Mateus 27

Waom Yesu Wane Sigi Maep Don (ONS) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Kepe qaeki ruoropka, pris ŋetne korop so Yuda ŋei suaine, eŋe Yesu qeu seukeakane don aukoi.
1 Maraumanika Firis ukwarih etei naatu regaregah ai’in bairi Jesu morob isan hio hiyabunai sawar.
2 Eŋe mulap togoleŋo Yesu metine wokomge more mau paki, Roma ware ware suaine Pilat wano ma ari birakakoi.
2 Basit uman hifatum hibai hitit Roman hai gawan Pilate umanamaim hiyai.
3 Yudas, siron qeqe ŋei, eŋe ongi Yesu mo seukeakane ra togolekoi, yale kaki paki, wetne mainge more, wesi silwa 30 ea koso mazinge ari Pris ŋetne so Yuda ŋei suaine ebonge.
3 Judas, yanuwayan Jesu kakafinamaim hiya’iyai i’itin ana veya dogoron rusib, kabay 30 bai matabir na Firis ukwarih naatu regaregah ai’in nahimaim tit, eo
4 Paki rake, “Na sotkorop okanbe paki, ŋei sotine midaine iwa ma wakonka seuseuo birakamaile!”
4 “Ayu asinaf kakaf orot gewasin baban ao emomorob.” Hiya’afut hio, “Nati o a yababan, o akisimo ina’itin inayabunai.”
5 Yudas eŋe wesi yewa biraki, Bakom Urumgo wakiso biraone ketke. Ket ari moreso, oŋomka ebine rapokke.
5 Judas kabay nati Tafaror Bar kabay teya’aya’amaim itaiy re naatu ihamiyih tit in sikan warasa yai morob. Judas kabay bai na rouw ere’er|alt="Judas throwing money down" src="cn01832b.tif" size="col" loc="Mat 27.5" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="27.5"
6 Pris ŋetne eŋe wesi yewa mau paki rakoi, “Wesi iwa yemo weŋem kiti kitine, ea wane ŋene ŋenze ra rokop donze yewa qe barake more, Bakom Urum wane wesi kiteo mi biraŋem kesiake.”
6 Firis ukwarih kabay hibai hio, “Iti i rara ana kabay, ata ofafar men ebibasit boro Tafaror Bar ana kabay ya’aya’amaim tanayai na’in.”
7 Eŋe don auye, dereret okan naguwi paki, ea wane ŋadino wesi yewa mau paki, kap gola mama wane kepe mane ea qolekoi, eamo lobo ŋei abaran ŋine sari sarine, eŋane deŋesere mane okaniakane.
7 Etei’imak hio hibibasit ufunamaim, kabay hibai noukwat bu’urayan ana kamar hitubun, saise nah touman sabuw hai rah ana efan namatar.
8 Ea wane eŋe kepe yewa eŋetne “Weŋem wane kepe” orakoi, wane naso iwao pamaike.
8 Ana’an nati isan kamar wabin “Rara ana Kamar” hibiwab in na iti boun ana veya tit.
9 Yale okanbi, propet Yeremaiaŋo don mane iwa yale rake, ea wane wele wakonge, “Eŋe wesi silwa 30 ea makoi, Israel ŋei eŋe dereret okannagu more, wesi yewa ŋei ea qolekakei wane biŋek qekoi.
9 Naatu abistan dinab orot Jeremiah eo ina iturobe.
10 Paki wesi yewaŋo ma more, kap mama wane kepe mane qolekoi, eamo Waomŋo nolatke, ea wane rokopko.”
10 Noukwat bu’urayan ana kamar hitubun Regah ayu iu’uwu na’atube.”
11 Yesu eŋe Pilat wane kaitko okoraki, oŋo qesonka rake, “Ge Yuda ŋei eŋane ŋei waom me?”
11 Jesu Roman gawan nanamaim bat, naatu gawan Jesu ibatiy, “O Jews sabuw hai aiwob?” Jesu iya’afut eo. “Nati kuo, ayu boro abi tur anao.”
