João 1
Palikúr NT (PLU_WBT) vs NVT
1 Minikwak apit hawkri humaw, ner ku pariye “Uhokri giwn” ayipa ig ay kuwis. Ig kanumka “Uhokri giwn” mmanawa ignewa ekkene wotwiy Uhokri ku samah gihiyakemni. Ig ay gikak Uhokri. Ig igyerwa Uhokri.
1 No princípio, aquele que é a Palavra já existia. A Palavra estava com Deus, e a Palavra era Deus.
2 Hennewatbaki ig ayipa ay gikak Uhokri ay minikwak apit hawkri humaw.
2 Ele existia no princípio com Deus.
3 Madikte ariknebdi ay amadga hawkri in humaw giwntak Uhokri. Waké ka ignema, yuma ariknawnama humawkam ay amadga hawkrikam.
3 Por meio dele Deus criou todas as coisas, e sem ele nada foi criado.
4 Dehetniki pes giwntak. Ku samah kamuw abutni uguh hawkri in keh hiyeg hiyap, hawwata ig uguh hiyeg gihiyakemnikis, ig keh igkis hiyak ku pariye hiyakemniki inyerwatnene.
4 Aquele que é a Palavra possuía a vida, e sua vida trouxe luz a todos.
5 Hiyeg amedgenepwi inin gihiyakemnikis ke wotbe abet amisnapyibe. Igme uguh gihiyakemnikis adahan igkis hiyak ku pariye hiyakemniki inyerwatnene. Kibeyne, ku samah amisnapyi ka hiyá asamanak adahan msanpih kabutniki, kawnata hiyeg gimebyemnikis hiyá asamanak adahan mpitig.
5 A luz brilha na escuridão, e a escuridão nunca conseguiu apagá-la.
6 Minikwak pahapwi awayg awahkiska uminwiy gapit Uhokri. Giw João Batista.
6 Deus enviou um homem chamado João
7 Ig awahkiska ayta ekkepye wotwiy Kiyapwiye Jesus, ku pariye uguhekeputne uhiyakemniwiy. Uhokri gimawkan madikte hiyeg kamaxwenekwiye ta gipitit Kiyapwiye Jesus awaku ku samah igkis timap giwn amekene João Batista.
7 para falar a respeito da luz, a fim de que, por meio de seu testemunho, todos cressem.
8 Ka ignema amekene João Batista ka ignema uguhekeputne uhiyakemniwiy. Kawa. Ig he gekhetninen.
8 Ele não era a luz, mas veio para falar da luz.
9 Igme ner ku pariye igyerwa kabutniki ahawkri ig uguh madikte hiyeg gihiyakemnikis. Ku Pariye Amapa Jesus Igkis Humaw Uhokri Gikamkayupwi Rom 8.14; Gál 3.26; Ef 1.5 Minikwak ig Kiyapwiye Jesus danuh atan amadgat inin hawkri.
9 Aquele que é a verdadeira luz, que ilumina a todos, estava chegando ao mundo.
10 Ig msakwa ay. Ignewa humawasa inin hawkri henneme hiyeg amedgenepwi inin hawkri igkis mahikohe ner ku pariye gihumtenkis.
10 Veio ao mundo que ele criou, mas o mundo não o reconheceu.
11 Ig ayta atan amadgat inin hawkri ku pariye gidahan gikehapan henneme igkis ku pariye gidahan gikehapan igkis ka amapig.
11 Veio a seu próprio povo, e eles o rejeitaram.
12 Gaytakkisme amapig. Nikwe ta gitkis nerras ku pariye gamerepten, atere ig iké gawaygyikis adahan igkis humaw Uhokri gikamkayupwi. Mmanawa ku samah igkis kamaxwa ta gipitit Kiyapwiye Jesus igkis humaw Uhokri gikamkayupwi.
12 Mas, a todos que creram nele e o aceitaram, ele deu o direito de se tornarem filhos de Deus.
13 Apim ini igkis waypuka igyerwa Uhokriyanpu. Ini giwaypukakis ka ariwntakma tino. Iné kawnata ariwntakma hiyeg gihiyakemnikis amadgaya inin. Iné kawnata akakma hiyeg gimapuswankis akak gikehbetankisma. Henneme giwntak ignewa Uhokri igkis waypuka.
