Lucas 23

Palikúr NT (PLU_WBT) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Ayteke nikwe igkis kannikawbet igkis waxe Kiyapwiye Jesus ta gipetunat ner hiyaptigi romayene ig amekene Pilatus.
1 Levantando-se toda a assembleia, levaram Jesus a Pilatos.
2 Igkis danuh atere, igkis kapusa kamiyepri ta git amekene Pilatus. Igkis awna ta git: ―Ig ner awayg mbeyhene uhiyegapu judeyenepwi gihiyakemnikis. Ig awna gitkis adahan igkis ka katiwnih gupelma. Ig ikawpari ke wotbe igwa ukiparabe, ke wotbe ig Cristo, ig Uhokri gikanyan adahan ukumaduketni.
2 E ali começaram a acusá-lo, dizendo: — Encontramos este homem pervertendo a nossa nação, impedindo que se pague imposto a César e afirmando ser ele o Cristo, o Rei.
3 Igme amekene Pilatus timapni henne, ig ayá Kiyapwiye Jesus: ―Mmah pis judeyenepwi gikiparakis? Igme kaytwa giwn: ―Hennewa ku samah pis awna.
3 Então Pilatos perguntou a Jesus: — Você é o rei dos judeus? Jesus respondeu:
4 Ayteke pisenwa ginetni gikak Kiyapwiye Jesus, ig amekene Pilatus awna ta gitkis nerras muwpeg kiyatyepwi ayge gikakkis nerras hiyeg pahabunene. Giwn: ―Nah ka utí mbaynama gikehni.
4 Então Pilatos disse aos principais sacerdotes e às multidões: — Não vejo neste homem crime algum.
5 Igkisme kaytwa giwn akak dagawnka. Igkis awna: ―Ig Jesus mategbetene hiyeg gihiyakemnikis muwwapu Judeyamnaw muwwapu Galiléyamnaw he ig danuh atan apitit inin paytwempu.
5 Mas eles insistiam cada vez mais, dizendo: — Ele agita o povo, ensinando por toda a Judeia. Começou na Galileia e agora chegou aqui.
6 Igme amekene Pilatus timapni henne, ig ayaprikis: ―Mmah ner Jesus, mmah ig hiyeg galiléyene?
6 Quando Pilatos ouviu isso, perguntou se o homem era galileu.
7 Igkisme kaytwa giwn: ―Ihi. Ignewa. Ig amekene Pilatus timapni henne, ig awna: ―Ignewa kiyapwiye Erodis kumaduka hiyeg galiléyenepwi. Nah awahkiste Jesus atere gimin adahan igme hiyak gikak. Ayteke nikwe ig awahkiswig atere gimin amekene Erodis. Apim ini hawkri ig amekene Erodis ayge apit ini paytwempu Jerusalém.
7 Ao saber que Jesus era da região governada por Herodes, e estando este em Jerusalém naqueles dias, Pilatos enviou Jesus a Herodes.
8 Ayteke nikwe ig Kiyapwiye Jesus waxepka atere git. Ig amekene Erodis hiyapni henne, ig bateke gimin. Kibite hawkri kuwis ig hiyepkerepri mmanawa ig kinetni gak ig gipewkankam ig kehkis annut git adahan arekhetni gidatni.
8 Quando Herodes viu Jesus, ficou muito contente, pois havia muito queria vê-lo, por ter ouvido falar a respeito dele. Esperava também vê-lo fazer algum sinal.
9 Ayge nikwe ig ayaptig akak kibite ayapka. Igme Kiyapwiye Jesus ka kaytwa giwn.
9 E de muitas maneiras o interrogava, mas Jesus não lhe respondia nada.
10 Amun ini nerras muwpeg kiyatyepwi gikakkis nerras kannuhekeputnepwi gimin amekene Moís gikumadukan igkis tabirbet ayge gimun amekene Erodis, igkis kamiye Kiyapwiye Jesus akak madikte gihawnakis.
10 Os principais sacerdotes e os escribas ali presentes o acusavam com veemência.
11 Ayteke nikwe ig amekene Erodis gikakkis gisuwtatapu igkis miyatepri igkis hiyaptihpig. Pisenwa ig kadagmankisepri akak barewye dagam ke wotbe ig ikiparatbe ig awahkiswig diyuh ta gimin amekene Pilatus.