12 Eŋe pris ŋetne so ŋei suaine edo gube qesat don solaine more rakoi, ea wane turuŋine mane mi mainge edange.
12 Firis ukwarih naatu regaregah ai’in Jesu ubar hitin tur kakafin isan hio men kafa’imo iyafutimih.
13 Eso ea wane Pilatŋo olale rake, “Ge don iwa korop solaŋone qeu paki ramami, ea mi detmaine me?”
13 Basit Pilate Jesu iu, “Sabuw kakafih isan ubar hit teo’orereb kunonowar?”
14 Ŋo Yesuŋo don mide mane nigatne mi mainge olatke, eso ea wane Pilat eŋe zok manerop oŋaine qaeke.
14 Baise Jesu men kafa’imo awanamaim tur ta tit, naatu Gawan orot ana kasiy ra’at ifofofor men kafaita.
15 Aŋeloŋo Loloŋonge Naso, yewao Pilat eŋe ŋei ŋerep magu edo rauso, mulap ŋei mane siwotkaki, mulap urumgo ŋine saket okanmaŋke.
15 Tar Nowaten hiyuw ana veya, gawan hai binanakwar eo na’atube, mar etei dibur barane sabuw hai kok orot menatan tirurubin i ebobotait.
16 Wane, naso yewao ŋei mane eŋetine Yesu Barabas, eŋe mulap urumgo metke.
16 Nati ana veya orot wabin gagamin Jesu Barabas dibur ma’am.
17 Eso ea wane ŋei ŋerep magu eŋe sari lewageu, Pilatŋo qeson one rake, “Ŋine ma ŋei siwotka ŋibonikalane wetkemami? Yesu Barabas me Yesu, Mesia oramami?”
17 Naatu sabuw hiru’ay sawar, basit Pilate ibatiyih, “Orot menatan kwakokok diburune anabotait, Jesu Barabas o Jesu Keriso?”
18 Pilat eŋe kine mo detlukke, onoka wane eŋe Yesu wane det worik okanbi paki, ma ari eŋane meto birakakoi.
18 Anayabin sabuw bobowenamaim Jesu hibai Pilate umanamaim hiya’iyai i so’ob.
19 Pilat eŋe wano wanok urumgoka metki, eŋine ŋanomineŋo don mane iwa yale motki arike, “Ge ŋei sotine midaine, ea kine kine mane misuk okankaikene, onoka wane na yatne ruoo kulu kulu kawe paki, eŋane ra more wikile zok suaine maratkele.”
19 Pilate baibabatiyen ana efanamaim ma’am, aawan tur iyafar na eo, “Orot nati gewasin isan men abisa ta inasinaf, anayabin fai ayu mim fokarin maiyow isan amim au not ekakasiy”
20 Pris ŋetne so ŋei suaine eŋe ŋei ŋerep magu taleongoi, eŋe Pilat olatpi Barabas siwotka ebongi paki, Yesu birakaki qeu seukeakane.
20 Baise firis ukwarih naatu regaregah ai’in sabuw tafah fair hiyai, Barabas botaitin naatu Jesu asabunin isan Pilate hiokikin.
21 Ŋo Pilatŋo yemo qeson one rake, “Ŋei etke iwa erano ŋine ŋei diawa siwotka ŋibonikalane wetkemami?”
21 Pilate sabuw ibatiyih, “Orot i rou’ab, imih orot menatan kwakokok ana botait?” Etei’imak hiya’afut hio, “Barabas!”
22 Rau Pilatŋo qesonone rake, “Pakimo na Yesu, Mesia oramami, eŋe daleo okankaikale!” Eŋe rakoi, “Eŋe kibego rasu kanom!”
