Gênesis 45

Ndagaanu Gihyaka (RUB) vs ARA

Sair da comparação
ARA Almeida Revista e Atualizada 1993
1 Yozefu̱ yaali atakusobora kwetati̱ri̱i̱rya mu mei̱so ga baheereza baamwe, yaabazi̱ri̱ naakoba yati, “B̯uli muntu ahuluke hanzei.” Nahab̯waki̱kyo, hatakabbeho muntu yensei̱ mu nnyu̱mba Yozefu̱ b̯uyaali naakwezolokya hali baab̯u.
1 Então, José, não se podendo conter diante de todos os que estavam com ele, bradou: Fazei sair a todos da minha presença! E ninguém ficou com ele, quando José se deu a conhecer a seus irmãos.
2 Yaali̱i̱ri̱ kizabiro kinyamaani Banyami̱si̱ri̱ baakyegwa kandi baakiweeraho na ba mu kikaali kya Faraaho.
2 E levantou a voz em choro, de maneira que os egípcios o ouviam e também a casa de Faraó.
3 Yozefu̱ yaaweereeri̱ baab̯u naakoba yati, “Gyagya Yozefu̱! Bbaabba acaaliho mwomi?” B̯u̱beegwi̱ri̱ ki̱kyo, batakamwi̱ramwo hab̯wakubba baali ku̱mu̱ti̱i̱na.
3 E disse a seus irmãos: Eu sou José; vive ainda meu pai? E seus irmãos não lhe puderam responder, porque ficaram atemorizados perante ele.
4 Kasi Yozefu̱ yaaweera baab̯u naakoba yati, “Mwesegye heehi̱ nagya,” b̯u̱beesegeerye yaabaweera naakoba yati, “Gyagya Yozefu̱, ndi weenyu̱ gi̱mwatu̱ndi̱ri̱ Mi̱si̱ri̱.
4 Disse José a seus irmãos: Agora, chegai-vos a mim. E chegaram-se. Então, disse: Eu sou José, vosso irmão, a quem vendestes para o Egito.
5 Mu̱tati̱i̱na kandi muteelalikiira hab̯wa kuntunda haha, kubba Ruhanga yooyo yaantu̱mi̱ri̱ ngyende mu mei̱so geenyu̱, aleke njune b̯womi weenyu̱.
5 Agora, pois, não vos entristeçais, nem vos irriteis contra vós mesmos por me haverdes vendido para aqui; porque, para conservação da vida, Deus me enviou adiante de vós.
6 Nzala gi̱gwi̱ri̱ mu nsi, hataati̱ mili myaka mibiri, kandi hasi̱geeri̱yo myaka mindi mitaanu, mu myaka mi̱myo, tihalibbaho kulima rundi kukesa.
6 Porque já houve dois anos de fome na terra, e ainda restam cinco anos em que não haverá lavoura nem colheita.
7 Kandi Ruhanga yaantu̱mi̱ri̱ ngyende mu mei̱so geenyu̱ kubategekera b̯wicalu na ba makaa geenyu̱ haha mu nsi, kandi kujuna b̯womi b̯wenyu̱ mu mu̱li̱ngo gwa byamageru nka gugu.
7 Deus me enviou adiante de vós, para conservar vossa sucessão na terra e para vos preservar a vida por um grande livramento.
8 “Nahab̯waki̱kyo, mutakabbe nywenywe banyakuntuma haha, bei̱tu̱ Ruhanga yooyo yantu̱mi̱ri̱ haha. Yanfoora bba Faraaho, ndi mukama wa makaa gaamwe kandi mu̱lemi̱ mu̱handu̱ akukirayo mu nsi gyensei̱ gya Mi̱si̱ri̱.
8 Assim, não fostes vós que me enviastes para cá, e sim Deus, que me pôs por pai de Faraó, e senhor de toda a sua casa, e como governador em toda a terra do Egito.
9 Mwangu̱he wangu, mugyende hali bbaabba mumuweere yati, ‘Mu̱tabani̱ waamu Yozefu̱ akukoba yati, Ruhanga anteeri̱ kubba mu̱lemi̱ wa mu nsi gya Mi̱si̱ri̱ gyensei̱, wanguha oi̱ze otakereerwa.
