Lucas 19

Ndagaanu Gihyaka (RUB) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Kandi hei̱nyu̱ma gya Yesu̱ kwingira mu rub̯uga lwa Yeri̱ko, yaarabi̱ri̱mwo-b̯u̱rabi̱.
1 Jesus entrou em Jericó e estava atravessando a cidade.
2 Mu rub̯uga lu̱lwo haalingimwo mudulu munyakwetwanga Zakayo, mu̱handu̱ wa bahooza kandi naali mu̱gu̱u̱da.
2 Morava ali um homem rico, chamado Zaqueu, que era chefe dos cobradores de impostos.
3 Zakayo yendeerye kuwonaho Yesu̱ nka kwakwisana, bei̱tu̱ kubba nti yaali mudulu mwi̱hi̱, na hab̯wa bantu banene banyakubba nibakuhondera Yesu̱, Zakayo yaali atakusobora kuwonaho Yesu̱.
3 Ele estava tentando ver quem era Jesus, mas não podia, por causa da multidão, pois Zaqueu era muito baixo.
4 Mwomwo, yei̱ru̱ka mu mei̱so ga lugologombo lwa bantu, yaani̱i̱na musaali mu̱si̱kamooli̱ kuwonaho Yesu̱, kubba Yesu̱ yaali naakuleetwa muhanda gwogwo.
4 Então correu adiante da multidão e subiu numa figueira brava para ver Jesus, que devia passar por ali.
5 Yesu̱ b̯u̱yaadoori̱ hahwo ha Zakayo yaalingi yaalingiira kwakyendi̱ wa musaali yaamweta, “Zakayo, ni̱i̱nu̱ka b̯wangu. Deeru ndi mu̱genyi̱ waamu.”
5 Quando Jesus chegou àquele lugar, olhou para cima e disse a Zaqueu:
6 Zakayo yaani̱i̱nu̱ki̱ri̱ b̯wangu, kandi yaamutangiira asemereerwe hoi̱.
6 Zaqueu desceu depressa e o recebeu na sua casa, com muita alegria.
7 Bei̱tu̱, bantu b̯u̱baaweeni̱ yatyo, baatandika kweŋu̱ru̱ŋu̱u̱tya, “Mudulu yogwo, kaagyendi̱ri̱ nka mu̱genyi̱, mu nnyu̱mba gya muntu mubiibi!”
7 Todos os que viram isso começaram a resmungar: — Este homem foi se hospedar na casa de um pecador!
8 Kyonkei hei̱nyu̱ma, Zakayo yaabyoki̱ri̱ yeemeera kandi yaaweera Yesu̱, “Mukama wange! Weegwa, ki̱mwei̱ kya kabiri kyeitungu lyange nkwi̱za kukiha baseege, kandi haakabbaho muntu wondi gi̱nyaagobeerye kintu kyensei̱, nkwi̱za ku̱mu̱li̱hi̱ra mirundi minei.”
8 Zaqueu se levantou e disse ao Senhor: — Escute, Senhor, eu vou dar a metade dos meus bens aos pobres. E, se roubei alguém, vou devolver quatro vezes mais.
9 Yesu̱ yaamwi̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Kiro kiki kujunwa kwi̱zi̱ri̱ mu gigi nnyu̱mba, kubba yogo mudulu de alina kwikiriza nkʼI̱bbu̱rahi̱mu̱ ku̱yei̱ki̱ri̱i̱ze Ruhanga.
9 Então Jesus disse:
10 Kubba Mwana wa Muntu yei̱zi̱ri̱ ku̱toolya na kujuna banyaku̱syera.”
10 Porque o
11 Bantu b̯ubaali ni̱bacakeetegeerya bi̱byo bigambu, Yesu̱ yaabaweera lugeera. Hab̯wakubba, Yesu̱ yaali heehi̱ na Yeru̱salemu̱, bantu baateekeri̱i̱ze nti, b̯ukama b̯wa Ruhanga b̯wali nib̯ukugyenda kwi̱za ha b̯wi̱re b̯wob̯wo.
11 Jesus contou uma parábola para os que ouviram o que ele tinha dito. Agora ele estava perto de Jerusalém, e por isso eles estavam pensando que o Reino de Deus ia aparecer logo.
12 Mwomwo yaabaweera, “Kadei, haalingiho mudulu omwei̱ wa ki̱ti̱i̱ni̱sa munyakugyenda mu nsi gya hadei, kudya b̯ukama b̯wa nsi gyamwe, hei̱nyu̱ma gya kub̯udya, yeemuke.