22 Pilate sabuw ibatiyih, “Bo Jesu wabin Keriso isan boro mi’itube anasinaf?” Etei’imak hiya’afut hio, “Ku’onaf!”
23 Pilatŋo yemo qesonone rake, “Onoka sot okangane?”
23 Pilate ibatiyih, “Abisa kakafin sinaf?” Baise sabuw hitar koukuw hio, “Ku’onaf!” Sabuw rou’ay gagamin nahimaim Pilate Jesu ibatiy|alt="Jesus placed before crowd" src="CN01822b.tif" size="col" loc="Mat 27.23" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="27.23"
24 Pilat eŋe mo kake, eŋane don eaŋo mi rokoponge, kawali suaineka wakoniakane okange, ea wane eŋe doku natne ma more, ŋei ŋerep magu eŋane kaiteno metine saukki paki rake, “Ŋei iwa seukeake, yemo noŋo rawe mi seukeake! Iwa yemo ŋinane aboŋ!”
24 Pilate naniyan bai men karam boro ef ta tasinaf, naatu sabuw auman kougeyagey hibusuruf, imih harew bai sabuw etei nahimaim uman sauwen eo, “Ayu iti orot namomorob isan men ana ubar anabaimih. Nati i kwa akis a ubar.”
25 Ŋei ŋerep magu eŋe mainge rakoi, “Eŋane seuseuinane turuŋ yemo qeligenom, ŋene so doko ŋosakopze ŋenane kutzo pa wayake!”
25 Sabuw etei hiya’afut hio, “I namomorob ana ubar i aki anab naatu natunatu auman ana ubar hinab.”
26 Pakiso, Pilat eŋe Barabas siwotka ebonge, ŋo Yesu yemo kumunamŋo qeki paki, kawali ŋei eŋane meteeno birakake, kibego rasukaikei wane.
26 Imaibo Pilate Barabas botait, naatu Jesu wabir ana baiyowayah iuwih, onafin isan hibai hin.
27 Pilat wane kawali ŋei eŋe Yesu mau paki, ware ware wane urum koto ma waketkoi, pakiso kawali ŋei korop eŋe sari qeatkakoi.
27 Imaibo Pilate ana baiyowayah Jesu hibai hin gawan ana bar hitit, nati’imaim baiyowayah etei hiru’ay hibebera’uh.
28 Paki, eŋe eŋine takotine ea kito qoke more, takot weŋemka kiroine ea birakakoi.
28 Ana faifuw hi’oromen, faifuw namar hibai hi’us,
29 Pakiso, eŋe sitman wakelerop, eaŋo ŋei waom marok mane mau paki, lewino birau ketkiso, kumunam mane metine wonino motkoi. Paki eŋe eŋane osino wawetene geu paki, isi bela qebela okankau paki rakoi. “Yuda ŋei eŋane Ŋei Waom, naso kiroroine ge ari arikene!”
29 kokor hififin ukwarin ana raramamih hiyara’ah, uman ana asukwafune tu hitin, nanamaim suh hiyowen hi’i’iyab hio, “Jews hai aiwob tanabora’ara’ah.”
30 Eŋe sopotkau paki, kumunam oma ka more, lewino rasipokkoi.
30 Yumatan hikwaitututur, uman tu hibosair ukwarinamaim hiborabirab.
31 So eŋe isi bela qebela okankawareu qoeki, takot weŋemka kiroine ea kito qokkau paki, eŋine takotine ea koso mainge birakakoi. Pakiso eŋe kiruŋaŋo kibego rasu kakeiwane iwenka saket arikoi.
31 Hibi’i’iyab ufunamaim, faifuw hi’us ma’am hibosair ana faifuw hibow hina hi’us, imaibo hibai hin onafin isan.
32 Eŋe numao ariu paki, ŋei mane Sairini matko ŋine, eŋetine Saimon maratkau paki, qebin kau Yesu wane kibeŋ qabeŋ tewetki arikoi.
