Atos 28

Ndagaanu Gihyaka (RUB) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 B̯u̱twakadoori̱ hanzei kurungi, twetegeri̱i̱ze kuruga hali banyansi nti, ki̱zi̱nga ki̱kyo hatwalingi, baakyetengi̱ Mali̱ta.
1 Quando já estávamos em terra, sãos e salvos, soubemos que a ilha se chamava Malta.
2 Bantu ba ha ki̱zi̱nga ki̱kyo baatwolokeerye maku̱ni̱ gatakira kuzookazooka. Baahembi̱ri̱ kikoomi kya mworo baatweta twensei̱ tugyende kwota, hab̯wakubba kasu̱mi̱ kakwo ndagali̱ gyalingi ni̱gi̱ku̱gwa kandi na b̯wi̱re b̯walingi b̯wi̱nyamu̱ hoi̱.
2 Os moradores dali nos trataram com muita bondade. Como estava chovendo e fazia frio, acenderam uma grande fogueira.
3 Pau̱lo yaakomereerye kiza ki̱mwei̱ kya nkwi̱. B̯uyaali naakukita mu mworo, haarugamwo mpiri giwa b̯umala, gyamwebboha ku ngalu.
3 Paulo ajuntou um feixe de gravetos e os estava jogando no fogo, quando uma cobra, fugindo do calor, agarrou-se na mão dele.
4 Banyansi ba ki̱kyo ki̱zi̱nga kya Mali̱ta b̯u̱baaweeni̱ mpiri gi̱gyo ni̱gi̱ku̱lengei̱ja ku ngalu gya Pau̱lo, baawerangana bankei na bankei nti, “Yogwo mudulu akuteekwa kubba naali mwi̱ti̱, hab̯wakubba nab̯wakeni̱ri̱ meezi̱, mikyenu mya bantu mikumuhondeera hensei̱ haakali kugyenda.”
4 Os moradores da ilha viram a cobra pendurada na mão de Paulo e comentaram: — Este homem deve ser um assassino. Pois ele escapou do mar, mas mesmo assim a justiça divina não vai deixá-lo viver.
5 Bei̱tu̱ Pau̱lo yaaku̱nku̱mwi̱ri̱ ngalu, mpiri gyagwa mu mworo, atatu̱ngi̱ri̱ kihuta kyensei̱.
5 Mas Paulo sacudiu a cobra para dentro do fogo e não sentiu nada.
6 Bantu bei̱ceeri̱ bali̱ndi̱ri̱i̱ri̱ kuwona Pau̱lo naazi̱mba mubiri, rundi naati̱ndu̱ka ku̱gwa hansi akwi̱ri̱. Kyonkei b̯u̱baakali̱ndi̱ri̱i̱ri̱ hoi̱ batakuwona kintu kyensei̱ kikuhindukaho ha b̯womi b̯wamwe, beehindula baakoba, “Yogo mudulu ali kilubbanga.”
6 Eles pensavam que ele ia ficar inchado ou que ia cair morto de repente. Porém, depois de esperar bastante tempo, vendo que não acontecia nada, mudaram de ideia e começaram a dizer que ele era um deus.
7 Heehi̱ na hahwo ku mutanda gu̱gwo gutwalingiho, haalingiho misiri mya mudulu omwei̱ gi̱beetengi̱ Pu̱bbi̱li̱yo, mutongole munyakubba ateebeerweho b̯ukama wa Baru̱u̱mi̱ kulema ki̱kyo ki̱zi̱nga. Pu̱bbi̱li̱yo yaatu̱tangi̱ri̱i̱ri̱ mwamwe na mbabazi̱, kandi yaatwolokya maku̱ni̱ nka bagenyi̱, kumala biro bisatu.
7 Perto daquele lugar havia algumas terras que pertenciam a Públio, o chefe daquela ilha. Ele nos recebeu muito bem, e durante três dias nós fomos seus hóspedes.
8 Ha b̯wi̱re b̯wob̯wo, bbaa Pu̱bbi̱li̱yo yaali ahi̱mbi̱ri̱ mu̱swi̱ja na kiharuko. Pau̱lo yaagyendi̱ri̱ kumuwona, yaamusabira, kandi yaamutaho ngalu yaahona nseeri̱ zinyakubba ni̱zu̱ku̱mu̱gadya.
