Atos 14
Waom Yesu Wane Sigi Maep Don (ONS) vs AAI
1 Masi kine kine korop Antiok wakonge, yale waka Ikonium matko wakonge. Paulo so Barnabas ere Yuda eŋane lewa lewaŋ urumgo ari ŋei ŋerep edangeik, ea wane Yuda ŋei ŋerep so qelaŋ ŋei ŋerep Yuda ŋadino eŋe loutneŋo mali malip korop okane, Yesu mogatkakoi.
1 Matanfufur tisisinaf na’atube Ikonium bar meraramaim Paul, Barnabas hairi hin Kou’ay bar hirun hai tur hio’omaim Jew sabuw naatu Greek sabuw moumurih maiyow hibotabirih hina baitumatumayah himatar.
2 Ŋo Yuda ŋei ŋerep Yesu mi mogat kakoi, eŋe qelaŋ ŋei ŋerep Yuda ŋadino malip malip magu gekoi, eŋe kimakopene ŋaba okan onikei wane wetene qepoke qebinongoi.
2 Baise Jew sabuw iyab baitumatum hikwakwahir, himisir Ufun Sabuw yah hiyi hikura’ara’ahih inan himisir baitumatumayah sabuw isah yah so’ar.
3 Aposolo ere soda loutne Ikonium ge more Woam wane ra more kaet midaine togoleka don maine edangoik. Waomŋo ere qesiŋotki so ere masi kine kine togole mauk, ea wane Waom eŋe ŋei ŋerep wetineŋo malipone more sikanonge, aposolo ere biŋek don kisi ea ra qelaŋan ongoik.
3 Tur Abarayah nati’imaim manin maiyow hima, Regah ana tur men kafai birumaim hi’omih, baise tur fokarin maiyow hio hibinan. Hai tur baiturobe isan Regah fair itih ina’inan gagamih himamataren, saise sabuw hitaso’ob nati tur i Regah biyanane nan.
4 Mat welaine eŋe wet etke okangoi, ŋei ŋerep natne eŋe wiri Yuda tego mogat ongoi, ŋo ŋei ŋerep natne eŋe aposolo ere mogat otkoi.
4 Sabuw nati bar merar gagamin wanawanan hima’am hikusib rou’ab matar, sabuw turin Jew isah hin, turin Tur Abarayah isah hin.
5 Pakiso, ŋei qelaŋ Yuda ŋadino, so Yuda ŋei tego natne eŋe suaine kopene eŋerop aposolo matali ore more wesiŋo etkuwi seukkeik wane rau togoleke.
5 Imaibo Ufun Sabuw naatu Jew sabuw hai ukwarih bairi awah ta’imon hibasit Tur Abarayah kabayamaim rouw bai’a’afiyih isan hio.
6 Rauso aposolo ere don ea dere more Listra so Derbe matko, Likaonia kepeo kaet arikoik.
6 Tur Abarayah tur hinonowar ana veya hibihir hin tafaram Laikonia wanawanan bar merar gagamih rou’ab, Lystra naatu Derbe imaim hitit hima. Naatu bar merar afa
7 Ere kepe yewao Anutu wane don kisi maine, ea ra qelaŋan ongoik.
7 nati’imaim hirun hibusuruf Tur Gewasin hibinan hiremor.
8 Listra matko, ŋei mane kine qotkoine eŋe nabok kotino ŋine mo yaline sarike, paki eŋe numa mane mi ari geke.
8 Lystra wanawananamaim i orot ta an murubin ma’am. Iti orot i tutufuwaka an kakafin auman tufuw naatu men kafai reremoramih.
9 Eŋe met met ka mere Paulo wane don detke, Paulo eŋe ŋei ea detlukkake, ŋei eaŋo Paulo wane don dere malip kake, ea wane Anutuŋo eŋe maine ma menaŋkayake, ea wane Paulo eŋe yale dere more ŋei kine qotkoine ea pore kalilipka,
9 Paul eo orot nati’imaim ma nonowar, basit Paul orot ana baitumatum itin karam boro nayawas, imih Paul mutufor nuw orot itin
10 so boka olatke, “Ge wie koboine kieŋone kutno okoranom!” Ŋei ea eŋe kaŋzage wie more kieke gesoke lolike arike.
10 naatu fanan aumetawat eaf eo, “Kumisir mutufor a yan kubat!” Orot ma’am fasi’iwa’an misir an yan bat busuruf remor.
11 Pakimo, Paulo eŋe masi ea maki wakongi, ŋei ŋerep eŋe ka more, enŋene Likaonian donenoka kieke boka rakoi, “Anutu eŋe ŋei yale lele more ŋenano ket sarimami!”
11 Sabuw rou’ay gagamin na’in hima’am abisa Paul sinaf hi’i’itin basit Laikonia turamaim fanah sib hio, “Anababatun god orotobe himatar isat hina hitit!”
12 Ŋei ŋerep eŋe Barnabas wane anutu mane Zeus orakoi, ŋo eŋe Paulo wane anutu mane Hermes orakoi, onoka wane Heremes eŋe Zeus wane don ra qelaŋangi detkoi, ea wane.
12 Naatu Barnabas wabin Zeus hiwab naatu Paul wabin Hermes hiwab anayabin Paul tur bi’ukwarin.
13 Anutu mane, eŋetine Zeus, eŋane matine mat suaine ŋadino pake. Zeus wane mosop ŋei eŋine so ŋei ŋerep eŋe aposolo erano bulamakau ŋei so zariŋ peike, mat wane madetko ma sarikoi, eŋe so ŋei ŋerep magu eŋe aposolo bakom okan otkei wane.
