ao que Jesus lhes disse:
22 B̯umwakabba nimuli na kwikiriza, ki̱kyo kyensei̱ kimwasabanga, mu̱kwi̱za kukitunganga.”
22 E tudo o que pedirem em oração, crendo, vocês receberão.
23 Yesu̱ yei̱ri̱ri̱ mu zi̱gati̱ gya Yeekaru, yaatandika kwegesya. B̯uyaali naakwegesya, bahandu̱ ba balaami̱ ba Ruhanga na bahandu̱ ba Bayudaaya bei̱za hali yo. Mwomwo baamu̱b̯u̱u̱lya, “B̯u̱sobozi̱ kyani b̯ukukuha kukora bibi bintu byensei̱? Kandi naani yaaku̱heeri̱ b̯u̱sobozi̱ b̯u̱b̯wo?”
23 Jesus entrou no templo e, quando já estava ensinando, os principais sacerdotes e os anciãos do povo se aproximaram dele e perguntaram: — Com que autoridade você faz estas coisas? E quem lhe deu esta autoridade?
24 Yesu̱ yaabei̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Nagyade kambab̯u̱u̱lye kiki; mwakanzi̱ramwo, nagya nkwi̱za kubaweera b̯u̱sobozi̱ b̯umpa kukora bibi bintu.
24 Jesus respondeu:
25 B̯u̱sobozi̱ b̯unyakuha Yohaana kubatiza b̯waru̱gi̱ri̱ hanya? Ruhanga yooyo yaab̯u̱mu̱heeri̱ rundi bantu?” Mwomwo baatandika kubaza bankei na bankei nibakoba, “Twakakoba nti, ‘Ruhanga yooyo yaab̯u̱mu̱heeri̱,’ akwi̱za ku̱tu̱b̯u̱u̱lya, ‘Hab̯waki mu̱taamwi̱ki̱ri̱i̱ze?’
25 De onde era o batismo de João: do céu ou dos homens? E eles discutiam entre si: — Se dissermos: “Do céu”, ele nos dirá: “Então por que não acreditaram nele?”
26 Bei̱tu̱ b̯utwakakoba, ‘Bantu boobo bab̯u̱mu̱heeri̱,’ ki̱kyo ki̱ku̱u̱tu̱u̱ti̱i̱ni̱sya hab̯wakubba bantu bensei̱ beicala bananu̱ku̱ nti, Yohaana yaali mu̱ragu̱ri̱ wa Ruhanga.”
26 Mas, se dissermos: “Dos homens”, é de temer o povo. Porque todos consideram João um profeta.
27 Kasi mwomwo baamwi̱ramwo nibakoba, “Ti̱twegi̱ri̱.” Na Yesu̱ yaabaweera, “Gyadede ti̱nkwi̱za kubaweera cali nyaatoori̱ b̯u̱sobozi̱ b̯umpa kukora bibi bintu.
27 Então responderam a Jesus: — Não sabemos. E ele, por sua vez, lhes disse:
28 “Kale hataati̱, mukuteekereza kyani ha kiki? Haalingiho mudulu munyakubba na batabani̱ babiri. Yaagyendi̱ri̱ yaaweera mu̱tabani̱ mu̱handu̱ yati, ‘Mwana wange, deeru lili gyenda okore mu musiri gwa mi̱zabbi̱bbu̱.’
28 — O que vocês acham? Um homem tinha dois filhos. Chegando-se ao primeiro, disse: “Filho, vá hoje trabalhar na vinha.”
29 Mu̱tabani̱ yogwo yaamwi̱ramwo naakoba, ‘Nku̱gyendayo kwahi,’ bei̱tu̱ yeezi̱ramwo hei̱nyu̱ma, yaagyenda.”
29 Ele respondeu: “Não quero ir.” Mas depois, arrependido, foi.
30 “Mwomwo mudulu yogwo yaagyenda hali mu̱tabani̱ muto, yaamuweera nka ku̱yaaweereeri̱ mu̱tabani̱ mu̱handu̱. Kwandi kwa yogwo muto, ‘Kale bbaabba kangyende,’ bei̱tu̱ atakagyendeyo.”
30 Dirigindo-se ao outro filho, o pai disse a mesma coisa. Ele respondeu: “Sim, senhor.” Mas não foi.
31 “Mu bab̯wo batabani̱ babiri, alahi munyakukora kya bbaawe ki̱yendyengi̱?” Baamwi̱ri̱ri̱mwo nibakoba, “Mu̱handu̱.” Kasi mwomwo, Yesu̱ yaabaweera, “Mu mananu nkubaweera nti, basorooza misolo na bamalaaya bakwi̱za kubabanza kwingira mu b̯ukama b̯wa Ruhanga.
31 Qual dos dois fez a vontade do pai? Eles responderam: — O primeiro. Então Jesus disse:
32 Hab̯wakubba Yohaana Mu̱bati̱zi̱ yei̱zi̱ri̱ hali nywe yaaboolokya muhanda gubalwa kubba ni̱gu̱si̱i̱mwa mu mei̱so ga Ruhanga, mutakamwikirize; bei̱tu̱ basorooza misolo na bamalaaya bo baamwi̱ki̱ri̱i̱ze. Bei̱tu̱ nywe, nab̯umwakabba mwaweeni̱ bi̱byo bintu, mu̱takeezi̱remwo kandi mutakeikirize bigambu byamwe.
