Atos 7

Ndagaanu Gihyaka (RUB) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Hei̱nyu̱ma gya kuta Sitefaano mu lukuratu, mu̱laami̱ mu̱handu̱ yaamu̱b̯u̱u̱li̱i̱rye, “Zi̱zo nsonga za bab̯wo bakukujunaana zili kwo za mananu?”
1 Então o sumo sacerdote perguntou a Estêvão: — Isso de fato é assim?
2 Sitefaano yei̱ri̱ri̱mwo naakoba: “Bayudaaya bei̱ra bange na babbaabba, mu̱nyeetegeerye! Ruhanga wa ki̱ti̱i̱ni̱sa yaawonekeeri̱ haaha weetu̱ wa kadei, I̱bbu̱rahi̱mu̱, b̯uyaali naacaali mu nsi gi̱beetengi̱ Mesopotami̱ya, atakagyendi̱ri̱ kwicala mu rub̯uga lu̱beetengi̱ Harani̱,
2 Estêvão respondeu: — Irmãos e pais, escutem. O Deus da glória apareceu a Abraão, nosso pai, quando este estava na Mesopotâmia, antes de morar em Harã,
3 yaamuweera, ‘Demuka oruge mu nsi gyamu oruge hali bantu baamu, ogyende mu nsi gi̱nkwi̱za ku̱kwolokya.’
3 e lhe disse: “Saia da sua terra e do meio da sua parentela e vá para a terra que eu lhe mostrarei.”
4 “I̱bbu̱rahi̱mu̱ yaademu̱ki̱ri̱ yaaruga mu nsi gya Bakalidaaya yaagenda kwicala mu rub̯uga lwa Harani̱. Hei̱nyu̱ma gya bbaawe ku̱kwa, Ruhanga yaamu̱toori̱ Harani̱, yaamuleeta kwicala mu nsi gigi, ha mukwicala.
4 Então Abraão saiu da terra dos caldeus e foi morar em Harã. E dali, com a morte de seu pai, Deus o trouxe para esta terra em que vocês agora estão morando.
5 Ha b̯wi̱re b̯u̱b̯wo, Ruhanga yaali atakabbeeri̱ kugwetera I̱bbu̱rahi̱mu̱ itehe lyensei̱ haha, kadi itehe lya kwi̱cyaho-b̯wi̱cya kigulukye. Bei̱tu̱ kandi, Ruhanga yaamu̱ragani̱si̱i̱rye kumuha, yo na baana baamwe, li̱lyo itehe, I̱bbu̱rahi̱mu̱ nab̯uyaabba yaali atali na mwana yensei̱ ha b̯wi̱re b̯u̱b̯wo.
5 Nela, não lhe deu herança, nem sequer o espaço de um pé; mas prometeu dar-lhe a posse dela e, depois dele, à sua descendência, embora Abraão ainda não tivesse filhos.
6 Bibi byobyo bigambu bya Ruhanga bi̱yaamu̱weereeri̱: ‘Baana ba lula lwamu bakwi̱za kwicala mu nsi gindi, cali bantu ba li̱lyo ihanga bali̱bakoresya b̯wiru, kandi babawonawonesye kumala myaka bi̱ku̱mi̱ binei.
6 E Deus falou que a descendência dele seria peregrina em terra estrangeira, onde seriam escravizados e maltratados durante quatrocentos anos.
7 Kyonkei, li̱lyo ihanga libalikolera b̯wiru, ndilifubira, kasi hei̱nyu̱ma, bab̯wo baana baali̱ru̱gayo mwihanga li̱lyo, bei̱ze bandamye mu kiki kiikaru.’
7 — Deus disse ainda: “Castigarei a nação da qual forem escravos; e, depois disso, sairão daí e me servirão neste lugar.”
8 Mwomwo Ruhanga yaaha I̱bbu̱rahi̱mu̱ kiragaanu kya murwa gwa kusala b̯uli mwana wa b̯udulu. Mu kasu̱mi̱ kanyakuhonderaho, hooho I̱bbu̱rahi̱mu̱ yaabyali̱i̱ri̱ I̱saka, yaamusala, hei̱nyu̱ma gya biro munaanei. Hei̱nyu̱ma, I̱saka yaabyeri̱ Yakobbo, yaamusala, na Yakobbo kwokwo yaakakoori̱ baana bamwei̱ ba b̯udulu i̱ku̱mi̱ na babiri, beegebeerwe nka nganda i̱ku̱mi̱ neibiri zʼI̱saleeri̱.
