João 8

Diosbuj Shimi - Mushuj Testamento (QXL) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Chigamaga Olivos urkumu Jesús riga.
1 [Depois todos foram para casa, mas Jesus foi para o monte das Oliveiras.
2 Kayundij ña p'unllayaguki Diosbuj wasimu vueltuga. Tuki genteguna kuchuyaki Paiga tiyarisha yachachingu kallariga.
2 De madrugada ele voltou ao pátio do Templo, e o povo se reuniu em volta dele. Jesus estava sentado, ensinando a todos.
3 Moisés mandushkada yachachijkunash fariseogunash shuj warmi wainayagujta japisha pushamushaga tuki chibi gajkunaj ñaubuki churushaga,
3 Aí alguns mestres da Lei e fariseus levaram a Jesus uma mulher que tinha sido apanhada em adultério e a obrigaram a ficar de pé no meio de todos.
4 Jesusmu, “Yachachij, kai warmidaga wainayagujtadimi japimunchi;
4 Eles disseram: — Mestre, esta mulher foi apanhada no ato de adultério.
5 Moisés mandushkabiga shina warmigunadaga rumin pigusha wañuchichunmi mandun. Kanga, ¿imada ningui?” nigaguna.
5 De acordo com a Lei que Moisés nos deu, as mulheres adúlteras devem ser mortas a pedradas. Mas o senhor, o que é que diz sobre isso?
6 Paigunaga, pandariki juchachingu munushami kaidaga tapugaguna. Ashtanbish Jesusga kumurishaga achpabimi maki dedon escribingu kallariga.
6 Eles fizeram essa pergunta para conseguir uma prova contra Jesus, pois queriam acusá-lo. Mas ele se abaixou e começou a escrever no chão com o dedo.
7 Shina Paida tapusha katishkallamunda shayarishaga, “Kangunamunda maijin jucha illuj gashaga rumida pigusha kallarichun,” niga.
7 Como eles continuaram a fazer a mesma pergunta, Jesus endireitou o corpo e disse a eles:
8 Chimunda kutin kumurishaga achpa pambabi escribisha katigallami.
8 Depois abaixou-se outra vez e continuou a escrever no chão.
9 Shina nijta uyushaga rukugunamunda kallarisha k'ipagunagamami shuj shuj ringu kallarigaguna; shinami chi chaubibi shayuj warmilla Jesuskunga sakiriga.
9 Quando ouviram isso, todos foram embora, um por um, começando pelos mais velhos. Ficaram só Jesus e a mulher, e ela continuou ali, de pé.
10 Chimunda Jesús shayarisha chi warmidaga, “Kanda juchachijkunaga, ¿maibidi gan? ¿Pish nachu juchachiga?” niki,
10 Então Jesus endireitou o corpo e disse:
11 chi warmiga, “Manduj, pish na juchachishkachu,” niga.
11 — Ninguém, senhor! — respondeu ela. Jesus disse:
12 Kutinmi Jesusga gentegunamu, “Ñukami kai pachaj Luz gani; maijin Ñukada katijka yanamangabiga nalladi puringachu, ashtanbish kausida kuj Luztami charinga,” niga.
12 De novo Jesus começou a falar com eles e disse:
13 Chimunda fariseogunaga, “Kanga kanllamundadimi yachi chayachingui; chi parlushkaga imakish na valinchu,” nigaguna.
13 Os fariseus disseram a Jesus: — Agora você está falando a favor de você mesmo. Por isso o que você diz não tem valor.
14 Shina niki Jesusga kashna niga: “Ñuka Ñukallamundadi parlushka gashash Ñuka parlushkaga kabishkamigun, Ñukaga maimunda shamushkadash shinaidi maimu rigushkadash yachanimi; kangunaga Ñuka maimunda shamushkadash maimu rigushkadash na yachunguichichu.
14 Jesus respondeu:
15 Kangunaga genteguna yuyushkallamundami juchachinguichi; Ñukaga pidash na juchachinichu.
15 Vocês julgam de modo puramente humano; mas eu não julgo ninguém.
16 Ñuka juchachishash kabishka juchachishkami gan. Ñukallaga na ganichu, ashtanbish Ñukada kachuj Taitami Ñukan juchachin.
