Marcos 12
Rikbaktsa NT (RKB_WBT) vs BKJ
1 Iwaze Sesus myzubaha bo nipamykysokozo. Waratok humo nikaranahatsitsa soho nitsasoko iwa nisihyrinymyryky. Atahi: — Maku estuba duabohotsa nisiparikik. Nisiparikikze jokarawytsa ty okehyry okehyry niy. Ihoke ziuku anaeze kytsa duabohotsa tsik nisipypyrikiknaha. Iwaze tsihitsa jo bo isparik ziziki anaeze ziperykykta duabohotsa nisisukparaka. Waratok tsihitsa niparakze kytsa pe: “Utakta mu. Nokponi mokuru. Ikiahatsa duabohotsa tysiperynaha! Tsapukte buruk kaperytsa humo duabohotsa ty ahabo nyny my” niy. Yhỹ niaha. Iwaze tsihitsa meky botu itasapy.
1 E ele começou a falar-lhes por parábolas: Um certo homem plantou uma vinha, e colocou uma cerca viva em torno dela, e cavou nela um lagar, e edificou uma torre, e a deixou com uns lavradores, e foi para um país distante.
2 Kyze duabohotsa nijakuknahaze tsihitsa tatsumuẽhĩtsa pe: “Tupaktsa! Iperytsitsa bo tsimy. Abaka duabohotsa nakymynaha, siperytsitsa mysizyzykyknaha. Iwaze okyrysaro tsapukte bo duabohotsa huak humo kabo tyzibykyk!” niy. Yhỹ niy. Niparak.
2 E na estação, enviou um servo aos lavradores para que ele pudesse receber do fruto da vinha.
3 Zumuze duabohotsa perytsitsa nizokbatsinaha. Nitsakikinaha. Awani ziksiwyhiknaha.
3 E eles pegando-o, espancaram-no e o mandaram embora sem nada.
4 Iwaze duabohotsa tsihitsa usta tsumuẽhĩtsa zipeha. Anabo zumuze zimyijakanaha. Ziharektotokoknaha.
4 E mais uma vez, ele enviou outro servo; e eles, apedrejando-o, feriram-no na cabeça, e o mandaram embora, completamente envergonhado.
5 Iwaze ustsa tsumuẽhĩtsa nisipeha. Wastuhu nisikikinaha ziksiwyhiknaha. Ustsa nisibanaha. Hawa tapara tsumuẽhĩtsa sisopyk atsatu ustsa bo niaha.
5 E novamente ele enviou outro; e a este mataram, e a muitos outros, espancando a uns e matando a outros.
6 Iwaze itse babata zuba are niy, ihumo tsimypokzitsiarẽta. Iwatatu tatse sibo zipeha. Tapetu nikara: “O katse humo ka ja ba zikaha” mytsaty nikara.
6 Tendo, portanto, ainda o seu filho amado, a este lhes enviou por último, dizendo: Eles respeitarão o meu filho.
7 Iwaze duabohotsa perytsitsa itse zinynahaze asa zuba nipamykysokonaha. Asa tihi: “Atakta duabohotsa tsihitsa tse my. Ata kino izo mohyrikosokdaze izo namy takse. Duabohotsa tsaizekita takse. Tabezehiktsa kytsa! Tsipibezenaha zeka katsa hi duabohotsa tahaksenaha” niaha. Iwa asa zuba nipamykysokonaha.
7 Mas aqueles lavradores disseram entre si: Este é o herdeiro; vinde, matemo-lo, e a herança será nossa.
8 Iwaze tsihitsa tse nizokbatsinaha. Zibezehiknaha. Inury duabohotsa kosobara bo nipapykiknaha.
8 E eles tomando-o, mataram-no, e lançaram-no fora da vinha.
9 Tsihitsa ziksize hawa my duabohotsa perytsitsa bo my — Sesus niy. — Atahi mozumuze iperytsitsa mysiba. Duabohotsa mektsa botu nyny my. Duabohotsa sukpesapy ty ustsa skezokotsitsa bo nyny my — Sesus nikara.
