Mateus 21
Rikbaktsa NT (RKB_WBT) vs NTLH
1 Kyze Sesus tuk zinymyrykynahatsa Serusarẽhe ske buruk niukurunaha. Betepake bo zumunaha. Betepake Oriwereja hwitsa hara baze my. Zumubahaninahaze Sesus tatuktsa petoktsa nisipeha:
1 Quando Jesus e os discípulos estavam chegando a Jerusalém, pararam no povoado de Betfagé, que fica perto do monte das Oliveiras. Dali Jesus enviou dois discípulos na frente,
2 — Nabo sihudikhudikwy bo pãotaha! kytsa. Atsaezubaha eze tsimypupunahaze pikuza tsipipiktumunaha. Itse tuk. Atatsahi isoikãihikta tsipinynaha. Satsukyktaha! Kabo tyzioktyhyknaha.
2 com a seguinte ordem:
3 Ustsa kytsa: “Hawa sa tsimykaranaha” maha zeka. “Mypehakatsa tihi mype niy pikuza kabo tyzioktyhyknaha” tsimaha! “Bykyze ahabo tasirezonaha” tsimahakta — niy.
3 Se alguém falar alguma coisa, digam que o Mestre precisa deles. Assim deixarão vocês trazerem logo os animais.
4 Tubabatu Deus sohotsa isoho botu ziwataha aba zuba atsatu iwaze ana harere wasani niy. Atahi:
4 Isso aconteceu para se cumprir o que o profeta tinha dito:
5 Deus sohotsa niy.
5 “Digam ao povo de Jerusalém: Agora o seu rei está chegando. Ele é humilde e está montado num jumento e num jumentinho, filho de jumenta.”
6 Kyze zinymyrykynahatsa petoktsa Sesus harere bo yhỹ niaha. Atsatu niaha.
6 Então os discípulos foram e fizeram o que Jesus havia mandado.
7 Pikuza ty itse ahatsa ty Sesus bo nisioktyhyryknaha. Tasuk pikuza bete zizozokonaha. Sesus ibete tadyhyhyk.
7 Levaram a jumenta e o jumentinho, jogaram as suas capas sobre eles, e Jesus montou.
8 Wastuhu kytsa tahasuk ske buruk zipaparakanaha. Tsarakzapatsa jerukbara eze ty bokok bokok ky niaha ana humo kino niwatihi ske buruk nisipaparakanaha.
8 Da grande multidão que ia com eles, alguns estendiam as suas capas no chão, e outros espalhavam no chão ramos que tinham cortado das árvores.
9 Kytsa Sesus iharaze kazi nikaranaha, kytsa iapiktsa niwatihi sizubarẽtsa kazi nikaranaha:
9 Tanto os que iam na frente como os que vinham atrás começaram a gritar: — Que Deus abençoe aquele que vem em nome do Senhor! Hosana a Deus nas alturas do céu!
10 Sesus Serusarẽhe bo nitsukze kytsa paikpa mytsaty nikaranaha. Serusarẽhe ezektsa tihi: — Amakata skaraba — nikaranaha.
10 Quando Jesus entrou em Jerusalém, toda a cidade ficou agitada, e o povo perguntava: — Quem é ele?
11 — Atakta Sesus, Deus sohokotsa Nasare ezekta. Nasare Karireja eze.
11 A multidão respondia: — Este é o
12 Kyze Sesus Deus wahoro zubata bo nitsuk. Anaeze kytsa myraratsa ty hozipyrykzatsa ziknasihuakaknaha okyrysaro humo. Asaktsa nisiksiwykik. Atsoko nitururuknaha. Asaktsa okyrysaro ty nisihuakaknaha hwibihitsa nisitsihipetotokorok. Asaktsa amytudutsa nisihuakaknaha sidyhywytsa nisitsihipetotokbaik.
12 Jesus entrou no pátio do Templo e expulsou todos os que compravam e vendiam naquele lugar. Derrubou as mesas dos que trocavam dinheiro e as cadeiras dos que vendiam pombas.
13 Deus harere tihi: — “Kawahoro zubata anaeze kytsa sizubarẽtsa kabo mynapamykysonaha” ziwataha. Ikiahatsaktsa kawahoro sitsyhyryboarẽtsa parik waka tsimyzahuaknaha — niy.
