Marcos 10
Ndagaanu Gihyaka (RUB) vs ARA
1 Yesu̱ b̯u̱yaaru̱gi̱ri̱ hahwo, yaagyenda mwisaza lya B̯uyudaaya hei̱nyu̱ma yambuka yaagyenda nseeri̱ gya mugira Yorodaani. Bantu banene bei̱zi̱ri̱ hali yo, kandi nka nkora gyamwe kugyalingi yaabeegesya.
1 Levantando-se Jesus, foi dali para o território da Judeia, além do Jordão. E outra vez as multidões se reuniram junto a ele, e, de novo, ele as ensinava, segundo o seu costume.
2 Bamwei̱ ha Bafalisaayo baagyendeeri̱ Yesu̱, baamutega ni̱bamu̱b̯u̱u̱lya, “Mu biragiro byetu̱, kiikirizib̯wambe kubinga mu̱kali̱?”
2 E, aproximando-se alguns fariseus, o experimentaram, perguntando-lhe: É lícito ao marido repudiar sua mulher?
3 Yesu̱ yaabei̱ri̱ri̱mwo naabab̯u̱u̱lya, “Mu̱sa yaabaragi̱i̱ri̱ ki?”
3 Ele lhes respondeu: Que vos ordenou Moisés?
4 Baamwi̱ramwo nibakoba, “Mu̱sa yei̱ki̱ri̱i̱ze mudulu kuhandiikira mu̱kali̱ bbaruha gya kwahukana nayo na kumubinga nomubinga.”
4 Tornaram eles: Moisés permitiu lavrar carta de divórcio e repudiar.
5 Yesu̱ yaabei̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Hab̯wa mitima myenyu̱ kubba mitatiro mitakwikiriza kyokyo Mu̱sa yaabaheereeri̱ kiragiro ki̱kyo.
5 Mas Jesus lhes disse: Por causa da dureza do vosso coração, ele vos deixou escrito esse mandamento;
6 Bei̱tu̱ mu kubanza kuruga ha kuhangwa kwa nsi, ‘Ruhanga yaabahangi̱ri̱ mudulu na mu̱kali̱.’
6 porém, desde o princípio da criação, Deus os fez homem e mulher.
7 ‘Nahab̯waki̱kyo, mudulu yaalekanga bbaawe na mmaawe niyeekwata na mu̱kali̱ waamwe,
7 Por isso, deixará o homem a seu pai e mãe [e unir-se-á a sua mulher],
8 kandi bab̯wo bantu babiri nibafooka mubiri gu̱mwei̱.’ Hati̱ bab̯wo bantu babiri balifooka mubiri gu̱mwei̱.
8 e, com sua mulher, serão os dois uma só carne. De modo que já não são dois, mas uma só carne.
9 Nahab̯waki̱kyo, kintu kya Ruhanga ateerani̱i̱ze hatalibbaho muntu yensei̱ aku̱kyahu̱kani̱a.”
9 Portanto, o que Deus ajuntou não separe o homem.
10 B̯u̱bei̱ngi̱i̱ri̱ mu nnyu̱mba murundi gundi, beegeseb̯wa baamu̱b̯u̱u̱lya ha gi̱gyo nsonga gya kubinga mu̱kali̱.
10 Em casa, voltaram os discípulos a interrogá-lo sobre este assunto.
11 Yaabei̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Yogwo yensei̱ akubinga mu̱kali̱ waamwe, akaswera wondi akubba naakukora b̯wenzi̱ nayo.
11 E ele lhes disse: Quem repudiar sua mulher e casar com outra comete adultério contra aquela.
12 Kandi na mu̱kali̱ kakubba ei̱ta nnyu̱mba, akatungwa mudulu wondi, nayo akubba naakukora b̯wenzi̱.”
12 E, se ela repudiar seu marido e casar com outro, comete adultério.
13 Bantu baaleeti̱ri̱ baana bato hali Yesu̱ abakwateho; bei̱tu̱ beegeseb̯wa ba Yesu̱, baacoomeeri̱ bab̯wo bantu.
13 Então, lhe trouxeram algumas crianças para que as tocasse, mas os discípulos os repreendiam.
14 Yesu̱ b̯u̱yaaweeni̱ nibakubagaana, yaasaalirwa, mwomwo yaaweera beegeseb̯wa baamwe, “Mu̱leke baana bato bei̱ze hali gya, mutabagaana, hab̯wakubba b̯ukama b̯wa Ruhanga b̯uli b̯wa bab̯wo bantu baali nka baba baana bato.