32 Porque João veio até vocês no caminho da justiça, e vocês não acreditaram nele; no entanto, os publicanos e as prostitutas acreditaram. Vocês, porém, mesmo vendo isso, não se arrependeram depois para acreditar nele.
33 “Mwegwe lugeera lundi: Haalingiho nyineeka munyakulima musiri gwamwe yaagusimbamwo mi̱zabbi̱bbu̱, yaata lugo lu̱gwelogoolye, yaatamwo inyunkiro lya maaci ga vi̱i̱no. Yaabi̱mbamwo nnyu̱mba gya mu̱li̱ndi̱. Kasi mwomwo yaahayo gu̱gwo musiri hali bapangi̱sya, yo yaabyokya yaagyenda lugyendu lwamwe.
33 — Escutem outra parábola. Havia um homem, dono de terras, que plantou uma vinha. Pôs uma cerca em volta dela, construiu nela um lagar, edificou uma torre e arrendou a vinha a uns lavradores. Depois, ausentou-se do país.
34 B̯u̱su̱mi̱ b̯wakunokola mi̱zabbi̱bbu̱ b̯u̱b̯wadoori̱, yaatu̱mi̱ri̱ baheereza baamwe hali bapangi̱sya bab̯wo, bagyende basyome mugab̯u gwamwe gwa mi̱zabbi̱bbu̱ myamwe.
34 Quando chegou o tempo da colheita, o dono da vinha mandou os seus servos aos lavradores, para receber os frutos que cabiam a ele.
35 “Bapangi̱sya bab̯wo baakweti̱ bab̯wo baheereza; baakuuta omwei̱ muli bo, bei̱ta wondi omwei̱, kasi mwomwo baalasa omwei̱ mahi̱ga.
35 Mas os lavradores, agarrando os servos, espancaram um, mataram outro e apedrejaram ainda outro.
36 Hei̱nyu̱ma, yei̱ri̱ri̱ yaatuma baheereza baamwe bandi banene bakukiraho baakubanza; nabo kwokwo baabakoori̱.
36 O dono enviou ainda outros servos em maior número; e os lavradores fizeram a mesma coisa com eles.
37 Ha kumaliira, yaatu̱mi̱i̱ri̱ bab̯wo bapangi̱sya mu̱tabani̱ waamwe naakuteekereza, ‘Mwana wange bakwi̱za ku̱mu̱ti̱i̱na.’
37 Por último, o dono da vinha enviou-lhes o seu próprio filho, pensando: “O meu filho eles respeitarão.”
38 “Bei̱tu̱ bapangi̱sya bab̯wo b̯u̱baaweeni̱ mu̱tabani̱ waamwe, baaweerangana ‘Yogwo yooyo mugwete, mu̱leke tu̱mwi̱te aleke tutwale itungu lyamwe li̱lyo.’
38 Mas os lavradores, vendo o filho, disseram uns aos outros: “Este é o herdeiro; venham, vamos matá-lo e ficar com a herança dele para nós.”
39 Nahab̯waki̱kyo baakweti̱ yogwo mu̱tabani̱, baamwi̱ta, baamukasuka hanzei wa musiri.
39 E, agarrando-o, lançaram-no fora da vinha e o mataram.
40 “Hati̱ b̯u̱b̯wo, mukama musiri b̯wali̱i̱za, bapangi̱sya bab̯wo alibakola ki?”
40 Quando, pois, vier o dono da vinha, que fará àqueles lavradores?
41 Bei̱ri̱ri̱mwo nibakoba, “Akwi̱za kwi̱ta bab̯wo banyagi̱, na gu̱gwo musiri ei̱re aguhe bapangi̱sya bandi, bakwi̱za kumuhanga itungu lyamwe lya mi̱zabbi̱bbu̱ mu kasu̱mi̱ kaamyo.”
41 Eles responderam: — Fará perecer horrivelmente aqueles malvados e arrendará a vinha a outros lavradores que lhe entregarão os frutos no tempo certo.
42 Yesu̱ yaabaweera, “Mu mananu mwegi̱ri̱ Binyakuhandiikwa nka kubikukoba,
42 Então Jesus perguntou:
43 “Nahab̯waki̱kyo nkubaweera nti, Ruhanga akwi̱za kubatoolaho b̯ukama b̯wamwe nab̯uha bantu bandi bab̯wo bakwi̱za kubba nibakusobora ku̱mwegwa. [
43 — Portanto, eu lhes digo que o Reino de Deus será tirado de vocês e entregue a um povo que lhe produza os respectivos frutos.
44 Muntu yensei̱ aligwa hei̱hi̱ga lili, akwi̱za kubinyekabinyeka; bei̱tu̱ yogwo yensei̱ wei̱hi̱ga li̱lyo liligwera, alicwacwanika cekeceke.”]
44 Todo o que cair sobre esta pedra ficará em pedaços; e aquele sobre quem ela cair ficará reduzido a pó.
45 B̯u̱yaabazi̱ri̱ yatyo bahandu̱ ba balaami̱ na Bafalisaayo beetegereza nti boobo bayaalingi naakubazaho.
45 Os principais sacerdotes e os fariseus, ouvindo estas parábolas, entenderam que Jesus falava a respeito deles;
46 Mwomwo baatoolya mu̱li̱ngo gwa kumukwata. Bei̱tu̱ baati̱i̱ni̱ri̱ bantu hab̯wakubba bantu baali beegi̱ri̱ nti eicala mu̱ragu̱ri̱ wa Ruhanga.
46 e, embora quisessem prendê-lo, tinham medo das multidões, porque estas o consideravam como profeta.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 21, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.