João 13

Ndagaanu Gihyaka (RUB) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 B̯uhaali hasi̱geeri̱yo kiro ki̱mwei̱ kudwa ha B̯u̱genyi̱ b̯wa Kurab̯waho, Yesu̱ yaali yeegi̱ri̱ kasu̱mi̱ kaamwe ka kuruga mu nsi na ka ku̱ku̱bayo hali Bbaawe nka kukaalingi kadoori̱. Hab̯wa ngonzi ziyaalingi nazo hali beegeseb̯wa baamwe, yaadoori̱ ha ku̱boolokya nka ku̱yaabendyengi̱ kwo.
1 Faltava somente um dia para a Festa da Páscoa . Jesus sabia que tinha chegado a hora de deixar este mundo e ir para o Pai. Ele sempre havia amado os seus que estavam neste mundo e os amou até o fim.
2 B̯ubaalingi batakatandi̱ki̱ri̱ kudya kiihuru kya joojolo, Sitaani yaali amaari̱ kuta mu mutima gwa Yu̱da I̱sakalyota, mu̱tabani̱ wa mudulu gi̱beetengi̱ Si̱mooni̱, kiteekerezu kya kudiirisana Yesu̱.
2 Jesus e os seus discípulos estavam jantando. O Diabo já havia posto na cabeça de Judas, filho de Simão Iscariotes, a ideia de trair Jesus.
3 Kubba Yesu̱ yaali akyegi̱ri̱ nti, Bbaawe yaali amu̱heeri̱ b̯u̱sobozi̱ hali bintu byensei̱ kandi nti yaaru̱gi̱ri̱ hali Ruhanga, yaali naakukubayo hali Ruhanga;
3 Jesus sabia que o Pai lhe tinha dado todo o poder. E sabia também que tinha vindo de Deus e ia para Deus.
4 yaabyoki̱ri̱, yaaruga ha kiihuru, yaakusula kyakulwala kyamwe kya hanzei kinyakubba hakyendi̱ wa ki̱kyo kya munda, yeebboha kiheru kyalu̱goye lundi mu nda.
4 Então se levantou, tirou a sua capa , pegou uma toalha e amarrou na cintura.
5 Mwomwo yaata meezi̱ mu bbeeseni̱, yaatandika ku̱naabya beegeseb̯wa baamwe magulu, nabasusuranga na kiheru kya lu̱goye luyaali yeebbohi̱ri̱ mu nda.
5 Em seguida pôs água numa bacia e começou a lavar os pés dos discípulos e a enxugá-los com a toalha.
6 B̯u̱yaadoori̱ ha ku̱naabya magulu ga Si̱mooni̱ Peeteru, Peeteru yaamu̱b̯u̱u̱lya, “Mukama wange, okugyenda ku̱nnaabya magulu?”
6 Quando chegou perto de Simão Pedro, este lhe perguntou: — Vai lavar os meus pés, Senhor?
7 Mwomwo Yesu̱ yaamwi̱ramwo naakoba, “Toli na kintu ki̱weegi̱ri̱ hali kintu kinkukora hataati̱, bei̱tu̱ okwi̱za kukyetegereza hei̱nyu̱ma.”
7 Jesus respondeu:
8 Peeteru yei̱ri̱ri̱mwo naamuweera, “Tolinnaabya magulu.”
8 — O senhor nunca lavará os meus pés! — disse Pedro.
9 Mwomwo Si̱mooni̱ Peeteru yaamuweera, “Mukama wange, otannaabya magulu gasa; bei̱tu̱ de, nnaabya ngalu na mu̱twe!”
9 — Então, Senhor, não lave somente os meus pés; lave também as minhas mãos e a minha cabeça! — pediu Simão Pedro.
10 Mwomwo Yesu̱ yaamuweera, “Muntu b̯wanaaba akasyana, tiyeetaaga kunaaba murundi gundi, gana rundi naakunaaba magulu gasa. Kandi nywe beegeseb̯wa bange muli nka bantu banaabi̱ri̱ baasyana, nab̯ukyakabba nti nywensei̱ timuli basyanu̱.”
10 Aí Jesus disse:
11 Hab̯wakubba Yesu̱ yaalingi yeegi̱ri̱ muntu akugyenda kumudiirisana, kyokyo kinyakumuha kubaza naakoba, “Nywensei̱ timuli basyanu̱.”
11 Jesus sabia quem era o traidor. Foi por isso que disse: “Todos menos um.”
12 B̯u̱yaamaari̱ kubanaabya magulu, yaalwala kyakulwala kyamwe kya hakyendi̱ kiyaali aku̱swi̱ri̱, yei̱ra yeicaara mu kiikaru kyamwe yaabab̯u̱u̱lya, “Mwetegeri̱i̱ze ki̱kyo kikorwa ki̱nkoori̱?
