João 6
Palikúr NT (PLU_WBT) vs NVT
1 Ariwnteke ini ig Kiyapwiye Jesus tipik manuke mahakwa Galiléya. In hawwata kewye mahakwa Tiberíyadis.
1 Depois disso, Jesus atravessou o mar da Galileia, conhecido também como mar de Tiberíades.
2 Ig manuk mahakwa, pahabu hiyeg mpiye akigbimnewa mahakwa adahan igkis haraksepri. Igkis atekkere gihapti awaku igkis hiyá madikte gannu ku samah ig makniwe hiyeg.
2 Uma grande multidão o seguia por toda parte, pois tinham visto os sinais que ele havia realizado ao curar os enfermos.
3 Igme ig kit danuh giwkis. Ig wagah apitit pahá waxri imuwadnene. Ayge ig batahkiswa. Usuhme gikannuhnipwi usuh batabdawak ayge gikak.
3 Então Jesus subiu a um monte e sentou-se com seus discípulos.
4 Kabá danuh ahawkanaprik adahan hiyeg judeyenepwi gipetrakis adahan igkis axne muttuhyan arih. Igkis axni adahan kiyene ku samah minikwak Uhokri umahkis muttuhyan gidukwenaprikkis amekenegben adahan ig giwiwhkiswitnikis giwakutakkis hiyeg ejituyenepwi.
4 Era quase tempo da festa judaica da Páscoa.
5 Ig Kiyapwiye Jesus betnene ayge, ig sarayh gipegyi ta warikwit. Ig hiyá nerras pahabunene hiyeg kuruw nemnik gimkat. Ig hiyapni henne, ig awna ta git kiyapwiye Filip: ―Kit wixwiy isim im adahan gaxnikis?
5 Jesus logo viu uma grande multidão que vinha a seu encontro. Voltando-se para Filipe, perguntou: “Onde podemos comprar pão para alimentar toda essa gente?”.
6 Ig awna inakni henne git adahan gihikekten. Ig kuwis hiyak ku pariye ig keh.
6 Disse isso para pôr Filipe à prova, pois já sabia o que ia fazer.
7 Igme kiyapwiye Filip kaytwa giwn: ―Amawka wixwiy sarayh kaayhsima karukri mpiya mmukna sah (200) karukri. Metakwa nikwe igkis muwwapwite ax aritnahyumni ariwntak.
7 Filipe respondeu: “Mesmo que trabalhássemos vários meses, não teríamos dinheiro suficiente para dar alimento a todos!”.
8 Igme pahapwi waytakhu usuh gikannuhnipwi kewye André, ku pariye kiyapwiye Simawh Pedru gisamwi, ig timapni henne, ig awna git Kiyapwiye Jesus:
8 Então um de seus discípulos, André, irmão de Simão Pedro, falou:
9 ―Ay pahapwi bakimni ay in. Ig kadahan pohowku akebyi bugut kehka akak fahhin kewye “sevada”. Hawwata ig kadahan piyana akebyi im nopsanyopwi masaraku. Henneme in ka ariknawnama awaku ba gikebentenkis hiyeg.
9 “Aqui está um rapaz com cinco pães de cevada e dois peixes. Mas que adianta isso para tanta gente?”.
10 Igme Kiyapwiye Jesus awna gitkis: ―Wani nerras hiyeg batahkiswa. Ayge kaayhsima pamatka adahan igkis batene atere. Igkis hiyeg hiyapni henne, igkis batahkiswebdi atere. Igkis kaayhsima hiyeg. Awaykemninen pukuhka kabá danuh pohowku mil gikebyikis (5.000).
10 Jesus respondeu: “Digam ao povo que se sente”. Todos se sentaram na grama que cobria o monte. Só os homens eram cerca de cinco mil.
11 Ayteke nikwe ig Kiyapwiye Jesus iwé ig bakimni gibuguta. Ig kabayha Uhokri adahan ini bugut. Ayteke ig ibekhepni ta upuriw usuh gikannuhnipwi. Usuhme ibekhepni ta gipuriwkis nerras batebdebdihpiye. Hawwata ku samah ig keh akak bugut ig keh akakwata im. Ig ibakhasepni. Igkisme hiyeg kidis ku pariye gimawkankis niwntak.
11 Então Jesus tomou os pães, agradeceu a Deus e os repartiu entre o povo. Em seguida, fez o mesmo com os peixes. E todos comeram à vontade.
