João 18
Palikúr NT (PLU_WBT) vs NVT
1 Pisenwa inakni gipigyepkawni ig Kiyapwiye Jesus awna wothu gikannuhnipwi: ―Uyay atak atere amutripwit. Usuhme kaytwa giwn: ―Uyay. Usuh tipik manuke pahatra parewni makerepye kewye Sedroh. Ayge amutripwi. Atere usuh pareke.
1 Depois de dizer essas coisas, Jesus atravessou com seus discípulos o vale de Cedrom e entrou num bosque de oliveiras.
2 Ig Judas Iskariyotismin, ner kamaykistinene Kiyapwiye Jesus, ig hiyak ku kiney ini iwetrit mmanawa ig Kiyapwiye Jesus gibetki atere ukakhu usuh gikannuhnipwi.
2 Judas, o traidor, conhecia aquele lugar, pois Jesus tinha ido muitas vezes ali com seus discípulos.
3 Ayge nikwe ig Judas Iskariyotismin danuh atere. Ig waxene pahabunad hiyegad atere. Nerras hiyeg igkis suwtat gikakkis muwpegpiyene gisandagmakis. Igkis iwatit gidahankis nerras muwpeg kiyatyepwi gidahankis nerras farisewkis. Igkis atere akak abukri akak ah kadawempiye akak giwahrakis.
3 Os principais sacerdotes e fariseus tinham dado a Judas um destacamento de soldados e alguns guardas do templo para acompanhá-lo. Eles chegaram ao bosque de oliveiras com tochas, lanternas e armas.
4 Ig Kiyapwiye Jesus hiyapni henne, ig atere patiptakigkis. Ig kuwis hiyak madikte ku pariye danuhne gitmet. Ig danuh atere, ig awna gitkis: ―Pariye yipegpan?
4 Jesus, sabendo tudo que ia lhe acontecer, foi ao encontro deles. “A quem vocês procuram?”, perguntou.
5 Igkisme kaytwa giwn: ―Jesus nazaréyene. Igme awna gitkis: ―Nahnewa ay. Ig Judas Iskariyotismin ner kamaykistinene Kiyapwiye Jesus ig tabir ayge gikakkis nerras hiyeg.
5 “A Jesus, o nazareno”, responderam. “Sou eu”, disse ele. (Judas, o traidor, estava com eles.)
6 Igkis timapni henne inakni giwn, “Nahnewa ay”, igkis ayguhwe, igkis tuguhbet waykboit.
6 Quando Jesus disse: “Sou eu”, todos recuaram e caíram para trás, no chão.
7 Pase igkis kannikewbet akiw ig ayaprikis akiw: ―Pariye yipegpan? Igkisme kaytwa giwn: ―Jesus nazaréyene.
7 Mais uma vez, ele perguntou: “A quem vocês procuram?”. E, novamente, eles responderam: “A Jesus, o nazareno”.
8 Igme awna gitkis: ―Kuwis nah ku awna yit: “Nahnewa ay.” Ku nah yipegpan, isaksanabay nukannuhnipwi ites tipikte.
8 “Já lhes disse que sou eu”, respondeu ele. “E, uma vez que é a mim que vocês procuram, deixem estes outros irem embora.”
9 Ig awna inakni henne kahadbe in kahayak ku samah giwn kaksa ku samah ig awna git Uhokri: “Nah ka biyuksa pahapwinama hiyeg ku pariye pikan nuthu.”
9 Ele fez isso para cumprir sua própria declaração: “Não perdi um só de todos que me deste”.
10 Pahaye adahan ig kiyapwiye Simawh Pedru wiwhe giponyaga ku kakak ig ayta. Ig huwipwihe pahapwi ibukti gidahan ner muwpegpiyene gikiparakis. Giw Mawku.
10 Então Simão Pedro puxou uma espada e cortou a orelha direita de Malco, o servo do sumo sacerdote.
11 Ig Kiyapwiye Jesus hiyapni henne, ig awna git Pedru: ―Paris piponyaga ta pibutikminat. Ka muwaka xuwahun giwkis. Adahanikwa ini mbeyne Nighu awahkisun. Mmah pipewkan nah ka amapin?
11 Jesus, porém, disse a Pedro: “Guarde sua espada de volta na bainha. Acaso não beberei o cálice que o Pai me deu?”.
12 Ayteke nerras suwtat gikak gikiparakis gikakkis muwpegpiyene gisandagmakis igkis kamaxe Kiyapwiye Jesus. Igkis wanakmine giwan.
