Atos 7
Ndagaanu Gihyaka (RUB) vs NVI
1 Hei̱nyu̱ma gya kuta Sitefaano mu lukuratu, mu̱laami̱ mu̱handu̱ yaamu̱b̯u̱u̱li̱i̱rye, “Zi̱zo nsonga za bab̯wo bakukujunaana zili kwo za mananu?”
1 Então o sumo sacerdote perguntou a Estêvão: "São verdadeiras estas acusações? "
2 Sitefaano yei̱ri̱ri̱mwo naakoba: “Bayudaaya bei̱ra bange na babbaabba, mu̱nyeetegeerye! Ruhanga wa ki̱ti̱i̱ni̱sa yaawonekeeri̱ haaha weetu̱ wa kadei, I̱bbu̱rahi̱mu̱, b̯uyaali naacaali mu nsi gi̱beetengi̱ Mesopotami̱ya, atakagyendi̱ri̱ kwicala mu rub̯uga lu̱beetengi̱ Harani̱,
2 A isso ele respondeu: "Irmãos e pais, ouçam-me! O Deus glorioso apareceu a Abraão, nosso pai, estando ele ainda na Mesopotâmia, antes de morar em Harã, e lhe disse:
3 yaamuweera, ‘Demuka oruge mu nsi gyamu oruge hali bantu baamu, ogyende mu nsi gi̱nkwi̱za ku̱kwolokya.’
3 ‘Saia da sua terra e do meio dos seus parentes e vá para a terra que eu lhe mostrarei’.
4 “I̱bbu̱rahi̱mu̱ yaademu̱ki̱ri̱ yaaruga mu nsi gya Bakalidaaya yaagenda kwicala mu rub̯uga lwa Harani̱. Hei̱nyu̱ma gya bbaawe ku̱kwa, Ruhanga yaamu̱toori̱ Harani̱, yaamuleeta kwicala mu nsi gigi, ha mukwicala.
4 "Então, ele saiu da terra dos caldeus e se estabeleceu em Harã. Depois da morte de seu pai, Deus o trouxe a esta terra, onde vocês agora vivem.
5 Ha b̯wi̱re b̯u̱b̯wo, Ruhanga yaali atakabbeeri̱ kugwetera I̱bbu̱rahi̱mu̱ itehe lyensei̱ haha, kadi itehe lya kwi̱cyaho-b̯wi̱cya kigulukye. Bei̱tu̱ kandi, Ruhanga yaamu̱ragani̱si̱i̱rye kumuha, yo na baana baamwe, li̱lyo itehe, I̱bbu̱rahi̱mu̱ nab̯uyaabba yaali atali na mwana yensei̱ ha b̯wi̱re b̯u̱b̯wo.
5 Deus não lhe deu nenhuma herança aqui, nem mesmo o espaço de um pé. Mas lhe prometeu que ele e, depois dele, seus descendentes, possuiriam a terra, embora, naquele tempo, Abraão não tivesse filhos.
6 Bibi byobyo bigambu bya Ruhanga bi̱yaamu̱weereeri̱: ‘Baana ba lula lwamu bakwi̱za kwicala mu nsi gindi, cali bantu ba li̱lyo ihanga bali̱bakoresya b̯wiru, kandi babawonawonesye kumala myaka bi̱ku̱mi̱ binei.
6 Deus lhe falou desta forma: ‘Seus descendentes serão peregrinos numa terra estrangeira, e serão escravizados e maltratados por quatrocentos anos.
7 Kyonkei, li̱lyo ihanga libalikolera b̯wiru, ndilifubira, kasi hei̱nyu̱ma, bab̯wo baana baali̱ru̱gayo mwihanga li̱lyo, bei̱ze bandamye mu kiki kiikaru.’
7 Mas eu castigarei a nação a quem servirão como escravos, e depois sairão dali e me adorarão neste lugar’.
8 Mwomwo Ruhanga yaaha I̱bbu̱rahi̱mu̱ kiragaanu kya murwa gwa kusala b̯uli mwana wa b̯udulu. Mu kasu̱mi̱ kanyakuhonderaho, hooho I̱bbu̱rahi̱mu̱ yaabyali̱i̱ri̱ I̱saka, yaamusala, hei̱nyu̱ma gya biro munaanei. Hei̱nyu̱ma, I̱saka yaabyeri̱ Yakobbo, yaamusala, na Yakobbo kwokwo yaakakoori̱ baana bamwei̱ ba b̯udulu i̱ku̱mi̱ na babiri, beegebeerwe nka nganda i̱ku̱mi̱ neibiri zʼI̱saleeri̱.