9 O que fará, portanto, o senhor da vinha? Ele virá e destruirá os lavradores, e dará a vinha a outros.
10 Tubabatu Deus harere papeu humo botu ziwatahaka. Ana hi tsinymyrykynaha.
10 Ainda não lestes esta escritura: A pedra que os edificadores rejeitaram se tornou a cabeça da esquina;
11 Iwa tubabatu Deus harere papeu humo botu ziwatahaka — Sesus niy.
11 isso é obra do Senhor, e é maravilhoso aos nossos olhos?
12 Iwaze sisukyrytsitsa sihyrinymyrẽtsa. Hawa nitsasoko sisoho nipamykysoko ana humo hi sihyrinymyrẽtsa. Iwatsahi itsipa humo ziokty tsihikiknaha. Kytsa pokso sipybyrẽtsa. Iwaze sisukyrytsitsa zerekeknaha ziksinaha.
12 E eles buscavam prendê-lo, mas temiam as pessoas; porque sabiam que ele havia falado a parábola contra eles; e deixando-o, foram pelo seu caminho.
13 Kyze asaktsa Sesus sukyrytsitsa Pariseutsa, Erodes tuktsa kino niwatihi kytsa Sesus bo nisipehakanaha. Nizokparakanaha iharere batu isapy mozihikiknaha ana wakysukik Sesus bo zumukunaha.
13 E eles enviaram-lhe alguns dos fariseus e dos herodianos, para surpreendê-lo em suas palavras.
14 Zumunahaze asa hi: — O myhyrinymyrykytsa tisapyrena haty zuba nisihyrinymyryky ana humo myhyrinymyrẽtsa. Kytsa pokso batu apyby, kytsa abazubatsa humo ikia batu asikpyby. Kytsa aharere siakparawy byizeka batu asikpyby. Amy bo mytsaty tsimykaranaha tsihyrinymyrẽta hỹ. Deus harere ty zuba tsimysihyrinymyryky. Ahyrinymyrywy baba ty zuba tsimykara. Tozeka ja mypehatsa abazubata Homa Sesa okyrysaro ibo nyny tsimaha. Tozeka ja batu nyny tsimaha. Hawa sa batu myhyrinymyry — nikaranaha.
14 E, chegando eles, disseram-lhe: Mestre, nós sabemos que tu és verdadeiro, e não te preocupas com opinião de nenhum homem, quanto mais com a aparência dos homens, mas ensinas o caminho de Deus em verdade; é lícito dar tributo a César, ou não?
15 Sesus simysapybyi humo tsihyrinymyrẽta. Iharere batu sapy mozihikiknaha humo tsihyrinymyrẽta. Iwaze ispe niy: — Amo kaharere humo imysapybara tsimyzihikiknaha Okyrysaro ty estuba kabo nynytaha! Okyrysaro wata bo iktsa taha — niy.
15 Nós daremos, ou não daremos? Mas ele, conhecendo a sua hipocrisia, disse-lhes: Por que me tentais? Trazei-me um denário, para que eu a veja.
16 Okyrysaro wata ty estuba ibo nyny niaha. — Aty naro sa okyrysaro humo ziwatahaka. Aty hyrikoso sa okyrysaro humo ziwatahaka — niy: — Abazubata Sesa hyrikoso okyrysaro humo — niaha.
16 E eles trouxeram-lho. E ele disse-lhes: De quem é esta imagem e inscrição? E eles lhe disseram: De César.
17 Sesus: — Niwazuba. Abazubata Sesa namy ty ibo tu tysizotahaktsa! Okyrysaro ty abazubata Sesa bo tsisizonaha. Hawa ha Deus mozihikik ana ty zuba Deus bo nyny tahaktsa! Deus hawa ty mozihikik ibo tysizotaha — Sesus niy. Iharere ziwabynahatsa paikpa iktsa nikaranaha.
17 E Jesus, respondendo, disse-lhes: Dai a César as coisas que são de César, e a Deus as coisas que são de Deus. E maravilharam-se dele.
18 Kyze wastuhu Sadusitsa Sesus bo zumunaha. Asaktsa tsimyhyrizikosokdanahaze ba ziknahyrizikponaha mykaranaha.
18 Então se aproximaram dele os saduceus, que dizem não haver ressurreição, e eles perguntaram-lhe, dizendo:
19 Iwatsahi Sesus pe niaha: — O myhyrinymyrykytsa, tubabatu Moises ziwatahaka. Deus harere myhumo ziwatahaka atahi “Taparakta maku nihyrikosokdaze itsy haramukuka ziakse. Iwaze atatsa tabykyhyze mopurukze kytsa tihi: ‘O izikytse mopuruk’ maha” niy. Iwa Deus harere papeu humo ziwatahaka. Ipezo maha.
