Atos 2
Dyus Yuwe Uꞌsesa (PBB) vs AAI
1 Pentekostes fxiesta en ãhte', jxukaysa kxteeçxaçxáatx pkhaakheçxa ũsu'.
1 Pentecost ana veya na tit, etei’imak hiru’ay efan ta’imonamaim hima.
2 Naapkaçxha' cieluju wejxaa wala na'wẽ susna kĩhçxa txãawe'sx ũsni yatte jxuka utak.
2 Naniyan meyemeye yaurabad nidun wowogabe marane rena bar hima’am imaim run awan karatan.
3 Naapkaçxha' ipx beeni na'wẽsatx jxukaysa kajkwesu vxyaa.
3 Naatu abisa hi’i’itin i wairaf orot menan na’atube tamunimun na ta’ita’imon tafahimaim mara’ara’at.
4 Aça' jxukaysa ja'daçxah txãawe'sx ũuste Dxus Espiritu yuuçxaçxáa jxuka khẽete', txã'sna jxpa'gaçxa maa nasa we'weni yuwe'swa we'weya' ãjatx, Dxus Espiritu maa yuweju we'wewa'ja's jxkaathe' txãaju.
4 Etei’imak Anun Kakafiyin iwanih menah botabir tur tata’amaim hio, Anun Kakafiyin fair bitih na’atube.
5 Txãn ensu' Dxus jxkaahni's nwẽese'jsa judiuwe'sx maa maa kiwejũwa pa'jçxatx ũsu' Jerusalente.
5 Nati ana veya, Jew sabuw God ana bowayah orot gagamih etei tafaram tata’ane hiru’ay Jerusalemamaim hima’am.
6 Txajũ' txãa seena' susni's wẽse'jçxa', nasa jxukaysa pkhaakhetx. Sa' txã'wẽ teeçxsa na'wẽçxah txãawe'sx we'weni yuweju we'weni's jiyuçxa', wala kuh yajkxna neeyũutx
6 Iti nidun hinonowar ana maramaim sabuw rou’ay gagamin na’in hiru’ay hima’am, hai kasiy ra’at naatu hifofofor men kafaita, anayabin etei hai turamaim hio hinowar.
7 ¿Ma'wẽçxaki'tx txã'wẽ yũu? sũhna. Sa' txãawe'sx pwe'sx na'jĩnatx puutx paapẽyi':
7 Kasiy gagamin maiyow isah matar naatu taiyuwih hibabatiyih. “Iti sabuw tur teo etei i Galilee oro’orot?
8 Sa' ¿ma'wẽçxata nasa iisa kwe'sx yuweju we'weya' ãja'?
8 Naatu mi’itube’emih it ata turamaim hio tanonowar?
9 Ayte ũstha'w Partiajũwe'sx, Mediajũwe'sx, Elamjũwe'sx, Mesopotamiajũwe'sx, Judeajũwe'sx, Kapadociajũwe'sx, Pontojũwe'sx, Asia kiwejũwe'sx,
9 It i tafaram ta ta’ika tana, Partia, Media, Ilam naatu afa i Mesopotamia’ane hina, Judea, Kapadosia, Pontus naatu Asia,
10 Fxrigia vxite' Panfxilia kiwejũwe'sx, Egipto vxite' Afxrika Cirene kiwetewe'sx, txã'wẽy Romajũwe'sxwa ayte ũstha'w. Maaíi yu' upxhíi judiuwe'sxtha'w, aça' vxite' judiumeeçxawa judiuwe'sx na'wẽy Dxus jxkaahni's nwẽese'jsa ũstha'w.
10 Firigia, Pamfilia, Egypt naatu Libia wanawanan turin Sairini na’atune auman hina tema’ama. Naatu Romene nanawan auman hina Jerusalem tema’am. Nati i Jew sabuw naatu sabuw afa hai baitumatum hibotabir hina Jew sabuw himamatar auman.
11 Txã'wẽy Kretajuwe'sx vxite' Arabiajuwe'sxwa ũstha'w. Nawa jxukaysa Dxus yuwe zhiçxkwesa'stha'w wẽse'je', kwe'sx we'weni yuweju pta'sxpa'ga jĩ'tx.