8 O pai dele estava de cama, doente com febre e disenteria. Paulo entrou no quarto, fez uma oração, pôs as mãos sobre ele e o curou.
9 Bantu ba ki̱zi̱nga ki̱kyo b̯u̱beegwi̱ri̱ bi̱byo bintu binyakubbahoona, baseeri̱ bandi benseenya ha ki̱zi̱nga ki̱kyo bei̱zi̱ri̱ hali Pau̱lo, Pau̱lo yaabasabira, Ruhanga yaabahoni̱a.
9 Depois disso os outros doentes da ilha vieram e também foram curados.
10 Baatu̱si̱i̱mi̱ri̱ na bisembu binene hoi̱. B̯utwali nitukugyenda ku̱byokya kuruga Mali̱ta, bantu baatu̱bboheeri̱ ntanda za bintu bi̱twendyengi̱ kulibata nabyo mu b̯wati̱.
10 Eles mostraram muito respeito por nós e, quando embarcamos, puseram no navio tudo o que precisávamos para a viagem.
11 Hei̱nyu̱ma gya myeri̱ misatu twei̱ri̱ri̱ twatemba b̯wati̱ b̯undi b̯ukooto, b̯unyakubba b̯u̱maari̱ de myeri̱ misatu hahwo ha ki̱zi̱nga kya Mali̱ta. B̯u̱b̯wo b̯wati̱ b̯u̱beetengi̱ baruhanga barongo, b̯wali b̯u̱ru̱gi̱ri̱ ha musoma gwa rub̯uga lu̱beetengi̱ Aleki̱zandu̱ri̱ya.
11 Depois de ficarmos três meses na ilha, embarcamos num navio da cidade de Alexandria, que tinha na proa a figura dos deuses gêmeos Castor e Pólux. O navio tinha passado o inverno na ilha.
12 B̯u̱twaru̱gi̱ri̱ hahwo Mali̱ta, twagyenda twajaama ha musoma gwa rub̯uga lu̱beetengi̱, Su̱raku̱u̱za, twamalaho biro bisatu.
12 Nós chegamos à cidade de Siracusa, onde ficamos três dias.
13 Twaru̱gi̱ri̱ hahwo twagyenda twajaama kandi ku musoma gwa rub̯uga lwa Regi̱yo. Mwakya gwahoona haahu̱ngi̱ri̱ mpehu gya maruga kwansi, kyatutwalira biro bibiri kudwa ha musoma gwa rub̯uga lu̱beetengi̱, Pu̱tooli̱.
13 Dali seguimos viagem e chegamos à cidade de Régio. No dia seguinte o vento começou a soprar do sul, e em dois dias chegamos a Pozuoli.
14 Ku̱kwo hooho twagi̱i̱rye bei̱ra beetu̱ banyakwikiririzanga mu Yesu̱, baatusaba tumale nabo biro musanju. Hei̱nyu̱ma gya kwicala nabo, twaru̱gi̱ri̱ hahwo twagyenda Rooma.
14 Nessa cidade encontramos alguns cristãos que nos pediram que ficássemos com eles uma semana. E assim chegamos a Roma.
15 Bei̱ra beetu̱ ba mu rub̯uga lwa Rooma banyakwikiririzanga mu Yesu̱, baalingi beegwi̱ri̱ nti tukugyenda Rooma. B̯u̱beegwi̱ri̱ bi̱byo bigambu, bei̱zi̱ri̱ kututangiira baadwera ki̱mwei̱ ha mbuga za katali kʼApi̱yo na ha nnyu̱mba isatu cali bagenyi̱ baagoonyerengi̱. Pau̱lo b̯u̱yaabaweeni̱ yaasi̱i̱ma Ruhanga kandi yeegwa mutima gwamwe gu̱tati̱i̱ri̱.
15 Os irmãos de Roma tinham recebido a notícia da nossa chegada e foram se encontrar conosco nos povoados de Praça de Ápio e de Três Vendas. Ao ver esses irmãos, Paulo agradeceu a Deus e se animou.