13 Estes não nasceram segundo a ordem natural, nem como resultado da paixão ou da vontade humana, mas nasceram de Deus.
14 Kibeyne. Ig ner ku pariye “Uhokri giwn” ig wageswe hiyeg amadgaya inin. Ig ihtikekne. Ig ayta msakwa atan ubetwiy wixwiy amadgayapu inin. Ig kagabayisima. Ig awna hiyakemniki ku pariye inyerwatnene. Akakwa wowtyak usuh hiyap gikiythani nernewa Uhokri gikamkayh gikiythani.
14 Assim, a Palavra se tornou ser humano, carne e osso, e habitou entre nós. Ele era cheio de graça e verdade. E vimos sua glória, a glória do Filho único do Pai.
15 Igme amekene João Batista akkig ta gitkis hiyeg. Ig awna: ―Ig Kiyapwiye Jesus igyerwa ner ku kamin nah kuwis kinetihwa yit. Nah kit danuh giw. Igme danuh nuhapuh butte. Henneme ig kaayhsima pi kiyatte mpiyhan mmanawa apit nah ay, ig ayipa ay kuwis. Hennewatbaki ig amekene João Batista akkig.
15 João deu testemunho dele quando disse em alta voz: “Este é aquele a quem eu me referia quando disse: ‘Alguém virá depois de mim, muito mais poderoso que eu, pois existia muito antes de mim’”.
16 Ig Kiyapwiye Jesus kagabayisima. Wixwiyme utí wabaywiy giwntak Kiyapwiye Jesus. Kibeyne, ig wagahkisnene wabaywiy adahan takunipti.
16 De sua plenitude todos nós recebemos graça sobre graça.
17 Minikwak amekene Moís ekkene Uhokri gikumadukan ta gitkis hiyeg. Kurinme ig Kiyapwiye Jesus Cristo ig ekkene Uhokri gabay ta gitkis hiyeg. Ig akki gitkis ku pariye hiyakemniki inyerwatnene.
17 Pois a lei foi dada por meio de Moisés, mas a graça e a verdade vieram por meio de Jesus Cristo.
18 Yuma pahapwinama hiyeg amadgaya inin gihiypetni Uhokri. Henneme igwa gibetki gikamkayh ignewa ku pariye akkamnihgi wotwiy abet uhiyakemniwiy adahan wixwiy hiyakri.
18 Ninguém jamais viu a Deus, mas o Filho único, que mantém comunhão íntima com o Pai, o revelou.
19 Judeyenepwi giwewkistenkis ayhté Jerusalém igkis awahkise gaytakkis nerras muwpegpiyene gikakkis gayapetnikis ta gimin amekene João Batista. Igkis awna gitkis: ―Ataknabay ta git Kiyapwiye João Batista. Ayapnay ku pariye ig. Igkis timapni henne, igkis tipik. Igkis danuh atere, igkis ayapri: ―Pariyekap? Ba pisnewa Cristo? Ba pisnewa Uhokri gikanyan adahan ukumaduketniwiy?
19 Este foi o testemunho de João quando os líderes judeus enviaram de Jerusalém sacerdotes e levitas para lhe perguntar: “Quem é você?”.
20 Igme kaytwa giwnkis huwewe. Ig awna: ―Kawa. Nah ka Cristoma.
20 Ele respondeu com toda franqueza: “Eu não sou o Cristo”.
21 Igkis timapni henne, igkis awna: ―Pariyekap nikwe? Ba pisnewa amekene Eliyas kannikaw akiw? Igme kaytwa giwnkis: ―Kawa. Nah kawnata amekene Eliyasma. Igkisme awna: ―Ba pisnewa ner Uhokri gawnepe ku kamin minikwak amekene Moís kinetihwa ku ig awahkiska atannek? Igme kaytwa giwnkis: ―Kawa. Nah kawnata ignema.
21 “Então quem é você?”, perguntaram eles. “É Elias?” “Não”, respondeu ele. “É o Profeta por quem temos esperado?” “Não.”
22 Igkis timapni henne, igkis awna git: ―Pariyekap nikwe? Amawka usuh akkap ta gitkis wawahkisten. Uyá akki wothu ku pariye pis.
22 “Afinal, quem é você? Precisamos de uma resposta para aqueles que nos enviaram. O que você tem a dizer de si mesmo?”