12 Depois de lavar os pés dos seus discípulos, Jesus vestiu de novo a capa, sentou-se outra vez à mesa e perguntou:
13 Nywe b̯umubba nimukunzeta munzeta nimukoba, ‘Mwegesa’ kandi nimukoba, ‘Mukama weetu̱,’ kandi de mu̱doosya mbe kukoba yatyo, kubba ndi mwegesa kandi Mukama weenyu̱.
13 Vocês me chamam de “Mestre” e de “Senhor” e têm razão, pois eu sou mesmo.
14 Kale nu gya, Mukama weenyu̱ kandi Mwegesa weenyu̱, nyaakabba mbanaabi̱i̱rye magulu, nanywe muli na kunaabyangana magulu.
14 Se eu, o Senhor e o Mestre, lavei os pés de vocês, então vocês devem lavar os pés uns dos outros.
15 Mbaheeri̱ ki̱kyo nikili kyakuwoneraho, nanywe mukolenge yatyo nka ku̱mbakoori̱.
15 Pois eu dei o exemplo para que vocês façam o que eu fiz.
16 Mu mananu nkubaweera nti, muheereza takakiranga mukama waamwe; kandi mukwenda takakiranga munyakumutuma.
16 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: o empregado não é mais importante do que o patrão, e o mensageiro não é mais importante do que aquele que o enviou.
17 Hataati̱ mananu ga bigambu byange mu̱geegi̱ri̱, kakubba mukora bigambu bi̱mbawereeri̱, Ruhanga akubaha mu̱gi̱sa.
17 Já que vocês conhecem esta verdade, serão felizes se a praticarem.
18 “Mbazi̱ri̱ yatyo ntaku̱manyi̱sya nywe nywensei̱; hab̯wakubba bab̯wo bankomi̱ri̱mwo mbeegi̱ri̱. Bei̱tu̱ kiki kyabbeeri̱ho ku̱doosereerya Kinyakuhandiikwa kikukoba, ‘Munywani wange yogwo adyanga hamwei̱ nagya, yoodede anfookeeri̱ munyanzigwa.’
18 — Não estou falando de vocês todos; eu conheço aqueles que escolhi. Pois tem de se cumprir o que as
19 “Ndi mukubaweera kiki hataati̱ ki̱takabbeeri̱ho, aleke b̯ukilibbaho mwikirize nti, ndi gyagya Mutongoole wa Ruhanga.
19 Digo isso a vocês agora, antes que aconteça, para que, quando acontecer, vocês creiam que “
20 Mu mananu nkubaweera nti, yogwo yensei̱ atangiira yogwo gi̱ntu̱mi̱ri̱, abba antangi̱ri̱i̱ri̱; kandi yogwo yensei̱ antangiira, abba atangi̱ri̱i̱ri̱ na yogwo munyakuntuma.”
20 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem receber aquele que eu enviar estará também me recebendo; e quem me recebe recebe aquele que me enviou.
21 Yesu̱ b̯u̱yaamaari̱ kubaza bi̱byo bigambu, yeezegwi̱ri̱ naali na b̯ujune, mwomwo yaabaza naakoba, “Mu mananu nkubaweera, omwei̱ muli nywe akwi̱za kundiirisana.”
21 Depois de dizer isso, Jesus ficou muito aflito e declarou abertamente aos discípulos:
22 B̯u̱yaakabazi̱ri̱ bi̱byo bigambu beegeseb̯wa baamwe baali̱ngi̱i̱rangeeni̱ bankei na bankei batali na kibakwetegereza ha muntu gi̱yaamanyi̱syengi̱.
22 Então eles olharam uns para os outros, sem saber de quem ele estava falando.
23 Omwei̱ hali beegeseb̯wa baamwe, yogwo gi̱yendyengi̱ hoi̱ yaali ei̱cali̱i̱ri̱ heehi̱ nayo Yesu̱.
23 Ao lado de Jesus estava sentado um deles, a quem Jesus amava.
24 Mwomwo Si̱mooni̱ Peeteru yaabyokya mukono gwamwe yaakora kawoneru kwolokya yogwo mwegeseb̯wa naakukoba, “B̯u̱u̱lya Yesu̱ naani yogwo gyakubazaho.”
24 Simão Pedro fez um sinal para ele e disse: — Pergunte de quem o Mestre está falando.
25 Mwegeseb̯wa yogwo yeesu̱mi̱ri̱ hali Yesu̱ yaamu̱b̯u̱u̱lya, “Mukama wange, naani yogwo gyokubazaho?”
25 Então aquele discípulo chegou mais perto de Jesus e perguntou: — Senhor, quem é ele?
26 Mwomwo Yesu̱ yaamuweera, “Muntu gi̱nyaakaha itongi linkubba nkoleerye akubba yooyo yogwo.” Kasi mwomwo yaakolya itongi, yaaliha Yu̱da, mu̱tabani̱ wa Si̱mooni̱ wʼI̱sakalyota.
26 — É aquele a quem vou dar um pedaço de pão passado no molho! — respondeu Jesus. Em seguida pegou um pedaço de pão, passou no molho e deu a Judas, filho de Simão Iscariotes.
