2 Coríntios 1
Ndagaanu Gihyaka (RUB) vs NTLH
1 Bbaruha gigi gi̱ru̱gi̱ri̱ hali gya Pau̱lo, wa Ruhanga gi̱yaakomi̱ri̱ mu kwendya kwamwe, kubba mukwenda wa Yesu̱, Mutongoole wa Ruhanga; na hali mwi̱ra weetu̱ Ti̱mi̱teo. Tu̱gi̱handi̱i̱ki̱i̱ri̱ kitebe kya beikiriza ba Yesu̱ ba rub̯uga lwa Koli̱nso, hamwei̱ na Bantu ba Ruhanga bensei̱ bali mu kicweka kyʼAkaaya kyensei̱.
1 Eu, Paulo, apóstolo de Cristo Jesus pela vontade de Deus, escrevo junto com o nosso irmão Timóteo esta carta à igreja de Deus que está na cidade de Corinto e também a todo o povo de Deus espalhado por toda a província da Acaia.
2 Nywe nywensei̱ batu̱handi̱i̱ki̱i̱ri̱ bbaruha gigi, mwibara lya Mukama weetu̱ Yesu̱ Ku̱ri̱si̱to, tukubasabira Ruhanga Bbaaweetu̱ abagiire mbabazi̱ kandi abahe kwicala na b̯u̱si̱nge.
2 Que a graça e a paz de Deus, o nosso Pai, e do Senhor Jesus Cristo estejam com vocês!
3 Ruhanga kandi Bbaa Mukama weetu̱ Yesu̱ Ku̱ri̱si̱to, yogwo Bbaaweetu̱ wa mbabazi̱, kandi yogwo Ruhanga atu̱hu̱u̱mu̱u̱lya mitima, ahaariizib̯we.
3 Louvado seja o Deus e Pai do nosso Senhor Jesus Cristo, o Pai bondoso, o Deus de quem todos recebem ajuda!
4 Kubba, yooyo atu̱hu̱u̱mu̱u̱lya b̯wi̱re b̯wensei̱ b̯utubba mu b̯ujune, aleke natwe tusobore ku̱hu̱u̱mu̱u̱lya bandi bali mu b̯ujune, nka twe Ruhanga ku̱yaatu̱hu̱u̱muli̱i̱rye.
4 Ele nos auxilia em todas as nossas aflições para podermos ajudar os que têm as mesmas aflições que nós temos. E nós damos aos outros a mesma ajuda que recebemos de Deus.
5 Kuwonawona kwa Ku̱ri̱si̱to kwabbeeri̱ kwakalasanu̱ maani natwe dede, kwatuleetera kubba na b̯ujune b̯unene mu mitima myetu̱. Bei̱tu̱, Ruhanga nka ku̱yaahu̱u̱mu̱li̱i̱rye Yesu̱ Ku̱ri̱si̱to, kwokwo natwe tulitunga kuhuumula kunene mu mitima myetu̱.
5 Porque, assim como tomamos parte nos muitos sofrimentos de Cristo, assim também, por meio dele, participamos da sua grande ajuda.
6 Nab̯utwabba nitukuwonawona, tukuwonawona aleke nanywe mu̱tu̱nge kuhuumula mitima kandi mujunwe kuruga mu maani ga bibii byenyu̱; nab̯utwakabba tu̱hu̱u̱mwi̱ri̱ mu mutima myetu̱, kuhuumula ku̱kwo kwokwo ku̱kwi̱za kubaha maani mu mitima myenyu̱ gaabaleetera kugumisiriza bizib̯u.
6 Se sofremos, é para que vocês recebam ajuda e salvação. Se somos ajudados, então vocês também são e recebem forças para suportar com paciência os mesmos sofrimentos que nós suportamos.
7 Nahab̯waki̱kyo, kyokyo tubeesigira ki̱mwei̱, kubba tu̱beegi̱ri̱ nka bantu bakuwonawona hamwei̱ natwe, kandi de kwokwo Ruhanga alibaha kuhuumula mu mitima.
7 Desse modo a esperança que temos em vocês está firme. Pois sabemos que, assim como vocês tomam parte nos nossos sofrimentos, assim também recebem a ajuda que Deus dá.
8 Bei̱ra bange, ti̱tu̱kwendya mwi̱cale mu̱teegi̱ri̱ bizib̯u bi̱twarabi̱ri̱mwo b̯utwali nituli mu kicweka kyʼAsi̱ya. Hab̯wakubba bi̱byo bizib̯u byali byakalasanu̱, byatu̱ki̱i̱ri̱ na kutukira, twadwa na ha ku̱byokya mikono.