32 Hitit hinan efamaim Sairini orot wabin Simon bairi hitar naatu baiyowayah hi’ukikin Jesu ana onaf bai e’abar.
33 Eŋe ari mage, kepe mane eŋetine Golgota, ea lotkekoi. Kepe eŋetine ea wane kine iwa yale, “Lewe Setne Kepe.”
33 Hina efan wabin Golgotha imaim hitit, nati efan hibiwab yabin efan ana itinin i orot ukwarin ana gifow na’atube.
34 Yewa rau pakiso, eŋe wain wisi tabaine teine earop mauluk maulukine ea manbi, ne detki paki, waulukke.
34 Nati’imaim wine harew tenakuyakuy auman hisartabir Jesu tomanih hitin bai kakartubun ufunamaim kwahir.
35 Pakiso, eŋe kiruŋaŋo kibeŋ qabego rasu kau paki, takot kine kineine ea wezu qe yuanbi paki, mapoke amanagukoi.
35 Naatu hi’o’onaf ana veya arowamaim ana faifuw hikusib hifaram hibow.
36 Ea wane ŋadino eŋe yewa eŋane diam metkoi.
36 Imaibo nati’imaim himarir Jesu hima’uh hima.
37 Lewine kutno dere worik donene dapore det okanikeiwane, don iwa yale qekoi, “Iwa Yesu, Yuda ŋei eŋane Ŋei Waom.”
37 Naatu tafanamaim ubar hibitin ana tur hikirum hikubar, “ITI I JESU, JEW SABUW HAI AIWOB.”
38 Pakiso eŋe borikine mama etke Yesurop weneŋ kibeŋ qabego kiruŋaŋo rasuotkoi, mane wonino, ŋo mane kanaino.
38 Naatu bainowan orot rou’ab Jesu bairi hi’onafih, ta ana beyawane ta ana asukwafune.
39 Ŋei ŋerep osino kere pore okan lewetene kaliŋ kito ruzake, Yesu mawa maket kitou paki rakoi,
39 Sabuw nanane hinan ukwarih hita’asi’asiy ubar hitin tur kakafih maiyow Jesu hi’i’iyab hio,
40 “Ge Bakom Urum ra barakenom ketki, kaiwe karewe yewaoka koso maulukkenane rakone! Ge weleka Anutu Gipole gemaineo, yemo ge goŋomka qesiŋ nagunom! Kibeŋ qabego ŋine qoe ketnom!”
40 “Tafaror bar tarabounin veya tounu wanawananamaim wowabin sawaramih io! Bo o God Natun na’at kwiyawasi cross afe’enane kure’eban a’it?”
41 Numa weku yewaka pris ŋetne so ra rokop don kito ebo ebon so Yuda ŋei suaine, eŋe isibela qebela okanka rakoi,
41 Ef ta’imon firis ukwarih, Ofafar Bai’obaiyenayah naatu regaregah ai’in auman Jesu hi’i’iyab hio,
42 “Eŋe ŋei ŋerep natne qesiŋonge, ŋo eŋine yemo mi qesiŋ nagumaike! Eŋe Israel eŋane Ŋei Waom me? Ea wane eŋe kibeŋ qabego ŋine baŋ qoe iwa kesiakeo, yemo ŋene baŋ eŋe detlukka malip kaikene!
42 “Sabuw afa iyawasih, baise i taiyuwin men karam boro niyawas, Israel sabuw hai aiwob! Bo cross afe’enane boun nare tana itin boro tanitumitum.
43 Eŋe Anutu detlukka malipkaki paki, na Anutu wane Gipole ra okanmaike, ea yemo maine, ŋo Anutuŋo wetne eŋane pamaikeo, yemo ukude eŋe qesiŋkaki, ŋene kaŋem!”
43 God i bitumitum, bo God boun iyawasiban ta’itin, anayabin i taiyuwin i God Natun rouw eo.”
44 Borikine mama Yesurop weneŋ kibeŋ qabego etkukoi, ere yalewaka mabaik qebaik okankakoi.
44 Ef ta’imon bainowah orot rou’ab Jesu bairi hi’onafih hi’inu’in ubar hitin tur kakafih hi’u.
45 Kepe oŋa bango 12 kilok, yewao kepe yewa korop goiŋ suaine kere panaman kito paki, sa 3 aua okange.
45 Veya yen tafat yan tafaram etei gugum inu’in veya botabir re 3 korok bai.
46 Naso 3 kilok okangi, Yesuŋo togoleka boka more rake, “Eli Eli lema sabaktani?” Don ea wane kine iwa yale, “Anutune, Anutune, ge onoka wane qeliŋ nanmaine?”