12 Igkis ax kabihribdape. Ka semeweknama gimanakis. Ig Kiyapwiye Jesus hiyapni henne, ig awna wothu: ―Ahiwnabay gimanakis asemne adahan yuma aynesnima biyukne.
12 Depois que todos estavam satisfeitos, Jesus disse a seus discípulos: “Agora juntem os pedaços que sobraram, para que nada se desperdice”.
13 Usuhme ahiwapepni. Usuh kipunse kaayhsima panye, madikawku akebyi akak pisaya arawna (12) akak ini pohowkunene bugut asemne.
13 Eles juntaram o que restou e encheram doze cestos com as sobras.
14 Nerras hiyeg hiyapni henne ku Kiyapwiye Jesus keh ini annut giwtrikkis, igkis awna: ―Igyerwa Uhokri gawnepe ku kamin amekene Moís kinetihwa minikwak ku ig aytanek amadgat inin.
14 Quando o povo viu Jesus fazer esse sinal, exclamou: “Sem dúvida ele é o profeta que haveria de vir ao mundo!”.
15 Igkis gipewkankis igkis mpiksaptihpig adahan ig humaw gikiparakis. Igme Kiyapwiye Jesus hiyapni henne, ig tipik. Ig manuke ta apitit pahá waxri imuwadnene akiw, ig pahapo.
15 Jesus sabia que pretendiam obrigá-lo a ser rei deles, de modo que se retirou, sozinho, para o monte.
16 Aygete kuwis, usuh gikannuhnipwi usuh muhuke ta akigbimnat mahakwa.
16 Ao entardecer, os discípulos de Jesus desceram à praia,
17 Usuh awna: ―Kuwis aygete. Uyay diyuh ta pahambakat ta apitit paytwempu Kafarnawh. ―Uyay. Ayge usuh katapte amadgat wahmun. Msanpi wawhu, ig Kiyapwiye Jesus kote danuhte wothu. Usuh hiyapni henne, usuh tipik.
17 entraram no barco e atravessaram o mar em direção a Cafarnaum. Quando escureceu, porém, Jesus ainda não tinha vindo se encontrar com eles.
18 Pahaye adahan mayg kamayghaw. In kannikase paraw.
18 Logo, um vento forte veio sobre eles, e o mar ficou muito agitado.
19 Usuh puwehnene atiput bobo piyawakad adahan pimaput sah (200) iwanti apiyukan. Pahaye adahan usuh hiyá Kiyapwiye Jesus waywe ahakwew un. Usuh ka hiyakri ku pariyene ig. Ig aytweni kennesa arimkat wahmun. Usuh hiyapni henne, usuh apisasew gibohri.
19 Depois de remarem cinco ou seis quilômetros, de repente viram Jesus caminhando sobre o mar, em direção ao barco. Ficaram aterrorizados,
20 Igme awna ta wothu: ―Nahnewa ay. Ka yi muwaka apis.
20 mas ele lhes disse: “Sou eu! Não tenham medo”.
21 Usuh timapni inakni giwn henne, usuh batek kaayhsima. Usuh amapig amadgat wahmun. Aynewa wahmun danuh atere ku kit umawkan.
21 Eles o receberam no barco e, logo em seguida, chegaram a seu destino.
22 Hewke akiw kaayhsima hiyeg msekwepye ayhté pahambak. Igkis hiyakni ku amaka pahamkunano umuh ayge. Igkis hiyá usuh gikannuhnipwi tipikwiye gumadga no umuh, igme Kiyapwiye Jesus ka atak uhapti. Nikwe gipewkankiskam ku Kiyapwiye Jesus msekwe ayge gimunkis. Bawa kawa. Ig ay ukakhu.
22 No dia seguinte, a multidão que tinha ficado do outro lado do mar viu que os discípulos haviam pegado o único barco dali e que Jesus não fora com eles.
23 Ayteke nawenépwi hiyeg danuh atere pahambakat amadga gihmunkis. Igkis ariwntak paytwempu Tiberíyades. Igkis danuh atere ku kiney amaka Kiyapwiye Jesus keh annut ig kabayha Uhokri adahan gimanakis, madikte hiyeg axnekwiye niwntak.