9 Apressai-vos, subi a meu pai e dizei-lhe: Assim manda dizer teu filho José: Deus me pôs por senhor em toda terra do Egito; desce a mim, não te demores.
10 Oicale mu nsi gya Goseni̱, obbe heehi̱ nagya, we, baana baamu, beizukulu baamu, magana gaamu na bikwatu byamu byensei̱ byoli nabyo.
10 Habitarás na terra de Gósen e estarás perto de mim, tu, teus filhos, os filhos de teus filhos, os teus rebanhos, o teu gado e tudo quanto tens.
11 Wakabba nokwicala mu Goseni̱ ki̱kwi̱za kunzanguhiranga kukuha bidyo na bintu bindi byokwetaaga, kubba nzala gi̱cakeeteerya b̯weteerya hab̯wa myaka mindi mitaanu mu mei̱so, ti̱nkwendya we, ba mu makaa gaamu na magana gaamu mwegame.’ ”
11 Aí te sustentarei, porque ainda haverá cinco anos de fome; para que não te empobreças, tu e tua casa e tudo o que tens.
12 Yozefu̱ yongeeri̱ kubaza naakoba yati, “Hataati̱ nywensei̱ mu̱weeni̱ na mei̱so geenyu̱, nawe Bbenyami̱i̱ni̱ mwa mmaama, de oweeni̱ nka kundi gyagya Yozefu̱ akubaza nanywe.
12 Eis que vedes por vós mesmos, e meu irmão Benjamim vê também, que sou eu mesmo quem vos fala.
13 Muweere bbaabba ha ki̱ti̱i̱ni̱sa kindi nakyo mu gigi nsi gya Mi̱si̱ri̱ kandi de mumuweere ha bintu byensei̱ bi̱mu̱weeni̱, mwanguhe wangu mumuleete haha.”
13 Anunciai a meu pai toda a minha glória no Egito e tudo o que tendes visto; apressai-vos e fazei descer meu pai para aqui.
14 Kasi Yozefu̱ na waab̯u Bbenyami̱i̱ni̱ baagwagana mu salaka, baalira.
14 E, lançando-se ao pescoço de Benjamim, seu irmão, chorou; e, abraçado com ele, chorou também Benjamim.
15 Kandi Yozefu̱ yaagwi̱ri̱ baab̯u bensei̱ mu salaka, yaalira. Hei̱nyu̱ma, baab̯u baabaza nayo.
15 José beijou a todos os seus irmãos e chorou sobre eles; depois, seus irmãos falaram com ele.
16 Makuru b̯u̱gadooori̱ mu kikaali kya Faraaho, nti baab̯u Yozefu̱ bei̱zi̱ri̱, Faraaho na balemi̱ baamwe baasemereerwe hoi̱.
16 Fez-se ouvir na casa de Faraó esta notícia: São vindos os irmãos de José; e isto foi agradável a Faraó e a seus oficiais.
17 Faraaho yaaweera Yozefu̱ naakoba yati, “Weera beenyu̱ yati, ‘Mubbohe migugu myenyu̱ ha ndogoyi̱ mwi̱reyo mu nsi gya Kanani̱,
17 Disse Faraó a José: Dize a teus irmãos: Fazei isto: carregai os vossos animais e parti; tornai à terra de Canaã,
18 mutooleyo bbaaweenyu̱ na bantu beenyu̱, mwi̱ze kunu hali gya, nkwi̱za kubaha kicweka kirungi kikukira byensei̱ mu nsi gya Mi̱si̱ri̱, mwadyanga birungi biruga mu nsi gi̱gyo.’
18 tomai a vosso pai e a vossas famílias e vinde para mim; dar-vos-ei o melhor da terra do Egito, e comereis a fartura da terra.
19 “Kandi obaragire nookoba yati, ‘Mutwale bigaali kuruga haha Mi̱si̱ri̱. Bakali̱ na baana beenyu̱, byobyo baavuga kwi̱za kunu. Mu̱syome bbaaweenyu̱ aleke mwi̱ze wangu.