46 Veya 3 korok na’atube, Jesu fanan aumetawat rerey eo, “Eloi, Eloi Lema Sabachthani?” Anayabin, “Au God, au God, aisim ihamiyu?”
47 Ŋei natne yewa okorakoi, eŋe dere more, iwa yale rakoi, “Eŋe Elaiya wane bokamaike!”
47 Sabuw afa nati’imaim hibatabat hinowar hio, “Elijah isan eafa’af kwanowar.”
48 Eŋano ŋine ŋei mane eŋe ikopka biririke ari more, wain dokune tabainerop eao lap lapŋo qe muruge more, kudupko piseki paki, Yesuŋo neakane mange.
48 Naatu orot ta nunuw in sawar ta biyan sou’usau bai, wine tenakuyakuy butu’ub, eot ra’ah Jesu awanamaim yai tomamih.
49 Ŋo ŋei natne eŋe rakoi, “Ŋene tomaka more Elaiya eŋe qesiŋ kayakane sarimakeo, yemo kaŋem!”
49 Baise sabuw afa hio, “Kubat, Elijah nan nabiyawas tana’itin!”
50 Yesu eŋe koso manerop togogoleka bokakiso, yewaka asuine saket arike.
50 Jesu iban maiye fanan aumetawat rerey, naatu ayubin tabaratait.
51 Pakiso, laplap suaine Bakom Urum koto mode ket okorake, ea keuoka puntuk wiri, weti kutno ŋine sariki, qela kino qoe, etke leleke. Kepe qiseki wesi suaine korop din bun wiri, yeo yeo arikoi.
51 Faifuw Tafaror Bar wanawanan hita’iy re efan kakafiyin hirafut inu’in yate rusib re in uran tit rou’ab himatar, iriyoy tit kabay hitaseseb.
52 Deŋesere poripke aŋaŋgi, so Anutu wane ŋei magu loutne koboboine ge more seukkoi, eŋane pareŋene ea ma wirikongi, wisikae wie warekoi.
52 Rah awah hiha’e, sabuw kakafiyih moumurih na’in marasika himorob hi’inu’in etei hiyawas himisir.
53 Eŋe wie wareu, Yesu wisikae wieke ea wane ŋadino eŋe Mat Koboine Suaino Yerusalem ariu, yewa ŋei ŋerep loutneŋo marat onwarekoi.
53 Hai rah hitumaren hitit, Jesu morobone mimisir ufunamaim, murumurubih etei hitit hin Jerusalem hitit, sabuw moumurih na’in hi’itih.
54 Kawali ŋei eŋane ware wareene, so kawali ŋei eŋerop weneŋ geu paki Yesu warekakoi, eŋe memea make, ea so masi kine kine wakonge, ea kakoi, paki oŋaene qaeki rakoi, “Ŋei iwa eŋe welekatne Anutu wane Gipole!”
54 Baiyowayah hai orot ukwarih naatu baiyowayah afa bairi nati’imaim Jesu hima’uh hima’am iriyoy hitatam, naatu abisa’awat himamatar hi’itah hai bir ra’at hio, “Turobe iti orot i anababatun God Natun!”
55 Ŋerep loutne eŋe yewa abaran okorau paki potpi ariki kakoi, eŋe Yesu ŋadino mogatka Galili ŋine sarikoi paki, eŋe qesiŋkakoi.
55 Nati’imaim baibin moumurih na’in hina ef yokaika hibat abisa’awat himamatar hi’itah. Iti baibin i Galilee’ine Jesu hi’ufunun bairi hina hibibais.
56 Eŋane keuo yemo Maria Magdalena, Maria mane Yakop so Yesep erane nagaetne, eŋe Zebedi gipoletkine erane nagaetne.
56 Baibin wanawanahimaim i Mary Magdalene, Mary, James, Joseph hairi hinah naatu Zebedee aawan.
57 Kepe ketki rarapko, ŋei mane aboŋine suaine, Arimatea mat welaine mane, eŋane eŋetine Yosep, eŋe yaleka Yesu wane medep geke.