16 B̯u̱twei̱ngi̱i̱ri̱ mu rub̯uga lwa Rooma, balemi̱ ba b̯ukama b̯wa Baru̱u̱mi̱ baaha Pau̱lo b̯ugabe b̯wa kwetungira b̯ulaalu b̯wamwe yankei, bei̱tu̱ kandi, nka kuyaali naacaali munyankomo yei̱ceeri̱ na musurukali omwei̱ akumulinda.
16 Quando entramos em Roma, Paulo recebeu permissão para morar por sua conta, guardado por um soldado.
17 Hei̱nyu̱ma gya biro bisatu, Pau̱lo yeeteseerye Bayudaaya. Bei̱zi̱ri̱ beecooka cali Pau̱lo yei̱calengi̱, mwomwo Pau̱lo yaabaweera, “Bayudaaya bei̱ra bange, kambe ntasobereerye bantu beetu̱, rundi ku̱sobya ha biragiro bya bahaaha beetu̱ bi̱baatu̱heeri̱, bamwenya hali Bayudaaya bankwati̱i̱ri̱ Yeru̱salemu̱ bampayoona hali balemi̱ ba b̯ukama b̯wa Baru̱u̱mi̱.
17 Três dias depois, Paulo convidou os líderes dos judeus de Roma para se encontrarem com ele. Quando estavam reunidos, ele disse: — Meus irmãos, eu não fiz nada contra o nosso povo, nem contra os costumes que recebemos dos nossos antepassados. Mesmo assim eu fui preso em Jerusalém e entregue aos romanos.
18 Kyonkei, hei̱nyu̱ma gya bab̯wo balemi̱ ku̱mbu̱u̱li̱sani̱a, bendeerye ku̱nteesya. Kubba mu ku̱toolereerya mananu, baagi̱i̱rye ntali na musangu gwenseenya gu̱nyaagu̱mi̱ri̱ gukumpa kuncwera kifubiro kya ku̱kwa.
18 Eles me interrogaram e queriam me soltar, pois não acharam nenhum motivo para me condenar à morte.
19 Kyonkei Bayudaaya banyakubba baanyegereeri̱, b̯u̱baageeni̱ bab̯wo balemi̱ ku̱nteesya, nyaaweeni̱ ninkusemeera kujulira wu Kaisaali, nab̯unyaakabba nyaali ntali na nsonga gyensei̱ gyakujunaana bantu beihanga lyange.
19 Mas os judeus não queriam que me soltassem. Por isso fui obrigado a pedir para ser julgado pelo Imperador, embora eu não tenha nenhuma acusação para fazer contra o meu próprio povo.
20 Nahab̯waki̱kyo, kyokyo nyaabeeteseerye tu̱rombe mbazeho nanywe. Nka ku̱mu̱weeni̱, ndi mubbohe na njegere hab̯wa Ku̱ri̱si̱to, Mutongoole wa Ruhanga, wa Bei̱saleeri̱ gi̱baateeri̱mwo ku̱ni̱hi̱ra kwab̯u.”
20 Foi por esse motivo que pedi para ver vocês e conversarmos. Estou preso com estas correntes de ferro por causa daquele que o povo de Israel espera.
21 Mwomwo bab̯wo Bayudaaya bei̱ramwona Pau̱lo nibakoba, “Tucaali kutunga bbaruha gyensei̱ gi̱ru̱gi̱ri̱ B̯uyudaaya gikukwatagana nawe, kandi tihaloho muntu wondi yenseenya aru̱gi̱ri̱yo ali na makuru, rundi kintu kyenseenya kibiibi kikukwatagana nawe.
21 Então eles disseram: — Nós não recebemos nenhuma carta da Judeia a seu respeito. Também nenhum dos nossos irmãos veio de lá com qualquer notícia ou para falar mal de você.
22 Kale nu, tu̱kwendya weewe wankei otuweere kikyani kyoikiririzamwo, kubba tu̱kyagi̱i̱rye nti, mu nsi gyensei̱ bantu babyokereeri̱ ki̱kyo kitebe kya beikiriza ba Ku̱ri̱si̱to.”
22 Mas gostaríamos de ouvir você dizer o que pensa, pois sabemos que, de fato, em todos os lugares falam contra essa seita à qual você pertence.