12 Então Jesus disse:
13 B̯uyaali atakaragi̱ri̱, yeeti̱ri̱ baheereza baamwe i̱ku̱mi̱, yaaha b̯uli omwei̱ mina gi̱mwei̱ gya sente kandi yaabaweera, ‘Mu̱su̱u̱b̯u̱ri̱sye sente zi̱zo ku̱doosya b̯u̱ndi̱kei̱ra.’
13 Antes de viajar, chamou dez dos seus empregados, deu a cada um uma moeda de ouro e disse: “Vejam o que vocês conseguem ganhar com este dinheiro, até a minha volta.”
14 Bei̱tu̱ banyansi baamu̱swi̱ri̱, baatuma bakwenda kumuhondera, bamanyi̱sye mukama mu̱handu̱ wa masaza gensei̱ yati, ‘Twe ti̱tu̱kwendya yogwo mudulu kutulema.’
14 — Acontece que o povo do seu país o odiava e por isso mandou atrás dele uma comissão para dizer que não queriam que aquele homem fosse feito rei deles.
15 “Mudulu yogwo b̯u̱yei̱ri̱ri̱ amaari̱ kudya b̯ukama, yaatu̱mi̱sya beete baheereza baamwe bayaali aheeri̱ sente, aleke yeege b̯unene b̯wa magoba gabaali bakoori̱.
15 — O homem foi feito rei e voltou para casa. Aí mandou chamar os empregados a quem tinha dado o dinheiro, para saber quanto haviam conseguido ganhar.
16 Muheereza waakubanza yei̱zi̱ri̱ yaakoba, ‘Mukama wange, mina gi̱wampeeri̱, gyagobi̱ri̱ mina zindi i̱ku̱mi̱.’
16 O primeiro chegou e disse: “Patrão, com aquela moeda de ouro que o senhor me deu, eu ganhei dez.”
17 Mukama waamwe yaamwi̱ri̱ri̱mwo naakoba, ‘Weebale maani, oli muheereza murungi! Ku̱si̱gi̱ki̱ra nka kwoi̱ceeri̱ wa mananu mu bintu bi̱dooli̱ hoi̱, nkwi̱za kukuha b̯u̱sobozi̱ kulinda mbuga i̱ku̱mi̱.’
17 — “Muito bem!” — respondeu ele. — “Você é um bom empregado! E, porque foi fiel em coisas pequenas, você vai ser o governador de dez cidades.”
18 Muheereza waakabiri yei̱zi̱ri̱ yaakoba, ‘Mukama wange, mina gi̱wampeeri̱, gyagobi̱ri̱ mina zindi itaanu.’
18 — O segundo empregado veio e disse: “Patrão, com aquela moeda de ouro que o senhor me deu, eu ganhei cinco.”
19 Mukama waamwe yaamwi̱ri̱ri̱mwo naakoba, ‘We, oli waakulinda mbuga itaanu.’
19 — “Você vai ser o governador de cinco cidades!” — disse o patrão.
20 Muheereza wondi de yei̱za yaakoba, ‘Mukama wange, mina gyamu gyo ngigi; nyaagi̱bi̱i̱ki̱ri̱ mu kiheru kya lu̱goye.
20 — O outro empregado chegou e disse: “Patrão, aqui está a sua moeda. Eu a embrulhei num lenço e a escondi.
21 Nyaaku̱ti̱i̱ni̱ri̱, hab̯wakubba oicala mudulu mutatiro. Odya byotakolereeri̱, nookesa byotasi̱gi̱ri̱.’
21 Tive medo do senhor, porque sei que é um homem duro, que tira dos outros o que não é seu e colhe o que não plantou.”
22 Mukama waamwe yaamwi̱ri̱ri̱mwo naakoba, ‘Nkwi̱za kukusalira musangu ku̱si̱gi̱ki̱ra ha bigambu byamu, we muheereza mubiibi! Waakyegi̱ri̱ ncala mudulu mutatiro, ndya bi̱ntakolereeri̱; nkesa bi̱ntasi̱gi̱ri̱,
22 — Ele respondeu: “Você é um mau empregado! Vou usar as suas próprias palavras para julgá-lo. Você sabia que sou um homem duro, que tiro dos outros o que não é meu e colho o que não plantei.
23 kale nu, hab̯waki gi̱gyo mina gyange otaagi̱heeri̱ basu̱u̱b̯u̱ri̱ bakagi̱su̱u̱b̯u̱ri̱sya? Nyaaku̱bbeeri̱ nzi̱ri̱ri̱ ngi̱tu̱ngi̱ri̱ nigili na magoba.’