11 Mas Herodes, juntamente com os seus soldados, tratou Jesus com desprezo. E, para zombar de Jesus, mandou que o vestissem com um manto luxuoso, e o devolveu a Pilatos.
12 Apim ini hawkri ig amekene Erodis kapuse pasamrak gikak amekene Pilatus. Apit ini igkis ka pasamrak, henneme apim ini igkis kapusa pasamrak.
12 Naquele mesmo dia, Herodes e Pilatos se reconciliaram, pois antes eram inimigos.
13 Ayteke ariwnteke ini ig amekene Pilatus watihe gitkis nerras muwpeg kiyatyepwi adahan igkis ayta git payak gikakkis nerras judeyenepwi giwewkistenkis gikakkis madikte hiyeg.
13 Pilatos, então, reuniu os principais sacerdotes, as autoridades e o povo
14 Igkis danuh atere, ig awna gitkis: ―Yis waxe ner awayg nuthu, yis awna nuthu ku ig mbeyhene hiyeg gihiyakemnikis adahan igkis siguh gupelma. Boh. Nah kuwis hikekri baki inyerwatma ig keh henne. Nuthu ig ka keh ariknawnama mbayka ku kamin yis kinetihwa nuthu.
14 e lhes disse: — Vocês me apresentaram este homem como sendo um agitador do povo. Mas, tendo-o interrogado na presença de vocês, nada verifiquei contra ele dos crimes de que vocês o acusam.
15 Ig kiyapwiye Erodis kawnata utí mbaynama gikehni. Inneki keh ig diyuhkiswig ta nuthu. Ka ik adahan nah umahkisri.
15 Nem mesmo Herodes, pois o mandou de volta para cá. Assim, é claro que ele não fez nada que mereça a pena de morte.
16 Nikwe nupewkan nah biyuhkiswig. Ayteke pisenwa nah isahkiswig.
16 Portanto, após castigá-lo, ordenarei que seja solto.
17 Ig amekene Pilatus awna inakni mmanawa mpuse fet ig gibetki isahkis pahapwi awayg ku pariye paraksepkare ayge.
17 [E ele era obrigado a soltar-lhes um detento por ocasião da festa.]
18 Igkisme nerras hiyeg timapni henne, madikte igkis kabiman. Igkis awna: ―Kawa! Ka isahkisri! Isahkis Bahabás udahan! Hennebaki igkis kabiman.
18 Toda a multidão, porém, gritava: — Fora com este! Solte-nos Barrabás!
19 Ig Bahabás ig pahapwi ku pariye padekwika agikut parakseket apatra ku samah ig hahhayruke gikak gupelma ayge apit ini paytwempu, ig umehe pahapwi.
19 Barrabás estava preso por causa de uma revolta na cidade e também por homicídio.
20 Igme amekene Pilatus isahkiskere Kiyapwiye Jesus. Ig kapusa kinetihwa gikakkis nerras hiyeg
20 Pilatos, querendo soltar Jesus, falou outra vez ao povo.
21 henneme igkis kabiman, igkis awna: ―Daddahkisnig udahan! Daddahkisnig udahan!
21 Eles, porém, gritavam mais ainda: — Crucifique! Crucifique-o!
22 Igme awna gitkis amamnaput: ―Mmahki? Pariye mbayka gikehni? Ka kis adahan nah umahkisri. Ig yuma mbaynama gikehni. Nah biyuhkiswig. Ayteke pisenwa nah isahkiswig.
22 Então, pela terceira vez, Pilatos lhes perguntou: — Que mal fez este? De fato, não achei nada contra ele para condená-lo à morte. Portanto, depois de o castigar, mandarei soltá-lo.
23 Igkisme timapni henne, igkis kabiman kihhaw: ―Daddahkisnig! Pilatus Matiwniswa Mt 23.8; 1 Ped 5.3 Ig timapni henne, ayge nikwe ig matiwniswe.