19 Mestre, Moisés nos escreveu que, se morresse o irmão de um homem, e deixasse sua esposa e não deixasse filhos, que seu irmão tomasse a esposa dele, e levantasse descendência a seu irmão.
20 Kyze kytsa sete itukytsa nisakba. Taparakta tasukza. Kyze hyrytsa ahabyita tu nihyrikosokda.
20 Ora, havia sete irmãos; e o primeiro tomou a esposa, e morreu sem deixar descendência.
21 Kyze itsy haramukuka bo zipytsawy. Itsy kino niwatihi ihyrytsa byita tu nihyrikosokda. Bykyze itsy taziky wanu sapy bo ziaksezoze ata kino ihyrytsa byita tu nihyrikosokda.
21 E o segundo a tomou e morreu, e nem este deixou descendência; e o terceiro da mesma maneira.
22 Iwa itukytsa nisakba katsyhyrywatsa sete atatsa ziakse. Estuba nihyrikosokdaze usta itsy atatsa zioktyhyryk siwatu atatsa zioktyhyryk. Kytsa hyrytsa ahabyitsa tu niakbakanaha. Iwaze atatsa kino niwatihi nihyrikosokda.
22 E os sete a possuíram, sem deixar descendência; por fim, depois de todos, morreu também a mulher.
23 Kyze nawa puruze sizubarẽtsa mynahyrizikponahaze aty sa ibarikta babata niaha. Sete itukytsa atatsa ziaksenaha iwatsahi aty sa ibarikta babata — niaha.
23 Portanto, na ressurreição, quando eles ressuscitarem, de qual deles será a mulher? Porque os sete a tiveram por mulher.
24 Iwaze Sesus ispe niy: — Ana humo kino zahaspihikbatakanaha. Deus harere siakbatsa sohowy humo batu ahaspirikpo. Deus zikwy humo batu ahahyrinymyry.
24 E Jesus, respondendo, disse-lhes: Porventura vós não errais em razão de não conhecerdes as escrituras, nem o poder de Deus?
25 Abaktsa kytsa tahasukzanaha. Wytykyryk mysiaksekenaha. Iwatsa tu mohyrikosokdanahaze mynahyrizikponaha. Inahyrizikponahaze sisukzabyitsa bijoikpe eze tu mynapykyknaha. Ba zikarazonaha. Iwaze bijoikpe iknyktsitsa watsa moziknaha asahi batu tahasukza — niy.
25 Porque, ao ressuscitarem dentre os mortos, eles nem se casam, nem se dão em casamento; mas são como os anjos que estão no céu.
26 — Tsimyhyrikosokdanahaze tsinahyrizikponaha ana ty hi tsinymyrykynaha — niy. Tubabatu Moises ziwataha, ana papeu humo ja batu ahahyrinymyry. Mytsatytaha! Moises okyrysaro mokorobaka soho ziwatahaka. Hana eze okyrysaro ikny Deus yksoho ziwaby. Deus tihi: — Utakta Deus my. Taparakta Abarão kahumo tispirikporẽta. Adiri Isake niwatihi kahumo tispirikporẽta. Adiri Sako kahumo tispirikporẽta. Iwa — niy.
26 E quanto aos mortos, que ressuscitarão; não lestes no livro de Moisés, como Deus lhe falou na sarça, dizendo: Eu sou o Deus de Abraão, e o Deus de Isaque, e o Deus de Jacó?
27 Kytsa niakbakanahatsa Deus humo batu sispirikpo. Kytsa asatu zuba ihumo sispirikporẽtsa. Iwatsahi asaktsa tapara niakbakanahatsa aba kino asatu sispitu. Iwatsahi Deus tihi: — Uta hi Deus my asahi kahumo mospirikpokonaha. Iwatsahi kytsa batu myhyrizikpozo mytsaty tsimykaranaha zeka batu wasani tsimaha, tsipimyinaha — ispe niy.
