Marcos 8
Ndagaanu Gihyaka (RUB) vs NAA
1 Mu biro bi̱byo bantu bandi banene hoi̱ beecooki̱ri̱ hamwei̱. Nka kubaalingi batali na kyakudya, Yesu̱ yeeti̱ri̱ beegeseb̯wa baamwe yaabaweera,
1 Naqueles dias, quando outra vez se reuniu grande multidão, e não tendo o que comer, Jesus chamou os discípulos e lhes disse:
2 “Nkwegwa ninkusaasira hoi̱ baba bantu, hab̯wakubba bei̱ceeri̱ nagya haha kumala biro bisatu, kandi tibali na kyakudya kyensei̱.
2 — Tenho compaixão desta gente, porque já faz três dias que eles estão comigo e não têm o que comer.
3 Kakubba mbaraga nibakeemuka nzala, bakwi̱za kulemwa maani ga kulibata nibagwa nsazi mu muhanda, hab̯wakubba bamwei̱ muli bo baru̱gi̱ri̱ hadei.”
3 Se eu os mandar para casa em jejum, desfalecerão pelo caminho; e alguns deles vieram de longe.
4 Beegeseb̯wa baamwe baamwi̱ri̱ri̱mwo ni̱bamu̱b̯u̱u̱lya, “Bidyo bikusobora ku̱di̱i̱sya bab̯wo bantu, kunu mwirungu, muntu akusobora kubitoola hanya?”
4 Mas os discípulos lhe responderam: — Como poderá alguém saciá-los de pão neste deserto?
5 Mwomwo Yesu̱ yaab̯u̱u̱lya beegeseb̯wa baamwe, “Muli na migaati mingahi?”
5 Então Jesus perguntou: Eles responderam: — Sete.
6 Mwomwo Yesu̱ yaaweera bantu bensei̱ beicaare hansi. B̯u̱yaakweti̱ migaati mi̱myo musanju, yaasi̱i̱ma Ruhanga, yaamisabbasabbulamwo, yaamiha beegeseb̯wa baamwe bamigabire bantu, nabo baamibagabira.
6 Então mandou o povo assentar-se no chão. E, pegando os sete pães, partiu-os, após ter dado graças, e os deu aos seus discípulos, para que estes os distribuíssem, repartindo entre o povo.
7 Beegeseb̯wa ba Yesu̱, de baalingi na b̯u̱su̱ b̯u̱dooli̱. Nab̯wo Yesu̱ yaab̯u̱si̱i̱mi̱i̱ri̱ Ruhanga, yaaweera beegeseb̯wa baamwe bab̯ugabire bantu, baab̯ugaba.
7 Tinham também alguns peixinhos. E, abençoando-os, mandou que estes igualmente fossem distribuídos.
8 Bantu baadi̱i̱ri̱, beicuta. Hei̱nyu̱ma gya kudya, beegeseb̯wa bakomakomi̱ri̱ b̯udyodyo b̯wa migaati b̯u̱nyaku̱doosya nkimba musanju.
8 Comeram e se fartaram; e dos pedaços restantes recolheram sete cestos.
9 Mu bab̯wo bantu ba Yesu̱ bayaadi̱i̱si̱i̱rye, haalingimwo badulu nka nku̱mi̱ inei. Yesu̱ b̯u̱yaamaari̱ kubaraga,
9 Eram cerca de quatro mil homens. Então Jesus os despediu.
10 yaatemba b̯wati̱ na beegeseb̯wa baamwe, yaagyenda mu kicweka kya Dalu̱manu̱ta.
10 Logo a seguir, tendo entrado no barco juntamente com os seus discípulos, foi para a região de Dalmanuta.
11 Bafalisaayo bei̱zi̱ri̱ baatandika ku̱b̯u̱u̱li̱sani̱a Yesu̱. Mwaku̱mu̱pi̱ma, baamu̱sabi̱ri̱ akore kawoneru kakuruga mwiguru.
11 Os fariseus chegaram e começaram a discutir com Jesus. E, tentando-o, pediram-lhe um sinal vindo do céu.
12 Yaahu̱u̱mwi̱ri̱ nei̱cya mutima, yaakoba, “Hab̯waki bantu ba mu̱hi̱hi̱ gugu bakusaba kawoneru ka kyamahanu? Mu mananu nkubaweera, tihaloho kawoneru ka kyamahanu kalibaheeb̯wa.”
12 Jesus, porém, arrancou do íntimo do seu espírito um gemido e disse:
13 Mwomwo Yesu̱ yaabarugaho, yei̱ra mu b̯wati̱, yambuka yaagyenda nseeri̱ gyeitaka.
13 E, deixando-os, tornou a embarcar e foi para o outro lado.
14 Beegeseb̯wa ba Yesu̱ baali beebereeri̱ kuleetagana migaati, kutoolaho gana mugaati gu̱mwei̱ gubaalingi nagwo mu b̯wati̱.