8 E deu a Abraão a aliança da circuncisão. Por isso, Abraão gerou Isaque e o circuncidou oito dias depois do seu nascimento. Mais tarde, Isaque gerou Jacó, e este os doze patriarcas.
9 “Mu biro bi̱byo, baana ba Yakobbo bahandu̱ bendyengi̱ kwahi mwi̱ra waab̯u Yozefu̱; nahab̯waki̱kyo baamu̱tu̱ndi̱ri̱ nka mwiru hali bagu̱u̱da ba mu nsi gya Mi̱si̱ri̱. Bei̱tu̱ Ruhanga yei̱ceeri̱ nayo,
9 "Os patriarcas, tendo inveja de José, venderam-no como escravo para o Egito. Mas Deus estava com ele
10 naamurabyanga mu b̯ujune b̯wensei̱ b̯u̱yaabbengi̱mwo mu nsi gi̱gyo gya bantu ba Mi̱si̱ri̱. Ruhanga yaamu̱heeri̱ magezi̱ ganyakuha mukama wa Mi̱si̱ri̱ ku̱mwendya. Nahab̯waki̱kyo yogwo mukama yaamu̱heeri̱ b̯u̱handu̱ b̯wa kulema mwibara lyamwe b̯ukama b̯wensei̱ b̯wa Mi̱si̱ri̱ na b̯wa kulema bintu bya mu kikaali kyamwe.
10 e o libertou de todas as suas tribulações, dando a José favor e sabedoria diante do faraó, rei do Egito; este o tornou governador do Egito e de todo o seu palácio.
11 “Hei̱nyu̱ma gya b̯u̱su̱mi̱ b̯undiho, nzala gyagwi̱ri̱ mwihanga lyensei̱ lya Mi̱si̱ri̱ na Kanani̱, ginyakuha bantu kuwonawona hoi̱. Bahaaha beetu̱ baatoolyengi̱ bidyo mu nsi gya Kanani̱ batakusobora kubitunga.
11 "Depois houve fome em todo o Egito e em Canaã, trazendo consigo grande sofrimento, e os nossos antepassados não encontravam alimento.
12 Yakobbo b̯u̱yeegwi̱ri̱ nti mu nsi gya Mi̱si̱ri̱ haali̱ngi̱yo bidyo, yaatuma bahaaha beetu̱ baagyendayo murundi gwakubanza.
12 Ouvindo que havia trigo no Egito, Jacó enviou nossos antepassados em sua primeira viagem.
13 B̯u̱baadoori̱yo, batakamwetegereze. Kyonkei b̯u̱baaku̱bi̱ri̱yo kugula bidyo murundi gwakabiri, Yozefu̱ yaabeetondera nka kuyaalingi mwi̱ra waab̯u gi̱baatu̱ndi̱ri̱ mu b̯wiru. Yaabatweri̱ yaaboolokya mukama wa Mi̱si̱ri̱, mukama yeega bintu bikukwatangana na nnyu̱mba gya bantu ba Yozefu̱.
13 Na segunda viagem deles, José fez-se reconhecer por seus irmãos, e o faraó pôde conhecer a família de José.
14 Hei̱nyu̱ma, Yozefu̱ yaatu̱mi̱i̱ri̱ bbaawe, Yakobbo, na bantu bensei̱ ba mu nnyu̱mba gyabu b̯utumwa b̯ukukoba nti, bensei̱ hamwei̱ bantu nsanju na bataanu, bademuke bagyende mu nsi gya Mi̱si̱ri̱.
14 Depois disso, José mandou buscar seu pai Jacó e toda a sua família, que eram setenta e cinco pessoas.
15 Kasi Yakobbo yaagyenda Mi̱si̱ri̱, ku̱kwo hooho yo na bahaaha beetu̱ baakwereeri̱.
15 Então Jacó desceu ao Egito, onde faleceram ele e os nossos antepassados.
16 Mitumbi myab̯u baami̱i̱ri̱i̱rye mu nsi gi̱beetengi̱ Sekemu̱ cali baagi̱zi̱i̱ki̱ri̱ mu kituuru kyʼI̱bbu̱rahi̱mu̱ kiyaali agu̱u̱ri̱ na sente hali baana ba mudulu gi̱beetengi̱ Hamori̱.