23 Mas eles insistiam com grandes gritos, pedindo que fosse crucificado. E o clamor deles prevaleceu.
24 Ig awna: ―Hennewa nikwe ku samah gimawkankis.
24 Então Pilatos decidiu atender-lhes o pedido.
25 Ayteke ig isahkisase ner gayaptenkis git, ner ku pariye paraksepkare apatra ig hahhayruke gikak gupelma ig umehe pahapwi. Henneme ig iké Kiyapwiye Jesus ta giwakuitkis gisuwtatapu adahan igkisme keh gikak ku samah nerras hiyeg gimawkankis.
25 Soltou aquele que estava encarcerado por causa da revolta e do homicídio, a quem eles pediam; e, quanto a Jesus, entregou-o à vontade deles.
26 Ayteke nikwe igkis gisuwtatapu tipikepri apititak ini paytwempu. Apigkune ahin igkis patipteke gikak pahapwi awayg sireneyene kewye Simawh. Ig gaytni powketeke. Igkis hiyapni henne, igkis mpiksaptihpig adahan ig wew gihapu Kiyapwiye Jesus adahan gayapetni hiyuhne giyakni. Igkis iké giyakni ta giteyapminat kiyapwiye Simawh. Ayteke pisenwa igkis tipikwiyes akiw.
26 E, enquanto o conduziam, eles agarraram um cireneu, chamado Simão, que vinha do campo, e puseram-lhe a cruz sobre os ombros, para que a levasse após Jesus.
27 Kaayhsima hiyeg kabubukne kuruw gihapu. Kaayhsima tinogben ayge. Egkis tihenekwiyos, egkis kadniyos giharit kaayhsima.
27 Uma grande multidão de povo o seguia, e também mulheres que batiam no peito e o lamentavam.
28 Igme Kiyapwiye Jesus hiyapni henne, ig ipeganaw gumkatkis ig awna gutkis: ―Yis tinogben jerusalémyano, ka ba yi muwaka tih nuharit. Hiyawa yis tih henneme tihnay yiharitwa, giharitkis yikamkayh hawwata.
28 Porém Jesus, voltando-se para elas, disse:
29 Mmanawa awah hawkri nemnik. Apim ini hawkri hiyeg awnanek: “Norras ku pariye ka kehti bakimni egnes kaayhsima gubunugakis. Norras ku pariye yumanano gusarayhkis gukamayhkis amadgat wayk, yumanano gusukkisnikis egnes kaayhsima gubunugakis. Mmanawa kaayhsima mbeyne ay.”
29 Porque virão dias em que se dirá: “Bem-aventuradas as estéreis, que não geraram, nem amamentaram.”
30 Apim ini ignes hiyeg apisnek mpiynepepye he igkis awna ta arit waxri imuwadnene: “Uyá tuguh ta upitit. Ayam usuh.”
30 Nesses dias, dirão aos montes: “Caiam em cima de nós!” E às colinas: “Cubram-nos!”
31 Hennewa awah hawkri nemnik mmanawa ku yis hiyá hiyeg keh mbeye hawkri nukakhu henne, yiskata akiw? Ig Kiyapwiye Jesus awna inakni, ig tipikwiye akiw? Hawwata igkis keh yikaknek.
31 Porque, se isto é feito com a madeira verde, o que será da madeira seca?
32 Ayge piyana gikebyikis awaykemni kakehniye igkis waxepka payak gikak Kiyapwiye Jesus adahan igkis umehpika payak gikak.
32 E também eram levados outros dois, que eram malfeitores, para serem executados com Jesus.
33 Ayteke igkis danuh ta apitit pahá waxri imuhgipitnene kewye “Waxri Hiyeg Gaptiwpitwiye”. Ayge igkis deddehe Kiyapwiye Jesus ta aminat giyakni. Ayteke igkis deddehe nerras piyananene kakehniyepwi aminat nawenépwi iyaknit akiw. Pisenwa igkis tabirase giyaknikis ayge gihumwa Kiyapwiye Jesus, pahapwi tabirasaka kihehaptak, pahapwime patuwanaptak.
33 Quando chegaram ao lugar chamado Calvário, ali o crucificaram, bem como aos malfeitores, um à sua direita, outro à sua esquerda.