23 Alguns barcos de Tiberíades se aproximaram do lugar onde o povo tinha comido os pães depois que o Senhor os abençoou.
24 Nerras hiyeg aygnenepwi hiyapni henne ku Kiyapwiye Jesus yuma ayge akiw, iné usuh gikannuhnipwi yumanawata ayge, igkis awna: ―Kibeyne. Ay nawenéwa umuh akiw. Uyay ipegpa Kiyapwiye Jesus ta pahambakat paytwempu Kafarnawh. ―Uyay. Igkis katapte amadgat gihmunkis nerras hiyeg danuhpenepwi.
24 Quando a multidão viu que nem Jesus nem os discípulos estavam ali, todos entraram nos barcos e atravessaram para Cafarnaum, a fim de procurá-lo.
25 Igkis manuke mahakwa. Igkis danuh atere Kafarnawh. Ayge igkis uté Kiyapwiye Jesus. Igkis awna git: ―Kiyapwiye, aysaw pis danuh atan? Usuh pipegepten muwwapu.
25 Encontraram-no do outro lado do mar e lhe perguntaram: “Rabi, quando o senhor chegou aqui?”.
26 Igme awna gitkis: ―Yis ka ipegpan awakuma nannuh keh yis hiyak ku pariyene nah. Kawa. Yis ipegpan inenewa awaku ku samah yis axe yimana kabiha. Ini yis aharit akiw.
26 Jesus respondeu: “Eu lhes digo a verdade: vocês querem estar comigo não porque entenderam os sinais, mas porque lhes dei alimento.
27 Ayteke ig awna gitkis akiw: ―Ka yi muwaka mpiksaw aharit yimana ku pariye kane dehwepyema yimun. Mpiksawnabay aharit ini yimana ku pariye dehwepye adahan apanenekwa, ku pariye keh yis aymuhwa adahan apanenekwa. Nah ku pariye wageswe awayg amadgaya inin nahnewa ikí yit akebyi ini yimana. Kuwis Wigwiy Uhokri ekke ku ig awahkisun adahanikwa ini.
27 Não se preocupem tanto com coisas que se estragam, como a comida, mas usem suas energias buscando o alimento que permanece para a vida eterna, o qual o Filho do Homem pode lhes dar. Pois Deus, o Pai, colocou em mim seu selo de aprovação”.
28 Igkis hiyeg timapni henne, igkis awna git: ―Mmahpa usuh keh nikwe adahan usuh kehne Uhokri gibetki?
28 “Nós também queremos realizar as obras de Deus”, disseram eles. “O que devemos fazer?”
29 Igme Kiyapwiye Jesus kaytwa giwnkis: ―Nah akkite yit ku pariye Uhokri gibetki. Gibetki ini adahan yis kamaxwa ta nupitit nah gawahkisni.
29 Jesus lhes disse: “Esta é a única obra que Deus quer de vocês: creiam naquele que ele enviou”.
30 Igkisme awna git: ―Akkanaba pannu wothu akiw adahan arekhetni pidatni wothu adahan usuh kamaxwa ta pipitit. Ba pis ik adahan pis keh pahat annut ke amekene Moísbe?
30 Eles responderam: “Se deseja que creiamos no senhor, mostre-nos um sinal. O que o senhor pode fazer?
31 Minikwak amekenegben ax gimanakis kewyo “mana” ayhté amadga amatap. Uhokri gannasan minikweknene awna: “Ig ikí gitkis gimanakis ayta inutak.” Ba ik adahan pis hawwata ikí wothu umana ayta inutak?
31 Afinal, nossos antepassados comeram maná no deserto! As Escrituras dizem: ‘Moisés lhes deu de comer pão do céu’”.
32 Igme Kiyapwiye Jesus kaytwa giwnkis: ―Ka ignema amekene Moís ikí ini gimanakis inutak. Ig Nighu ignewa ikepni gitkis. Kurime ig akaka yit yimana ku pariye inyerwa inugiktak. Hennewatbaki ig ikí.
32 Jesus disse: “Eu lhes digo a verdade: não foi Moisés quem lhes deu pão do céu. É meu Pai quem dá o verdadeiro pão do céu a vocês.
33 Ini yimana giwntekne Uhokri in ayta inugiktak adahan hiyeg amedgenepwi inin aymuhwa adahan apanenekwa.
33 O verdadeiro pão de Deus é aquele que desce do céu e dá vida ao mundo”.
34 Igkisme kaytwa giwn: ―Kiyapwiye, iknaba wothu akebyi ini umana takunipti.
34 “Senhor, dê-nos desse pão todos os dias”, disseram eles.