14 Ora, os discípulos se esqueceram de levar pão e, no barco, não tinham consigo senão um só.
15 Yesu̱ yaabapompogeerya naakoba, “Mwegyendereze hoi̱, mwi̱cale nimwerinda nzegesya gya b̯u̱gobya gya Bafalisaayo na Herodi̱ gili nka b̯u̱mya.”
15 Jesus os preveniu, dizendo:
16 Mwomwo baatandika kubaza bankei na bankei ha kigambu kya b̯u̱mya kiyaali abazi̱ri̱ho nibakobanga nti, “Abazi̱ri̱ yatyo, kubba tituli na migaati.”
16 E eles começaram a discutir entre si, dizendo: — Ele diz isso porque não temos pão.
17 Yesu̱ b̯u̱yeetegeri̱i̱ze biteekerezo byab̯u, yaabab̯u̱u̱lya, “Hab̯waki mukubaza ha b̯utabba na migaati? Na hataati̱ ti̱mu̱kabbeeri̱ kuwona rundi kwetegereza? Mitima myenyu̱ mili na kintu ki̱mi̱heeri̱ kutatiira?
17 Jesus percebeu isso e perguntou:
18 Nab̯umuli na mei̱so, mukuwona kwahi? Nab̯umuli na mapokopo, mukwegwa kwahi? Kandi de, mu̱kwi̱zu̱ka kwahi?
18 Tendo olhos, não veem? E, tendo ouvidos, não ouvem? Não se lembram
19 B̯u̱nyaadi̱i̱si̱i̱rye bantu nku̱mi̱ itaanu migaati mitaanu, nkimba zingahi zi̱i̱zu̱lu̱ b̯udyodyo zi̱mwakomakomi̱ri̱?”
19 de quando parti os cinco pães para os cinco mil, quantos cestos cheios de pedaços vocês recolheram? Eles responderam: — Doze!
20 Mwomwo Yesu̱ yaab̯u̱u̱lya beegeseb̯wa baamwe naakoba, “Rundiki b̯u̱nyaasabbwi̱ri̱ migaati musanju nyaadi̱i̱sya bantu nku̱mi̱ inei, nkimba zingahi zi̱i̱zu̱lu̱ b̯udyodyo zi̱mwakomakomi̱ri̱?”
20 — E de quando parti os sete pães para os quatro mil, quantos cestos cheios de pedaços vocês recolheram? Responderam: — Sete!
21 Mwomwo Yesu̱ yaabaweera, “Nahati̱ mucaali kwetegereza?”
21 Ao que Jesus lhes disse:
22 Yesu̱ na beegeseb̯wa baamwe bei̱zi̱ri̱ mu kyaru kya Bbeti̱sai̱da. Haabbaho bantu banyakuleeta mudulu mwi̱jalu̱ mei̱so nibataagira Yesu̱ amukwateho amu̱honi̱e.
22 Então chegaram a Betsaida. E lhe trouxeram um cego e pediram a Jesus que tocasse nele.
23 Yesu̱ yaakweti̱ mukono gwa yogwo mudulu mwi̱jalu̱ wa mei̱so, yaamu̱hu̱lu̱kya mu kyaru ki̱kyo. Yesu̱ b̯u̱yaatwi̱ri̱ matwantwe ha mei̱so ga mudulu yogwo, naakamutaho na ngalu ze, yaab̯u̱u̱lya yogwo mudulu, “Oli na kintu kyenseenya kyokuwona?”
23 Jesus, tomando o cego pela mão, levou-o para fora da aldeia. Então cuspiu nos olhos do homem e, impondo-lhe as mãos, perguntou:
24 Yogwo mudulu yaali̱ngi̱ri̱i̱ri̱ kwakyendi̱ yaakoba, “Nkuwona bantu; bei̱tu̱ bakwisana misaali mikulibatalibata.”
24 O homem, recuperando a visão, respondeu: — Vejo pessoas, mas elas parecem árvores que andam.
25 Mwomwo Yesu̱ yaata ngalu zaamwe ha mei̱so ga yogwo mudulu. Kasi mei̱so gaamwe geijuluka, gei̱raho gaatandika kuwona, kandi bintu byenseenya yaabiwonera ki̱mwei̱ kurungi.
25 Então Jesus novamente pôs as mãos sobre os olhos dele. E o homem, passando a ver claramente, ficou restabelecido; e distinguia tudo de modo perfeito.
26 Mu kumuraga yeemuke, Yesu̱ yaaweereeri̱ yogwo mudulu, “Otagyenda munda wa kyaru.”
26 E Jesus o mandou para casa, recomendando-lhe:
27 Yesu̱ na beegeseb̯wa baamwe baaru̱gi̱ri̱ Galilaaya baagyenda mu byaru bi̱hereeri̱ rub̯uga lwa Kai̱saali̱ya Fi̱li̱pi̱. B̯ubaali nibakugyenda, Yesu̱ yaab̯u̱u̱lya beegeseb̯wa baamwe, “Bantu banzeta naani?”
