João 12

Ndagaanu Gihyaka (RUB) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 B̯uhaali hasi̱geeri̱yo biro mukaaga kudwa ha kutandika b̯u̱genyi̱ b̯wa Bayudaaya b̯wa Kurab̯waho, Yesu̱ yei̱zi̱ri̱ yaadwa mu rub̯uga lwa Bbesani̱ya, cali Laazaaru gi̱yaahi̱mboori̱ yei̱calengi̱.
1 Seis dias antes da Páscoa , Jesus foi ao povoado de Betânia, onde morava Lázaro, a quem ele tinha ressuscitado.
2 Hahwo Bbesani̱ya baatangi̱ri̱i̱ri̱ Yesu̱ na ki̱ti̱i̱ni̱sa baamu̱segeerya kiihuru kya joojolo ki̱baamu̱teekani̱ri̱i̱ze. Mali̱ta yooyo yaaki̱mu̱segereerye, kandi Laazaaru, munyakubba waab̯u Mali̱ta, yaalingi omwei̱ hali bab̯wo bantu banyakwicaara kudya hamwei̱ na Yesu̱.
2 Prepararam ali um jantar para Jesus. Marta ajudava a servir, e Lázaro era um dos que estavam à mesa com ele.
3 Mwomwo Mali̱ya nyakaab̯u Laazaaru, yaaleeta kacupa ka maku̱ta gaku̱wu̱nya kurungi ga b̯unene b̯wikwijanjana ki̱mwei̱ kya kabiri kya li̱ta, yaagasi̱i̱ga ha magulu ga Yesu̱, kandi yaamu̱su̱su̱ra gagwo magulu na ntumbu zaamwe. Kawu̱nyo ka gagwo maku̱ta kaabbohi̱ri̱ gi̱gyo nnyu̱mba gyensei̱.
3 Então Maria pegou um frasco cheio de um perfume muito caro, feito de nardo puro. Ela derramou o perfume nos pés de Jesus e os enxugou com os seus cabelos; e toda a casa ficou perfumada.
4 Kasi mwomwo omwei̱ hali beegeseb̯wa ba Yesu̱, gi̱beetengi̱ Yu̱da I̱sakalyota yogwo munyakubba naakugyenda kudiirisana Yesu̱, yaab̯u̱u̱lya naakoba,
4 Mas Judas Iscariotes, o discípulo que ia trair Jesus, disse:
5 “Hab̯waki gagwo maku̱ta +gataatu̱ndi̱i̱rwe, sente zikurugamwo nibakaziha baseege.” Muhendu gwa gagwo maku̱ta gwei̱janjanengi̱ sente za mpeera gya muntu akolera mwaka gu̱mwei̱.
5 — Este perfume vale mais de trezentas moedas de prata . Por que não foi vendido, e o dinheiro, dado aos pobres?
6 Kinyakumuha kubaza yatyo kitakabbe nti Yu̱da yaafengi̱ho baseege, bei̱tu̱ yo yaali mwi̱bi̱ yooyo, hab̯wakubba yooyo yaali mu̱kwati̱ wa nsahu gya sente. B̯undi na b̯undi yaatoolengi̱ sente mu gi̱gyo nsahu naazi̱koresya.
6 Judas disse isso, não porque tivesse pena dos pobres, mas porque era ladrão. Ele tomava conta da bolsa de dinheiro e costumava tirar do que punham nela.
7 Mwomwo Yesu̱ yaamwi̱ramwo naakoba, “Mu̱mu̱leke! Yogwo mu̱kali̱ yaagu̱u̱ri̱ gagwo maku̱ta na kigyendeerwa kya kugabiika ku̱doosya ha kasu̱mi̱ kange ka ku̱kwa aleke agansi̱i̱ge batakanzi̱i̱ki̱ri̱.