35 Igme Kiyapwiye Jesus kaytwa giwnkis: ―Nahnewa yimana ku pariye keh yis aymuhwa adahan apanenekwa. Ku pahapwi amapan, iggi bateknek ke pahapwibe ku pariye ax kabiha. Ig ka matipwati abet gihiyakemni akiw. Ku pahapwi kamaxwa ta nupitit, ig ka arabyuti abet gihiyakemni akiw.
35 Jesus respondeu: “Eu sou o pão da vida. Quem vem a mim nunca mais terá fome. Quem crê em mim nunca mais terá sede.
36 Hennewa in ku samah nah awna: “Yis kuwis hiyapun henneme yidukwenewa yis kote kamaxwate ta nupitit.”
36 Mas vocês não creram em mim, embora me tenham visto.
37 Ignesme ku pariye Uhokri gikan nuthu igkis kamaxwa ta nupititnek. Igkis ku pariye kamaxwa nupitit nah ka tukuhgikis aynesnima.
37 Contudo, aqueles que o Pai me dá virão a mim, e eu jamais os rejeitarei.
38 Nah ayta atan inugiktak ka adahanma kehnema nubetki henneme adahan nah kehne nawahkisten gibetki.
38 Pois desci do céu para fazer a vontade daquele que me enviou, e não minha própria vontade.
39 Nah akkite yit ku pariye nawahkisten gibetki. Iní gibetki adahan nah ka biyuksa pahapwinama ku pariye gikan nuthu henneme adahan nah kannikaseprikis madikte amaksemni hawkri.
39 E esta é a vontade de Deus: que eu não perca um sequer de todos que ele me deu, mas que ressuscite todos no último dia.
40 Iní gibetki adahan ku pariye hiyeg ipeg numkat ignes kamaxwepye nupitit nah gikamkayh, igkis aymuhwa gimun Uhokri adahan apanenekwa. Iní gibetki adahan nah kannikaseprikis amaksemni hawkri.
40 Pois é a vontade de meu Pai que todo aquele que olhar para o Filho e nele crer tenha a vida eterna, e eu o ressuscitarei no último dia”.
41 Igkis judeyenepwi giwewkistenkis timapni henne, igkis minimnihegbet pawtak gimin Kiyapwiye Jesus mmanawa ig ikewne ku ignewa umana inugiktekne.
41 Então os judeus começaram a criticá-lo, pois ele havia afirmado: “Eu sou o pão que desceu do céu”.
42 Igkis awna: ―Mmahki ig awna inakni yuwit henne? Ig ikawpari ku ig inugikyene. Ka ba pis hiyá ku ner he amekene Josénen gikamkayh? Usuh hiyak gig gukak ginag. Ig ka inugikyenema.
42 Diziam: “Este não é Jesus, filho de José? Conhecemos seu pai e sua mãe. Como ele pode dizer: ‘Desci do céu?’”.
43 Ig Kiyapwiye Jesus hiyapni henne, ig awna gitkis: ―Ka ba yi minimni pawtak henne numinhu.
43 Jesus, porém, respondeu: “Parem de me criticar.
44 Ka ik adahan pahapwinama hiyeg kamaxwa nupitit ku ka ignema Nighu nawahkisten kinistig ndahan. Ku pahapwi timá giwn, ku ig kamaxwa ta nupitit, nikwe nah kannikasepri amaksemni hawkri.
44 Pois ninguém pode vir a mim se o Pai, que me enviou, não o trouxer a mim; e no último dia eu o ressuscitarei.
45 In hawwata ku samah Uhokri gawnepepu pitatyepwi giwnkis. Igkis awna: “Igwa Uhokri humaw gikannuhtenkis madikte hiyeg.” Madikte hiyeg ku pariye timap Nighu giwn ku pariye iha inakni giwn, igkisnewa ku pariye kamaxwenepwi ta nupitit.
45 Como dizem as Escrituras: ‘Todos eles serão ensinados por Deus’. Todo aquele que ouve o Pai e aprende dele vem a mim.
46 Hiyeg amadgayapu inin ka hiyapti Nighu. Nahnewa gihiypetni mmanawa nah ayta giwntak.
46 Não que alguém tenha visto o Pai; somente eu, que fui enviado por Deus, o vi.
47 Ku pahapwi kamaxwa nupitit, nikwe ig aymuhwa gimun Uhokri adahan apanenekwa.
47 “Eu lhes digo a verdade: quem crê tem a vida eterna.
