João 9

Palikúr NT (PLU_WBT) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Ayteke ariwnteke ini samdi abet, ig Kiyapwiye Jesus apigku ahin, ig hiyá pahapwi awayg bat ahinmu ig amnihswene ta gitkis hiyeg. Ig awayg motpiye ku samah ig amadgate wayk.
1 Jesus ia caminhando quando viu um homem que tinha nascido cego.
2 Usuh gikannuhnipwi hiyapni henne, usuh ayá Kiyapwiye Jesus: ―Kiyapwiye, pariye kapatra ner awayg ig amadga wayk motpiye? Ba awakutke ginag gutaraksan? Ba awakutke gig gitaraksan? Batke awakutke gidahanwa gitaraksan?
2 Os seus discípulos perguntaram: — Mestre, por que este homem nasceu cego? Foi por causa dos pecados dele ou por causa dos pecados dos pais dele?
3 Igme kaytwa wown: ―Yuma arikna kapatrene. Iné ka ginagma gutaraksan, iné kawnata gigma gitaraksan, iné kawnata gitaraksanma. Ig amadga wayk henne kahadbe hiyeg hiyá Uhokri gannu ta gipitit.
3 Jesus respondeu:
4 Ku samah nah ekkene ig Uhokri gannu, amun ini nah kehne ini gannipwi ku kadahan ig awahkisun atan. Amawka ku wis keh gannipwi kurinewa akak inin mmanawa kuri wis kahawkan akiw. Aysawnemenek wis ka kahawkan akiw.
4 Precisamos trabalhar enquanto é dia, para fazer as obras daquele que me enviou. Pois está chegando a noite, quando ninguém pode trabalhar.
5 Nikwe ku samah nah aynete amadga inin nah kehne ini gannipwi. Nah humaw kewa pahá abukribe adahan uguhne madikte hiyeg gihiyakemnikis amadga inin.
5 Enquanto estou no mundo, eu sou a luz do mundo.
6 Pisenwa inakni gawnhan, ig tupes waygboit. Ig kehne ibug akak gaybi. Ayge ig manotig ner motpiye akak ini ibug.
6 Depois de dizer isso, Jesus cuspiu no chão, fez um pouco de lama com a saliva, passou a lama nos olhos do cego
7 Pisenwa ig awna git: ―Su ta sukuh piwtyak agikut ini un atiy kewye Siloé. Inakni wownaprikwiy “Un Awahkiska” kahinahaki atiy. Ig awayg timapni henne, ig tipik. Ig danuh atere. Ig sukuhe giwtyak. Aynewa ig hiyap. Ayteke nikwe ig tipik.
7 e disse: O cego foi, lavou o rosto e voltou vendo.
8 Ig tipikwiye, ayge gihumwayepwi gikakkis nerras ku pariye gihiypetnipwi ku ig motpiye igkis hiyapri atere. Igkis awna: ―Ka ba nernema betnene ahinmu ba gibetki amnihswa ta gitkis hiyeg?
8 Os seus vizinhos e as pessoas que costumavam vê-lo pedindo esmola perguntavam: — Não é este o homem que ficava sentado pedindo esmola?
9 Gaytakkis awna: ―Ignewa. Gaytakkisme awna: ―Ka ignema. Hennewatmeki gihipak. Igme ner makniwtinene ariw gimotpen ig awna gitkis: ―Nahnewa.
9 — É! — diziam alguns. — Não, não é. Mas é parecido com ele! — afirmavam outros. Porém ele dizia: — Sou eu mesmo.
10 Igkis timapni henne, igkis awna git: ―Pariye keh pis hiyap?
10 — Como é que agora você pode ver? — perguntaram.
11 Igme kaytwa giwnkis: ―Pahapwi awayg giw Kiyapwiye Jesus, ig kehe ibug ig manotan nikak. Ig awna nuthu: “Su ta sukuh piwtyak agikut ini un atiy kewye Siloé.” Nah tipik danuh atere, nah sukuhataw, nah hiyap.
11 Ele respondeu: — O homem chamado Jesus fez um pouco de lama, passou a lama nos meus olhos e disse: “Vá ao tanque de Siloé e lave o rosto.” Então eu fui, lavei o rosto e fiquei vendo.
12 Igkis timapni henne, igkis awna git: ―Kineykig? Igme kaytwa giwnkis: ―Nah ka hiyak ku kiney ig.
12 — Onde está esse homem? — perguntaram. — Não sei! — respondeu ele.
13 Igkis hiyeg timapni henne, igkis waxepri ta gitkis farisewkis.
13 Então levaram aos fariseus o homem que havia sido cego.
14 Mmanawa ig Kiyapwiye Jesus keh ibug, ig piyih giwtyak abet samdi.
14 O dia em que Jesus havia feito lama e curado o homem da cegueira era um sábado.
15 Igkis danuh atere, igkisme farisewkis hawwata ayapri: ―Pariye keh pis hiyap? Igme kaytwa giwnkis: ―Pahapwi awayg manotan akak ibug. Ayteke nah sukuhataw, nah hiyap.