13 Ele lhes disse:
14 Kyze sihyrizikubyitsa, simyiziubyitsa kino niwatihi ibo Deus wahoro zubata isturupeze bo zumunaha. Nisizororowybaik.
14 Cegos e coxos iam encontrar Jesus no pátio do Templo, e ele os curava.
15 Amy ty kytsa batu zikaha kytsa nisizororo Sesus tazikwy humo nikara. Tisapyrẽna niy. Deus wahoro zubata isturupeze eze ihyrytsa Sesus soho ziwabynahaze kazi nikaranaha: — O Deus zipehata mywata tsikyzik Dawi tsekoka ikia humo mykurẽtsa. Ikia tsamysapyrẽta hỹ — nikaranaha. Ana humo hi taparaktsa Deus wahoro zubata ziknapamykysonahatsa, ustsa asaktsa Deus harere ziwatahakanahatsa iwatsa tahakyrikinaha.
15 Os chefes dos sacerdotes e os mestres da Lei ficaram zangados quando viram as coisas maravilhosas que ele fazia e ouviram as crianças gritando no pátio do Templo: —
16 Sisakparẽtsa Sesus pe niaha: — Siharere tsiwaby sa — niaha. Yhỹ niy. Deus harere papeu humo tsinymyrynaha ja. Ziwataha Deus tihi: — O Deus ikia ibykyhytsa jabastsa kino niwatihi hawa abo mosakibazikiknaha nisihyrinymyry. Asahi abo mosakibazikiknaha, sinymyryrẽtsa hỹ — niy. Iwa papeu humo ziwataha.
16 E eles disseram a Jesus: — Você está ouvindo o que estão dizendo? Jesus respondeu:
17 Kyze Sesus Serusarẽhe ekze niparak. Betanija bo niy anaeze zuru.
17 Então Jesus os deixou, saiu da cidade e foi para o povoado de Betânia. E passou a noite ali.
18 Zokorobyitu Sesus Serusarẽhe bo niukuru irapa zumu.
18 No dia seguinte, quando estava voltando para a cidade, Jesus teve fome.
19 Ẽrykani ske sak betekta ta bo hwi umaha bo iktsa niy. Umaha bo zumuze ihara bo ziberiki batu iharaka isaro zuba. Kyze Sesus umaha pe niy: — Abaka ba ziktaharazokta ba aty tohi ahara zezukzo — niy. Iwaze babata. Atsoko niharapara.
19 Ele viu uma figueira na beira da estrada e foi até lá, mas não encontrou nada; só folhas. Aí disse para a figueira: E na mesma hora a figueira secou.
20 Zinymyrykynahatsa ana bo nikozonahaze sipybyrẽtsa: — Hawa hãta sa atsoko niharapara — niaha.
20 Os discípulos viram isso, ficaram muito admirados e disseram: — Como a figueira secou depressa!
21 — Kaharere wasani isoho mytsatyziu tsimaha. Deus humo tsispirikponaha zeka umahaty ikahaty ikiahatsa kino atsawatu tsimaha. Tsimytsasonaha zeka: “Deus hawa ha ty abo myzapyky mykara ja. Batu kanyhy”. Iwa mytsaty tsimaha zeka hawa ha ty ibo tsimyzapykykynaha batu yhỹ my. Deus humo tsimyspirikpobabanaha zeka hara jobonita pe: “Hara pe nabo pãoty buburuzuba bo tsimy” tsimaha. Nawa tihi my ahaharere humo.
21 Então Jesus disse:
22 Ikiahatsa Deus bo tsimyzapykykynahaze atsatu ahabo my. Deus ihumo tsimyspirikpobabanahaze hawa ha ty ibo tsimozapykykynaha atsatu ahabo nyny mykara — niy.
22 Se crerem, receberão tudo o que pedirem em oração.
23 Kyze Sesus Deus wahoro zubata bo nitsukzo. Anaeze kytsa nisihyrinymyrykyze taparaktsa Deus wahoro eze ziknapamykysokonahatsa, Sudeutsa taparaktsa kapitãotsa kino niwatihi ibo zumunaha. Ipe niaha: — Aty skaraba ape “Katsa tysihyrinymyrykykta, katsyhyryze tarabajatykta!” — niaha.
23 Jesus chegou ao Templo, e, quando já estava ensinando, alguns chefes dos sacerdotes e alguns líderes judeus chegaram perto dele e perguntaram: — Com que autoridade você faz essas coisas? Quem lhe deu essa autoridade?
24 Sesus tihi: — Uta kino niwatihi kaharere estuba zuba ahabo my. Kaharere bo tsimaha zeka kyzeka aty sa kape “Katsyhyryze tarabajatykta!” my ahabo mykara — niy.