19 Ordena-lhes também: Fazei isto: levai da terra do Egito carros para vossos filhinhos e para vossas mulheres, trazei vosso pai e vinde.
20 Muteelalikiira bintu byenyu̱ bya mu Kanani̱, hab̯wakubba bintu bikukira b̯urungi mu nsi gya Mi̱si̱ri̱ bili byenyu̱.’ ”
20 Não vos preocupeis com coisa alguma dos vossos haveres, porque o melhor de toda a terra do Egito será vosso.
21 Baana bʼI̱saleeri̱, baakoori̱ nka ku̱babawereeri̱. Yozefu̱ yaabaha bigaali, Faraaho nka ku̱yaaragi̱i̱ri̱, yaabaha na ntanda gya kudiira mu muhanda.
21 E os filhos de Israel fizeram assim. José lhes deu carros, conforme o mandado de Faraó; também lhes deu provisão para o caminho.
22 Yozefu̱ yaaheeri̱ baab̯u bensei̱, b̯uli muntu kilwalu kihyaka, bei̱tu̱ Bbenyami̱i̱ni̱ yaamuha bicweka bya feeza bi̱ku̱mi̱ bisatu, na bilwalu bihyaka bitaanu.
22 A cada um de todos eles deu vestes festivais, mas a Benjamim deu trezentas moedas de prata e cinco vestes festivais.
23 Bibi byobyo bintu bi̱yaatwekeeri̱ bbaawe, ndogoyi̱ i̱ku̱mi̱ zeetweki̱ri̱ bintu birungi bya mu nsi gya Mi̱si̱ri̱, ndogoyi̱ zi̱kali̱ i̱ku̱mi̱ zeetweki̱ri̱ nganu, migaati hamwei̱ na ntanda gya lugyendu lwa bbaawe.
23 Também enviou a seu pai dez jumentos carregados do melhor do Egito, e dez jumentos carregados de cereais e pão, e provisão para o seu pai, para o caminho.
24 Yozefu̱ yaaherekereeri̱ baab̯u, baagyenda. B̯ubaalingi nibakwahukana nayo, yaabaweera naakoba yati, “Mutazongoba mu muhanda.”
24 E despediu os seus irmãos. Ao partirem, disse-lhes: Não contendais pelo caminho.
25 Baaru̱gi̱ri Mi̱si̱ri̱, baagyenda mu nsi gya kwamwab̯u Kanani̱, hali bbaawaab̯u Yakobbo.
25 Então, subiram do Egito, e vieram à terra de Canaã, a Jacó, seu pai,
26 Baamu̱weereeri̱ nibakoba yati, “Yozefu̱ acaali mwomi, kandi yooyo mu̱lemi̱ wa nsi gyensei̱ gya Mi̱si̱ri̱.” Yakobbo b̯u̱yeegwi̱ri̱ yatyo, mutima gwamukuuta atakeki̱ri̱ze ki̱baamu̱weereeri̱.
26 e lhe disseram: José ainda vive e é governador de toda a terra do Egito. Com isto, o coração lhe ficou como sem palpitar, porque não lhes deu crédito.
27 Bei̱tu̱ b̯u̱baamu̱weereeri̱ bigambu byensei̱ bya Yozefu̱ bi̱yaabazi̱ri̱, amaari̱ kuwona bigaali bi̱yaasi̱ndi̱ki̱ri̱ ku̱mu̱twali̱ramwo, mutima gwa Bbaawaawu̱ Yakobbo gwateeka.
27 Porém, havendo-lhe eles contado todas as palavras que José lhes falara, e vendo Jacó, seu pai, os carros que José enviara para levá-lo, reviveu-se-lhe o espírito.
28 Mwomwo I̱saleeri̱ yaakoba yati, “Ndimunanuku mwana wange Yozefu̱ acaali mwomi, nkwi̱za kugyenda muwoneho ntakakwi̱ri̱.”
28 E disse Israel: Basta; ainda vive meu filho José; irei e o verei antes que eu morra.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Gênesis 45, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.