16 E, se eu julgar, o meu julgamento é verdadeiro porque não julgo sozinho, pois o Pai, que me enviou, está comigo.
17 Kangunajti mandushkabiga, ‘Ishkiguna ima rikushkada chilladadi yachi chayachikiga kabishkamigun,’ nisha escribishkami tiyan.
17 Na
18 Ñukami Ñukallamundadi imadash yachi chayachini, Ñukada kachuj Taitash Ñukamunda yachi chayachin.”
18 Eu dou testemunho a respeito de mim mesmo, e o Pai, que me enviou, também dá testemunho a meu respeito.
19 Chimunda paigunaga, “¿Maibidi kambuj Taitaga tiyan?” niki,
19 — Onde está o seu pai? — perguntaram. Jesus respondeu:
20 Israelgunaj Diosbuj wasibi, Diosmu kuchkida churana kuchubi yachachigushami kai shimigunadaga niga; Paibuj uras narij chayamushkamundaga pish na prezu japigachu.
20 Jesus disse essas coisas quando estava ensinando no pátio do Templo, perto da caixa das ofertas. Ninguém o prendeu porque ainda não tinha chegado a sua hora.
21 Kutin Jesusga, “Ñukaga rishami, shinusha kangunaga Ñukada mashkunguichimi, ashtanbish kangunaj juchallabidimi wañunguichi. Ñuka rinamunga kangunaga na ri pudinguichichu,” niga.
21 Jesus disse outra vez:
22 Chimunda manduj israelgunaga, “ ‘Ñuka rinamunga na ri pudinguichichu,’ nigushaga, ¿pailladichu wañuringu munanshi?” ninukugaguna.
22 Os líderes judeus disseram: — Ele diz que nós não podemos ir para onde ele vai! Será que ele vai se matar?
23 Chimunda Jesusga, “Kangunaga uramundami ganguichi, Ñukaga jawamundami gani. Kangunaga kai pachamundami ganguichi, Ñukaga na kai pachamundachu gani.
23 Jesus continuou:
24 Chimundadimi kangunamuga, ‘Kangunaj juchallabidi wañunguichi,’ nigani. Shinaidi ‘Ñukadimi gani,’ nishkada na crishaga kangunaj juchabimi wañunguichi,” niga.
24 Por isso eu disse que vocês vão morrer sem o perdão dos seus pecados. De fato, morrerão sem o perdão dos seus pecados se não crerem que “
25 Shina niki paigunaga, “¿Kanga pidi gangui?” nigaguna.
25 — Quem é você? — perguntaram a Jesus. Ele respondeu:
26 Kangunada juchachisha tauga ninagunadashmi charini, shina gakish Ñukada Kachujka kabishkadami nin; shinaidi Ñuka Pai parlushkada uyushkallamundadimi kai pachamundagunamu chidadi nini,” niga.
26 Existem muitas coisas a respeito de vocês das quais eu preciso falar e as quais eu preciso julgar. Porém quem me enviou é verdadeiro, e eu digo ao mundo somente o que ele me disse.
27 Ashtanbish paigunaga Taita Diosmunda parlashkadaga na intindigagunachu.
27 Eles não entenderam que ele estava falando a respeito do Pai.
28 Shinusha Jesusga, “Ima ura Aichayuj tukushka Churida cruzbi jawamu alzushami ‘Ñukadimi gani’ nijta Ñukadaga rijsinguichi, shinaidi imadash na Ñuka munushkallamunda rurushkada, ashtanbish Taita yachachishkagunaidami Ñuka parlashkada yachunguichi.
28 Por isso Jesus disse:
29 Ñukada Kachujka Ñukanmi gan; ima rurushkabish tuki ratu Paida kushichigushkamundami Ñukaj Taitaga Ñukalladaga na sakishkachu,” niga.
29 Quem me enviou está comigo e não me deixou sozinho, pois faço sempre o que lhe agrada.
30 Kaigunada nijta uyushaga taugagunami Paibi crigaguna.
30 Quando Jesus disse isso, muitos creram nele.
31 Chimunda Jesusga Paibi crij israelgunada, “Kanguna Ñuka parlushkada kazusha kausagushaga, Ñukada katijkunadimi tukunguichi.