7 Então Jesus respondeu:
8 Biro byensei̱ baseege mu̱kwi̱za kwicalanga nabo, bei̱tu̱ ti̱mu̱kwi̱za kwicala nagya biro byensei̱.”
8 Os pobres estarão sempre com vocês, mas eu não estarei sempre com vocês.
9 Bayudaaya banene hoi̱ b̯u̱beegwi̱ri̱ nti, Yesu̱ ali mu rub̯uga lwa Bbesani̱ya, bei̱za kumuwona. Bab̯wo bantu batakei̱ze kuwona Yesu̱ musa, bei̱tu̱ bei̱zi̱ri̱ na kuwona Laazaaru.
9 Muitas pessoas ficaram sabendo que Jesus estava em Betânia. Então foram até lá não só por causa dele, mas também para ver Lázaro, o homem que Jesus tinha ressuscitado.
10 Nahab̯waki̱kyo bahandu̱ ba balaami̱ baasaari̱ magezi̱ ga kwi̱ta Laazaaru.
10 Então os chefes dos sacerdotes resolveram matar Lázaro também;
11 Hab̯wa kuhimbooka kwa Laazaaru Bayudaaya banene baalingi nibakubarugaho nibakwikiririza mu Yesu̱.
11 pois, por causa dele, muitos judeus estavam abandonando os seus líderes e crendo em Jesus.
12 Kiro kinyakuhonderaho kitebe ki̱kyo kya bantu banene banyakubba bei̱zi̱ri̱ ha B̯u̱genyi̱ b̯wa Kurab̯waho kyegwi̱ri̱ makuru gaakukoba nti Yesu̱ yaali naakwi̱za Yeru̱salemu̱.
12 No dia seguinte, a grande multidão que tinha ido à Festa da Páscoa ouviu dizer que Jesus estava chegando a Jerusalém.
13 Bab̯wo bantu b̯u̱beegwi̱ri̱ gagwo makuru, baakweti̱ nsansa baagyenda kumutangiira nibakwalukanga,
13 Então eles pegaram ramos de palmeiras e saíram para se encontrar com ele, gritando: — Que Deus abençoe aquele que vem em nome do Senhor! Que Deus abençoe o Rei de Israel!
14 Mwomwo Yesu̱ yaagya mwana gwa ndogoyi̱, yaagwicaaraho nka ku̱kyahandi̱i̱ki̱i̱rwe yati,
14 Jesus procurou um jumentinho e o montou, como dizem as Escrituras Sagradas :
15 “Mu̱tati̱i̱na nywe bantu ba Sayu̱u̱ni̱.
15 “Povo de Jerusalém, não tenha medo! Veja! Aí vem o seu Rei, montado num jumentinho!”
16 Ha b̯wi̱re b̯u̱b̯wo bab̯wo beegeseb̯wa ba Yesu̱ batakabbe na kintu ki̱beetegerezengi̱ ha bi̱byo binyakubba nibikukorwa. Bei̱tu̱ Yesu̱ b̯u̱yaakatembi̱ri̱ mwiguru mwomwo beegeseb̯wa baamwe baadwa hakwetegereza bi̱byo Binyakuhandiikwa binyakubba nibikubaza ha kuhaariiza Yesu̱.
16 Naquela ocasião os discípulos não entenderam isso. Mas, depois de Jesus ter voltado para a presença gloriosa de Deus, eles lembraram que isso estava escrito a respeito dele e também que era isso o que tinha acontecido.
17 Ha b̯wi̱re b̯u̱b̯wo ki̱kyo kitebe kya bab̯wo bantu banyakubba nibaloho b̯u̱yeeti̱ri̱ Laazaaru kuruga mu kituuru akamuhimboola, kitebe ki̱kyo kyagyendi̱ri̱ mu mei̱so na kuweera bantu bigambu bikukwatagana na kuhimbooka kwa Laazaaru.
17 A multidão que estava com Jesus quando ele havia chamado Lázaro para fora do túmulo e o tinha ressuscitado espalhou a notícia do que tinha acontecido.
18 Bantu banene baagyendi̱ri̱ kutangiira Yesu̱ mu muhanda, hab̯wakubba baali beegwi̱ri̱ b̯uwoneru b̯wa Yesu̱ b̯uyaalingi akoori̱.