11 It afa i Kurit naatu Arab sabuw. Baise God sawar gewasih maiyow sisinaf isan ata turamaim hio tanonowar!”
12 Txã'wẽ yũuni's jxukaysa wala kuh jwed we'wena ũsu'tx na'jĩna:
12 Sabuw hifofofor naatu hai kasiy ra’at taiyuwih hibabatiyih hio, “Iti sawar anayabin i abisa?” Peter sabuw rou’ay gagamin isah ebibinan|alt="Peter speaking to crowd" src="CN01892B.TIF" size="col" loc="Act 2.12" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="2.12"
13 Naapkaçxha' vxite yu' açewe'wena npeevxysxijkana na'jĩ'tx:
13 Baise sabuw afa hi’iyab hio, “Nati sabuw i harew fokarin, hitom imih teo kwanekwan!”
14 Txajũ' Pedro' Jesus jxkaahnisawe'sx oncesa yakh yujuçxa sus we'wena na'jĩk:
14 Tur Abarayah etei 11 hai founamaim Peter misir fanan aumetawat sabuw rou’ay gagamin na’in isah eo, “Taitu tuwai’inah Jew sabuw naatu kwa iyab Jerusalem wanawanan kwama’am, akokok tain kwanarub gewas sawar iti mamatar anayabin anakubuna kwananowar.
15 Naa piçthẽ'jwe'sxa' tũunitxna jĩ'i'kwe nawa txã'wẽ meeta'. Kusíi las nweweçxá' aça' ¿ma'wẽ tũuni yuukxtha'w?
15 Kwa kwanotanot iti orot i harew fokarin hitom tibikoko’aw, baise, boun i nine korok mar auman.
16 Na'wẽ yuuk txã' Dxus yuwe pta'sxsa Joel we'wek txãak kxtey yuu. Txã' na'jĩ'k:
16 Imih i men harew hitomamih, baise dinab orot Joel ana Bukamaim Atamaninamaim kirum eo,
17 Dxus we'weçxa':
17 ‘Mar ana yomaninamaim God eo,
18 Sa' adxa's selpisaawe'sxtxi piçthẽ'j ma'k yuu meeçxa' u'y ma'k yuu nawa txãawe'sxtxi adx Espiritu's makwewa ũsu'nja, adx yuwe's pta'sxkahn.
18 Isa’amih, nati ana veya ayu au akir wairafih, oro’orot naatu baibin etei,
19 Txajũ' cielujũ kim yuhwa uynimeesa zhiçxkwesa kaavxya'ja'ja'nja:
19 Ayu boro maramaim baifofofor ana sinaf
20 Aça' seka' kus na'wẽ çxhi'dxina, a'tewa ee na'wẽ beh yuuna.
20 Veya matan boro nagugum
21 Aça' maawa jxukaysa Dxusa's neewe'wena fxi'zesa' txãa ente' nwe'weni yuutxna jĩ'k.
21 Orot yait
22 Ãçxha' Israelwe'sx mwẽese'jwe na'jĩya'wath: Jesus Nasarethũwe'sx Dxus kaahnisa i'kwe'sx ksxavxysu kĩjkĩhwa ewsaçxaçxáanak kaavxya'ja'j ãçã'satx nuykatxhina, uusaatx ĩtxĩ vxitna Dxus pu'çxte, Jesukristo' txã'wẽk yũu. Txã'wẽ yũuni's jiiyã'jne'kwe.
22 “Israel sabuw tur iti kwananowar! Jesu Nazareth mowan i God rubin naatu i wanawanamaim ina’inan yumatah ta ta, baifofofor ta ta God kwa biyamaim sinaf kwa’itin kwaso’ob.
23 Nawa txã'sa' kluuste fxuççxa ikhkahn i'kwe'sxa' dukhi'kwe nasa ewmeesa kusete. Txã'wẽ uuwa'ja's Dxusne' txhitxhçxa nvxiht txãniitey, txãa pa'ga i'kwe txã'wẽ yũu.
23 Iti orot hibai kwa umamaim hiyai kwa’a’asabun i God ana kok naatu marasika yakitifuw inu’inumaim matar, naatu kwa sabuw kakafih hai baibaisamaim Jesu kwabai onaf afe’en kwa’onaf morob.
24 Nawa Dxusa' ki' ĩtxi vxitçxa uuníi seena' ũukhũukhsaju kutxi'kh, txãa pa'gatey ikhsa' bagaçxtewa uuniiçxáa ji'phuya' yu' ãjawa'jsameek yu' naa pa'ga.