14 Jesus, porém, vendo isto, indignou-se e disse-lhes: Deixai vir a mim os pequeninos, não os embaraceis, porque dos tais é o reino de Deus.
15 Mu mananu nkubaweera nti, muntu yensei̱ atalitangiira b̯ukama b̯wa Ruhanga nka mwana muto, talib̯wingiramwo.”
15 Em verdade vos digo: Quem não receber o reino de Deus como uma criança de maneira nenhuma entrará nele.
16 Mwomwo yaasenga bab̯wo baana, yaabataho ngalu kandi yaabasabira.
16 Então, tomando-as nos braços e impondo-lhes as mãos, as abençoava.
17 Yesu̱ b̯uyaali naakugyenda ku̱byokya, hei̱zi̱ri̱ musigazi omwei̱ yaaku̱nda malu̱ mu mei̱so gaamwe, yaamu̱b̯u̱u̱lya, “Mwegesa murungi, kikyani kinyaakora kugweterwa b̯womi b̯wa biro na biro?”
17 E, pondo-se Jesus a caminho, correu um homem ao seu encontro e, ajoelhando-se, perguntou-lhe: Bom Mestre, que farei para herdar a vida eterna?
18 Yesu̱ yaamwi̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Hab̯waki okunzeta murungi? Tihaloho muntu yensei̱ murungi kutoolahoona Ruhanga musa.
18 Respondeu-lhe Jesus: Por que me chamas bom? Ninguém é bom senão um, que é Deus.
19 Biragiro bya Ruhanga obyegi̱ri̱: ‘Otali̱i̱ta, otalikora b̯wenzi̱, otali̱i̱ba, otalihangiira, otali̱gobya mwi̱ra waamu kandi oti̱i̱nenge bbaawu na maawu.’ ”
19 Sabes os mandamentos: Não matarás, não adulterarás, não furtarás, não dirás falso testemunho, não defraudarás ninguém, honra a teu pai e tua mãe.
20 Yogwo musigazi yei̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Mwegesa, bi̱byo byensei̱ nceeri̱ nimbihonderanga kurugira ki̱mwei̱ mu b̯uto b̯wange.”
20 Então, ele respondeu: Mestre, tudo isso tenho observado desde a minha juventude.
21 Mwomwo Yesu̱ yaamulingiira, yeegwa amwendeerye. Kasi mwomwo yaamuweera, “Okub̯urwaho kintu ki̱mwei̱. Gyenda otunde b̯uli kintu kyeitungu lyamu, sente zaarugamwo ozigabire banaku, mwomwo olitunga itungu lya mwiguru. Hei̱nyu̱ma oi̱ze ompondere.”
21 E Jesus, fitando-o, o amou e disse: Só uma coisa te falta: Vai, vende tudo o que tens, dá-o aos pobres e terás um tesouro no céu; então, vem e segue-me.
22 Musigazi yogwo b̯u̱yeegwi̱ri̱ bi̱byo bigambu, yaagyendi̱ri̱ asaali̱i̱rwe hoi̱ hab̯wakubba yaalingi neitungu linene hoi̱.
22 Ele, porém, contrariado com esta palavra, retirou-se triste, porque era dono de muitas propriedades.
23 Yesu̱ yaamagamagi̱ri̱ mu beegeseb̯wa baamwe yaabaweera, “Kakili kitatiro mu̱gu̱u̱da kwingira mu b̯ukama b̯wa Ruhanga!”
23 Então, Jesus, olhando ao redor, disse aos seus discípulos: Quão dificilmente entrarão no reino de Deus os que têm riquezas!