16 Seus corpos foram levados de volta a Siquém e colocados no túmulo que Abraão havia comprado ali dos filhos de Hamor, por certa quantia.
17 “Biro bya Ruhanga ku̱doosereerya murago gwamwe gu̱yaaragani̱si̱i̱rye I̱bbu̱rahi̱mu̱ b̯u̱byakagyendi̱ri̱ ni̱byesegyasegya, bantu beetu̱ banyakubba mu nsi gya Mi̱si̱ri̱ baakanya kyakalasanu̱.
17 "Ao se aproximar o tempo em que Deus cumpriria sua promessa a Abraão, aumentou muito o número do nosso povo no Egito.
18 Mu kasu̱mi̱ kakwo, mukama wondi munyakubba ataali̱ na ki̱yeegi̱ri̱ hali haaha weetu̱ Yozefu̱, yei̱zi̱ri̱ho kulema nsi gya Mi̱si̱ri̱.
18 Então outro rei, que nada sabia a respeito de José, passou a governar o Egito.
19 Mukama yogwo yaasoonasooni̱ri̱ bantu beetu̱ kandi yaawonawonesya bahaaha beetu̱ na kubahambiriza kukasuka baana baab̯u nkerembe, aleke zi̱zo nkerembe zi̱kwe.
19 Ele agiu traiçoeiramente para com o nosso povo e oprimiu os nossos antepassados, obrigando-os a abandonar os seus recém-nascidos, para que não sobrevivessem.
20 “Mu kasu̱mi̱ kakwo, hooho Mu̱sa yaabyali̱i̱rwe, yaabyalwa naali mwana asemeeri̱ mu mei̱so ga Ruhanga. Baamu̱li̱ndi̱i̱ri̱ mu nnyu̱mba gya bbaawe kumala myeri̱ misatu.
20 "Naquele tempo nasceu Moisés, que era um menino extraordinário. Por três meses ele foi criado na casa de seu pai.
21 Hei̱nyu̱ma, maawe b̯u̱yaamu̱gu̱mi̱ri̱, muhara wa mukama wa Mi̱si̱ri̱ yaamuwona yaamutwala yaamu̱handya nka mwana waamwe kwebyalira.
21 Quando foi abandonado, a filha do faraó o tomou e o criou como seu próprio filho.
22 Mu̱sa yaasomi̱ri̱ bintu byensei̱ bya magezi̱ ga Banyami̱si̱ri̱, yaafookera ki̱mwei̱ muntu wa maani mu bigambu na mu bikorwa byamwe.
22 Moisés foi educado em toda a sabedoria dos egípcios e veio a ser poderoso em palavras e obras.
23 “Mu̱sa b̯u̱yaadooseerye myaka makumi ganei mya b̯u̱handu̱, yaacwi̱ri̱mwo kugyenda ku̱b̯u̱ngi̱raho Bei̱saleeri̱ bei̱ra baamwe, awone nka kubakubatwala.
23 "Ao completar quarenta anos, Moisés decidiu visitar seus irmãos israelitas.
24 Mu̱sa b̯u̱yaaweeni̱ Mu̱nyami̱si̱ri̱ omwei̱ naaku̱wonawonesya Mwi̱saleeri̱, yaagyenda kumulwaniira. Mukumulwaniira, Mu̱sa yei̱ti̱ri̱ Mu̱nyami̱si̱ri̱.
24 Ao ver um deles sendo maltratado por um egípcio, saiu em defesa do oprimido e o vingou, matando o egípcio.
25 Ha b̯wi̱re b̯u̱b̯wo, Mu̱sa yaateekerezengi̱ nti Bei̱saleeri̱ bakwi̱za kumuwona nka muntu wa Ruhanga gyateeri̱ho kubatoola mu b̯ujune. Bei̱tu̱ Bei̱saleeri̱ batakakyetegereze yatyo.