27 Ele não é o Deus dos mortos, mas é o Deus dos vivos; portanto, vós errais grandemente.
28 Kyze estuba siwatahakatsa Sesus bo niy. Hawa isukyryktsitsa pe nitsasoziuku ziwaby. Iwaze Sesus pe niy. Atahi: — Amy ty sa Deus harere aba zubaha iharere. Tisopykzubarẽta sa — niy.
28 E vindo um dos escribas, ouvindo-os discutirem, e percebendo que lhes havia respondido bem, perguntou-lhe: Qual é o primeiro de todos os mandamentos?
29 Sesus ipe niy: — Deus harere iwa aba zuba my. Wabytaha Isareu ezektsa! Deus estuba zuba koikny baktatu atahi Deus babata. Ihumo ahaspirikporẽtsa.
29 E Jesus respondeu-lhe: O primeiro de todos os mandamentos é: Ouve, ó Israel, o Senhor nosso Deus é o único Senhor;
30 Deus harere bo zuba hyỹ tsimykaranaha. Ibo zuba mytsatyziuty. Ihumo ahamypokzitsirẽtsa babatsa. Itsyhyrype ze tarabajaziuba tsimykaranaha. Tsahapaikrẽtsa itsyhyrypeze ahahyriziktsokzawy tsimykaranaha. Hawa Deus mytsaty mynakara tsipinymyrykynaha zuba. Nawa tubabatu Deus harere papeu humo botu ziwatahaka.
30 e tu amarás o Senhor teu Deus com todo o teu coração, e com toda tua alma, e com toda a tua mente, e com toda a tua força; este é o primeiro mandamento.
31 Usta harere aba zuba tihi: — Ahatuktsa pauktsitsa tynasipokzitsikinaha, ahumo tsinakaranaha watihi. Iwa tubabatu Moises Deus harere papeu humo ziwatahaka. Anaharere petoktsa abazubatsa maha iwatsahi anaharere bo hyỹ tsimykara — Sesus niy.
31 E o segundo é semelhante, a este: Tu amarás o teu próximo como a ti mesmo. Não há outro mandamento maior do que estes.
32 Iwaze Sudeu ziwatahakata nitsaso: — O myhyrinymyrytsa hawa ty tsimykara wasani my. Deus estuba zuba, koiknybakta tu atahi Deus babata.
32 E o escriba lhe disse: Bem, Mestre, tu disseste a verdade; pois há um único Deus, e não há outro além dele;
33 Katsa ibo tsimykaranaha tihi. Atahi abazubata my. Ibo zuba mytsatyziu tsimykaranaha tihi. Ihumo mymypokzitsirẽtsa babatsa. Iharere bo zuba hyỹ tsimykaranahaktsa. Mypaikrẽtsa itsyhyrypeze myhyriziktsokzawy tsimykaranaha. Hawa Deus mytsaty mynakara tanymyry zuba. Iwaze mytuktsa pauktsitsa tysipokzitsikinaha my humo tu tsinakaranaha wa tihi. Ana harere aba zuba. Katsa siraratsa nisibanahaze Deus bo isty nyny tsimykaranaha. Wasani my. Siraratsa tsimysikorobanahaze iwaze Deus bo nyny tsimykaranaha. Wasani my. Katsaktsa iharere bo hyỹ tsimykaranaha zeka ana humo hi wasani babatsa tsimykaranaha Deus myhumo tsakurẽta mozik — niy.
33 e amá-lo com todo o coração, com toda a compreensão, e com toda a alma, e com toda a força, e de amar ao seu próximo como a si mesmo, é mais do que todas as ofertas queimadas e sacrifícios.
34 Sudeu ziwatahakata nitsasoziuku iwaze Sesus ipe niy: — Ikia Deus tyryktsa tsimozik tsihikik abanury tu tsimozik — niy. Iwatsahi kytsa iharere pokso sisikpybyrẽtsa. Batu — Hawa sa tsimy niahazo — nikaranaha.
34 E Jesus, vendo que havia respondido sabiamente, disse-lhe: Tu não estás longe do reino de Deus. E nenhum homem depois disso ousou fazer-lhe pergunta alguma.
35 Iwaze Sesus Deus wahoro zubata eze nisihyrinymyrykyze ispe niy: — Hawa Deus harere hyrinymyrytsa Deus zipehata Dawi tsekokatsa mozik.