27 Então Jesus e os seus discípulos foram para as aldeias de Cesareia de Filipe. No caminho, perguntou-lhes:
28 Baamwi̱ri̱ri̱mwo nibakoba, “Bantu bamwei̱ bakweta Yohaana Mu̱bati̱zi̱; bandi nibakweta Eri̱ya; kasi kandi bandi, bo nibakweta omwei̱ ha baragu̱ri̱ ba Ruhanga.”
28 Os discípulos responderam: — Uns dizem que é João Batista; outros dizem que é Elias; e ainda outros dizem que é um dos profetas.
29 Yesu̱ yaabab̯u̱u̱lya, “Bei̱tu̱ kandi nywe, munzeta naani?”
29 Então Jesus perguntou: Respondendo, Pedro lhe disse: — O senhor é o Cristo.
30 Yesu̱ yaabapompogeerye naabaweera bataweeraho muntu wondi yensei̱ bigambu bikukwatagana nayo.
30 Então Jesus os advertiu de que a ninguém dissessem tal coisa a seu respeito.
31 Yesu̱ yaatandi̱ki̱ri̱ kwegesya beegeseb̯wa baamwe naabaweera nti Mwana wa Muntu akuteekwa kuraba mu kuwonawona kunene bahandu̱ ba Bayudaaya na bahandu̱ ba balaami̱ hamwenya na Beegesa ba biragiro, bamusuule. Kandi, akwi̱za kwi̱twa, kasi hei̱nyu̱ma gya biro bisatu ahimbooke.
31 Então Jesus começou a ensinar-lhes que era necessário que o Filho do Homem sofresse muitas coisas, fosse rejeitado pelos anciãos, pelos principais sacerdotes e pelos escribas, fosse morto e que, depois de três dias, ressuscitasse.
32 Bi̱byo bigambu Yesu̱ yaabi̱bazi̱i̱ri̱ hasyanu̱. Mwomwo Peeteru yaatwala Yesu̱ kwantandu, yaatandika kumucoomera.
32 E isto ele expunha claramente. Então Pedro, chamando-o à parte, começou a repreendê-lo.
33 Bei̱tu̱ Yesu̱ b̯u̱yaahi̱ndu̱ki̱ri̱ naakawona beegeseb̯wa baamwe, yaacoomeeri̱ Peeteru naakoba, “Ndugaho Sitaani! Biteekerezu byamu bikuruga kwahi hali Ruhanga, bili bya b̯untu.”
33 Mas Jesus, voltando-se e vendo os seus discípulos, repreendeu Pedro e disse:
34 Mwomwo Yesu̱ yeeta kitebe kya bantu hamwei̱ na beegeseb̯wa baamwe yaabaweera: “Muntu yensei̱ akwendya kumpondera, yeelekesye bya mutima gwamwe bi̱gu̱kwendya, yeetweke musalaba gwamwe, ampondere.
34 Então, convocando a multidão e juntamente os seus discípulos, Jesus lhes disse:
35 Kubba yogwo yensei̱ akwendya kujuna b̯womi b̯wamwe, alib̯ufeerwa; bei̱tu̱ yogwo yensei̱ alifeerwa b̯womi b̯wamwe hab̯wange na hab̯wa Makuru Garungi, alib̯ujuna.
35 Pois quem quiser salvar a sua vida a perderá; e quem perder a vida por minha causa e por causa do evangelho, esse a salvará.
36 Kikyani kya muntu kyaligasirwa, kutunga b̯u̱gu̱u̱da b̯wa nsi gyensei̱ bei̱tu̱ kandi naakafeerwa b̯womi b̯wamwe? Kyahi!
36 De que adianta uma pessoa ganhar o mundo inteiro e perder a sua alma?
37 Rundi, kikyani kya muntu kyakusobora ku̱hayo mwa kucungura b̯womi b̯wamwe? Kyahi!
37 Que daria uma pessoa em troca de sua alma?
38 Yogwo yensei̱ akukwatwa nsoni̱ hab̯wange, kandi na hab̯wa bigambu byange mu mu̱hi̱hi̱ gugu gwa bantu batakwesigwa kandi bali nkori̱ za bibii, na Mwana wa Muntu alimukwatirwa nsoni̱ b̯wali̱i̱zi̱ra mu ki̱ti̱i̱ni̱sa kya Bbaawe, na bamalayika baku̱si̱i̱mwa mu mei̱so ga Ruhanga nibakumuherekeera.”
38 Pois quem, nesta geração adúltera e pecadora, se envergonhar de mim e das minhas palavras, também o Filho do Homem se envergonhará dele, quando vier na glória do seu Pai com os santos anjos.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.