18 E o povo foi encontrar-se com Jesus, pois ficou sabendo que ele tinha feito esse milagre.
19 Mwomwo Bafalisaayo baawerangana bankei na bankei, “Mu̱wone nka kututali na kya kukora. Mu̱wone bantu bensei̱ nka kubali mu kumuhondera!”
19 Então os fariseus disseram uns aos outros: — Não estamos conseguindo nada! Vejam! Todos estão indo com ele!
20 Hab̯wi̱re b̯u̱b̯wo mu bab̯wo bantu banyakubba bagyendi̱ri̱ ku̱ramya mu Yeru̱salemu̱ ha b̯u̱b̯wo B̯u̱genyi̱ b̯wa Kurab̯waho, haalingimwo Bayonaani.
20 Entre o povo que tinha ido a Jerusalém para tomar parte na festa, estavam alguns não judeus.
21 Bab̯wo Bayonaani bei̱zi̱ri̱ hali mwegeseb̯wa wa Yesu̱ gi̱beetengi̱ Fi̱li̱po munyakuruganga mu rub̯uga lwa Bbeti̱sai̱da mu Galilaaya, baamuweera nibamusaba, “Mu̱handu̱, tu̱kwendyanga kubazaho na Yesu̱.”
21 Eles foram falar com Filipe, que era da cidade de Betsaida, na Galileia, e pediram: — Senhor, queremos ver Jesus.
22 Mwomwo Fi̱li̱po yaagyenda yaaweera Andereya; bo babiri baagyenda baaweera Yesu̱.
22 Filipe foi dizer isso a André, e os dois foram falar com Jesus.
23 Yesu̱ yaabei̱ri̱ri̱mwo naakoba, “Kasu̱mi̱ kange gya Mwana wa Muntu kali heehi̱ kudwa mpeeb̯we ki̱ti̱i̱ni̱sa.
23 Então ele respondeu:
24 Mu mananu nkubaweera nti, nsigo gya ki̱cooli̱ b̯ugitagwa mwitehe nigikeicalamwo tigisobora kumera; giicala nigili nsigo gi̱mwei̱. Bei̱tu̱ b̯ugiicala mwitehe nigikakwa, gibyala nsigo zindi nizikanya. Kwokwo yatyo ku̱kwa na kuhimbooka kwange kuliha bantu banene kisembu kya b̯womi b̯utamalikaho.
24 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: se um grão de trigo não for jogado na terra e não morrer, ele continuará a ser apenas um grão. Mas, se morrer, dará muito trigo.
25 Yogwo yensei̱ akora bya mutima gwamwe gu̱kwendya akwi̱za kufeerwa b̯womi b̯wamwe. Kandi yogwo yensei̱ atakora bya mutima gwamwe gu̱kwendya mumu mu nsi gigi akwi̱za kutunga b̯womi b̯utamalikaho.
25 Quem ama a sua vida não terá a vida verdadeira; mas quem não se apega à sua vida, neste mundo, ganhará para sempre a vida verdadeira.
26 Kandi de, yogwo yensei̱ akumpereza alina kumponderanga; hensei̱ hanyaakabbanga na muheereza wange hooho yaabbanga. Ruhanga Bbaabba aliha ki̱ti̱i̱ni̱sa yogwo yensei̱ alimpeereza.
26 Quem quiser me servir siga-me; e, onde eu estiver, ali também estará esse meu
27 “Nkwezegwa nindi na b̯ujune b̯unene ha mutima gwange; mbaze ki? ‘Bbaabba Ruhanga njuna ha saaha gyogi’? Bei̱tu̱, hab̯wa kuheeb̯wayo nka kihongwa kyokyo ki̱mpeeri̱ kudwa ha saaha gigi.