24 Jesus respondeu:
25 Sesus ispe niy: — Aty sa Suão Batista pe: “Kytsa tysiharasusukta! niy. Deus ja. Kytsa ja. Aty skaraba ana hyriziktsokzawy zipeha kabo tsimytsasonaha.” — niy. Kyze kytsa asa zuba nipamykysohokonaha asaktsa: — Hawa sa tsimaha. Deus ipe: “tysiharasusukta” niy tsimaha zeka kyze atahi mype. “Amy skaraba ihumo batu ahaspirikpo my”.
25 Respondam: quem deu autoridade a João para batizar? Foi Deus ou foram pessoas? Aí eles começaram a dizer uns aos outros: — Se dissermos que foi Deus, ele vai perguntar: “Então por que vocês não creram em João?”
26 Katsaktsa “Kytsa ipe tysiharasusukta!” niaha tsimaha zeka kytsa sizubarẽtsa Suão Deus sohokotsa humo sispirikporẽtsa iwatsahi kytsa pokso batu tyso kytsa ipe “tysiharasusukta!” batu tyso tsimaha — nikaranaha.
26 Mas, se dissermos que foram pessoas, temos medo do que o povo pode fazer, pois todos acham que João era profeta .
27 Iwaze ipe niaha: — Aharere Suão Batista soho batu myhyrinymyryhy — niaha. Sesus: — Uta niwatihi, ahaharere “aty sa kape tarabajatykta! my” batu tyso — niy.
27 Por isso responderam: — Não sabemos.
28 Kyze Sesus myhyrizikwanitsa, taparaktsa upykyhytsa niwatihi ispe: — Kasoho humo ka hawa sa mytsaty tsimaha — niy. — Kyze maku ihyrytsa petoktsa. Taparakta pe: “Katse duabohotsa bokta sukpesapy humo tsimykta! Abaka nabo tsimykta!” niy.
28 Jesus continuou:
29 “Batu yhỹ” niy. Abahi tapetu isopyk: “Kazo harere bo hyỹ my duabohotsa sukpesapy bo my” niy. Niparak duabohotsa sukpesapy humo nikara.
29 — Ele respondeu: “Eu não quero ir.” Mas depois mudou de ideia e foi.
30 Kyze maku iykpykbita pe “Katse duabohotsa bokta sukpesapy humo tsimykta! Abaka nabo tsimykta!” niy. Yhỹ niy. Atakta batu pão.
30 — O pai foi e deu ao outro filho a mesma ordem. E este disse: “Sim, senhor.” Mas depois não foi.
31 Aty sa tazo harere bo hyỹ niy — Sesus niy. — O taparakta — niaha. Iwaze Sesus ispe niy: — Kaharere wasani my, kytsa okyrysaro ty zibykyknahatsa. Homa pehakatsa tsyhyryze sibykyhynahatsa, wytykyryk simysapybyiza kino niwatihi Deus tyryktsa moziknaha ikiahatsa batu.
31 — Qual deles fez o que o pai queria? — perguntou Jesus. E eles responderam: — O filho mais velho. Então Jesus disse a eles:
32 Suão Batista Sudeutsa bo zumu. Hawa ha ty Deus okzeka wasani zahawatawy. Ihumo batu ahaspirikpo, okyrysaro zibykyryknahatsa wytykyryk simysapybyiza kino niwatihi asahi iharere humo sispirikporẽtsa. Iwatsahi Deus humo sispirikporẽtsa ana bo iktsa tsikaha. Iwatuze ikiahatsa ahamysapybyitsa tu tsikykaranaha batu tymoewy Suão harere bo batu ma zikaha — niy.
32 Pois João Batista veio para mostrar a vocês o caminho certo, e vocês não creram nele; mas os cobradores de impostos e as prostitutas creram. Porém, mesmo tendo visto isso, vocês não se arrependeram e não creram nele.
33 Usta soho ahabo mopamykysoko wabytaha! — Kyze maku waratok tsihitsa duabohotsa nisiparikik. Duabohotsa istsarãkatsa. Duabohotsa okarawytsa tyokehyry okehyry haraharetsa zozo nikara. Anaeze sokarawy eze harahare hoke duabohotsa tsikpypyrikwy nizukninaha. Kyze jobo isparik ziziki anaeze ziperykykta duabohotsa nisisukparaka. Iwaze wastuhu kytsa pe: “Utakta meky botu mokuru. Ikiahatsa duabohotsa tysiperykynahaktsa! Wihara huak ty ahabo nyny my okyrysaro ty tsapukte ahabo nyny my, katsyhyryze sukpesapy” niy. Yhỹ niaha. Iwaze niparak, mekybotu itasapy.