24 Beegeseb̯wa bab̯wo, bi̱byo bigambu byabaheeri̱ kuhuniira hoi̱, bei̱tu̱ Yesu̱ yaab̯u̱ni̱a yaabaweera, “Baana bange, kakili kitatiro mu̱gu̱u̱da kwingira mu b̯ukama b̯wa Ruhanga!
24 Os discípulos estranharam estas palavras; mas Jesus insistiu em dizer-lhes: Filhos, quão difícil é [para os que confiam nas riquezas] entrar no reino de Deus!
25 Mu mananu, kikuranguha ngamira kuraba mu kahuru ka nkinzo, kukira mu̱gu̱u̱da kwingira mu b̯ukama b̯wa Ruhanga.”
25 É mais fácil passar um camelo pelo fundo de uma agulha do que entrar um rico no reino de Deus.
26 Ki̱kyo de kyaheeri̱ beegeseb̯wa ba Yesu̱ kuhuniira hoi̱, baaweerangana, “Kyakabba nikili yatyo, naani akusobora kujunwa?”
26 Eles ficaram sobremodo maravilhados, dizendo entre si: Então, quem pode ser salvo?
27 Yesu̱ yaabali̱ngi̱ri̱i̱ri̱, yaabaweera, “Hali bantu, kiki tikikusoboka; bei̱tu̱ hali Ruhanga, byensei̱ bisobokambe.”
27 Jesus, porém, fitando neles o olhar, disse: Para os homens é impossível; contudo, não para Deus, porque para Deus tudo é possível.
28 Kasi Peeteru yaamuweera, “Twe twati̱gi̱ri̱ b̯uli ki̱mwei̱, twakuhondera!”
28 Então, Pedro começou a dizer-lhe: Eis que nós tudo deixamos e te seguimos.
29 Yesu̱ yaamwi̱ramwo naakoba, “Mu mananu nkubaweera nti, yogwo yensei̱ mu̱nyaku̱ti̱ga maka gaamwe, rundi baab̯u, rundi banyakaab̯u, rundi maawe, rundi bbaawe, rundi baana, rundi misiri myamwe hab̯wange na hab̯wa Makuru Garungi,
29 Tornou Jesus: Em verdade vos digo que ninguém há que tenha deixado casa, ou irmãos, ou irmãs, ou mãe, ou pai, ou filhos, ou campos por amor de mim e por amor do evangelho,
30 akwi̱za kutunga bintu binene mirundi ki̱ku̱mi̱ ku̱teerya hali bi̱byo byali nabyo mu b̯u̱su̱mi̱ b̯ub̯u: maka, baab̯u, banyakaab̯u, bamaawe, baana na misiri hamwenya na kuwonawona, kandi mu b̯u̱su̱mi̱ b̯u̱kwi̱za, alitunga b̯womi b̯utamalikaho.
30 que não receba, já no presente, o cêntuplo de casas, irmãos, irmãs, mães, filhos e campos, com perseguições; e, no mundo por vir, a vida eterna.
31 Bei̱tu̱ banene bali ba kubanza balibba ba kumaliira, kandi ba kumaliira balibba ba kubanza.”
31 Porém muitos primeiros serão últimos; e os últimos, primeiros.
32 B̯u̱baaru̱gi̱ri̱ hahwo, Yesu̱ hamwenya na beegeseb̯wa baamwe baali nibakugyenda Yeru̱salemu̱, abeehembeeri̱. B̯ubaali nibakugyenda, beegeseb̯wa baalingi bahu̱ni̱ri̱i̱ri̱ kandi na bab̯wo banyakubahonderanga beelali̱ki̱ri̱i̱ri̱. Murundi gundi de yei̱ri̱i̱rye beegeseb̯wa baamwe i̱ku̱mi̱ na babiri kwantandu, yaabaweera kintu kikugyenda kumubbaho.
32 Estavam de caminho, subindo para Jerusalém, e Jesus ia adiante dos seus discípulos. Estes se admiravam e o seguiam tomados de apreensões. E Jesus, tornando a levar à parte os doze, passou a revelar-lhes as coisas que lhe deviam sobrevir, dizendo:
33 Yaabaweereeri̱, “Tulimukugyenda Yeru̱salemu̱, Mwana wa Muntu bakwi̱za ku̱mu̱hayo hali bahandu̱ ba balaami̱ na beegesa ba biragiro. Bakwi̱za kumusalira musangu gwa ku̱kwa, bamu̱heyo hali Banyamahanga.