12 Assim, os soldados, seu comandante e os guardas do templo prenderam Jesus e o amarraram.
13 Ayteke igkis waxwig ta gipetunat amekene Anás. Atere kit igkis waxwig. Ig amekene Anás ig amekene Kayfás gimawhkig. Igme amekene Kayfás ig muwpegpiyene gikiparakis adahan ini peheknene kamukri.
13 Primeiro, levaram Jesus a Anás, pois era sogro de Caifás, o sumo sacerdote naquele ano.
14 Ignewa ku pariye amakohnokwa awna ku pi kabayte pahapwiwa awayg miyá mpinekata madikte hiyeg miyarap.
14 Caifás foi quem tinha dito aos outros líderes judeus: “É melhor que um homem morra pelo povo”.
15 Ku samah nerras hiyeg waxenete Kiyapwiye Jesus ta gipetunat amekene Anás, ig kiyapwiye Simawh Pedru makeknene gihapukis butte. Nah João nah hawwata makeknene gihapukis. Igkisme hiyeg danuh atere amekene Anás gipin. Igkis pareke atere gipinbukut. Nah hawwata pareke aterewata. Ig muwpegpiyene gikiparakis ig nuhiyekten. Nikwe gihiyega isakse nah parak.
15 Simão Pedro e outro discípulo seguiram Jesus. Esse outro discípulo era conhecido do sumo sacerdote, de modo que lhe permitiram entrar com Jesus no pátio do sumo sacerdote.
16 Igme kiyapwiye Pedru msekwe aytonte aranwatak yar alappota kabaywaktak. Nah hiyapni henne, nah awna gut ku pariye apuriwkeputno lappot: ―Uyá isaksa nukebyi parakte hawwata. Henne eg paraksig.
16 Pedro teve de ficar do lado de fora do portão. Então o discípulo conhecido do sumo sacerdote falou com a moça que tomava conta do portão, e ela deixou Pedro entrar.
17 Ayteke no tino apuriwkeputno lappot eg awna git kiyapwiye Pedru: ―Mmah ka pisnama hawwata ner awayg gikannuhni? Igme kaytwa guwn: ―Ka nawhnama.
17 A moça perguntou a Pedro: “Você não é um dos discípulos daquele homem?”. “Não”, respondeu ele. “Não sou.”
18 Ayteke ig atak tabir ahumwa tiket. Nerras muwpeg gibukpig gikakkis gihiyegapu igkis hamah eggu tiket ayge mmanawa ayge kaayhsima kisepikri. Igkis tabirbet ayge awehewnikis. Igme kiyapwiye Pedru hawwata tabir atere awahpusewnata.
18 Como fazia frio, os servos da casa e os guardas tinham feito uma fogueira com carvão e se esquentavam ao redor dela. Pedro estava ali com eles, esquentando-se também.
19 Apimwata ini nerras muwpeg gisandagmapukis waxe Kiyapwiye Jesus ta gipetunat amekene Anás. Igme amekene Anás ig muwpegpiyene gikiparakis. Ayge ig ayapte Kiyapwiye Jesus. Ig ayapri: ―Pariyeki pikannuhnipwi? Pariyeki pinetni gitkis?
19 Lá dentro, o sumo sacerdote começou a interrogar Jesus a respeito de seus discípulos e de seus ensinamentos.
20 Igme kaytwa giwn: ―Nah ka ayamawnama adahan nah kannuhhekne. Nah kannuhekne giwtrikneswa madikte hiyeg. Nah kannuhekne ku kiney judeyenepwi pahadgupu. Nah kannuhekne ayhté agiku leglis, ayhté agiku Uhokri Gipin.
20 Jesus respondeu: “Falei abertamente a todos. Ensinei regularmente nas sinagogas e no templo, onde o povo se reúne.
21 Mmahki pis ayapun amin nnetni gitkis hiyeg? Pis ka kis ayapun. Kiskama yis ayá hiyeg ku pariye timepnepwi nuwnhu amin ku pariye nnetni gitkis. Igkisnewa hiyak ku kamin nah kinetihwa.
21 Por que você me interroga? Pergunte aos que me ouviram. Eles sabem o que eu disse”.
22 Pahapwi muwpeg gisandagma ayge gihumwa Kiyapwiye Jesus ig timani inakni giwn henne, ig biyuhpig. Ig awna git: ―Mmahki pis kaytwa giwn muwpegpiyene gikiparakis henne?