8 Irmãos, queremos que saibam das aflições pelas quais passamos na província da Ásia. Os sofrimentos que suportamos foram tão grandes e tão duros, que já não tínhamos mais esperança de escapar de lá com vida.
9 Kyo mu mananu, mu mitima myetu̱ twadoori̱ hakuteekereza, titwalutonde. Bei̱tu̱ kandi kyo ki̱kyo kintu, kyabbeeri̱ho yatyo, mwakutujuna tuleke kwesiga maani geetu̱ twankei, kyonkei twesi̱genge Ruhanga yogwo ahimboola baku̱u̱.
9 Nós nos sentíamos como condenados à morte. Mas isso aconteceu para que aprendêssemos a confiar não em nós mesmos e sim em Deus, que ressuscita os mortos.
10 Yooyo yogwo atujuna kuruga mu bizib̯u, kandi akwi̱za kutujuna; kandi yooyo gi̱tu̱ku̱ni̱hi̱ra akwi̱za kutujunanga bizib̯u byetu̱ b̯wi̱re b̯wensei̱.
10 Ele nos salvou e continuará a nos salvar desses terríveis perigos de morte. Sim, nós temos posto nele a nossa esperança, na certeza de que ele continuará a nos salvar,
11 Nanywe mu̱tu̱sagi̱kenge nimutusabira. Kubba mu kutusabira, kiliha Ruhanga kutujuna naasi̱gi̱ki̱ra ha kusaba kwa bantu banene bakuhayo ku̱si̱i̱ma kwab̯u hali yo hab̯wa mbabazi̱ zaamwe zinene zaabba atwolokeerye.
11 enquanto vocês nos ajudam, orando por nós. Assim Deus responderá às muitas orações feitas em nosso favor e nos abençoará; e muitos lhe agradecerão as bênçãos que ele nos dará.
12 Twe hataati̱, kintu ki̱mwei̱ kitukusobora kubazaho na mitima mitatiro, kandi nikikatuha kwehaariiza mu mitima myetu̱ kyokyo nti, nkoragana gyetu̱ na bantu bandi mumu mu nsi kandi na maani maani nkoragana gyetu̱ nanywe, gi̱tubbereeri̱ girungi hoi̱, kandi gya mananu ku̱si̱gi̱ki̱ra ha ngesu za Ruhanga zi̱yendya. Bei̱tu̱ bi̱byo byensei̱ bi̱bbeeri̱ho hab̯wa mbabazi̱ za Ruhanga zi̱yaatu̱gi̱ri̱i̱ri̱, hatali hab̯wa magezi̱ ga gigi nsi.
12 É disto que temos orgulho: a nossa consciência nos afirma que a nossa maneira de viver no mundo, e especialmente em relação a vocês, tem sido dirigida pela franqueza e sinceridade que Deus nos dá e também pelo poder da sua graça e não pela sabedoria humana. Pois escrevemos a vocês somente o que vocês podem ler e entender. Agora vocês nos entendem só em parte, mas espero que cheguem a nos compreender completamente, para que, no Dia do nosso Senhor Jesus , vocês tenham orgulho de nós, como nós temos de vocês.
13 Kubba bbaruha zeetu̱ zensei̱ zitubahandiikira, titukabahandiikiranga bigambu bimutakusobora kusoma nimukabyetegereza.
13 — ausente —
14 Kadi nab̯ukyabba nti haloho bigambu bindi bimutakwetegereza, bei̱tu̱ kuli kunihira kwetu̱ nti, mu̱kwi̱za kudwa hakubyetegereza ceke ceke. B̯u̱b̯wo mwomwo mu̱kwi̱za kubba na nsonga gikubaha ku̱twepanki̱sya, nka twe de, ku̱tu̱li̱beepanki̱sya ha kiro kya kwi̱ra kwa Mukama weetu̱ Yesu̱ Ku̱ri̱si̱to.
14 — ausente —
15 Hei̱nyu̱ma gya kwetegereza nkoragana gyetu̱ nanywe nka kugili, nyaacwi̱ri̱mwo kubanza kwi̱zayo ku̱kwo Koli̱nso kubab̯ungira, aleke kimpe kwi̱za gwakabiri.
15 Eu estava tão certo de tudo isso, que no início fiz planos para ir visitar vocês a fim de que vocês pudessem ser abençoados mais uma vez.