8 Então lhe deu a aliança da circuncisão. Assim, Abraão gerou Isaque e o circuncidou no oitavo dia; e Isaque gerou Jacó, e Jacó gerou os doze patriarcas.
9 “Mu biro bi̱byo, baana ba Yakobbo bahandu̱ bendyengi̱ kwahi mwi̱ra waab̯u Yozefu̱; nahab̯waki̱kyo baamu̱tu̱ndi̱ri̱ nka mwiru hali bagu̱u̱da ba mu nsi gya Mi̱si̱ri̱. Bei̱tu̱ Ruhanga yei̱ceeri̱ nayo,
9 — Os patriarcas, invejosos de José, venderam-no para ser levado para o Egito. Mas Deus estava com ele
10 naamurabyanga mu b̯ujune b̯wensei̱ b̯u̱yaabbengi̱mwo mu nsi gi̱gyo gya bantu ba Mi̱si̱ri̱. Ruhanga yaamu̱heeri̱ magezi̱ ganyakuha mukama wa Mi̱si̱ri̱ ku̱mwendya. Nahab̯waki̱kyo yogwo mukama yaamu̱heeri̱ b̯u̱handu̱ b̯wa kulema mwibara lyamwe b̯ukama b̯wensei̱ b̯wa Mi̱si̱ri̱ na b̯wa kulema bintu bya mu kikaali kyamwe.
10 e o livrou de todas as suas aflições, concedendo-lhe também graça e sabedoria diante de Faraó, rei do Egito, que o constituiu governador daquela nação e de toda a casa real.
11 “Hei̱nyu̱ma gya b̯u̱su̱mi̱ b̯undiho, nzala gyagwi̱ri̱ mwihanga lyensei̱ lya Mi̱si̱ri̱ na Kanani̱, ginyakuha bantu kuwonawona hoi̱. Bahaaha beetu̱ baatoolyengi̱ bidyo mu nsi gya Kanani̱ batakusobora kubitunga.
11 Depois houve fome e grande sofrimento em todo o Egito e em Canaã, e nossos pais não achavam o que comer.
12 Yakobbo b̯u̱yeegwi̱ri̱ nti mu nsi gya Mi̱si̱ri̱ haali̱ngi̱yo bidyo, yaatuma bahaaha beetu̱ baagyendayo murundi gwakubanza.
12 Mas, quando Jacó ouviu que no Egito havia trigo, mandou, pela primeira vez, os nossos pais até lá.
13 B̯u̱baadoori̱yo, batakamwetegereze. Kyonkei b̯u̱baaku̱bi̱ri̱yo kugula bidyo murundi gwakabiri, Yozefu̱ yaabeetondera nka kuyaalingi mwi̱ra waab̯u gi̱baatu̱ndi̱ri̱ mu b̯wiru. Yaabatweri̱ yaaboolokya mukama wa Mi̱si̱ri̱, mukama yeega bintu bikukwatangana na nnyu̱mba gya bantu ba Yozefu̱.
13 Na segunda vez, José se fez reconhecer pelos seus irmãos, e o Faraó veio a conhecer a família de José.
14 Hei̱nyu̱ma, Yozefu̱ yaatu̱mi̱i̱ri̱ bbaawe, Yakobbo, na bantu bensei̱ ba mu nnyu̱mba gyabu b̯utumwa b̯ukukoba nti, bensei̱ hamwei̱ bantu nsanju na bataanu, bademuke bagyende mu nsi gya Mi̱si̱ri̱.
14 Então José mandou chamar Jacó, seu pai, e toda a sua parentela, isto é, setenta e cinco pessoas.
15 Kasi Yakobbo yaagyenda Mi̱si̱ri̱, ku̱kwo hooho yo na bahaaha beetu̱ baakwereeri̱.
15 Jacó foi para o Egito, e ali morreu ele e também os nossos pais.
16 Mitumbi myab̯u baami̱i̱ri̱i̱rye mu nsi gi̱beetengi̱ Sekemu̱ cali baagi̱zi̱i̱ki̱ri̱ mu kituuru kyʼI̱bbu̱rahi̱mu̱ kiyaali agu̱u̱ri̱ na sente hali baana ba mudulu gi̱beetengi̱ Hamori̱.