48 Nahnewa yimana ku pariye inyerwa keh yis aymuhwa. Ihanabay inakni nuwnhu. Hennewatbaki nah.
48 Sim, eu sou o pão da vida!
49 Minikwak yahawkripwi amekenegben ax no gimanakis kewyo “mana” ayhté amadga amatap. Henneme igkis ka aymuhwa adahan apanenekwatma. Aysawnemenek ariwnteke ini igkis miyarap.
49 Seus antepassados comeram maná no deserto, mas morreram;
50 Nahme kinetihwa amin nawenéwa yimana ariw ignes gimanakis. Ini yimana inugiktekne. Ku pahapwi ax ariwntak ini gimana, ig ka miyá adahan apanenekwatma.
50 quem comer o pão do céu, no entanto, jamais morrerá.
51 Nahnewa ini yimana inugiktekne ku pariye inyerwa keh hiyeg aymuhwa. Ku pahapwi ax nuwntak, ig aymuhwa gimun Uhokri adahan apanenekwa. Ini yimana ku pariye nah akki yit, innebaki nihhu ku pariye nah sigkebdihkis gidahankis madikte hiyeg amedgenepwi inin kahadbe ignes aymuhwa gimun Uhokri adahan apanenekwa. Hennewatbaki ig Kiyapwiye Jesus awna.
51 Eu sou o pão vivo que desceu do céu. Quem comer deste pão viverá para sempre; e este pão, que eu oferecerei para que o mundo viva, é a minha carne”.
52 Igkis judeyenepwi giwewkistenkis timapni henne, igkis piledukewnes pawtak akak gihawnakis. Igkis awna: ―Mmahki akaka wotwiy gih adahan wixwiy ax?
52 Então os judeus começaram a discutir entre si a respeito do que ele queria dizer. “Como pode esse homem nos dar sua carne para comer?”, perguntavam.
53 Ig Kiyapwiye Jesus hiyapni henne, ig awna gitkis: ―Ku yis ka ax nihhu, nah ku pariye wageswe awayg amadgaya inin, ku yis kawnata higap numighu, nikwe yis ka aymuhwa gimun Uhokri. Ihanabay inakni nuwnhu. Hennewatbaki in.
53 Então Jesus disse novamente: “Eu lhes digo a verdade: se vocês não comerem a carne do Filho do Homem e não beberem o seu sangue, não terão a vida em si mesmos.
54 Henneme ku pahapwi ax nihhu, ku ig higap numighu, iggi aymuhwanek gimun Uhokri adahan apanenekwa. Nah kannikasepri amaksemni hawkri.
54 Mas quem come minha carne e bebe meu sangue terá a vida eterna, e eu o ressuscitarei no último dia.
55 Nihhu inyerwa keh hiyeg aymuhwa. Numighu hawwata akiw keh hiyeg aymuhwa akiw.
55 Pois minha carne é a verdadeira comida, e meu sangue é a verdadeira bebida.
56 Ku pahapwi ax nihhu, ku ig higap numighu, amun ini nikwe iggi humaw pahapwiwa nukakhu. Ig ay nupithu. Nahme ay gipit.
56 Quem come minha carne e bebe meu sangue permanece em mim, e eu nele.
57 Nighu ku pariye nawahkisten ig dehetniki akipara adahan apanenekwa. Nah utí ndehetni giwntak. Hawwata ku pahapwi ax nuwntak, ig utí gidehetni nuwntak.
57 Eu vivo por causa do Pai, que vive e me enviou; da mesma forma, quem se alimenta de mim viverá por minha causa.
58 Nah igyerwa yimana inugiktekne. Nah ka kema nerras amekenegben gimanakis ku pariye igkis ax henneme igkis miyarap. Ku pahapwi ax nuwntak, ig aymuhwa adahan apanenekwa.
58 Eu sou o verdadeiro pão que desceu do céu. Seus antepassados comeram maná e morreram; quem comer este pão não morrerá, mas viverá para sempre”.
59 Inakni yuwit ig Kiyapwiye Jesus awna agiku judeyenepwi gileglisakis ayge Kafarnawh.
59 Ele disse essas coisas quando ensinava na sinagoga de Cafarnaum.
60 Kaayhsima gaytakkis nerras timepnepwi Kiyapwiye Jesus giwn igkis timapni inakni giwn henne, igkis awna: ―Inakni giwn mahiko. Mmahpaki wis pukuhpin?