23 Então por que você não pôs o meu dinheiro no banco? Assim, quando eu voltasse da viagem, receberia o dinheiro com juros.”
24 “Mwomwo yaaweera bab̯wo bantu banyakubba beemereeri̱ hahwo, ‘Mu̱mu̱tooleho gi̱gyo mina, mugihe yogwo ali nei̱ku̱mi̱.’ ”
24 — E disse para os que estavam ali: “Tirem dele a moeda e deem ao que tem dez.”
25 Bei̱tu̱ bo baamwi̱ri̱ri̱mwo nibakoba, “Mukama weetu̱, muheereza yogwo, kaalinaho mina i̱ku̱mi̱!”
25 Eles responderam:
26 Yaabei̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Nkubaweera, yogwo yensei̱ alinaho, alyongerwaho; bei̱tu̱ kandi yogwo atalinaho kintu kyensei̱, na bi̱byo byali nabyo, balibimutoolaho.
26 — E o patrão disse:
27 Hati̱, bab̯wo bantu banyakubba batakwendya ndye b̯ukama, mu̱baleete haha mu̱bei̱ti̱re mu mei̱so gange.”
27 E agora tragam aqui os meus inimigos, que não queriam que eu fosse o rei deles, e os matem na minha frente.”
28 Hei̱nyu̱ma gya Yesu̱ kubaza bi̱byo bigambu, yaagyendi̱ri̱ matemba ga Yeru̱salemu̱.
28 Depois de dizer isso, Jesus foi adiante deles para Jerusalém.
29 B̯u̱yeesegeerye heehi̱ na Bbesi̱faagi̱ na Bbesani̱ya ha rubamba lubeeta Lusahu lwa Mi̱zayi̱tu̱u̱ni̱, yaatu̱mi̱ri̱ babiri ha beegeseb̯wa baamwe, naabaweera,
29 Quando iam chegando aos povoados de Betfagé e Betânia, que ficam perto do monte das Oliveiras, enviou dois discípulos na frente,
30 “Mu̱gyende mu kyaru kibali mu mei̱so. B̯umwakadwayo mu̱kwi̱za kwagya mwana gwa ndogoyi̱ gu̱takani̱i̱nwangaho muntu, niguli gubbohe. Mugwahule, mugundeetere.
30 com a seguinte ordem:
31 B̯uhaakabbaho muntu yensei̱ aku̱bab̯u̱u̱lya, ‘Hab̯waki mukugwahula,’ mumuweere nti, ‘Mukama weetu̱ akugwetaaga.’ ”
31 Se alguém perguntar por que vocês estão fazendo isso, digam que o Mestre precisa dele.
32 Beegeseb̯wa bab̯wo baagyendi̱ri̱ baagya bintu byensei̱ nibili nka Yesu̱ ku̱yaabaweereeri̱.
32 Eles foram e acharam tudo como Jesus tinha dito.
33 B̯ubaali nibakugyahula, bakamaagyo baabab̯u̱u̱lya, “Hab̯waki mukwab̯ula gu̱gwo mwana gwa ndogoyi̱?”Mwana gwa ndogoyi̱ nibaguleeta hali Yesu̱|alt="A colt is brought to Jesus" src="WA03894b.tif" size="col" loc="Lu̱u̱ka 19: 32-34" copy="Illustration by Wade Graham" ref="Lu̱u̱ka 19:33"
33 Quando estavam desamarrando o jumentinho, os donos perguntaram: — Por que é que vocês estão desamarrando o animal?
34 Beegeseb̯wa baabei̱ri̱ri̱mwo yati, “Mukama weetu̱ aku̱gyendya.”
34 Eles responderam: — O Mestre precisa dele.
35 Beegeseb̯wa bab̯wo b̯u̱baagu̱leeteeri̱ Yesu̱, baagwalaho ngoye zaab̯u ha mugongo, Yesu̱ baamuta eicaare hali gwo.
35 Então eles levaram o jumentinho para Jesus, puseram as suas capas sobre o animal e ajudaram Jesus a montar.
36 B̯uyaali naakugyenda, bantu baali̱ri̱ byakulwala byab̯u mu muhanda.
36 Conforme ele ia passando, o povo estendia as suas capas no caminho.
37 B̯u̱yeesegeerye heehi̱ na Yeru̱salemu̱, nahaahwo cali muhanda gwasi̱ri̱mu̱ki̱rengi̱ Lusahu lwa Mi̱zayi̱tu̱u̱ni̱, lugologombo lwensei̱ lwa beegeseb̯wa baamwe gwatandika ku̱si̱i̱ma na kuhaariiza Ruhanga neiraka lya maani hab̯wa bintu bya mahanu bibaali baweeni̱ nibakobanga,
37 Quando Jesus chegou perto de Jerusalém, na descida do monte das Oliveiras, uma grande multidão de seguidores ia com ele. E eles, cheios de alegria, começaram a louvar a Deus em voz alta por tudo o que tinham visto.