24 Baise God morobone iyawas maiye misir, naatu morob ana biyababanane rufam tit, anayabin morob ana fair men karam boro diburamaim tabotan tama.
25 Jesus uuçxa ki' ĩtxi yuuwa'ja's Davxida' na'jĩnak pta'sx:
25 David nati orot isan eo,
26 Txãa pa'gak adx ũuste txakwe wala weçxweçxa ũusuthe', aça' weçxaawa'j yuuçxá'sthu we'we'.
26 Isan imih ayu dogorou ebiyasisir
27 Txãa pa'gatey idxa' adx ũusa's uusaawe'sx ũsnite nvxihtmeene'ga,
27 Anayabin o boro men ininatbuhuruwu rahemaim ana’in,
28 Pçuwa'jmée ĩtxi ũswa'the pa'jwa'ja's kaapiya'jg,
28 O yawas ana ef i’obaiyu, naatu o ataragub wanawananamaim aiyasisir boro iniwansumu.’”
29 Yakhthẽ'jwe'sx ew mjiyuwe: Na'wẽ kwe'sx yaçgawe'sx Davxid we'wek txã' peekx uuwa'ja'síiçxáa txã'jĩ'çme'. Txã'wẽmeete íiçxáa Davxid uute' pedaatx, aça' txajx kakwe' txkaa ũsa' pedaní ãçxpkaçx.
29 “Taituwau Jew, bebeyan a tur ao’owen aiwob orot David ata agir wabin gagamin, morob hiyai naatu ana rah i iti biyatamaim inu’in.
30 Nawa Davxida' Dxus yuwe pta'sxsak yu'. Txãasak jii yu' Dxusa' teeçx ũsya' puutx we'wek txajx ji'thewe'sx txã' Kristok yu' Davxid na'wẽy jxkaahwa'jsa txã'snak jii yu'.
30 Naatu David i dinab orot God omatanen ana obaifaro auman yayare i so’ob, veya ta David ana rara’ane i uwan ta boro ni’aiwob.
31 Kristo uuçxa ĩtxi kiiteeçte uyna ũssa na'wẽk pta'sx Davxida'. Txãasak na'jĩ: txajx ũusa' uusaawe'sx ũsnite neeyũumeena, aça' txajx kakwe kha'txwa suweemeena.
31 God mar boro nanan abisa nasisinaf David i so’ob, Keriso morobone misir maiye isan ana tur i nowar.
32 Davxid we'we'k Jesus txã'snak Dxusa' uuniijũwa ki' ĩtxi vxit, aça' kwe'sxa' jxukaysa uysaatha'w, txãasa ew jiitha'w.
32 “God iti Jesu i boun morobone iyawas maiye misir, naatu aki i iti sawar himamatar ana sif robonayah.
33 Sa' txãa Jesusíik Dxus pukate paçu ju'gte kãhpkaçx pe'jna u'jni yuu. Sa' kxte' Ney ũsya' neeyũuk txajx Espiritu's txã'sa' jxpa'gaçxak txãa Espiritu's kwe'sxtxi makwewa ũs. Aça' txã'si'kwe i'kwe'sxa' jxuka uyna wẽse'j.
33 God iti Jesu bora’ah yen uman asukwafune mare, naatu Tamah biyanane Anun Kakafiyin eo’omatan bai aki tafai yan isuwai re’er boun iti kwa’i’itin naatu kwanonowar.
34 Davxid txã'wẽ cielute tejkame', txajíik Davxidíiwa na'jĩ':
34 Naatu David i men au mar yenamih, baise iti tur i eo,
35 Idxna açesatx idxçxaçxá's nwẽese'jwa'ja's vxitna jxã'phkaçx jĩk.
35 Inama’am a kamabiy sabuw ana bow
36 Israelwe'sx jxukaysa ew mjiyuwe: Naa Jesusa's i'kwe'sxa' kluuste kaafxuçu'ji'kwe txã'snak Dxusa' Kristo jxkaahwa'jsa vxit.
36 Isan imih kwa Israel sabuw iti tur ao i kwanaso’ob gewas. God iti Jesu kwabai kwao’onaf i bai yen ata Regah naatu ata Roubininenayan matar!”