35 E Jesus respondeu e disse, enquanto ensinava no templo: Como dizem os escribas que Cristo é o filho de Davi?
36 Tubabatu Dawi Deus hyrikoso humo nitsaso.Iwa Dawi Deus hyrikoso humo ziwatahaka.
36 O próprio Davi disse pelo Espírito Santo: O SENHOR disse ao meu Senhor: Assenta-te à minha direita, até que eu faça os teus inimigos por escabelo.
37 Tubabatu Dawi hi Kiristu Deus zipehata pe “Kapehatsa” iwatahi Deus zipehata Dawi tsekokatsa hỹ ata kino ipehatsa niwatihi — Sesus niy. Kytsa sizubarẽtsa iharere humo sakurẽtsa niyziknaha.
37 Porque, se Davi mesmo lhe chama Senhor, como é ele então seu filho? E pessoas comuns o ouviam de boa vontade.
38 Sesus nisihyrynymyrykyzo. Atahi: — Moises harere hyrinymyrytsitsa humo pykyhytutaha kytsa! Asaktsa tahasuk humo tisapyrẽna ty zuba siakparawy. “Katsa zuba mysapyrẽtsa” mybarapetu nikaranaha. Anasapy kytsa sinamy pihuakaknaha, anaeze kytsa zihobyknahaze sibo nitsasoziukunahaze ana kino siakparawy.
38 E ele dizia-lhes na sua doutrina: Guardai-vos dos escribas, que adoram andar com vestes compridas, e amam saudações nos mercados,
39 Sudeutsa wahoro eze sidyhydyhywytsa sisapyrẽtsa zuba siakparawy. Tahamyikahanaha zeka isapyha zuba siakparawy. Sisorokrẽtsa. “Katsaktsa wasani tsimykaranaha” mybarapetu nikaranaha.
39 e os principais assentos nas sinagogas, e os lugares mais altos nos banquetes;
40 Asahi maku nihyrikosokdaze haramukuka namy piaksenaha. Okyrysaro piaksenaha. Asahi kytsa okzeka Deus bo mopamykysokonahaze sipapatu haramukukaka namy piaksebanaha. Kytsa okzeka ihyritywaha humo zuba, Deus sihumo tsihyrinymyrẽta. Atahi sinini ykarawy bo mysipehahik anaeze tahawahi mynapykyryknaha — niy.
40 que devoram as casas das viúvas, e sob pretexto fazem longas orações; estes receberão maior condenação.
41 Kyze Sesus Deus wahoro zubata isturupeze okyrysarosuk baze nidyhyky. Kytsa okyrysaro suk bo zipopokonaha ana bo hi nikozoko. Sinamyrẽtsa okyrysaro tsizubarẽna ty poktohi nikaranaha.
41 E sentou-se Jesus defronte do tesouro, e observava como a multidão lançava dinheiro no tesouro; e muitos ricos depositavam muito.
42 Iwaze haramukuka bo iktsa niy. Inamybyitatsa tu okyrysaro suk bo korok niy. Atatsa okyrysaro suk bo okyrysaro kaha tihi petok tsibik zuba korok niy.
42 E vindo ali uma viúva pobre, depositou dois leptos, que valem um quadrante.
43 Iwaze Sesus zinymyrykynahatsa pe: — Totsohi bo iktsatahaktsa! Atatsa okyrysaro tsizubarẽna ty nyny niy, iwatatsatu petok tsibik korok niy. Sinamyrẽtsa okyrysaro tsizubarẽna ty nyny niaha iwatsa tu siokyrysaro kino kyhybyri habara ziknakara. Atatsa katsa batu. Inamybyitatsa tu okyrysaro ty tadisahawy huakaty nynybaik niy. Deus okzeka ikahatyhi okyrysaro ty nynybaik niy. Atatsa hi okyrysaro ty nynybaik tsihyrizikporẽtatsa nikara — Sesus niy.
43 E ele chamando a si os seus discípulos, disse-lhes: Na verdade eu vos digo que esta pobre viúva deu mais do que todos os que depositaram no tesouro;
44 — ausente —
44 porque todos eles depositaram da sua abundância; mas ela depositou tudo o que tinha, todo o seu meio de vida.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.