15 Aí os fariseus também perguntaram como ele tinha sido curado. — Ele pôs lama nos meus olhos, eu lavei o rosto e agora estou vendo — respondeu o homem.
16 Gaytakkis igkis farisewkis igkis timapni henne, igkis kinetihwa pawtak. Giwnkis: ―Ner ku pariye gipiyhetni ig ka giwnteknewatma Uhokri mmanawa ig ka kiyatha samdi, ig piyihak samdi abet. Gaytakkisme awna: ―Ku ig taraksepye, kitak ig utí gannu adahan ig keh annut ke inibe? Ayge nikwe nerras farisewkis gihiyakemnikis ka patiptak.
16 Alguns fariseus disseram: — O homem que fez isso não é de Deus porque não respeita a E outros perguntaram: — Como pode um pecador fazer milagres tão grandes? E por causa disso houve divisão entre eles.
17 Igkis kapusa ayapte ner makniwtinene ariw gimotpen. Igkis ayapri: ―Ya pis? Mmahki pit ner awayg ku pariye pipiyhetni? Igme kaytwa giwnkis: ―Nuthu ig Uhokri gawnepe.
17 Então os fariseus tornaram a perguntar ao homem: — Você diz que ele curou você da cegueira. E o que é que você diz dele? — Ele é um
18 Ariwnteke ini igkis ka iha giwn ku ig minikwak ig motpiye henneme kuri ig hiyap. Ayteke nikwe igkis watiha gig gukak ginag.
18 Os líderes judeus não acreditavam que ele tinha sido cego e que agora podia ver. Por isso chamaram os pais dele
19 Egkisme danuh atere, igkisme ayaprukis: ―Mmah ig ner pikamkayh ku kamin yis awna ku ig motpiye ku samah ig amadga wayk? Mmah nikwe ig hiyap kuri?
19 e perguntaram: — Esse homem é filho de vocês? Vocês dizem que ele nasceu cego. E como é que agora ele está vendo?
20 Egme ginag gikak gig egkis kaytwa giwnkis: ―Usuh hiyakni ku ignewa ukamkayh. Usuh hiyakni ku ig motpiye ku samah ig amadga wayk.
20 Os pais responderam: — Sabemos que ele é nosso filho e que nasceu cego.
21 Henneme usuh ka hiyak ku samah gipegpen kuri. Usuh ka hiyak ku pariye keh ig hiyap. Ig kuwis kiyapwip kuwis. Ayapnig. Igwa akki yit.
21 Mas não sabemos como é que ele agora pode ver e não sabemos também quem foi que o curou. Ele é maior de idade; perguntem, e ele mesmo poderá explicar.
22 Egkis awna inakni henne awaku egkis apis gibohrikis nerras judeyenepwi giwewkistenkis. Mmanawa igkis giwewkistenkis kuwis ahegbete ginetnikis adahan gipukeptenkis hiyeg agikutak gileglisakis. Giwnkis: “Ku pahapwi kanum Jesus ku ig Uhokri gikanyan adahan ukumaduketniwiy, iggi ipukepkanek.”
22 Os pais disseram isso porque estavam com medo, pois os líderes judeus tinham combinado expulsar da sinagoga quem afirmasse que Jesus era o Messias .
23 Inneki keh egkis ayaptasig gukamkayhkis ta gitkis.
23 Foi por isso que os pais disseram: “Ele é maior de idade; perguntem a ele.”
24 Igkis farisewkis hiyapni henne, igkis watihpig akiw. Ig danuh atere, igkis awna git: ―Ka ba muwaka kabayha Jesus. Usuh hiyakni ku ig taraksepye. Kabayha Uhokrinen.
24 Então os líderes judeus chamaram pela segunda vez o homem que tinha sido cego e disseram: — Jure por Deus que você vai dizer a verdade. Nós sabemos que esse homem é pecador.
25 Igme kaytwa giwnkis: ―Nah ka hiyak ba ig taraksepyema henneme nah akkite yit pahat arikna ku pariye nah hiyak kabayhtiwa. Kuhwekwa nah motpiye henneme kurime kuwis nah hiyap.
25 Ele respondeu: — Se ele é pecador, eu não sei. De uma coisa eu sei: eu era cego e agora vejo!
26 Igkisme awna git akiw: ―Mmahpa ig keh pikak? Mmah apiyhepka piwtyak git?
26 — O que foi que ele fez a você? Como curou você da cegueira? — tornaram a perguntar.
27 Igme kaytwa giwnkis: ―Ayipa nah kuwis akki yit henneme yis ka timepkere nuwnhu. Mmahki yis muwaka nah akki yit akiw? Mmah yis wageswekerepye gihiyegapu?
27 O homem respondeu: — Eu já disse, e vocês não acreditaram. Por que querem ouvir isso outra vez? Por acaso vocês também querem ser seguidores dele?