33 Eis que subimos para Jerusalém, e o Filho do Homem será entregue aos principais sacerdotes e aos escribas; condená-lo-ão à morte e o entregarão aos gentios;
34 Banyamahanga bab̯wo bakwi̱za ku̱mu̱jooga, bamu̱twere matwantwe, bamujwate, na ku̱mwi̱ta bamwi̱te. Bei̱tu̱ hei̱nyu̱ma gya biro bisatu, alihimbooka.”
34 hão de escarnecê-lo, cuspir nele, açoitá-lo e matá-lo; mas, depois de três dias, ressuscitará.
35 Mwomwo batabani̱ ba Zebbedaayo babiri Yohaana na Yakobbo bei̱za hali Yesu̱ baamuweera, “Mwegesa tuli na kintu kitukukusaba otukolere.”
35 Então, se aproximaram dele Tiago e João, filhos de Zebedeu, dizendo-lhe: Mestre, queremos que nos concedas o que te vamos pedir.
36 Yabei̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Mu̱kwendya mbakolere kyani?”
36 E ele lhes perguntou: Que quereis que vos faça?
37 Baamwi̱ri̱ri̱mwo nibakoba, “Tu̱kwendya otutungire biikaru mu b̯ukama b̯wamu: omwei̱ eicaare ha mukono gwamu gwab̯udyo na wondi ha mukono gwamu gwab̯umoso mu ki̱ti̱i̱ni̱sa kyamu.”
37 Responderam-lhe: Permite-nos que, na tua glória, nos assentemos um à tua direita e o outro à tua esquerda.
38 Yesu̱ yaabei̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Ti̱mwegi̱ri̱ kintu kimukusaba. Nywe mwakusobora kwemeera mbeera gya kuwonawona ginkugyenda kurabamwo na nkwa ginkugyenda ku̱kweramwo?”
38 Mas Jesus lhes disse: Não sabeis o que pedis. Podeis vós beber o cálice que eu bebo ou receber o batismo com que eu sou batizado?
39 Bo baamwi̱ri̱ri̱mwo nibakoba, “Tukusobora.” Yesu̱ yaabaweera, “Kale, kuwonawona kunkugyenda kurabamwo nywedede mu̱kwi̱za kukurabamwo, kandi nka gya de kunkugyenda ku̱kwa, nanywe mu̱li̱kwa.
39 Disseram-lhe: Podemos. Tornou-lhes Jesus: Bebereis o cálice que eu bebo e recebereis o batismo com que eu sou batizado;
40 Bei̱tu̱ kintu kya kwicaara ha mukono gwange gwab̯udyo rundi gwab̯umoso, ki̱kyo tikili kyange kucwamwo. Bi̱byo biikaru biicala bya bab̯wo babaabi̱teekani̱ri̱i̱ze.”
40 quanto, porém, ao assentar-se à minha direita ou à minha esquerda, não me compete concedê-lo; porque é para aqueles a quem está preparado.
41 Beegeseb̯wa bandi i̱ku̱mi̱ b̯u̱beegwi̱ri̱ bi̱byo bigambu, baazingalira bab̯wo bei̱ra baab̯u babiri, Yakobbo na Yohaana.
41 Ouvindo isto, indignaram-se os dez contra Tiago e João.
42 Mwomwo, Yesu̱ yaabeeta bensei̱ yaabaweera, “Mu̱kyegi̱ri̱ nti bab̯wo beegebeerwe nka balemi̱ ba Banyamahanga, mu kulema kwab̯u bamigiriza bantu babakulema, kandi bahandu̱ bab̯wo boolokya b̯u̱sobozi̱ b̯unene hoi̱ hali bo.
42 Mas Jesus, chamando-os para junto de si, disse-lhes: Sabeis que os que são considerados governadores dos povos têm-nos sob seu domínio, e sobre eles os seus maiorais exercem autoridade.