27 Yu̱da b̯u̱yaakamaari̱ kudya li̱lyo itongi, Sitaani yaamwi̱ngi̱ra mu mutima.
27 E assim que Judas recebeu o pão, Satanás entrou nele. Então Jesus disse a Judas:
28 Mu bab̯wo bantu banyakubba bei̱cali̱i̱ri̱ ha kiihuru, tihaloho muntu yensei̱ munyakukenga hab̯waki yaabi̱mu̱wereeri̱.
28 Nenhum dos que estavam à mesa entendeu por que Jesus disse isso.
29 Bei̱tu̱, hab̯wakubba bamwei̱ muli bo baalingi beegi̱ri̱ Yu̱da nka mu̱kwati̱ wa nsahu gya sente, baateekeri̱i̱ze nti Yesu̱ yaali naakumutuma kugula bintu byakwetaaga hab̯wa b̯u̱b̯wo B̯u̱genyi̱ b̯wa Kurab̯waho; rundi yaali naakumutuma kuhaho baseege bintu bindi.
29 Como era Judas que tomava conta da bolsa do dinheiro, alguns pensaram que Jesus tinha mandado que ele comprasse alguma coisa para a festa ou desse alguma ajuda aos pobres.
30 Yu̱da b̯uyaali naacakamala kudya li̱lyo itongi yaahuluka hanzei yaagyenda. Kandi b̯u̱b̯wo b̯wali b̯wi̱re b̯wei̱jolo.
30 Judas recebeu o pão e saiu logo. E era noite.
31 Yu̱da b̯u̱yaagyendi̱ri̱, Yesu̱ yaakoba, “B̯ub̯u b̯wob̯wo b̯wi̱re b̯wa Ruhanga kwolokya bantu, gya Mwana wa Muntu nka kundi na ki̱ti̱i̱ni̱sa, kandi nagya nkwi̱za kwolokya bantu Ruhanga nka kwali na ki̱ti̱i̱ni̱sa.
31 Quando Judas saiu, Jesus disse:
32 Ruhanga yaakatunga ki̱ti̱i̱ni̱sa hab̯wa yogwo Mwana, Ruhanga akwi̱za kumuha ki̱ti̱i̱ni̱sa ki̱kyo ki̱yaamu̱heeri̱, kandi b̯u̱su̱mi̱ b̯utali b̯wa hadei Ruhanga akwi̱za kumuha ki̱ti̱i̱ni̱sa.”
32 E, se por meio dele a natureza gloriosa de Deus for revelada, então Deus revelará em si mesmo a natureza divina do Filho do Homem. E Deus fará isso agora mesmo.
33 “Nywe baana bange, hab̯wa b̯wi̱re b̯u̱dooli̱ b̯ub̯u nkwi̱za kubba nincaali nanywe. Mu̱kwi̱za ku̱ntoolya; bei̱tu̱ ti̱mu̱kwi̱za kumbonaho. Nka ku̱nyaakaweereeri̱ Bayudaaya, nanywe kwokwo nkubaweera: Hankugyenda, timulisobora ku̱gyendayo.
33 Meus filhos, não vou ficar com vocês por muito tempo. Vocês vão me procurar, mas eu digo agora o que já disse aos líderes judeus: vocês não podem ir para onde eu vou.
34 “Hataati̱ nkubaha kiragiro kihyaka: Mwendyengenenge; nka gya ku̱nyaabendeerye, nahab̯waki̱kyo mwendyengenenge.
34 Eu lhes dou este novo mandamento: amem uns aos outros. Assim como eu os amei, amem também uns aos outros.
35 B̯umulikabba na ngonzi hakati̱ gyenyu̱ mulibba ni̱mu̱kwolokya bantu bensei̱ nka kumuli beegeseb̯wa bange.”
35 Se tiverem amor uns pelos outros, todos saberão que vocês são meus discípulos.
36 Mwomwo Si̱mooni̱ Peeteru yaamu̱b̯u̱ulya, “Mukama wange, okugyenda hanya?”
36 Simão Pedro perguntou a Jesus: — Senhor, para onde é que o senhor vai? Jesus respondeu:
37 Peeteru yaamu̱b̯u̱u̱li̱i̱rye murundi gundi naakoba, “Mukama wange, hab̯waki ntakuhondera hataati̱? Gya nyeetegeki̱ri̱ ku̱kwa hab̯wamu.”
37 Pedro tornou a perguntar: — Senhor, por que eu não posso segui-lo agora? Eu estou pronto para morrer pelo senhor!
38 Mwomwo Yesu̱ yaamwi̱ramwo, “Okobi̱ri̱ weetegeki̱ri̱, weetegeki̱ri̱ teetei̱ ku̱kwa hab̯wange? Mu mananu nkukuweera nti, nkoko gi̱takakookoomi̱ri̱ okwi̱za kubba onyeegeeni̱ mirundi misatu.”
38 — Está mesmo? — perguntou Jesus. — Pois eu afirmo a você que isto é verdade: antes que o galo cante, você dirá três vezes que não me conhece.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.