25 Ele pensava que seus irmãos compreenderiam que Deus o estava usando para salvá-los, mas eles não o compreenderam.
26 Kiro kinyakuhonderaho, Mu̱sa yaaweeni̱ Bei̱saleeri̱ babiri nibakulwana bankei na bankei yaagyenda kubaramura, baleke kulwana. Yaadoori̱ yaabaweera, ‘Bei̱ra bange, mu̱nyeetegeerye! Nywe nywensei̱ kamuli ba luganda lwʼI̱saleeri̱; hab̯waki mukukuutangana yatyo?’
26 No dia seguinte, Moisés dirigiu-se a dois israelitas que estavam brigando, e tentou reconciliá-los, dizendo: ‘Homens, vocês são irmãos; por que ferem um ao outro? ’
27 “Bei̱tu̱ Mwi̱saleeri̱ munyakubba mwendereerya yaasi̱ndi̱ki̱ri̱ ku̱di̱ Mu̱sa; yaamu̱b̯u̱u̱lya, ‘We, naani munyakukuha b̯u̱sobozi̱ b̯wa kutulema na kuturamuranga?
27 "Mas o homem que maltratava o outro empurrou Moisés e disse: ‘Quem o nomeou líder e juiz sobre nós?
28 Gana okwendya ku̱nzi̱ta, nkei̱zo ku̱wei̱ti̱ri̱ Mu̱nyami̱si̱ri̱?’
28 Quer matar-me como matou o egípcio ontem? ’
29 Mu̱sa b̯u̱yeegwi̱ri̱ bi̱byo bigambu, b̯u̱ti̱i̱ni̱ b̯wamukwata; yei̱ru̱ka yaaruga mu nsi gya Mi̱si̱ri̱, yaagyenda mu nsi gi̱beetengi̱ Mi̱di̱yani̱, yei̱calayo, yaabyali̱rayo na baana babiri ba b̯udulu.
29 Ouvindo isso, Moisés fugiu para Midiã, onde ficou morando como estrangeiro e teve dois filhos.
30 “Hei̱nyu̱ma gya myaka mindi makumi ganei, malayika, yaawonekeeri̱ Mu̱sa naali mwirungu, ku lusahu lu̱beetengi̱ Sinaayi, mu mu̱li̱ngo gwa ndimi za mworo zi̱kwokya kisaka.
30 "Passados quarenta anos, apareceu a Moisés um anjo nas labaredas de uma sarça em chamas no deserto, perto do monte Sinai.
31 Mu̱sa b̯u̱yaaweeni̱ kisaka ki̱kweti̱ mworo, yaahuniira hoi̱. B̯u̱yeesegasegeerye heehi̱ aleke awone kurungi, yeegwi̱ri̱ iraka lya Ruhanga nilikoba:
31 Vendo aquilo, ficou atônito. E, aproximando-se para observar, ouviu a voz do Senhor:
32 ‘Gyagya Ruhanga wa bahaahaawu, Ruhanga wʼI̱bbu̱rahi̱mu̱, wʼI̱saka, kandi wa Yakobbo.’ Mu̱sa b̯u̱yeegwi̱ri̱ bi̱byo bigambu, yaatandika kukankana na b̯u̱ti̱i̱ni̱, yaati̱i̱na kwi̱ra ku̱wonayo.
32 ‘Eu sou o Deus dos seus antepassados, o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó’. Moisés, tremendo de medo, não ousava olhar.
33 “Mukama yaamuweera, ‘Somolamwo nkei̱to zaamu, kubba kicweka cali weemereeri̱ kili kicweka kya Ruhanga kyatongoori̱mwo.
33 "Então o Senhor lhe disse: ‘Tire as sandálias dos pés, porque o lugar em que você está é terra santa.
34 Mu mananu, nceeri̱ nimbona bantu bange nka kubakuwonawona mu nsi gya Mi̱si̱ri̱. Nyeegwi̱ri̱ kizabiro kyab̯u, kandi nsi̱ri̱mu̱ki̱ri̱ kuruga mwiguru, kubajuna. Kale nu hataati̱, i̱za nkutume oku̱beyo mu nsi gya Mi̱si̱ri̱.’ ”
34 De fato tenho visto a opressão sobre o meu povo no Egito. Ouvi seus gemidos e desci para livrá-lo. Venha agora, e eu o enviarei de volta ao Egito’.