22 Um dos guardas do templo que estava perto bateu no rosto de Jesus, dizendo: “Isso é maneira de responder ao sumo sacerdote?”.
23 Igme Kiyapwiye Jesus kaytwa giwn: ―Ku inakni nuwnhu ka kibeynema yuwit, uyá akki wothu. Henneme ku nah awna kibeyne yuwit, mmahki pis biyuhun nikwe?
23 Jesus respondeu: “Se eu disse algo errado, prove. Mas, se digo a verdade, por que você me bate?”.
24 Igme amekene Anás hiyapni henne, ig ka hiyá gisamanak. Ayteke nikwe ig awahkiswig gidukwenewa mawanmine ta gimkanit ner muwpegpiyene gikiparakis pahapwiwa akiw kewye Kayfás.
24 Então Anás amarrou Jesus e o enviou a Caifás, o sumo sacerdote.
25 Apimwata ini kiyapwiye Simawh Pedru gidukwenewa tabirnene ayge kabaywak awahpusewne. Ayteke nikwe nerras hiyeg ayge awna git: ―Mmah ka ba pisnama gaytakkis ner awayg gikannuhnipwi? Igme wihwe giw Kiyapwiye Jesus. Ig awna: ―Ka nawhnama.
25 Nesse meio-tempo, enquanto Simão Pedro estava perto da fogueira, esquentando-se, perguntaram-lhe novamente: “Você não é um dos discípulos dele?”. Ele negou, dizendo: “Não sou”.
26 Ayteke pahapwi muwpegpiyene gikiparakis gibuk awna git kiyapwiye Pedru. Ig gikebyi ner awayg ku pariye kiyapwiye Pedru ihuke gitaybi. Ig awna git: ―Nah hiyapi ayhté amutripwi gikak ner awayg.
26 Mas um dos servos da casa do sumo sacerdote, parente do homem de quem Pedro havia cortado a orelha, perguntou: “Eu não vi você no bosque de oliveiras com Jesus?”.
27 Igme kiyapwiye Pedru wihwe giw Kiyapwiye Jesus akiw. Nikwenéwa pahapwi takarak awna.
27 Mais uma vez, Pedro negou. E, no mesmo instante, o galo cantou.
28 Ayteke ariwnteke ini kibeyweke nerras muwpegpiyene gisandagmapukis waxe Kiyapwiye Jesus agikutak amekene Kayfás gipin. Igkis waxwig ta gipinwat ner hiyaptigi romayene. Henneme igkis ka parak atere gipinekut. Mmanawa igkis ka hiyá igkisma pasamrak akak hiyeg romayene abet gipetrakis. Waké igkis pasamrekwiye gikakbe, gitkiskam igkis patehwepye. Nikwekam ka ikkam adahan igkis fetya.
28 O julgamento de Jesus diante de Caifás terminou nas primeiras horas da manhã. Em seguida, foi levado ao palácio do governador romano. Seus acusadores não entraram, pois se contaminariam e não poderiam celebrar a Páscoa.
29 Ayteke ig ner hiyaptigi romayene pes gipetunatkis. Giw Pilatus. Ig awna gitkis: ―Kapatraki yis kamiye ner awayg?
29 Então o governador Pilatos foi até eles e perguntou: “Qual é a acusação contra este homem?”.
30 Igkisme awna git: ―Waké ig ka kakehniyema, usuh ka waxrikam ta pipetunat. Amawka pis hiyak gikak. Amawka pis umahkiswig.
30 Eles responderam: “Não o teríamos entregue ao senhor se ele não fosse um criminoso”.
31 Igme amekene Pilatus timapni henne, ig awna gitkis: ―Yiswa hiyak gikak. Iwapnig. Hiyaknabay gikak ku samah yis hiyeg judeyenepwi yihiyakemni. Igkisme kaytwa giwn: ―Kawa. Usuh muwaka ig umehpika. Minikwak usuh hiyeg judeyenepwi padakte kakehniye akak tip. Henneme kuri yis romayenepwi yikumadukan ka isaksa usuh judeyenepwi adahan usuh umahkis hiyeg kakehniye. Amawka piswa umahkiswig. Hennewatbaki igkis awna.