23 Igme kaytwa giwnkis: ―Minikwak Uhokri gawnepe amekene Isaías kinetihwa gimin pahapwi ku pariye ayta gapitkiya Ukiparawiy adahan ahegbetepye madikte gapit. Ig awna ku ner pahapwi kinetihwanek ta gitkis hiyeg ay amadga amatap. Ayge ig awnenek: “Ahegbetawnabay gapit Ukiparawiy gaytni. Ig nemnik ig.” Nahnewa ner pahapwi ay kuri. Hennewatbaki ig amekene João Batista awna.
23 João respondeu com as palavras do profeta Isaías: “Eu sou uma voz que clama no deserto: ‘Preparem o caminho para a vinda do Senhor!’”.
24 Nerras awaykemni ku pariye kinetihwene gikak amekene João Batista, igkis awahkiska gapitkis farisewkis.
24 Então os fariseus que tinham sido enviados
25 Ayge nikwe igkis ayapri: ―Ku pis ka Cristoma, ku pis ka amekene Eliyasma, ku pis ka Uhokri gawnepema, kariwntak pis utí pikumadukan adahan pis kaywa hiyeg?
25 lhe perguntaram: “Se você não é o Cristo, nem Elias, nem o Profeta, que direito tem de batizar?”.
26 Igme kaytwa giwnkis: ―Nahwa kadahan ini nukumadukan adahan nah kaywene hiyeg ahakwat un. Henneme ay pahapwi ubetwiy ku pariye pi kiyatte mpiyhan. Yis ka hiyakri.
26 João lhes disse: “Eu batizo com água, mas em seu meio há alguém que vocês não reconhecem.
27 Ig nemnikumpiye nuhapuh butte henneme ig kaayhsima pi kiyatte mpiyhan. Nah yuma nukiythanisima gitiput adahan nah ayapig wiwh gikasotni gikugkuptak.
27 Embora ele venha depois de mim, não sou digno de desamarrar as correias de sua sandália”.
28 Igkis kinetihwene inakni henne ayge paytwempu Betâniya. Ini paytwempu kennesa arimkat warik Jordawh. Ayge Jordawh ku kiney ig amekene João Batista kaywene hiyeg.
28 Esse encontro aconteceu em Betânia, um povoado a leste do rio Jordão, onde João estava batizando.
29 Hewke akiw ig amekene João Batista hiyá Kiyapwiye Jesus mpiya gimuniw. Ig hiyapni henne, ig awna ta gitkis hiyeg: ―Ipegnay ner igyerwatnene muttuhyan giwntekne Uhokri. Wixwiy inpawa umah muttuhyan udukwenaprikwiy adahan igkis katiwnihpiye udahanwiy utaraksanwiy. Igkis muttuhyan he arakaknen gidahan ner awayg. Igme igyerwa katiwnih gidahankis madikte hiyeg gitaraksankisnek.
29 No dia seguinte, João viu Jesus caminhando em sua direção e disse: “Vejam! É o Cordeiro de Deus, que tira o pecado do mundo!
30 Ignewa ner ku pariye nah kinetihwa gimin ku ig nemnikumpiye nuhapuh butte henneme ig pi kiyatte mpiyhan mmanawa apit nah ay ig ayipa ay kuwis.
30 Era a ele que eu me referia quando disse: ‘Um homem virá depois de mim, muito mais poderoso que eu, pois existia muito antes de mim’.
31 Pitatye nah ka hiyakri ba ig giwntakwatnama Uhokri. Kurime nah hiyak. Nah awahkiska ayta adahan nah gekkepten ta yit yis hiyeg israelyenepwi. Adahanikwa ini nah ayta kaywene hiyeg ahakwat un.
31 Eu não o conhecia, mas vim batizando com água para que ele fosse revelado a Israel”.
32 Apim ini ig amekene João Batista akkamnihne ku samah ig hiyá Uhokri Gitip ayta inugiktak, gihipak ke pahapu tukwabe, ig msakwa ta gipitit Kiyapwiye Jesus.
32 Então João deu o seguinte testemunho: “Vi o Espírito Santo descer do céu na forma de uma pomba e permanecer sobre ele.