35 Sitefaano yaagyendi̱ri̱ mu mei̱so na kukoba yati, “Mu̱sa wa Bei̱saleeri̱ gi̱baaswi̱ri̱ nibakoba nti, ‘Naani yaaku̱heeri̱ b̯u̱sobozi̱ b̯wa kutulema na kuturamuranga?’ Yooyo yogwo wa Ruhanga gi̱yaatu̱mi̱ri̱ na b̯u̱sobozi̱ kwekulembera na ku̱koresya maani ga malayika, munyakumuwonekera mu kisaka, kujuna bantu baamwe kuruga mu b̯wiru.
35 "Este é o mesmo Moisés que tinham rejeitado com estas palavras: ‘Quem o nomeou líder e juiz? ’ Ele foi enviado pelo próprio Deus para ser líder e libertador deles, por meio do anjo que lhe tinha aparecido na sarça.
36 Mu̱sa yeeku̱lembeeri̱ Bei̱saleeri̱, baaruga mu nsi gya Mi̱si̱ri̱; kandi, yaakoori̱ bintu bi̱ku̱ti̱i̱ni̱sya na b̯uwoneru b̯wa byamahanu mu nsi gya Mi̱si̱ri̱ na heitaka likooto li̱beetengi̱ ‘I̱taka liwa meezi̱ gengu̱, kandi baamala’ myaka maku̱ni̱ ganei nibakuzengeera mwirungu.
36 Ele os tirou de lá, fazendo maravilhas e sinais no Egito, no mar Vermelho e no deserto durante quarenta anos.
37 “Mu̱sa yogwo, yooyo munyakuweera bantu Bei̱saleeri̱ nti, ‘Ruhanga akwi̱za kubatumira mu̱ragu̱ri̱ waamwe, nka gya ku̱yantu̱mi̱ri̱, kandi yogwo mu̱ragu̱ri̱ aliruga mu luganda lwenyu̱ Bei̱saleeri̱.’
37 "Este é aquele Moisés que disse aos israelitas: ‘Deus lhes levantará dentre seus irmãos um profeta como eu’.
38 Baana Bei̱saleeri̱ b̯u̱beecooki̱ri̱ ha lusahu Sinaayi mwirungu, Mu̱sa yoogwo yooyo yaali nabo. Kandi Mu̱sa yooyo yaali mukwenda, hakati̱ wa Bei̱saleeri̱ na malayika wa Ruhanga gi̱yaabazengi̱ nayo ha lusahu Sinaayi, naatoolayo bigambu bya Ruhanga naabileetera Bei̱saleeri̱.
38 Ele estava na congregação, no deserto, com o anjo que lhe falava no monte Sinai e com os nossos antepassados, e recebeu palavras vivas, para transmiti-las a nós.
39 “Kyonkei bahaaha beetu̱ baaswi̱ri̱ kwegwa bigambu bya Mu̱sa; Baamu̱swi̱ri̱, baatandika na kuteekereza kweku̱bi̱rayo cali baaru̱gi̱ri̱ mu nsi gya Mi̱si̱ri̱.
39 "Mas nossos antepassados se recusaram a obedecer-lhe; pelo contrário, rejeitaram-no, e em seus corações voltaram para o Egito.
40 Mu̱sa b̯uyaali naacaali ha lusahu Sinaayi, baaweereeri̱ Alooni̱, ‘Tu̱kolere baruhanga baatwebemberanga nitukugyenda. Kubba Mu̱sa, munyakututoola mu nsi gya Mi̱si̱ri̱, tukwega kwahi kintu ki̱mu̱bbeeri̱ho.’
40 Disseram a Arão: ‘Faça para nós deuses que nos conduzam, pois a esse Moisés que nos tirou do Egito, não sabemos o que lhe aconteceu! ’
41 Mu b̯wi̱re b̯u̱b̯wo hooho Bei̱saleeri̱ baakoleeri̱ ki̱si̱sani̱ kya nte, baasala bisolo baakihongera, kandi baakora ki̱di̱di̱ nibasemererwa hab̯wa ki̱si̱sani̱ kibaali beekoleeri̱.
41 Naquela ocasião fizeram um ídolo em forma de bezerro. Trouxeram-lhe sacrifícios e fizeram uma celebração em honra ao que suas mãos tinham feito.