31 “Então levem-no embora e julguem-no de acordo com a lei de vocês”, disse Pilatos. “Só os romanos têm direito de executar alguém”,
32 Inneki keh in kahayak ku samah Kiyapwiye Jesus awna ku ig miyá amin giyakninek.
32 Assim cumpriu-se a previsão de Jesus sobre como ele morreria.
33 Ig amekene Pilatus timapni inakni giwnkis henne, ig pareke ta gipinekut akiw. Ig iwapkis Kiyapwiye Jesus ta gitiput. Igme danuh atere, igme awna git: ―Mmah pis hiyeg judeyenepwi gikiparakis?
33 Então Pilatos entrou novamente no palácio e ordenou que trouxessem Jesus. “Você é o rei dos judeus?”, perguntou ele.
34 Igme Kiyapwiye Jesus awna git: ―Kitak pis utí inakni yuwit? Ba piwnteknewatma ba kawk ba giwntakkisma nawenépwi hiyeg?
34 Jesus respondeu: “Essa pergunta é sua ou outros lhe falaram a meu respeito?”.
35 Igme amekene Pilatus kaytwa giwn: ―Mmahki nah ayapi nuwnteknewa? Nah ka judeyenema. Inakni giwntakkis piyakipwi judeyenepwi. Nerras muwpeg kiyatyepwi igkisnewa ikepi ta nuwakuit. Pariyeki pikehni gikakkis?
35 “Acaso sou judeu?”, disse Pilatos. “Seu próprio povo e os principais sacerdotes o trouxeram a mim para ser julgado. Por quê? O que você fez?”
36 Igme kaytwa giwn: ―Nahnewa gikiparakis henneme nah ka kema ikiparat amedgenema inin. Waké nah gikiparakis ke ikiparatbe amedgene inin, nikwekam nuhiyegapu keryekiskam adahan nah ka kamaxka gapitkis judeyenepwi gimuwpegakis. Henneme nukumadukan ka ariwntakma inin hawkri.
36 Jesus respondeu: “Meu reino não é deste mundo. Se fosse, meus seguidores lutariam para impedir que eu fosse entregue aos líderes judeus. Mas meu reino não procede deste mundo”.
37 Ig amekene Pilatus timapni henne, ig awna: ―Mmah pis pahapwi ikiparat nikwe? Igme Kiyapwiye Jesus kaytwa giwn: ―Hennewa ku samah pis awna. Nah waypuka amadgat inin adahan nah humaw hiyeg gikiparakis. Nah ayta amadgat inin adahan nah ekkene hiyakemniki ku pariye inyerwatnene. Madikte hiyeg ku pariye batekye akak hiyakemniki ku pariye inyerwatnene, ignes timap nuwnhu.
37 Pilatos disse: “Então você é rei?”. “Você diz que sou rei”, respondeu Jesus. “De fato, nasci e vim ao mundo para testemunhar a verdade. Todos que amam a verdade ouvem minha voz.”
38 Ig amekene Pilatus timapni henne, ig awna: ―Pariyepahki ini hiyakemniki inyerwatnene? Pisenwa gawnhan inakni yuwit, ig pes akiw ta gipetunatkis nerras judeyenepwi giwewkistenkis. Ig danuh atere, ig awna gitkis: ―Nah ka utí mbaynama gikehni. Ku apim inin yis fetya adahan kiyene ku samah minikwak Uhokri wiwhkiswiye yahawkripwi giwakutakkis hiyeg ejituyenepwi.
38 Pilatos perguntou: “Que é a verdade?”. Depois que disse isso, Pilatos saiu outra vez para onde estava o povo e declarou: “Ele não é culpado de crime algum.
39 Mpuse yipetra henne yis yibetki adahan nah isahkis apim ini pahapwi awayg ku pariye paraksepkare. Ba yis muwaka nah isahkis ner ikawparinene yikipara judeyenepwi?
39 Mas vocês têm o costume de pedir que eu solte um prisioneiro cada ano, na Páscoa. Vocês querem que eu solte o ‘rei dos judeus’?”.
40 Igkisme timapni henne, igkis madikte kabiman git: ―Kawa. Ka ignama. Uyá isahkis udahan Bahabás. Hennewatbaki igkis kabiman. Ig Bahabás ig amepye.
40 Eles, porém, gritaram: “Não! Esse homem, não! Queremos Barrabás!”. Esse Barrabás era um criminoso.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.