33 Giwn: ―Pitatye nah ka hiyakri ba ig giwntakwatma Uhokri. Henneme ig Uhokri ku pariye nawahkisten adahan nah kaywene hiyeg ahakwat un, ig akkig nuthu. Ig awna nuthu: “Ku pis hiyá ntiphu muhuk msakwa ta gipitit pahapwi, ignewatbaki ku pariye kaywa hiyeg gikak igyerwa ntiphu barewpitye adahan ig kawihkis ndahanwa nuhiyakemni ta gipititkis.”
33 Eu não sabia quem ele era, mas, quando Deus me enviou para batizar com água, disse-me: ‘Aquele sobre o qual você vir o Espírito descer e permanecer, esse é o que batizará com o Espírito Santo’.
34 Ayteke nah hiyá ig Uhokri Gitip msakwa ta gipitit ner awayg. Inneki keh nah awna ku igyerwa Uhokri gikamkayh. Hennewatbaki ig amekene João Batista awna.
34 Eu vi isso acontecer e, portanto, dou testemunho de que ele é o Filho de Deus”.
35 Hewke akiw ig amekene João Batista hiyá Kiyapwiye Jesus akiw. Apim ini ig tabirwak gikakkis gikannuhnipwi piyana gikebyikis.
35 No dia seguinte, João estava novamente com dois de seus discípulos.
36 Ayge ig hiyá Kiyapwiye Jesus mpiya. Ig ipegi atere gimkat. Ig awna: ―Ipegnay ner igyerwatnene muttuhyan giwntekne Uhokri. Ig umahkiswenek udukwenaprikwiy ke pahapwi muttuhyanbe adahan katiwnihpiye udahanwiy utaraksanwiy.
36 Quando viu Jesus passar, olhou para ele e declarou: “Vejam! É o Cordeiro de Deus!”.
37 Igkis piyananene gikebyikis timapni henne, igkis tipik makekwepi gihapu Kiyapwiye Jesus.
37 Ao ouvirem isso, os dois discípulos de João seguiram Jesus.
38 Igme Kiyapwiye Jesus wagestaw, ig hiyaprikis. Nikwe ig awna gitkis: ―Pariye yimawkan ayta nuhapuh butte? Igkisme kaytwa giwn: ―Kiyapwiye “Rabi”, kineyki pipin? Inakni yuwit “Rabi” wownaprikwiy “ukannuhten”.
38 Jesus olhou em volta e viu que o seguiam. “O que vocês querem?”, perguntou. Eles responderam: “Rabi (que significa ‘Mestre’), onde o senhor está hospedado?”.
39 Igme kaytwa giwnkis: ―Ba yi ayta iwasa. Igkis timapni henne, igkis tipik gihapti. Daraka kamuw igkis danuh ta gipinwat. Ayge igkis hiyak ku kiney ig msakwa. Nikwe igkis parak atere. Igkis msakwa gikak he aygete.
39 “Venham e vejam”, disse ele. Eram cerca de quatro horas da tarde quando o acompanharam até o lugar onde Jesus estava hospedado, e passaram o resto do dia com ele.
40 Pahapwi gaytakkis nerras piyananene gikebyikis ku pariye ihe inakni amekene João Batista giwn, ig kewye André. Ig kiyapwiye Simawh Pedru gisamwi.
40 André, irmão de Simão Pedro, era um dos dois que ouviram o que João tinha dito e seguiram Jesus.
41 Pisenwa ig tipik wadite gimkat gegni kiyapwiye Simawh. Ig danuh atere, ig awna git: ―Yey. Usuh kuwis patiptak gikak “Messiyas”. Inakni “Messiyas” wownaprikwiy “Cristo”, inaknikok “Uhokri gikanyan adahan ukumaduketniwiy”.
41 André foi procurar seu irmão, Simão, e lhe disse: “Encontramos o Messias (isto é, o Cristo)”.
42 Ayteke ig waxe kiyapwiye Simawh ta git Kiyapwiye Jesus. Igkis danuh atere, ig Kiyapwiye Jesus murotpi git kiyapwiye Simawh. Ig awna git: ―Pis Simawh, ku pariye kiyapwiye João gikamkayh. Inakni piw “tipisa”. Aysawnemenek pis nawenéwa piw akiw. Pis kanumkanek “Sefas”. “Sefas” wownaprikwiy “Pedru”. Inakni giw “tip nopsadnano”.