23 Bei̱ki̱rani̱i̱ze ku̱romba na Pau̱lo ha kiro kindi. Kiro ki̱kyo ki̱bei̱ki̱rani̱i̱ze ku̱romberamwo b̯u̱kyadoori̱, hei̱zi̱ri̱ Bayudaaya banene hoi̱ cali Pau̱lo yei̱calengi̱. Pau̱lo yaabasoboleeri̱ kandi yaabatebeerya makuru gakukwatagana na b̯ukama b̯wa Ruhanga, kuruga mwakya kuguma lyoba, yaagerya na kubasikiriza, asi̱gi̱ki̱i̱ri̱ ku biragiro bya Ruhanga bi̱yaaheeri̱ Mu̱sa na Binyakuhandiikwa bya baragu̱ri̱ ba Ruhanga, banyakwikiririzanga mu Yesu̱ Ku̱ri̱si̱to.
23 Então marcaram um dia com Paulo. Nesse dia, muitos deles foram ao lugar onde Paulo estava. Desde a manhã até a noite ele lhes anunciou e explicou a mensagem sobre o Reino de Deus . E, por meio da Lei de Moisés e dos livros dos Profetas , procurou convencê-los a respeito de Jesus.
24 Bamwei̱ ha bab̯wo Bayudaaya bei̱ki̱ri̱i̱ze bigambu bya Pau̱lo bi̱yaabatebereerye kubba nibili bya mananu, kyonkei bandi baaswi̱ri̱ kubiikiriza.
24 Alguns aceitaram as suas palavras, mas outros não creram.
25 Baalemeerwe kukengangana bo bankei na bankei kandi batandika kwanzuka hei̱nyu̱ma gya Pau̱lo kubaweera bigambu bikukoba, “Bigambu bya Mwozo Mu̱syanu̱ bi̱yaaweereeri̱ bahaaha beenyu̱ kuraba hali mu̱ragu̱ri̱ wa Ruhanga, I̱saaya byali byabiribiri!
25 Então todos foram embora, conversando entre si. Mas, antes que saíssem, Paulo ainda disse mais uma coisa: — O Espírito Santo tinha razão quando falou por meio do profeta Isaías aos antepassados de vocês.
26 “Kubba yaakobi̱ri̱, ‘Mu̱gyende, muweere bantu bange;
26 Pois ele disse a Isaías: “Vá e diga a esta gente: Vocês ouvirão, mas não entenderão; olharão, mas não enxergarão nada.
27 Hab̯wakubba mitima mya baba bantu mi̱fooki̱ri̱ mitatiro;
27 Pois a mente deste povo está fechada; eles taparam os ouvidos e fecharam os olhos. Se eles não tivessem feito isso, os seus olhos poderiam ver, e os seus ouvidos poderiam ouvir; a sua mente poderia entender, e eles voltariam para mim, e eu os curaria — disse Deus.”
28 “Nahab̯waki̱kyo, nkwendya mukyege nti Ruhanga yaatu̱mi̱ri̱ kujunwa kwamwe hali Banyamahanga, kandi bakwi̱za kwetegeerya.” [
28 E Paulo terminou, dizendo: — Pois fiquem sabendo que Deus mandou a mensagem de salvação para os não judeus! E eles escutarão!
29 Hei̱nyu̱ma gya Pau̱lo kubaza yatyo, Bayudaaya bab̯wo baru̱gi̱ri̱ hahwo nibakukuuta mpaka bankei na bankei.]
29 [Depois que Paulo disse isso, os judeus foram embora, discutindo com violência.]
30 Kale nu, hab̯wa myaka mibiri myensei̱, Pau̱lo yei̱ceeri̱ hahwo mu nnyu̱mba gi̱gyo gi̱yeesasu̱li̱rengi̱ yankei. Kandi yaatangi̱i̱rengi̱ bantu bensei̱ banyakwi̱zanga kumub̯ungira.
30 Durante dois anos Paulo morou ali numa casa alugada e recebia todos os que iam vê-lo.
31 Yaabatebeeryengi̱ kigambu kya b̯ukama b̯wa Ruhanga kandi naabegesya bigambu bikukwatagana na Mukama Yesu̱ Ku̱ri̱si̱to, hasyanu̱ mbura ku̱ti̱i̱na.
31 Ele anunciava o Reino de Deus e ensinava a respeito do Senhor Jesus Cristo, falando com toda a coragem e liberdade.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 28, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.