42 Nahab̯waki̱kyo Ruhanga yaabanu̱gi̱ri̱ kandi yaabaleka baramye nzota za mu mwanya, nka baragu̱ri̱ ba Ruhanga ku̱baahandi̱i̱ki̱ri̱ mu Binyakuhandiikwa:
42 Mas Deus afastou-se deles e os entregou à adoração dos astros, conforme o que foi escrito no livro dos profetas: ‘Foi a mim que vocês apresentaram sacrifícios e ofertas durante os quarenta anos no deserto, Ó nação de Israel?
43 Bei̱tu̱, kilereru kya Moloki̱
43 Ao invés disso, levantaram o santuário de Moloque e a estrela do seu deus Renfã, ídolos que vocês fizeram para adorar! Portanto, eu os enviarei para o exílio, para além da Babilônia’.
44 Mwomwo Sitefaano yaaweera de Bayudaaya, “Bahaaha beetu̱ b̯ubaalingi nibakucwanganiza irungu kwi̱za Kanani̱ baali na ki̱si̱i̱si̱ra kya ku̱rami̱i̱ryamwo Ruhanga, kinyakuragirizanga Bei̱saleeri̱ Ruhanga nka kwali nabo. Ki̱kyo ki̱si̱i̱si̱ra kyali ki̱bi̱mbi̱i̱rwe mu mu̱li̱ngo gwa Ruhanga guyaali yoolokeerye Mu̱sa ki̱bi̱mbi̱rwemwo.
44 "No deserto os nossos antepassados tinham o tabernáculo da aliança, que fora feito segundo a ordem de Deus a Moisés, de acordo com o modelo que ele tinha visto.
45 Bahaaha beetu̱ b̯u̱baatu̱ngi̱ri̱ ki̱kyo ki̱si̱i̱si̱ra, Yosu̱wa naakubeekulembera, baakyetweki̱ri̱ baagyenda nakyo, baatwala gi̱gyo nsi cali Ruhanga yaali yaasi̱i̱rye mahanga garu̱girimwo, bahaaha beetu̱ batakadoori̱. Ki̱si̱i̱si̱ra ki̱kyo kyei̱ceeri̱yo mu nsi gi̱gyo ku̱doosya mu b̯u̱su̱mi̱ b̯wa Dau̱di̱.
45 Tendo recebido o tabernáculo, nossos antepassados o levaram, sob a liderança de Josué, quando tomaram a terra das nações que Deus expulsou de diante deles. Esse tabernáculo permaneceu na terra até a época de Davi,
46 Dau̱di̱ yogwo yaabbeeri̱ na mu̱gi̱sa gwa Ruhanga, yaasaba Ruhanga amwikirize abi̱mbi̱re yogwo Ruhanga wa Yakobbo nnyu̱mba gya kwicalamwo.
46 que encontrou graça diante de Deus e pediu que ele lhe permitisse providenciar uma habitação para o Deus de Jacó.
47 Bei̱tu̱ hei̱nyu̱ma, mu̱tabani̱ wa Dau̱di̱, mukama Sulumaani, yooyo yaabi̱mbi̱ri̱ gi̱gyo nnyu̱mba.
47 Mas foi Salomão quem lhe construiu a casa.
48 “Bei̱tu̱ kandi, Ruhanga wa Hakyendi̱ Hoi̱ eicala kwahi mu manyu̱mba gabi̱mbi̱i̱rwe bantu; nka mu̱ragu̱ri̱ wa Ruhanga ku̱yaakobi̱ri̱:
48 "Todavia, o Altíssimo não habita em casas feitas por homens. Como diz o profeta:
49 “ ‘Iguru, iguru kitebe kyange
49 ‘O céu é o meu trono, e a terra, o estrado dos meus pés. Que espécie de casa vocês me edificarão? diz o Senhor, ou onde seria meu lugar de descanso?
50 Ngalu zange, tizili zoozo zinyakukora,
50 Não foram as minhas mãos que fizeram todas estas coisas? ’
51 Sitefaano yaab̯u̱ni̱i̱rye yaabaweera, “Nywe! Kamuli na mitima mitatiro, na mapokopo gateegwa bigambu bya Ruhanga! Nanywe, mwicala nimusuula Mwozo Mu̱syanu̱, nka bahaaha beenyu̱ ku̱baakorengi̱.