42 Então André levou Simão para conhecer Jesus. Olhando para ele, Jesus disse: “Você é Simão, filho de João, mas será chamado Cefas (isto é, Pedro)”.
43 Hewke akiw ig Kiyapwiye Jesus tipikwiye ta apitit Galiléyamnaw. Ig danuh atere, ig uté pahapwi awayg kewye Filip. Ig awna git: ―Ba ayta wew nukakhu adahan pis humewne nukannuhni. Igme kaytwa giwn: ―Uyá.
43 No dia seguinte, Jesus decidiu ir à Galileia. Encontrou Filipe e lhe disse: “Siga-me”.
44 Ig kiyapwiye Filip ariwntak paytwempu Betsayda, ku kiney kiyapwiye André gikak kiyapwiye Simawh msakwa.
44 Filipe era de Betsaida, cidade natal de André e Pedro.
45 Ayteke ig kiyapwiye Filip tipik iwasa pahapwi gikagmada kewye Natanael. Ig danuh atere, ig awna git: ―Usuh kuwis patiptak gikak Uhokri gikanyan adahan ukumaduketniwiy, ner ku pariye amekene Moís kinetihwa gimin, ner ku pariye Uhokri gawnepepu pitatyepwi kinetihwa gimin. Iggi Kiyapwiye Jesus nazaréyene, ku pariye kiyapwiye José gikamkayh.
45 Filipe foi procurar Natanael e lhe disse: “Encontramos aquele sobre quem Moisés, na lei, e os profetas escreveram! Seu nome é Jesus de Nazaré, filho de José”.
46 Igme kiyapwiye Natanael timapni henne, ig awna git: ―Mmah henne? Nah kabahte ka iha inakni piwn. Yuma pahapwinama hiyeg nazaréyene kibeyne hiyeg. Igme kiyapwiye Filip kaytwa giwn: ―Ba ayta iwasa. Igkis tipik. Igkis danuh atere git Kiyapwiye Jesus.
46 “Nazaré!”, exclamou Natanael. “Pode vir alguma coisa boa de Nazaré?” “Venha e veja você mesmo”, respondeu Filipe.
47 Ig Kiyapwiye Jesus hiyaprikis ayta gimkanit. Ig awna: ―Oo. Nemnik pahapwi ku pariye igyerwa Uhokri gihiyega israelyene. Ig ka batek kinis hiyeg kema amekene Jakóma.
47 Jesus viu Natanael se aproximar e disse: “Aí está um verdadeiro filho de Israel, um homem totalmente íntegro”.
48 Ig kiyapwiye Natanael timapni henne, ig awna git: ―Mmah ahiyaka pit inakni? Pis ka hiyakun. Igme kaytwa giwn: ―Apit Filip waxwep atan nah kuwis hiyak ku pariye ay abet pihiyakemni. Ku aysaw pis ayhté anapi no ah akat kewyo “figeyra”, nah kuwis hiyak ku pariye ay abet pihiyakemni.
48 “Como o senhor sabe a meu respeito?”, perguntou Natanael. Jesus respondeu: “Vi você sob a figueira antes que Filipe o chamasse”.
49 Igme kiyapwiye Natanael timapni henne, ig awna git: ―Kiyapwiye, nikwe pis Uhokri gikamkayh. Pis ukipara usuh hiyeg israelyenepwi.
49 Então Natanael exclamou: “Rabi, o senhor é o Filho de Deus, o Rei de Israel!”.
50 Igme Kiyapwiye Jesus awna git: ―Kibeyne pis kamaxwa nupitit awaku nah awna inakni pahat yuwit pit. Aysawnemenek pis hiyá annut pi kabayte ariw ini.
50 Jesus lhe perguntou: “Você crê nisso porque eu disse que o vi sob a figueira? Você verá coisas maiores que essa”.
51 Hennewatbaki pis hiyá. Aysawnemenek yis hiyanek en wokhaw hawwata ke amekene Jakóbe. Ayge yis hiyá Uhokri giwatnipwi ahj muhukempi wagehempi hawwata ke igbe. Igkis muhukempi numkanit nah ku pariye wageswe awayg amadgaya inin. Pisenwa inakni giwn igkis tipik.
51 E acrescentou: “Eu lhes digo a verdade: vocês verão o céu aberto e os anjos de Deus subindo e descendo sobre o Filho do Homem”.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.