57 Birabirab auman orot sawar wairafin, wabin Joseph ana tafaram Arimathea’ane na tit. Iti orot i Jesu ana bai’ufununayan ta, baise wa’iwa’iramaim bi’ufununun. Tafaror bar wanawanan faifuw taseb ro’ab himatar|alt="temple veil being torn down" src="CN01843B.TIF" size="col" loc="Mat 27.57" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="27.57"
58 Eŋe Pilat wane kaitko ari waketki paki, Yesu pareŋine ma ariakane qesonkake. Pakiso, Pilat eŋe Yesu wane pareŋine Yosep manikei wane ra ebonge.
58 Joseph na Pilate nanamaim tit, Jesu biyan bai na ya’in isan fefeyan, naatu Pilate ana baiyowayah uwih Jesu biyan hibai hitin.
59 Eso Yosep eŋe Yesu pareŋine ea maki paki, laplap musele maneŋo kawetkake.
59 Joseph, Jesu biyan bai faifuw boubunamaim sum
60 Pakiso eŋine deŋesere biŋek mane kem koto muse musen wesi aŋaine koto yaso maulukke, eao motke. Motki paki wesi suaine rodiŋgi ari eaŋo deŋesereo wake waket aŋaine ea kito wonge metkiso, eŋe arike.
60 bai in hub boubun i isan iti boro’omo to naiwanamaim bai inu’in, imaim Jesu yai naatu kabay ifururuw na sou hir naatu ana ubar in.
61 Maria Magdalena so Maria mane ere yewa deŋesere ka mogare metkoik.
61 Mary Magdalene naatu Mary, James, Joseph hairi hinah i rah rewan rounane himare hima hi’itin.
62 Kepe qaeki kaiwe maneo eamo qezareko met met ea wane naso qoeke, pris ŋetne so Parisi eŋe korop Pilatrop lewaŋgoi.
62 Mar natot i boro Sabbath ana veya, imih Firis ukwarih naatu Pharisee hina Pilate nanamaim hitit
63 Paki olale rakoi, “Suaine, ŋene detmaine, isi ŋei ea eŋe wisika geki paki, iwa yale rake, ‘Kaiwe karewe qoeki, ea wane ŋadino na baŋ wisikae wiekale.’
63 hio, “Regah ni’i orot baifufuwenayan yawasin ma’am eo, ‘Ayu boro veya tounu ufunamaim morobone anamisir.’ Iti na’atube eo i aki anotanot.
64 Yale rake, ea wane ge ra edannom, eŋe deŋesere ea diam seleleine ma warekau, kaiwe karewe ea qoeke, eso eŋine dokoine eŋe maine mi eweke more, ari pareŋine ea baŋ kobu makei, paki ŋei ŋerep maine mi edane raikei, ‘Eŋe mo seu seuo ŋine wisikae wiike.’ Iwa ŋadino isi eaŋo yemo zok qotkoine, alakan isi ea yuankayake.”
64 Isan imih akokok baiyowayah afa iniyafarih hinan rah hinama’uh hinama veya tounu, saise ana bai’ufununayah boro men hinan biyan hinabain hinabihir, naatu morobone misir maiye hinarouw hinao sabuw hinifuwihimih. Anayabin baifuwen iti boun natitit boro kakafin anababatun men wan anabifuwen na’atube’emih.”
65 Rauso Pilatŋo edange, “Ŋine diam ŋei mane mau paki, ari deŋesere ea mauluke maine warekakei.”
65 Pilate iyafutih eo, “Ma’utenayah orot kwa aso’obamaim kwanabuwih naatu kwana’uwih matah toniwa’an rah hinama’uh gewas hinama.”
66 Eso eŋe bira nagu ari, so wesi suaine ea ekiŋo sikatine qe makatakeu metki, so kawali ŋei natne biraonbi diam metkoi.
66 Basit hitit hin rah ana etawan kabay tafanamaim kwah hiyai, naatu ma’utenayah orot nati’imaim rah hima’uh hima. Mautenayah rah awan hibat firis bairi teo|alt="soldiers guarding tomb" src="cn01849b.tif" size="col" loc="Mat 27.66" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="27.66"

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 27, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.