16 Depois eles foram transportados para Siquém e postos no túmulo que Abraão tinha comprado dos filhos de Hamor, em Siquém, pagando um certo preço.
17 “Biro bya Ruhanga ku̱doosereerya murago gwamwe gu̱yaaragani̱si̱i̱rye I̱bbu̱rahi̱mu̱ b̯u̱byakagyendi̱ri̱ ni̱byesegyasegya, bantu beetu̱ banyakubba mu nsi gya Mi̱si̱ri̱ baakanya kyakalasanu̱.
17 — E, quando já estava próximo o tempo em que Deus cumpriria a promessa feita a Abraão, o povo cresceu e se multiplicou no Egito,
18 Mu kasu̱mi̱ kakwo, mukama wondi munyakubba ataali̱ na ki̱yeegi̱ri̱ hali haaha weetu̱ Yozefu̱, yei̱zi̱ri̱ho kulema nsi gya Mi̱si̱ri̱.
18 até que se levantou ali outro rei, que não conhecia José.
19 Mukama yogwo yaasoonasooni̱ri̱ bantu beetu̱ kandi yaawonawonesya bahaaha beetu̱ na kubahambiriza kukasuka baana baab̯u nkerembe, aleke zi̱zo nkerembe zi̱kwe.
19 Este outro rei tratou com astúcia a nossa gente e torturou os nossos pais, a ponto de forçá-los a abandonar seus meninos recém-nascidos, para que não sobrevivessem.
20 “Mu kasu̱mi̱ kakwo, hooho Mu̱sa yaabyali̱i̱rwe, yaabyalwa naali mwana asemeeri̱ mu mei̱so ga Ruhanga. Baamu̱li̱ndi̱i̱ri̱ mu nnyu̱mba gya bbaawe kumala myeri̱ misatu.
20 Por esse tempo nasceu Moisés, que era formoso aos olhos de Deus. Durante três meses ele foi mantido na casa de seu pai.
21 Hei̱nyu̱ma, maawe b̯u̱yaamu̱gu̱mi̱ri̱, muhara wa mukama wa Mi̱si̱ri̱ yaamuwona yaamutwala yaamu̱handya nka mwana waamwe kwebyalira.
21 Quando tiveram de abandoná-lo, a filha de Faraó o recolheu e criou como seu próprio filho.
22 Mu̱sa yaasomi̱ri̱ bintu byensei̱ bya magezi̱ ga Banyami̱si̱ri̱, yaafookera ki̱mwei̱ muntu wa maani mu bigambu na mu bikorwa byamwe.
22 E Moisés foi educado em toda a ciência dos egípcios e era poderoso em palavras e obras.
23 “Mu̱sa b̯u̱yaadooseerye myaka makumi ganei mya b̯u̱handu̱, yaacwi̱ri̱mwo kugyenda ku̱b̯u̱ngi̱raho Bei̱saleeri̱ bei̱ra baamwe, awone nka kubakubatwala.
23 — Quando completou quarenta anos, Moisés teve a ideia de visitar os seus irmãos, os filhos de Israel.
24 Mu̱sa b̯u̱yaaweeni̱ Mu̱nyami̱si̱ri̱ omwei̱ naaku̱wonawonesya Mwi̱saleeri̱, yaagyenda kumulwaniira. Mukumulwaniira, Mu̱sa yei̱ti̱ri̱ Mu̱nyami̱si̱ri̱.
24 Vendo um homem ser maltratado, saiu em defesa dele e vingou o oprimido, matando o egípcio.
25 Ha b̯wi̱re b̯u̱b̯wo, Mu̱sa yaateekerezengi̱ nti Bei̱saleeri̱ bakwi̱za kumuwona nka muntu wa Ruhanga gyateeri̱ho kubatoola mu b̯ujune. Bei̱tu̱ Bei̱saleeri̱ batakakyetegereze yatyo.