16 Gya mu kuteekaniza kwange, nyaali nteekani̱i̱ze kubab̯ungira ninkugyenda Makedooni̱, kandi de nzi̱re mbarabeho ninkurugayo. Kasi mwomwo, b̯undibba mbab̯u̱ngi̱i̱ri̱ mulimbohera ntanda gindigyenda nagyo mu lugyendu lwange lwa B̯uyudaaya.
16 De fato, eu estava pensando em visitá-los na minha ida para a província da Macedônia e também na volta, a fim de conseguir ajuda para a minha viagem à Judeia.
17 Mukuteekereza gya kudwa ha kuhindula biteekerezu byange nkab̯u̱la kwi̱za, kyali kintu ki̱dooli̱? Rundi mukuteekereza b̯unyaali ninkuteekaniiza, nyaateekani̱i̱ze nka bantu ba mu nsi kubakora, bab̯wo beikiriza kintu nibakoba, “Kili kwokwo,” kasi hei̱nyu̱ma ni̱bei̱ra nibahinduka nibakoba, “Kili kwokwo Kwahi”?
17 Será que fui irresponsável quando resolvi fazer isso? Será que, ao fazer os meus planos, penso somente nos meus próprios interesses e por isso digo “sim, sim” e “não, não” ao mesmo tempo?
18 Nkubarahirira mu mei̱so ga Ruhanga wa mananu nti, b̯ukwenda b̯wa kub̯unga kwetu̱, tutakab̯ubatumire na mitima mibiri.
18 Em nome de Deus, que é verdadeiro, o que prometi a vocês não foi um “sim” e um “não” ao mesmo tempo.
19 Hab̯wakubba yogwo mwana wa Ruhanga Yesu̱ Ku̱ri̱si̱to, wa Silivaano, Ti̱mi̱teo nagya gi̱twabatebereerye agira kwahi mitima mibiri miteekereza bintu bikwahukana. Bei̱tu̱ hali yo kigambu kya Ruhanga tikihinduka biro byensei̱.
19 Pois Jesus Cristo, o Filho de Deus, que foi anunciado entre vocês por Silas, por Timóteo e por mim mesmo, não é “sim” e “não” ao mesmo tempo. Pelo contrário, ele é o “sim” de Deus
20 Ki̱nku̱manyi̱sa kyokyo nti, bintu byensei̱ bya Ruhanga bi̱yaaragani̱si̱i̱rye mu Yesu̱ Ku̱ri̱si̱to, tibilihinduka. Kyokyo tukobera “Amiina” hab̯wa ku̱heesya Ruhanga ki̱ti̱i̱ni̱sa.
20 porque é o “sim” de todas as promessas de Deus. Por isso dizemos “ amém ”, por meio de Jesus Cristo, para a glória de Deus.
21 Mwi̱zu̱ke nti, Ruhanga yogwo yooyo twe twensei̱ atu̱tati̱i̱rya mitima mu Ku̱ri̱si̱to; kandi de yooyo munyakututuma hali nywe,
21 Pois é o próprio Deus que nos dá, a nós e a vocês, a certeza de que estamos unidos com Cristo. E foi Deus quem nos separou para si mesmo.
22 yaatutaho kawoneru ka kubba bantu baamwe, kandi yaatuha Mwozo waamwe eicala mu mitima myetu̱ naali kawoneru ka ku̱gu̱mya nti, akwi̱za ku̱doosereerya muragu gwamwe.
22 Como dono ele pôs a sua marca em nós e colocou no nosso coração o Espírito Santo, que é a garantia das coisas que ele guarda para nós.
23 Ruhanga naali kei̱so wange, kinyakungaana kwi̱rayo ku̱kwo Koli̱nso, nyaaweeni̱ ninkusobora ku̱bakwati̱sya ki̱ni̱ga naakubafubira hab̯wa bikorwa byenyu̱ bibiibi, nyaacwamwo kubeeganyira.
23 Eu chamo Deus como minha testemunha; ele conhece o meu coração. A fim de evitar aborrecimentos para vocês, resolvi não ir até Corinto.
24 Twe tuli kwahi balemi̱ bakuragira kikyani kimukusemeera kuhondera, bei̱tu̱ tuli bakori̱ b̯u̱kori̱ hamwei̱ nanywe hab̯wa b̯urungi b̯wenyu̱, hab̯wakubba kwikiriza kwenyu̱ mu Yesu̱ Ku̱ri̱si̱to kwokwo kubaha kwemeera na maani mu Mukama weetu̱ Yesu̱ Ku̱ri̱si̱to.
24 Não estamos querendo mandar na sua fé, pois vocês estão firmes na fé. Pelo contrário, queremos trabalhar com vocês para que vocês sejam mais felizes ainda.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 2 Coríntios 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.