34 Apim ini ig Kiyapwiye Jesus piriyepkaw. Ig awna: ―Pa, uyá bayahminigkis nerras ariw inin gitaraksankis. Igkis ka hiyak ku pariye gikehnikis ku apim inin. Ayteke nerras suwtat pisenwa gidaddahnikis, igkis arehwa akak tip adahan hiyá ku pariye kabunuganen iggi darih Kiyapwiye Jesus gikawihni. Henne igkis ibekhepyes gikawihni pawtak.
34 Mas Jesus dizia: Então, para repartir as roupas dele, lançaram sortes.
35 Madikte hiyeg tabirbet ayge igkis msekwe ipegbet ta gimkat. Nerras judeyenepwi giwewkistenkis igkis ayge gibetkis. Ayge igkis mahipwihpig. Igkis kinetihwa pawtak. Igkis awna: ―Kuwis ig amnihe nawenépwi hiyeg. Ku ig igyerwa Uhokri gikanyan adahan ukumaduketniwiy, hiyawa ig amnih gipit hawwata.
35 O povo estava ali e observava tudo. Também as autoridades zombavam e diziam: — Salvou os outros. Que salve a si mesmo, se é, de fato, o Cristo de Deus, o escolhido.
36 Nerras suwtat ayge igkis hawwata mahipwihpig. Igkis danukwa kennesa git, igkis akaki win suwiyweye ta gimkanit.
36 Igualmente os soldados zombavam dele e, aproximando-se, trouxeram-lhe vinagre, dizendo:
37 Igkis awna git: ―Ku pis igyerwa judeyenepwi gikiparakis, asá amnih pipit.
37 — Se você é o rei dos judeus, salve a si mesmo.
38 Ayge amin giyakni apitmin gitew pahak kagta daddahka atere. Amadga ini kagta awna: “Ig Judeyenepwi Gikiparakis.”
38 Acima de Jesus estava a seguinte inscrição: “ Este é o Rei dos Judeus ”.
39 Pahapwi gaytakkis nerras kakehniyepwi ku pariye daddahka ayge ig hawwata ig mahipwihpig. Ig awna git: ―Mmah pis ka Uhokri gikanyanma adahan ukumaduketni? Asá amnih pipit marihwa pis amnih usuh hawwata.
39 Um dos malfeitores crucificados blasfemava contra Jesus, dizendo: — Você não é o Cristo? Salve a si mesmo e a nós também.
40 Igme ner kakehniye pahapwiwa akiw ig timapni ner awayg giwn henne, ig himehpig. Ig awna git: ―Mmahki pis awna inakni henne? Mmah pis ka apis gibohri Uhokri? Wis ikaksaka adahan miyaka hawwata ke igbe.
40 Porém o outro malfeitor o repreendeu, dizendo: — Você nem ao menos teme a Deus, estando sob igual sentença?
41 Wis kis adahan miyá adahan katiwnihpiye utaraksan. Igme ner yuma mbaynama gikehni.
41 A nossa punição é justa, porque estamos recebendo o castigo que os nossos atos merecem; mas este não fez mal nenhum.
42 Ayteke ig awna ta git Kiyapwiye Jesus. Giwn: ―Kiyapwiye Jesus, kiyenanuhba aysawnemenek ku aysaw pis ayta kumaduka.
42 E acrescentou: — Jesus, lembre-se de mim quando você vier no seu Reino.
43 Igme kaytwa giwn: ―Ku apim inin pis msakwa numunhu abet kabayka ayhté giwetrikis hiyeg kibeynepwi miyarapye. Ihanaba inakni nuwnhu. Hennewatbaki in.
43 Jesus lhe respondeu:
44 Ayteke puwipka danuh. Pahaye adahan kamuw abutni ka kabutni akiw. Hawkri msanpi muwwapu juktah daraka kamuw in kapusa kabutni akiw.
44 Já era quase meio-dia, e, escurecendo-se o sol, houve trevas sobre toda a terra até as três horas da tarde.
45 Nikwenéwa apim ini, ini kamis amaptenten Uhokri giwskekri barewpitye ku pariye agiku Uhokri Gipin in sigke pabakak. In woka ahin ta agikut ini Uhokri giwskekri.
45 E o véu do santuário se rasgou pelo meio.
46 Nikwenéwa ig Kiyapwiye Jesus kabiman akak gihawna. Ig awna: ―Pa, nah ikí nanmaphu ta piwakuit kuri. Pisenwa gawnhan inakni, giyakek madike. Ig miyap.