25 Ora, Moisés pensava que seus irmãos entenderiam que Deus queria salvá-los por meio dele; eles, porém, não entenderam.
26 Kiro kinyakuhonderaho, Mu̱sa yaaweeni̱ Bei̱saleeri̱ babiri nibakulwana bankei na bankei yaagyenda kubaramura, baleke kulwana. Yaadoori̱ yaabaweera, ‘Bei̱ra bange, mu̱nyeetegeerye! Nywe nywensei̱ kamuli ba luganda lwʼI̱saleeri̱; hab̯waki mukukuutangana yatyo?’
26 No dia seguinte, Moisés aproximou-se de uns que brigavam e procurou reconduzi-los à paz, dizendo: “Homens, vocês são irmãos; por que estão maltratando um ao outro?”
27 “Bei̱tu̱ Mwi̱saleeri̱ munyakubba mwendereerya yaasi̱ndi̱ki̱ri̱ ku̱di̱ Mu̱sa; yaamu̱b̯u̱u̱lya, ‘We, naani munyakukuha b̯u̱sobozi̱ b̯wa kutulema na kuturamuranga?
27 Mas o que agredia o seu próximo repeliu Moisés, dizendo: “Quem colocou você como chefe e juiz sobre nós?
28 Gana okwendya ku̱nzi̱ta, nkei̱zo ku̱wei̱ti̱ri̱ Mu̱nyami̱si̱ri̱?’
28 Será que quer me matar, assim como ontem matou o egípcio?”
29 Mu̱sa b̯u̱yeegwi̱ri̱ bi̱byo bigambu, b̯u̱ti̱i̱ni̱ b̯wamukwata; yei̱ru̱ka yaaruga mu nsi gya Mi̱si̱ri̱, yaagyenda mu nsi gi̱beetengi̱ Mi̱di̱yani̱, yei̱calayo, yaabyali̱rayo na baana babiri ba b̯udulu.
29 Ao ouvir isto, Moisés fugiu e se tornou peregrino na terra de Midiã, onde lhe nasceram dois filhos.
30 “Hei̱nyu̱ma gya myaka mindi makumi ganei, malayika, yaawonekeeri̱ Mu̱sa naali mwirungu, ku lusahu lu̱beetengi̱ Sinaayi, mu mu̱li̱ngo gwa ndimi za mworo zi̱kwokya kisaka.
30 — Passados quarenta anos, apareceu-lhe, no deserto do monte Sinai, um anjo, por entre as chamas de uma sarça que estava queimando.
31 Mu̱sa b̯u̱yaaweeni̱ kisaka ki̱kweti̱ mworo, yaahuniira hoi̱. B̯u̱yeesegasegeerye heehi̱ aleke awone kurungi, yeegwi̱ri̱ iraka lya Ruhanga nilikoba:
31 Moisés ficou maravilhado diante daquela visão e, aproximando-se para contemplá-la, ouviu-se a voz do Senhor, que disse:
32 ‘Gyagya Ruhanga wa bahaahaawu, Ruhanga wʼI̱bbu̱rahi̱mu̱, wʼI̱saka, kandi wa Yakobbo.’ Mu̱sa b̯u̱yeegwi̱ri̱ bi̱byo bigambu, yaatandika kukankana na b̯u̱ti̱i̱ni̱, yaati̱i̱na kwi̱ra ku̱wonayo.
32 “Eu sou o Deus dos seus pais, o Deus de Abraão, de Isaque e de Jacó.” Moisés, tremendo de medo, não ousava contemplar a sarça.
33 “Mukama yaamuweera, ‘Somolamwo nkei̱to zaamu, kubba kicweka cali weemereeri̱ kili kicweka kya Ruhanga kyatongoori̱mwo.
33 Então o Senhor disse: “Tire as sandálias dos pés, porque o lugar em que você está é terra santa.
34 Mu mananu, nceeri̱ nimbona bantu bange nka kubakuwonawona mu nsi gya Mi̱si̱ri̱. Nyeegwi̱ri̱ kizabiro kyab̯u, kandi nsi̱ri̱mu̱ki̱ri̱ kuruga mwiguru, kubajuna. Kale nu hataati̱, i̱za nkutume oku̱beyo mu nsi gya Mi̱si̱ri̱.’ ”
34 Certamente vi o sofrimento do meu povo no Egito, ouvi o seu gemido e desci para libertá-lo. Venha, agora; vou mandar você para o Egito.”