60 Muitos de seus discípulos disseram: “Sua mensagem é dura. Quem é capaz de aceitá-la?”.
61 Ig Kiyapwiye Jesus kateksan apit giyakni ku samah igkis minimnihegbet henne. Ig hiyapni henne, ig awna gitkis: ―Mmah inakni nuwnhu mmah mahiko yit?
61 Jesus, sabendo que seus discípulos reclamavam, disse: “Isso os ofende?
62 Henneme aysawnemenek in ka mahiko yit akiwnek. Ku aysaw yis hiyapun nah ku pariye wageswe awayg amadgaya inin nah diyuhe ta inugikut akiw, apim ini in ka mahiko yit.
62 Então o que pensarão se virem o Filho do Homem subir ao céu, onde estava antes?
63 Ku wis ax ihti, ka innema keh wis aymuhwa adahan apanenekwa. Ignewa Uhokri Gitip ay upit, ignewa ku pariye keh wis aymuhwa gimun Uhokri adahan apanenekwa. Kaksa nah awna yit patuwesbuhka yuwit giwntak Uhokri Gitip. Ku yis iha inakni nuwnhu, in keh yis aymuhwa adahan apanenekwa.
63 Somente o Espírito dá vida. A natureza humana não realiza coisa alguma. E as palavras que eu lhes disse são espírito e vida.
64 Yaytakme ka iha nuwnhu. Ig Kiyapwiye Jesus ayipa ig hiyakni kuwis ku pariye hiyeg ka iha giwn. Ig hawwata hiyak ku pariye gikamaykiswitni ta gitkis gipetunyapu.
64 Mas alguns de vocês não creem em mim”. Pois Jesus sabia, desde o princípio, quem não acreditava nele e quem iria traí-lo.
65 Nikwe ig awna: ―Ignewa Uhokri Gitip ku pariye keh wis aymuhwa gimun Uhokri adahan apanenekwa. Inneki keh nah awna yit kaksa: “Ka ik adahan pahapwinama hiyeg kamaxwa nupitit ku ka ignema Nighu kinistig ndahan.”
65 E acrescentou: “Por isso eu disse que ninguém pode vir a mim a menos que o Pai o dê a mim”.
66 Apim ini kaayhsima gikannuhnipwi awna: ―Inakni giwn amin axne gih, inakni mahiko. Ayge nikwe igkis tipik giw. Igkis ka wew gikak akiw.
66 Nesse momento, muitos de seus discípulos se afastaram dele e o abandonaram.
67 Ayteke ig Kiyapwiye Jesus hiyapni henne, ig awna ta wothu usuh gikannuhnipwi madikawkunene ukebyi akak piyana wawna (12). Giwn: ―Mmah yis hawwata tipikkere nuwhu?
67 Então Jesus se voltou para os Doze e perguntou: “Vocês também vão embora?”.
68 Igme kiyapwiye Simawh Pedru kaytwa giwn: ―Kiyapwiye, karimkanitpa usuh tipik? Pisnewa awna yuwit ku pariye akki wothu adahan ku samah usuh aymuhwa gimun Uhokri adahan apanenekwa.
68 Simão Pedro respondeu: “Senhor, para quem iremos? O senhor tem as palavras da vida eterna.
69 Usuh kamaxwa ta pipitit. Usuh hiyakni ku pis Uhokri giwatni barewpitye.
69 Nós cremos e sabemos que o senhor é o Santo de Deus”.
70 Igme Kiyapwiye Jesus awna wothu: ―Nah kaniye yis madikawkunene yikebyi akak piyana yawna (12) adahan yis wewne nukakhu. Henneme ay pahapwi yaytak ig wapitye ay gipit.
70 Então Jesus disse: “Eu escolhi vocês doze, mas um de vocês é um diabo”.
71 Ig awna inakni gimin Judas Iskariyotismin, ku pariye amekene Simawh gikamkayh. Mmanawa ig Judas Iskariyotismin waytakhu usuh madikawkunene ukebyi akak piyananene wawna (12) henneme ig kamaykistinene Kiyapwiye Jesus ta gitkis gipetunyapu.
71 Ele se referia a Judas, filho de Simão Iscariotes, um dos Doze, que mais tarde o trairia.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.