31 Então Jesus disse para os que creram nele:
32 Shinami Diosmunda kabishkada rijsinguichi, chi kabishkami kangunadaga kacharichinga,” niga.
32 e conhecerão a verdade, e a verdade os libertará.
33 Shina niki, “Ñukuchiga Abrahambuj wawagunaj wawagunami ganchi, pibukish sirvichun randishka shinamaga ima urash na gashkanchichu. ¿Imashadi kanga ‘Kacharishkami ganguichi,’ ningui?” nigaguna.
33 Eles responderam: — Nós somos descendentes de Abraão e nunca fomos escravos de ninguém. Como é que você diz que ficaremos livres?
34 Shina niki Jesusga kashna niga: “Kabishkadadimi nini, maijinbish juchada rurujka, sirvichun randishka shina juchada rurungu watushka shinamigun.
34 Jesus disse a eles:
35 Maijin sirvichun randishkaga dueñoj wasibiga na tuki ratu kausagungallachu, ashtanbish churiga tuki ratumi taitaj wasibiga kausunga.
35 O escravo não fica sempre com a família, mas o filho sempre faz parte da família.
36 Shinushaga Diosbuj Churi kangunada kacharichikiga, kangunaga kacharishkadimi ganguichi.
36 Se o Filho os libertar, vocês serão, de fato, livres.
37 Kanguna Abrahambuj wawagunaj wawaguna gashkadaga yachanimi; ashtanbish Ñuka parlushkada na japish nishallachu wañuchingu mununguichi.
37 Eu sei que vocês são descendentes de Abraão; porém estão tentando me matar porque não aceitam os meus ensinamentos.
38 Ñukaga Ñukaj Taita rikuchishkadami parlani, kangunash kangunaj taitamunda uyushkada ruranguichi,” niga.
38 Eu falo das coisas que o meu Pai me mostrou, mas vocês fazem o que aprenderam com o pai de vocês.
39 Shina niki paigunaga, “Ñukuchij taitaga Abraham-mi gan,” nigaguna.
39 — O nosso pai é Abraão! — responderam eles. Então Jesus disse:
40 Ashtanbish Dios yachachishkada uyusha kabishkadi shimigunada kangunamu parluj gakish kangunaga Ñukada wañuchingumi mununguichi. ¡Abrahamga ima urash shinaga na rurugachu!
40 Mas eu lhes tenho dito a verdade que ouvi de Deus, e assim mesmo vocês estão tentando me matar. Abraão nunca fez uma coisa assim!
41 Kangunagarin kangunaj taita rurushka layaidimi rurunguichi,” niga.
41 Vocês estão fazendo o que o pai de vocês fez. Eles responderam: — Nós não somos filhos ilegítimos; nós temos um Pai, que é Deus!
42 Chimunda Jesusga, “Kangunaj Taita, Dios gashkakiga Ñukada k'uyanguichimumiga; Ñukaga Diosmunda shamushami kaibi gani. Ñukaj munimundaga na shamuganichu, ashtanbish Diosmi Ñukadaga kachuga.
42 Jesus disse a eles:
43 Ñuka parlushkada ¿imashadi na intindi pudinguichi? Ñuka nish nigushkada naidi uyush nishallami shina ganguichi.
43 Por que é que vocês não entendem o que eu digo? É porque não querem ouvir a minha mensagem.
44 Kangunaj taitaga diablomi gan; paibuj gashami pai munushkada rurungu mununguichi. Paiga kallarimunda pachami wañuchij gashka; paibuki ima kabishkash illushkamundaga, imadash ima urash kabishkadaga na parlujchu. Paiga llagmaidi shinaidi llagmagunaj taitash gashkamunda, imada llagmusha parlushash paillamundadi parlan.
44 Vocês são filhos do Diabo e querem fazer o que o pai de vocês quer. Desde a criação do mundo ele foi assassino e nunca esteve do lado da verdade porque nele não existe verdade. Quando o Diabo mente, está apenas fazendo o que é o seu costume, pois é mentiroso e é o pai de todas as mentiras.
45 Ñukadaga, kabishkada parlagushkamundaga na cringuichichu.
45 Mas, porque eu digo a verdade, vocês não creem em mim.
46 Kangunamunda, ¿maijindi Ñuka ima juchada rurashkada rikuchi pudinguichi? Shina kabishkada parlukidijka ¿imamundadi na cringuichiri?