35 Sitefaano yaagyendi̱ri̱ mu mei̱so na kukoba yati, “Mu̱sa wa Bei̱saleeri̱ gi̱baaswi̱ri̱ nibakoba nti, ‘Naani yaaku̱heeri̱ b̯u̱sobozi̱ b̯wa kutulema na kuturamuranga?’ Yooyo yogwo wa Ruhanga gi̱yaatu̱mi̱ri̱ na b̯u̱sobozi̱ kwekulembera na ku̱koresya maani ga malayika, munyakumuwonekera mu kisaka, kujuna bantu baamwe kuruga mu b̯wiru.
35 — A este Moisés, a quem tinham rejeitado, dizendo: “Quem colocou você como chefe e juiz?”, Deus enviou como chefe e libertador, com a assistência do anjo que lhe apareceu na sarça.
36 Mu̱sa yeeku̱lembeeri̱ Bei̱saleeri̱, baaruga mu nsi gya Mi̱si̱ri̱; kandi, yaakoori̱ bintu bi̱ku̱ti̱i̱ni̱sya na b̯uwoneru b̯wa byamahanu mu nsi gya Mi̱si̱ri̱ na heitaka likooto li̱beetengi̱ ‘I̱taka liwa meezi̱ gengu̱, kandi baamala’ myaka maku̱ni̱ ganei nibakuzengeera mwirungu.
36 Foi Moisés quem os tirou de lá, fazendo prodígios e sinais na terra do Egito, no mar Vermelho e no deserto, durante quarenta anos.
37 “Mu̱sa yogwo, yooyo munyakuweera bantu Bei̱saleeri̱ nti, ‘Ruhanga akwi̱za kubatumira mu̱ragu̱ri̱ waamwe, nka gya ku̱yantu̱mi̱ri̱, kandi yogwo mu̱ragu̱ri̱ aliruga mu luganda lwenyu̱ Bei̱saleeri̱.’
37 Foi ainda Moisés quem disse aos filhos de Israel: “Deus fará com que, do meio dos irmãos de vocês, se levante um profeta semelhante a mim.”
38 Baana Bei̱saleeri̱ b̯u̱beecooki̱ri̱ ha lusahu Sinaayi mwirungu, Mu̱sa yoogwo yooyo yaali nabo. Kandi Mu̱sa yooyo yaali mukwenda, hakati̱ wa Bei̱saleeri̱ na malayika wa Ruhanga gi̱yaabazengi̱ nayo ha lusahu Sinaayi, naatoolayo bigambu bya Ruhanga naabileetera Bei̱saleeri̱.
38 É este Moisés quem esteve na congregação no deserto, com o anjo que lhe falava no monte Sinai e com os nossos pais. Foi ele quem recebeu palavras vivas para nos transmitir.
39 “Kyonkei bahaaha beetu̱ baaswi̱ri̱ kwegwa bigambu bya Mu̱sa; Baamu̱swi̱ri̱, baatandika na kuteekereza kweku̱bi̱rayo cali baaru̱gi̱ri̱ mu nsi gya Mi̱si̱ri̱.
39 — Nossos pais não quiseram obedecer a Moisés, mas o rejeitaram e, no seu coração, voltaram para o Egito,
40 Mu̱sa b̯uyaali naacaali ha lusahu Sinaayi, baaweereeri̱ Alooni̱, ‘Tu̱kolere baruhanga baatwebemberanga nitukugyenda. Kubba Mu̱sa, munyakututoola mu nsi gya Mi̱si̱ri̱, tukwega kwahi kintu ki̱mu̱bbeeri̱ho.’
40 dizendo a Arão: “Faça para nós deuses que vão adiante de nós; porque, quanto a este Moisés, que nos tirou da terra do Egito, não sabemos o que lhe aconteceu.”
41 Mu b̯wi̱re b̯u̱b̯wo hooho Bei̱saleeri̱ baakoleeri̱ ki̱si̱sani̱ kya nte, baasala bisolo baakihongera, kandi baakora ki̱di̱di̱ nibasemererwa hab̯wa ki̱si̱sani̱ kibaali beekoleeri̱.