27 Jesus continuou:
28 Bbaabba, leka ibara lyamu lihaariizib̯we mu gya.”
28 Pai, revela a tua presença Então do céu veio uma voz, que dizia: — Eu já a revelei e a revelarei de novo.
29 Kitebe kya bab̯wo bantu banyakubba beemereeri̱ hahwo beegwi̱ri̱ li̱lyo iraka, baakoba nti kwali ku̱ti̱nda kwa kyalu. Bo bandi baakobi̱ri̱, “Malayika yooyo yaali abazi̱ri̱ na Yesu̱.”
29 A multidão que estava ali ouviu a voz e dizia que era um trovão. Outros afirmavam que um anjo tinha falado com Jesus.
30 Kasi mwomwo Yesu̱ yaabaweera, “Bi̱byo bigambu bi̱bazi̱i̱rwe, bi̱bazi̱i̱rwe hab̯wenyu̱, hatali hab̯wange.
30 Mas ele disse:
31 Kale nu, kasu̱mi̱ ka Ruhanga kusalira bantu ba mu nsi musangu kadoori̱. Hataati̱ maani ga Sitaani, yogwo mu̱lemi̱ wa gigi nsi, gakwi̱za ku̱si̱ngu̱rwa.
31 Chegou a hora de este mundo ser julgado, e aquele que manda nele será expulso.
32 B̯undikabambwa ha musalaba, b̯u̱b̯wo mwomwo ndisika nindeeta bantu bensei̱ ba mu nsi hali gya.”
32 E, quando eu for levantado da terra, atrairei todas as pessoas para mim.
33 Yesu̱ yaabazi̱ri̱ bi̱byo bigambu mwa kwolokya bantu nka kuyaali naakugyenda ku̱kwa.
33 Ele dizia isso para indicar de que maneira ia morrer.
34 Mwomwo bantu baamu̱b̯u̱u̱lya, “Binyakuhandiikwa bi̱twegesya nibikoba nti Ku̱ri̱si̱to aliicalaho biro byensei̱. Hati̱ kandi ki̱i̱zi̱ri̱ teetei̱ we kukoba nti, ‘Mwana wa Muntu akwi̱za kubambwa ha musalaba? Yogwo Mutongoole yooyo naani’?”
34 A multidão perguntou: — A nossa
35 Kasi mwomwo Yesu̱ yaabaweera, “Kyererezi̱ kyange kikugyenda kubamulukira hab̯wa b̯wi̱re b̯u̱dooli̱. Mu̱mpondere nimucaali na mwanya gwa kumpondera aleke nti̱ti̱ gi̱tei̱za kubatwala mu bibii. Kubba yogwo yensei̱ akugyendera mu nti̱ti̱ tiyeega hali akugyenda.
35 Jesus respondeu:
36 Mwakabba nimukwikiriza bigambu byange mu̱bi̱ki̱ri̱ze nincaali nanywe aleke mubbe bantu bange ba mananu.” Yesu̱ b̯u̱yaakamaari̱ kubaza bi̱byo bigambu yaaruga hahwo yaagyenda yaabeebi̱saho.
36 Enquanto vocês têm a luz, creiam na luz para que possam viver na luz. Depois que Jesus disse isso, foi embora e se escondeu do povo.
37 Yesu̱ nab̯u̱yaakoori̱ b̯u̱b̯wo b̯uwoneru b̯wa byamahanu b̯wensei̱ mu mei̱so ga bab̯wo bantu, batakamwikiririzemwo.
37 Eles tinham visto Jesus fazer todos esses milagres, mas não criam nele,
38 Ki̱kyo kintu kya b̯uteikiriza kwa bab̯wo bantu kyadoosereerye bigambu bya mu̱ragu̱ri̱ I̱saaya bi̱yaabazi̱ri̱ naakoba:
38 para que se cumprisse o que disse o profeta Isaías: “Senhor, quem creu na nossa mensagem? E quem viu que era o Senhor que estava agindo?”