46 Qual de vocês pode provar que eu tenho algum pecado? Se digo a verdade, por que não creem em mim?
47 Maijinsh Diosbuj gashaga, Diosbuj Shimigunadami uyun; shinushaga kangunaga na Diosbuj gashkamundami na uyush ninguichi.”
47 A pessoa que é de Deus escuta as palavras de Deus. Vocês não escutam as palavras de Deus porque vocês não são dele.
48 Shina niki israelgunaga Jesustaga, “ ‘Kanga yana katishka Samariamundami gangui,’ nishaga, ¿ñukuchiga nachu allida nishkanchi?” nisha tapugaguna.
48 Eles disseram a Jesus: — Por acaso não temos razão quando dizemos que você é
49 Chimunda Jesusga, “Ñukaga na yana katishkachu gani. Taitadami allibi churuj gani, ashtanbish kangunaga Ñukadaga na allibimi churanguichi.
49 Jesus respondeu:
50 Shinash Ñukaga Ñukada jatunyachichunga na mashkanichu. Shujmi jatunyachichun mashkujka tiyan, Paimi kabishkadi juchachij gan.
50 Não procuro conseguir elogios para mim mesmo; mas existe alguém que procura consegui-los para mim, e ele é o Juiz.
51 Kabishkadadimi nini, Ñuka parlushkada maijin kazujka ima urash na wañungachu,” niga.
51 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem obedecer aos meus ensinamentos não morrerá nunca.
52 Shina niki israelgunaga, “Kununmi allidijka yana katishka gashkadagarin yachanchi. Abrahambish, Dios nishkada parlujkunash wañushkami, shinash kanga, ‘Ñuka nishkada kazujka ima urash na wañungachu,’ ningui.
52 Então eles disseram: — Agora temos a certeza de que você está dominado por um demônio! Abraão e todos os
53 Ñukuchij taita Abrahamga wañugami. Kanga Abrahamdash ashtan yallichuma ¿imadi gangui? Dios nishkada parlujkunash wañugami. ¿Pi gashkadadi kanga yuyanguiri?” nigaguna.
53 Será que você é mais importante do que Abraão, o nosso pai, que morreu? E os profetas também morreram! Quem você pensa que é?
54 Chimunda Jesusga kashna niga: “Ñukada Ñukaidi jatunyachishaga Ñuka jatunyashkash imakish na valinchu. Ñukada jatunyachijka Ñukaj Taitalladimigun; Pailladadimi kangunaga <Ñukuchij Diosmi> ninguichi.
54 Ele respondeu:
55 Ashtanbish kangunaga Paidaga na rijsinguichichu, Ñukagarin Paida rijsinimi. <Na rijsinichu> nishadijka kanguna laya Ñukash llagmami ganimu. Ñukaga Paidaga rijsinidimi, shinaidi Pai parlushkada kazuni.
55 Vocês nunca conheceram a Deus, mas eu o conheço. Se eu disser que não o conheço, serei mentiroso como vocês; mas eu o conheço e obedeço ao que ele manda.
56 Kangunaj ñauba taita Abrahamga Ñuka shamuna p'unllada <Rikushami> yuyusha kushiyaga, rikushagarin ashtanmi kushiyaga.”
56 Abraão, o pai de vocês, ficou alegre ao ver o tempo da minha vinda. Ele viu esse tempo e ficou feliz.
57 Shina niki israelgunaga, “Narij pichka chunga (50) watada charishash ¿Abrahamda rikuganguichari?” nigaguna.
57 — Você não tem nem cinquenta anos e viu Abraão? — perguntaram eles.
58 Chimunda Jesusga, “Kabishkadadimi nini, narikish Abraham tiyajllabidimi Ñukadimi gagani,” niga.
58 — Eu afirmo a vocês que isto é verdade: antes de Abraão nascer, “ — respondeu Jesus.
59 Chimunda paigunaga Jesusta rumigunan pigungu japigaguna, ashtanbish Jesusga mitikusha israelgunaj Diosbuj wasimunda llujshisha riga.
59 Então eles pegaram pedras para atirar em Jesus, mas ele se escondeu e saiu do pátio do Templo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.