41 Naqueles dias, fizeram um bezerro e ofereceram sacrifício ao ídolo, alegrando-se com as obras das suas mãos.
42 Nahab̯waki̱kyo Ruhanga yaabanu̱gi̱ri̱ kandi yaabaleka baramye nzota za mu mwanya, nka baragu̱ri̱ ba Ruhanga ku̱baahandi̱i̱ki̱ri̱ mu Binyakuhandiikwa:
42 Mas Deus se afastou e os entregou à adoração das estrelas do céu, como está escrito no Livro dos Profetas: “Ó casa de Israel, será que foi para mim que vocês ofereceram vítimas e sacrifícios no deserto, durante quarenta anos?
43 Bei̱tu̱, kilereru kya Moloki̱
43 Não é verdade que vocês levantaram o tabernáculo de Moloque e a estrela de Renfã, o deus de vocês, imagens que vocês fizeram para as adorar? Por isso, vou mandar vocês ao exílio para além da Babilônia.”
44 Mwomwo Sitefaano yaaweera de Bayudaaya, “Bahaaha beetu̱ b̯ubaalingi nibakucwanganiza irungu kwi̱za Kanani̱ baali na ki̱si̱i̱si̱ra kya ku̱rami̱i̱ryamwo Ruhanga, kinyakuragirizanga Bei̱saleeri̱ Ruhanga nka kwali nabo. Ki̱kyo ki̱si̱i̱si̱ra kyali ki̱bi̱mbi̱i̱rwe mu mu̱li̱ngo gwa Ruhanga guyaali yoolokeerye Mu̱sa ki̱bi̱mbi̱rwemwo.
44 — O tabernáculo do testemunho estava entre nossos pais no deserto, como havia ordenado aquele que disse a Moisés que o fizesse segundo o modelo que tinha visto.
45 Bahaaha beetu̱ b̯u̱baatu̱ngi̱ri̱ ki̱kyo ki̱si̱i̱si̱ra, Yosu̱wa naakubeekulembera, baakyetweki̱ri̱ baagyenda nakyo, baatwala gi̱gyo nsi cali Ruhanga yaali yaasi̱i̱rye mahanga garu̱girimwo, bahaaha beetu̱ batakadoori̱. Ki̱si̱i̱si̱ra ki̱kyo kyei̱ceeri̱yo mu nsi gi̱gyo ku̱doosya mu b̯u̱su̱mi̱ b̯wa Dau̱di̱.
45 Também nossos pais, com Josué, tendo recebido o tabernáculo, o levaram, quando tomaram posse das nações que Deus expulsou da presença deles. Foi assim até os dias de Davi,
46 Dau̱di̱ yogwo yaabbeeri̱ na mu̱gi̱sa gwa Ruhanga, yaasaba Ruhanga amwikirize abi̱mbi̱re yogwo Ruhanga wa Yakobbo nnyu̱mba gya kwicalamwo.
46 que obteve o favor de Deus e pediu autorização para construir uma casa para o Deus de Jacó.
47 Bei̱tu̱ hei̱nyu̱ma, mu̱tabani̱ wa Dau̱di̱, mukama Sulumaani, yooyo yaabi̱mbi̱ri̱ gi̱gyo nnyu̱mba.
47 Mas foi Salomão quem lhe edificou a casa.
48 “Bei̱tu̱ kandi, Ruhanga wa Hakyendi̱ Hoi̱ eicala kwahi mu manyu̱mba gabi̱mbi̱i̱rwe bantu; nka mu̱ragu̱ri̱ wa Ruhanga ku̱yaakobi̱ri̱:
48 Entretanto, o Altíssimo não habita em casas feitas por mãos humanas. Como diz o profeta:
49 “ ‘Iguru, iguru kitebe kyange
49 “O céu é o meu trono, e a terra é o estrado dos meus pés. Que casa vocês edificarão para mim, diz o Senhor, ou qual é o lugar do meu repouso?
50 Ngalu zange, tizili zoozo zinyakukora,
50 Não é fato que a minha mão fez todas estas coisas?”
51 Sitefaano yaab̯u̱ni̱i̱rye yaabaweera, “Nywe! Kamuli na mitima mitatiro, na mapokopo gateegwa bigambu bya Ruhanga! Nanywe, mwicala nimusuula Mwozo Mu̱syanu̱, nka bahaaha beenyu̱ ku̱baakorengi̱.
51 — Homens teimosos e incircuncisos de coração e de ouvidos, vocês sempre resistem ao Espírito Santo. Vocês fazem exatamente o mesmo que fizeram os seus pais.