43 Bei̱tu̱ ti̱ki̱semereeri̱ kubba yatyo mu̱li̱ nywe. Yogwo yensei̱ akwendya kubba mu̱handu̱ mu̱li̱ nywe akusemeera kubba muheereza weenyu̱,
43 Mas entre vós não é assim; pelo contrário, quem quiser tornar-se grande entre vós, será esse o que vos sirva;
44 yogwo yensei̱ akwendya kubba wa kubanza muli nywe, akusemeera kubba muheereza wa bensei̱.
44 e quem quiser ser o primeiro entre vós será servo de todos.
45 Mwana wa Muntu nayo atakei̱ze bamuheereze, bei̱tu̱ yei̱zi̱ri̱ kuheereza bandi, na kuhayo b̯womi b̯wamwe kucungura banene.”
45 Pois o próprio Filho do Homem não veio para ser servido, mas para servir e dar a sua vida em resgate por muitos.
46 Lu̱lwo lugyendu lwadooseerye Yesu̱ na beegeseb̯wa baamwe mu rub̯uga lwa Yeri̱ko. B̯ubaalingi ni̱baku̱ru̱gayo nibakugyenda Yeru̱salemu̱, bei̱zi̱ri̱ na kitebe kya bantu banene kinyakubahonderanga. Ha rubaju lwa gu̱gwo muhanda, haalingiho mwi̱jalu̱ wa mei̱so gi̱beetengi̱ Batumaayo munyakubba mu̱tabani̱ wa Timaayo. Yaali ei̱cali̱i̱ri̱ naaku̱sabi̱ri̱i̱rya bantu banyakubba nibakurabaho.
46 E foram para Jericó. Quando ele saía de Jericó, juntamente com os discípulos e numerosa multidão, Bartimeu, cego mendigo, filho de Timeu, estava assentado à beira do caminho
47 Yogwo mudulu b̯u̱yeegwi̱ri̱ nti Yesu̱ wa Nazareeti̱ yooyo akurabaho, yaatandika kwaluka naakoba, “Yesu̱ mwizukulu wa Dau̱di̱ ngiira mbabazi̱!”
47 e, ouvindo que era Jesus, o Nazareno, pôs-se a clamar: Jesus, Filho de Davi, tem compaixão de mim!
48 Kitebe kya bantu banyakubba nibali na Yesu̱, baamu̱coomeeri̱ baamuweera yeeti̱keere, bei̱tu̱ yo yaalu̱ki̱ri̱ ki̱mwei̱ naakobanga, “Mwizukulu wa Dau̱di̱ ngiira mbabazi̱!”
48 E muitos o repreendiam, para que se calasse; mas ele cada vez gritava mais: Filho de Davi, tem misericórdia de mim!
49 Yesu̱ yeemeera yaaweera bantu, “Mu̱mwete ei̱ze,” Bantu beeta yogwo mwi̱jalu̱ wa mei̱so nibakoba, “Huumura, byoka oi̱ze! Yesu̱ akukweta.”
49 Parou Jesus e disse: Chamai-o. Chamaram, então, o cego, dizendo-lhe: Tem bom ânimo; levanta-te, ele te chama.
50 Batumaayo yaabyoki̱ri̱ b̯wangu, yaakasuka ku̱di̱ kilwalu kyamwe kiyaali yeegu̱mi̱ri̱ho, yei̱za hali Yesu̱.
50 Lançando de si a capa, levantou-se de um salto e foi ter com Jesus.
51 Mwomwo Yesu̱ yaamu̱b̯u̱u̱lya, “Okwendya nkukolere kyani?”
51 Perguntou-lhe Jesus: Que queres que eu te faça? Respondeu o cego: Mestre, que eu torne a ver.
52 Kasi mwomwo Yesu̱ yaamuweera, “Weegyendera, kwikiriza kwamu ku̱ku̱honeerye.” Nahaahwo b̯ulohob̯uloho yaahoni̱ri̱ mei̱so, yaatandika kuhondera Yesu̱ mu gu̱gwo muhanda.
52 Então, Jesus lhe disse: Vai, a tua fé te salvou. E imediatamente tornou a ver e seguia a Jesus estrada fora.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.