33 Jesus disse:
34 Duabohotsa nijakuknahaze tsihitsa tatsumuẽhĩtsa siperytsitsa bo zipehe. Okyrysaro humo nisipeha.
34 Quando chegou o tempo da colheita, o dono mandou alguns empregados a fim de receber a parte dele.
35 Kyze itsumuẽhĩtsa siperytsitsa bo zumuze nizokbatsinaha. Tapara itsumuẽhĩtsa nitsakikinaha, ustakta zibezehiknaha, usta haraharezipyryktsa ty nisipaparakanaha. Iwa itsumuẽhĩtsa sisopyk niaha.
35 Mas os lavradores agarraram os empregados, bateram num, assassinaram outro e mataram ainda outro a pedradas.
36 Kyze duabohotsa tsihitsa ustsa tsumuẽhĩtsa puẽtsik nisipeha siperytsitsa bo niy. Hawa tapara sitsumuẽhĩtsa sisopyk atsatu ustsa bo niaha. Nisisapybyrikinaha.
36 Aí o dono mandou mais empregados do que da primeira vez. E os lavradores fizeram a mesma coisa.
37 Bykyze duabohotsa tsihitsa tatse babata sibo zipeha. Tapetu nikara: “Katse humo ka wasani sisopyk maha ihumo batu ipyriryk. Ata humo ka ba zikaha” niy.
37 Depois de tudo isso, ele mandou o seu próprio filho, pensando: “O meu filho eles vão respeitar.”
38 Kyze siperytsitsa itse bo iktsa niahaze asa zuba nipamykysokonaha. “Iktsa tsimaha! Atakta duabohotsa tsihitsa tse niaha. Ata kino izo mohyrikosokdaze tazo namy piakse, duabohotsa tsihitsa mozik. Tabezehikta kytsa! Tabeze zeka katsa hi duabohotsa tahaksenaha. Iwaze duabohotsa tsihitsitsa tsimoziknaha” niaha.
38 Mas, quando os lavradores viram o filho, disseram uns aos outros: “Este é o filho do dono; ele vai herdar a plantação. Vamos matá-lo, e a plantação será nossa.”
39 Kyze nizokbatsinaha. Waratok bara bo zioktyhyryknaha anaeze zibezenaha.
39 — Então agarraram o filho, e o jogaram para fora da plantação, e o mataram.
40 Kyze Sesus ispe niy: “Duabohotsa tsihitsa myziksizoze amo skaraba siperytsitsa bo mykara. Hawa sa mytsaty tsimaha” — niy.
40 Aí Jesus perguntou:
41 — O asaktsa iperytsitsa sisapybyinahatsa tu mysiba. Duabohotsa mektsa bo tu nyny my asahi tsapukte okyrysaro wihara humo ibo nyny maha hawa ha ty wasani maha — niaha. Iwa Sesus ustsa perytsitsa soho ty nipamykysoko.
41 Eles responderam: — Com certeza ele vai matar aqueles lavradores maus e vai arrendar a plantação a outros. E estes lhe darão a parte da colheita no tempo certo.
42 — Deus harere papeu humo tsinymyrykynaha sa — Sesus niy. Deus harere papeu humo iwataha:
42 Jesus então perguntou:
43 Iwaze ahape: — Ikiahatsa Deus tyryktsa batu tsimoziknaha, asaktsa Deus harere bo hyỹ maha asahi Deus tyryktsa moziknaha — niy.
43 E Jesus terminou:
44 — ausente —
44 Quem cair em cima dessa pedra ficará em pedaços. E, se a pedra cair sobre alguém, essa pessoa vai virar pó.
45 Kyze simyhyrizikwanitsa Deus wahoro zubata eze ziknapamykysonahatsa, Pariseutsa kino niwatihi Sesus soho ziwabynahaze sihyrinymyrẽtsa. Sisoho nitsasoko ana ty hi zinymyrykynaha iwatsahi tahakyrikinaha. — Katsaktsa siperytsitsa batu sapy watsa — mytsaty nikaranaha. Iwatsahi tahakyrikinaha.
45 Os chefes dos sacerdotes e os fariseus ouviram as parábolas que Jesus contou e sabiam que ele estava falando a respeito deles.
46 Sesus tsipa humo pioktyhyry tsihikiknaha batu zikaha kytsa sizubarẽtsa pokso. Kytsa Sesus soho — Atakta Deus sohokotsa humo ka tsimaha — niaha. Iwaze simyhyrizikwanitsa kytsa pokso Sesus batu zioktyhyryk.
46 Por isso queriam prendê-lo, mas tinham medo da multidão porque o povo achava que Jesus era profeta .
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 21, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.