52 Mu̱ragu̱ri̱ kyani wa bahaaha beenyu̱ gi̱bataaru̱mbi̱ri̱? Bahaaha beenyu̱ bei̱ti̱ri̱ na baragu̱ri̱ ba Ruhanga bayaali atu̱mi̱ri̱ barange kwi̱za kwa Mutongoole waamwe. Kandi mu biro byei̱nyu̱maho, mwamu̱di̱i̱ri̱seeni̱ mwata baamwi̱ta!
52 Qual dos profetas os pais de vocês não perseguiram? Eles mataram os que anteriormente anunciavam a vinda do Justo, do qual vocês agora se tornaram traidores e assassinos,
53 Kandi, nywenywe bab̯wo de banyakutunga biragiro bya Ruhanga, bya bamalayika bi̱baabakwati̱i̱rye, bei̱tu̱ na hati̱, bi̱byo biragiro mu̱swi̱ri̱ kubiikiriza!”
53 vocês que receberam a lei por ministério de anjos e não a guardaram.
54 Baku̱rati̱ beicweru li̱handu̱ lya Bayudaaya b̯u̱beegwi̱ri̱ bigambu bya Sitefaano bi̱yaabazi̱ri̱, ki̱ni̱ga kyabakweti̱ kyaku̱bei̱ta-b̯wi̱ti̱ kandi baatab̯ukira ki̱mwei̱.
54 Ao ouvirem isto, ficaram com o coração cheio de raiva e rangiam os dentes contra ele.
55 Bei̱tu̱ Sitefaano, ei̱zwi̱ri̱ Mwozo Mu̱syanu̱, yaali̱ngi̱ri̱i̱ri̱ hakyendi̱ mwiguru, yaawona ki̱ti̱i̱ni̱sa kya Ruhanga na Yesu̱ yeemereeri̱ mu ki̱kyo kiikaru kya ki̱ti̱i̱ni̱sa kinene kya Ruhanga.
55 Mas Estêvão, cheio do Espírito Santo, fitou os olhos no céu e viu a glória de Deus e Jesus, que estava à direita de Deus.
56 Yaaweera bab̯wo Bayudaaya, “Mu̱wone yee! Ndi mu kuwona iguru lyezi̱jwi̱ri̱, na Yesu̱, Mwana wa Muntu yeemereeri̱ mu kiikaru kya ki̱ti̱i̱ni̱sa kinene kya Ruhanga!”
56 Então disse: — Eis que vejo os céus abertos e o Filho do Homem, em pé à direita de Deus.
57 B̯u̱beegwi̱ri̱ ki̱kyo, baabbumba mapokopo gaab̯u aleke bateegwa bigambu bya Sitefaano byakubaza. Kasi mwomwo bensei̱, nibakwalukira kwakyendi̱ hoi̱, baamweku̱su̱mulaho ha murundi gu̱mwei̱,
57 Eles, porém, gritando bem alto, taparam os ouvidos e, unânimes, avançaram contra ele.
58 baamusika baamutwala hanzei wa rub̯uga, baamulasa mahi̱ga mwa ku̱mwi̱ta. B̯u̱b̯wo, haalingiho musigazi gi̱beetengi̱ Sau̱lo munyakukora gwa kulinda byakulwala bya bantu banyakulasa Sitefaano mahi̱ga.
58 E, expulsando-o da cidade, o apedrejaram. As testemunhas deixaram as capas deles aos pés de um jovem chamado Saulo.
59 B̯ubaali nibakumulasa mahi̱ga, Sitefaano yaasabi̱ri̱ Mukama naakoba, “Yesu̱, Mukama wange twala mwozo gwange!”
59 E enquanto o apedrejavam, Estêvão orava, dizendo: — Senhor Jesus, recebe o meu espírito!
60 Kasi mwomwo yaaku̱nda malu̱, yeeta Mukama neiraka lya hakyendi̱ hoi̱, “Mukama wange! Baganyire kibii kiki!” B̯u̱yaakabazi̱ri̱ bi̱byo bigambu, yaakwa.
60 Então, ajoelhando-se, gritou bem alto: — Senhor, não os condenes por causa deste pecado! E, depois que ele disse isso, morreu.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.