38 “Ali wa mu̱gi̱sa yogwo mukama akwi̱za mwibara lya Mukama!”
38 Eles diziam: — Que Deus abençoe o Rei que vem em nome do Senhor! Paz no céu e
39 Mwomwo Bafalisaayo bandi banyakubba mu kitebe kya bantu, baaweera Yesu̱, “Mwegesa, weera beegeseb̯wa baamu, beeti̱keere!”
39 Aí alguns fariseus que estavam no meio da multidão disseram a Jesus: — Mestre, mande que os seus seguidores calem a boca!
40 Yesu̱ yaabei̱ri̱ri̱mwo yati, “Nkubaweera, kakubba baba bantu beeti̱keera, mahi̱ga gei̱za kwamiira.”
40 Jesus respondeu:
41 Yesu̱ b̯u̱yeesegasegeerye heehi̱ na Yeru̱salemu̱, yaaweeni̱ rub̯uga na b̯ujune b̯unene hoi̱, yaalira,
41 Quando Jesus chegou perto de Jerusalém e viu a cidade, chorou com pena dela
42 naakobanga, “Mwakabbenge mwegi̱ri̱ kintu kyakaleetaho b̯u̱si̱nge! Bei̱tu̱ hataati̱, Ruhanga aki̱babi̱si̱ri̱ho!
42 e disse:
43 Kasu̱mi̱ kalidwa banyanzigwa beenyu̱ b̯ubalibagota, ni̱babeelogoleerya kandi ni̱babaru̱mba kuruga mbaju zensei̱.
43 Pois chegarão os dias em que os inimigos vão cercá-la com rampas de ataque, e vão rodeá-la, e apertá-la de todos os lados.
44 Balibakuutira mali̱ na bantu ba mu lugo lwenyu̱. Ti̱bali̱ti̱ga i̱hi̱ga li̱i̱cali̱i̱ri̱ ha li̱i̱ra hab̯wakubba mutakateho myozo myenyu̱ kwega kasu̱mi̱ ka Ruhanga b̯wali̱i̱za kubajuna!”
44 Eles destruirão completamente você e todos os seus moradores. Não ficará uma pedra em cima da outra, porque você não reconheceu o tempo em que Deus veio para salvá-la.
45 Kasi mwomwo, Yesu̱ yeingira mu zi̱gati̱ gya Yeekaru, yaatandika kubingamwo bantu banyakubba nibakutunda bintuYesu̱ yei̱ngi̱ri̱ mu zi̱gati̱ gya Yeekaru, yaatandika kubingamwo bantu banyakubba nibakutundiramwo bintu|alt="Jesus entered the templea area and drove out the merchants" src="WA03896b.tif" size="col" loc="Lu̱u̱ka 19:45-46" copy="Illustration by Wade Graham" ref="Lu̱u̱ka 19:45"
45 Jesus entrou no pátio do Templo e começou a expulsar dali os vendedores.
46 yaabaweera, “Kyahandi̱i̱ki̱i̱rwe nti, ‘Nnyu̱mba gyange gyetwanga nnyu̱mba gyakusabiramwo,’ bei̱tu̱ nywe mu̱gi̱foori̱ kiikaru kya banyagi̱?”
46 Ele lhes disse:
47 Hei̱nyu̱ma, Yesu̱ yei̱ceeri̱ ni̱yeegesyanga, b̯uli kiro b̯uli kiro, mu lwicaaru lwa Yeekaru. Bei̱tu̱ bahandu̱ ba balaami̱, beegesa ba biragiro na balemi̱ ba bantu bendyengi̱ ku̱mwi̱ta,
47 Jesus ensinava no pátio do Templo todos os dias. Os chefes dos sacerdotes, os mestres da Lei e os líderes do povo queriam matá-lo.
48 kyonkei, baali batali na mu̱li̱ngo gwa ku̱mwi̱ta, kubba bantu bensei̱ bei̱ceeri̱ ni̱bendya hoi̱ kwegwa bigambu bya Yesu̱.
48 Mas não achavam jeito de fazer isso, pois todos o escutavam com muita atenção.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.