46 Então Jesus clamou em alta voz: E, dito isto, expirou.
47 Ayteke pahapwi romayene suwtat gikiparakis ig hiyapni madikte ku pariye danuh apim ini, ig kabayha Uhokri. Ig awna: ―Inyerwa ner awayg kibeyne hiyeg.
47 O centurião, vendo o que tinha acontecido, deu glória a Deus, dizendo: — Verdadeiramente este homem era justo.
48 Hawwata akiw madikte nerras hiyepnepwi ku pariye pahadgupu ayge igkis hiyapni madikte henne, igkis biyuhe gidukkis awaku giwakemnikis. Henne igkis tipik ta gipinwatkis.
48 E todas as multidões reunidas para aquele espetáculo, vendo o que havia acontecido, retiraram-se, batendo no peito.
49 Igkisme nerras gidahewekten gukakkis norras kiyapunogben ku pariye danuhpanopwi payak gikak apititak Galiléyamnaw egkis tabirbet piyawakte aynessa. Egkis hiyap madikte.
49 Entretanto, todos os conhecidos de Jesus e as mulheres que o tinham seguido desde a Galileia ficaram de longe, contemplando estas coisas.
50 Ayge pahapwi awayg giw José. Ig kibeyne hiyeg, waditye hiyeg. Ig pahapwi gaytakkis nerras judeyenepwi giwewkistenkis,
50 E eis que havia um homem, chamado José, membro do Sinédrio, homem bom e justo,
51 henneme gihiyakemni ka pakekuma akak ku samah igkis keh gikak Kiyapwiye Jesus ku samah igkis ahegbet ginetnikis adahan giwmasepten. Ig kiyapwiye José ig ariwntak paytwempu Arimatéya ayge apit Judeyamnaw. Ig wahepnenekwa Uhokri gikumadukan ku aysaw in danuh.
51 que não tinha concordado com o plano e a ação dos outros; era natural de Arimateia, cidade dos judeus, e esperava o Reino de Deus.
52 Ig kiyapwiye José hiyapni henne ku samah ayipa Kiyapwiye Jesus gimiremni, ig awna: ―Nah apuhpigte. Ig tipik ta gimkat amekene Pilatus. Ig danuh atere, ig awna ta git: ―Kiyapwiye, uyá amnihun isaksan adahan nah atere iwepye amekene Jesusmin gipit. Igme amekene Pilatus kaytwa giwn: ―Bariká. Iwepnika.
52 Ele foi até Pilatos e lhe pediu o corpo de Jesus.
53 Ig kiyapwiye José timapni henne, ig tipik. Ig danuh atere, ig wiwhe Kiyapwiye Jesus gipit aminatak giyakni. Ayteke ig wanakminepri akak pahak dagam seyne barewbetye. Pisenwa ig sarayhe gipit agikut pahayku imewti agiku tip amiyokni ku pariye kote kawihkahte.
53 E, tirando-o da cruz, envolveu-o num lençol de linho e o depositou num túmulo aberto numa rocha, onde ninguém havia sido sepultado ainda.
54 Ig keh henne abet ini hawkri ku kabet hiyeg ahegbetaw adahan mayekne abet samdi.
54 Era o dia da preparação, e o sábado estava para começar.
55 Norras tinogben ku pariye danuhpanopwi payak gikak Kiyapwiye Jesus apititak Galiléyamnaw egkis hiyapni henne, egkis wew gihapu kiyapwiye José butte. Egkis hiyá Kiyapwiye Jesus gimew egkis hiyá ku samah gipit sarayhpika ta agikut ini gimew.
55 As mulheres que tinham vindo com Jesus desde a Galileia seguiram José e viram o túmulo e como o corpo foi colocado ali.
56 Ayteke ariwnteke ini egkis diyuhe gupinekutkis. Ayge egkis ahegbete imihgi akak pomad adahan gimihetni Kiyapwiye Jesus gipit adahan ig apuhpiki. Pisenwa egkis mayeke abet samdi ku samah amekene Moís gikumadukan awna.
56 Então se retiraram para preparar óleos aromáticos e perfumes. E, no sábado, descansaram, segundo o mandamento.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.