28 Igkis timapni henne, igkis mahipwihpig. Igkis awna git: ―Pisnewa gihiyega. Usuhme amekene Moís gihiyegapu.
28 Então eles o xingaram e disseram: — Você é que é seguidor dele! Nós somos seguidores de Moisés.
29 Usuh hiyakni ku Uhokri kinetihwa gikak amekene Moís. Nerme usuh ka hiyak ku pariyene ner hiyeg.
29 Sabemos que Deus falou com Moisés; mas este homem, nós nem mesmo sabemos de onde ele é.
30 Igme ner makniwtinene ariw gimotpen ig kaytwa giwnkis: ―Mmah henne? Ini keh nah wakaymni kaayhsima. Ig keh nah hiyap henneme yis ka hiyak ku pariyenekig.
30 Ele respondeu: — Que coisa esquisita! Vocês não sabem de onde ele é, mas ele me curou.
31 Wis hiyakni ku Uhokri ka timap pahapwinama taraksepye gipigyepkawni. Ig timap gipigyepkawni ignenwa pahapwi ku pariye kiyathig ku pariye keh gibetki.
31 Sabemos que Deus não atende pecadores, mas ele atende os que o respeitam e fazem a sua vontade.
32 Ku samah akapuska hawkri yuma pahapwinama awayg hiyá gipiyhak pahapwi awayg ku pariye motpiye ku samah ig amadga wayk.
32 Desde que o mundo existe, nunca se ouviu dizer que alguém tivesse curado um cego de nascença.
33 Waké ner awayg ka giwntakma Uhokribe, nikwekam ig ka hiyá apiyhakkam nuwtyak adahan keh nah hiyap.
33 Se esse homem não fosse enviado por Deus, não teria podido fazer nada.
34 Igkisme awna git: ―Pis taraksepye ku samah pis amadga wayk. Pariyenekap pis? Ka pisnema hiyá ukannuhka. Su tipik ayteke. Ka ba diyuh atan Uhokri gipineku akiw. Ayge nikwe igkis ipukwig.
34 Eles disseram: — Você nasceu cheio de pecado e é você que quer nos ensinar? E o expulsaram da sinagoga.
35 Ariwnteke ini ig Kiyapwiye Jesus kinetni ner awayg gak ku samah igkis ipukepri. Ig timapni henne, ig tipik iwasapri. Ig danuh atere git, ig awna git: ―Ba pis kamaxwa ta gipitit ner ku pariye wageswe awayg amadgaya inin?
35 Jesus ficou sabendo que tinham expulsado o homem da sinagoga . Foi procurá-lo e, quando o encontrou, perguntou:
36 Igme kaytwa giwn: ―Kiyapwiye, uyá akki nuthu ku pariye ig kahadbe nah kamaxwa gipitit.
36 Ele respondeu: — Senhor, quem é o Filho do Homem para que eu creia nele?
37 Igme Kiyapwiye Jesus awna git: ―Ku apim inin pis hiyapri. Nah ku pariye kinetihwene pikak nahnewa ku pariye wageswe awayg amadgaya inin.
37 Jesus disse:
38 Igme kaytwa giwn: ―Kiyapwiye, nah kamaxwa pipitit. Ayge ig paberetusaw gitiput, ig kiyatig.
38 — Eu creio, Senhor! — disse o homem. E se ajoelhou diante dele.
39 Ayteke ariwnteke ini ig Kiyapwiye Jesus awna ta gitkis hiyeg. Giwn: ―Nah ayta atan amadgat inin adahan hiyapkisne ku pariye hiyeg kibeynepwi, akak ku pariye hiyeg kane kibeynepwima. Hiyeg amadgayapu inin igkis ka hiyak ku samah Uhokri gihiyakemni. Nah ayta adahan nah kehne igkis hiyakni. In ke wotbe nah kehne motapye hiyap. Gaytakkisme hiyeg ikaw ke wotbe igkis kuwis hiyakbe ku samah Uhokri gihiyakemni. Nah ayta adahan nah hiyekeprikis ku igkis ka hiyaknima igkis ke motapyebe abet gihiyakemnikis.
39 Então Jesus afirmou:
40 Gaytakkis farisewkis timapni henne, igkis awna git: ―Mmah pit usuh ke motapyebe abet uhiyakemni hawwata? Kawa. Usuh hiyak Uhokri gihiyakemni kabayhtiwa.
40 Alguns fariseus que estavam com ele ouviram isso e perguntaram: — Será que isso quer dizer que nós também somos cegos?
41 Ig timapni henne, ig awna gitkis: ―Waké yis ikaw ke motapyebe abet yihiyakemni, waké yis mpiksewne giharit Uhokri gihiyakemni, nikwekam yuma yitaraksankam. Henneme yis ikewne ke wotbe yis hiyepnepwi kuwisbe. Yis ka mpiksaw giharit Uhokri gihiyakemni akiw. Nikwe yis yidukwenewa akak madikte yitaraksan.
41 — Se vocês fossem cegos, não teriam culpa! — respondeu Jesus. — Mas, como dizem que podem ver, então continuam tendo culpa.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.