51 "Povo rebelde, obstinado de coração e de ouvidos! Vocês são iguais aos seus antepassados: sempre resistem ao Espírito Santo!
52 Mu̱ragu̱ri̱ kyani wa bahaaha beenyu̱ gi̱bataaru̱mbi̱ri̱? Bahaaha beenyu̱ bei̱ti̱ri̱ na baragu̱ri̱ ba Ruhanga bayaali atu̱mi̱ri̱ barange kwi̱za kwa Mutongoole waamwe. Kandi mu biro byei̱nyu̱maho, mwamu̱di̱i̱ri̱seeni̱ mwata baamwi̱ta!
52 Qual dos profetas os seus antepassados não perseguiram? Eles mataram aqueles que prediziam a vinda do Justo, de quem agora vocês se tornaram traidores e assassinos —
53 Kandi, nywenywe bab̯wo de banyakutunga biragiro bya Ruhanga, bya bamalayika bi̱baabakwati̱i̱rye, bei̱tu̱ na hati̱, bi̱byo biragiro mu̱swi̱ri̱ kubiikiriza!”
53 vocês, que receberam a Lei por intermédio de anjos, mas não lhe obedeceram".
54 Baku̱rati̱ beicweru li̱handu̱ lya Bayudaaya b̯u̱beegwi̱ri̱ bigambu bya Sitefaano bi̱yaabazi̱ri̱, ki̱ni̱ga kyabakweti̱ kyaku̱bei̱ta-b̯wi̱ti̱ kandi baatab̯ukira ki̱mwei̱.
54 Ouvindo isso, ficavam furiosos e rangiam os dentes contra ele.
55 Bei̱tu̱ Sitefaano, ei̱zwi̱ri̱ Mwozo Mu̱syanu̱, yaali̱ngi̱ri̱i̱ri̱ hakyendi̱ mwiguru, yaawona ki̱ti̱i̱ni̱sa kya Ruhanga na Yesu̱ yeemereeri̱ mu ki̱kyo kiikaru kya ki̱ti̱i̱ni̱sa kinene kya Ruhanga.
55 Mas Estêvão, cheio do Espírito Santo, levantou os olhos para o céu e viu a glória de Deus, e Jesus de pé, à direita de Deus,
56 Yaaweera bab̯wo Bayudaaya, “Mu̱wone yee! Ndi mu kuwona iguru lyezi̱jwi̱ri̱, na Yesu̱, Mwana wa Muntu yeemereeri̱ mu kiikaru kya ki̱ti̱i̱ni̱sa kinene kya Ruhanga!”
56 e disse: "Vejo o céu aberto e o Filho do homem de pé, à direita de Deus".
57 B̯u̱beegwi̱ri̱ ki̱kyo, baabbumba mapokopo gaab̯u aleke bateegwa bigambu bya Sitefaano byakubaza. Kasi mwomwo bensei̱, nibakwalukira kwakyendi̱ hoi̱, baamweku̱su̱mulaho ha murundi gu̱mwei̱,
57 Mas eles taparam os ouvidos e, gritando bem alto, lançaram-se todos juntos contra ele,
58 baamusika baamutwala hanzei wa rub̯uga, baamulasa mahi̱ga mwa ku̱mwi̱ta. B̯u̱b̯wo, haalingiho musigazi gi̱beetengi̱ Sau̱lo munyakukora gwa kulinda byakulwala bya bantu banyakulasa Sitefaano mahi̱ga.
58 arrastaram-no para fora da cidade e começaram a apedrejá-lo. As testemunhas deixaram seus mantos aos pés de um jovem chamado Saulo.
59 B̯ubaali nibakumulasa mahi̱ga, Sitefaano yaasabi̱ri̱ Mukama naakoba, “Yesu̱, Mukama wange twala mwozo gwange!”
59 Enquanto apedrejavam Estêvão, este orava: "Senhor Jesus, recebe o meu espírito".
60 Kasi mwomwo yaaku̱nda malu̱, yeeta Mukama neiraka lya hakyendi̱ hoi̱, “Mukama wange! Baganyire kibii kiki!” B̯u̱yaakabazi̱ri̱ bi̱byo bigambu, yaakwa.
60 Então caiu de joelhos e bradou: "Senhor, não os consideres culpados deste pecado". E, dizendo isso, adormeceu.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.