37 Txã'jĩna pta'sxte wẽse'jçxa', ũuste wala nxus yajkxtxi. Sa' Pedrowe'sxtxi pẽjxtxi:
37 Sabuw iti tur hinonowar ana veya dogoroh rusib Peter naatu Tur Abarayah hibatiyih, “Taitu tuwai’inah aki boro mi’itube ana sinaf?”
38 Pedro pasçxa':
38 Peter iyafutih eo, “Kwa etei dogor hinikitabir naatu Jesu Keriso wabinamaim bapataito kwanab, saise a bowabow kakafih nanotawiyen, naatu God ana usar Anun Kakafiyin boro kwanab.
39 Txãa pa'gatey Dxusa' txajx Espiritu's ũsya' neeyũuk txã' i'kwe'sx jĩi petx i'kwe'sx luuçx jĩi yã'jçxa', sa' maazkuẽesa majũwe'sxwa ũstxna Dxus pa'yanisa txãawe'sxwa jxpa'gatxna jĩ'k.
39 Iti omatanen i kwa isa naatu kwa natunat isah, na’atube sabuw tutufin etei iyab ef yok tema’am ata Regah God boro na’a’afih isah.”
40 Txã'wẽ we'wena wala yu'kxpejk Pedro' na'jĩna:
40 Peter tur maumurih na’in imaim imatnuwih naatu ifefeyanih eo, “Sabuw tafa’asarih wanawanah kwama’am saisewat kwanatit kwaniyawasi!”
41 Aça' Pedro pta'sxni's nwẽese'jçxa yu'te ya'bautisãytxi. Txãa ente' tekh mil ãhtx Kristo's jxpa'ga.
41 Sabuw maumurih na’in iti tur hinonowar hitumatum naatu bapataito hibai, nati ana veya’amaim sabuw etei 3000 na’atube nati kou’ayamaim hirun.
42 Sa' Pedrowe'sx kaapiya'jni's piyaçxa', jxukaysa Dxusa's çxhãçxha yajkxnatx neeyũu. Sa' txutemée kxteeçxahtx pkhaakhena fxi'ze', Dxus yakh puutx we'wena, ũ'wa'ja'swa kxteeçxah ũ'na.
42 Naatu hai veya hiya’asair Tur Abarayah biyahine tur hinowar bairi hibita’ay, rafiy himseseb hifaram hi’aa naatu hiyoyoyoban.
43 Txajũ' nasa jxukaysa wala kuh yajkxna ũsu'tx, naapkaçxha' Pedrowe'sxa' ãça'satx nuykatxhina kim yuhwa ãjanimeesa'swa kaavxya'ja'jnatx ũsu'.
43 Tur Abarayah wanawanahimaim ina’inan naatu baifofofor maumurih maiyow hisisinaf sabuw awah ha’e.
44 Jxukaysa Kristo's jxpa'gasa' txutemeetx kxteeçxah fxi'ze', sa' kĩh ji'phuni'swa ja'daçxaçxáatx puutx peesu'sna fxi'ze'.
44 Bai’ufununayah mar etei hina hita’imon sawar i nowah etei nena hifafarambonen.
45 Sa' txãawe'sx ji'phuni's txweyçxa vxyu's kxteeçxah pkhakhçxatx peejiina fxi'zesatx peesu' txãawe'sx peejini's pu'çxna.
45 Naatu hai sawar was arin, roumukur arin etei hibow hin hitobon kabay hibai hina wanawanahimaim sabuw iyab hai kok abisa isan hibiyababan etei ana fofonin hifafarambonen.
46 Een isatx dxuus yatte pkhaakhe', sa' ũ'wa'ja's yu' yat iisatx pi'ki' ũusuh jxuka weçxana,
46 Veya matan hiyi Tafaror Bar gagaminamaim hiruru’ay. Naatu hai baremaim bay himseseb dogoroh ere yasisir auman hi’aa,
47 sa' Dxusnawa txã'wẽy weçxana. Txã'wẽ yũute', nasa' txãawe'sxtxi' wala ew we'we'tx. Aça' Dxusa' een isak txajx luuçxtxi' nuypehnana u'jwe' ewte neeyũuwa'jsatx.
47 God hibobora’ara’ah naatu sabuw etei tur abarayah isah i hibiyasisir. Naatu veya ta’ita’imon ana fofonin sabuw iyab God biyawasih Regah bow ana kou’ay wanawanan yababar rara’at.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.