39 Nahab̯waki̱kyo baalemeerwe kwikiriza, hab̯wakubba I̱saaya yei̱ri̱ri̱ yaabaza naakoba:
39 Não podiam crer porque, como disse Isaías:
40 “Ruhanga yaabei̱jeeri̱ mei̱so,
40 “Deus cegou os olhos deles e fechou a mente deles, para que não vejam, e não entendam, e não se voltem para ele, e sejam curados por ele.”
41 I̱saaya yaabi̱bazi̱ri̱ bi̱byo bigambu hab̯wa kuwona ki̱ti̱i̱ni̱sa kya Ku̱ri̱si̱to, mwomwo yaamubazaho.
41 Isaías disse isso porque viu a revelação da natureza divina de Jesus e falou a respeito dele.
42 Bantu banene mu bahandu̱ ba Bayudaaya nab̯ubaabba baali mu bab̯wo balemi̱ baab̯u, baamwi̱ki̱ri̱i̱zemwo; bei̱tu̱ baali batakusobora kwatula kwikiriza kwab̯u hab̯wa ku̱ti̱i̱na Bafalisaayo kubabinga mwi̱rombero.
42 No entanto, muitos líderes judeus creram em Jesus, mas não falavam publicamente a favor dele para que os fariseus não os expulsassem da sinagoga .
43 Hab̯wakubba bo bahandu̱ bab̯wo bendyengi̱ kuwona ku̱si̱i̱mwa kwa bantu kukira ku̱si̱i̱mwa Ruhanga.
43 Eles gostavam mais de ser elogiados pelas pessoas do que de ser elogiados por Deus.
44 Mwomwo Yesu̱ yaabaza neiraka lya hakyendi̱ naakoba, “Yogwo yensei̱ alinzikiririzamwo talibba ei̱ki̱ri̱ri̱i̱ze muli gya musa, bei̱tu̱ alibba ei̱ki̱ri̱ri̱i̱ze na mu yogwo munyakuntuma.
44 Jesus disse bem alto:
45 Kandi yogwo yensei̱ yaawonanga gya, yaabbanga aweeni̱ yogwo munyakuntuma.
45 Quem me vê vê também aquele que me enviou.
46 Nzi̱ri̱ mu nsi nka kyererezi̱ kumulukira bantu aleke yogwo yensei̱ akunzikiriza ateicala mu nti̱ti̱.
46 Eu vim ao mundo como luz para que quem crê em mim não fique na escuridão.
47 “Kandi yogwo yensei̱ yeegwa bigambu byange atakubikwata, tali gyagya alimusalira musangu. Hab̯wakubba gya ntakei̱ze kusalira bantu ba mu nsi musangu, bei̱tu̱ nyei̱zi̱ri̱ kubajuna.
47 Se alguém ouvir a minha mensagem e não a praticar, eu não o julgo. Pois eu vim para salvar o mundo e não para julgá-lo.
48 Yogwo yensei̱ alinsuula kandi akasuula na kukwata bigambu byange, yogwo muntu alisalirwa musangu. Kandi bi̱byo bigambu byange bi̱nyaakabazi̱ri̱ bilimusalira musangu ha kiro ki̱kyo kya mmaliira gya nsi.
48 Quem me rejeita e não aceita a minha mensagem já tem quem vai julgá-lo. As palavras que eu tenho dito serão o juiz dessa pessoa no último dia.
49 Hab̯wakubba ntakabibaze hab̯wange nyankei, bei̱tu̱ Bbaabba Ruhanga yogwo yooyo munyakuntuma yambwera mbibaze mu kwegesya kwange.
49 — Eu não tenho falado em meu próprio nome, mas o Pai, que me enviou, é quem me ordena o que devo dizer e anunciar.
50 Nkyegi̱ri̱ biragiro bya Ruhanga nka kubiha bantu b̯womi b̯utamalikaho. Nahab̯waki̱kyo bi̱byo bigambu binkubaza mbibaza nka Bbaabba ku̱yandagi̱i̱ri̱.”
50 E eu sei que o seu mandamento dá a vida eterna. O que eu digo é justamente aquilo que o Pai me mandou dizer.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.