13 Zeus ana firis, i ana Tafaror Bar gagamin i bar merar ufunane batabat, firis naatu sabuw bairi hikokok i Tur Abarayah hai sibor hitayai. Imih firis cow naatu beran bow na bar merar ana fur awanamaim tit.
14 Pakimo Barnabas so Paulo ere ŋei ŋerep eŋe daleo okangei wane okangoi, ea wane similene detluke more, ma waulukonikeik wane, takot lap lap etne ma barake more, biririke ari ŋei ŋerep magu keueno boka ari rakoik.
14 Baise Barnabas, Paul hairi sabuw abisa hibiwa’an hi’itih hairi hai faifuw hiseb naatu hinunuw sabuw hai founamaim hirun hio,
15 “Onoka wane kine kine iwa mamami? Ŋere kepe ŋeika, ŋere ŋine yaleka! Ŋere ŋine don kisi maine, ea ŋidaniketane sarimaite, ŋine anutu isisine ea ŋadekka more, zinge Anutu gege welaine eŋane kaitko gekei. Anutu gege welaine eŋe qeli so kepe so kine kine korop ma wakonge.
15 “Kwa aisim iti kwasisinaf? aki i orot maiyow orot babin kwa na’atube. Aki iti’imaim anan aiyabin i Tur Gewasin ana binan, sawar iti hai yabin en kwanihamiyen, naatu God ma’ama wanatowan yait iti mar tafaram riy naatu sawar wanawanahimaim tema’am bimataren isan kwanamatabir.
16 Mo sogino Anutuŋo ŋei ŋerep qeliŋongi yau yaup gekoi,
16 Marasika tafaram ta ta sabuw hai kok abisa hisisinaf i men rufutih,
17 ŋo naso baŋem eŋe eŋine kine ŋei ŋerep sikanonge, ea wane eŋe masi weku mane ma mageake, eŋe koya qeliwo ŋine maki ket okanmaike, eŋe eki zaguk maki wele qe okanmami, eŋe ŋara ŋibon okanmaike, so koto ŋino wet peseŋo qe watkemaike, eŋe ŋinane bakomŋine kito okanmaike.”
17 baise mar etei sawar gewasih esisinaf imaim ekukubuna i turobe. Anayabin gagub marane iwa’an ere bay ana veya’amaim ematar bay ebit naatu dogor wanawanan yasisir awan ekakaratan.”
18 Paki ere don ea edankoik, ŋo ere ŋei ŋerep eŋe rawetonbik erane bakom kito soe soep mi maikei wane urata suaine makoik.
18 Paul, Barnabas hairi iti turamaim hisinaftobon sabuw rou’ay gagamin na’in hai siwar siboromih hibow hinan hio’otanih towa rufufurih.
19 Pakiso, Yuda ŋei natne, Antiok matko Pisidia kepeo ŋine, so natne Ikonium ŋine, eŋe ŋei ŋerep magu ea ebuwi, eŋe Paulo wesiŋo qeu paki, waraŋka ma ket mat ŋadino birakau paki, rakoi Paulo mo seukmaike.
19 Imaibo Jew sabuw hai ukwarih afa Antioch naatu Ikoniumane hinan sabuw hiora’ahih himisir Paul higam hiu, naatu kabayamaim hirab hitain hitit hin bar merar ufunane hihamiy, hinotanot i morob hirouw.
20 Ŋo, malip malip magu eŋe Paulo wano lewageu paki lolikka okorakoi, Paulo eŋe koso wie more mat koto waketke, kepe qaeki eŋe so Barnabas ere Derbe matko arikoik.
20 Baise bai’ufununayah hiru’ay hi’ar bebera’uh hibatabat inu’in misir matabir in bar merar tit, mar to i Barnabas hairi hin Derbe hitit.
21 Paulo so Barnabas ere don kisi maine ea Derbe matko ra qelaŋanbik ea wane ŋei ŋerep loutne eŋe Waom mogat kakoi, pakiso ere zinge Listra matko ari more, ea ŋine, Ikonium so Antiok matko, Pisidia kepeo lolike arikoik.
21 Paul, Barnabas hairi Tur Gewasin Derbe wanawanan hibinan naatu bai’ufununayah moumurih na’in hibow. Imaibo himatabir maiye hin Lystra, Ikonium naatu Antioch hitit Syria wanawanan.
22 Ere mali malip magu zonom ebongoik, so mali malip wele eao kito gekei wane, dokoetne mat ea korop ma togole edangoik. Ma togole one rakoik, “Ŋine Waomze koboboine mogat kaikei, ŋene Anutu wane gege kepeo wakesikene ea wane ŋene kepe iwao umat wikile loutne desikene.”
22 Nati’imaim bai’ufununayah hibaisih naatu koufair hitih hi’uwih hio. “A baitumatum kwabaib imaim kwaniturobe kwanama, yababan moumurih maiyow boro tanabow, imaibo tanan God ana aiwobomaim tanarun.”
23 Ere malip malip maguine maguine eŋano ari more, sawe ge meŋenka more ware ware maguine maguine doku tau tau magu eŋane biraongoik, yale waka Aposolo ere ŋei ŋerep ea mali malip korop doku tau tau Waomzane meteo biraongoik.
23 Ekaleisia hai kou’ay tata wanawanahimaim Paul Barnabas hairi orot ukwarih hirubinih, hibow naatu hiyohar isah hiyoyoban sawar, imaibo Regah i hai baitumatum ana’an umanamaim hiya.
24 Ere Pisidia kepe korop lolike ari more sari Pampilia kepeo lotkekoik.
24 Tafaram Pisidia wanawanan hi’afuw hirabon rounane hire’er ufunamaim hina Pamfilia hitit.
25 Ere Perga matko miti don ra qelaŋane more Atalia matko ari ketkoik.
25 Naatu Perga imaim hibibinan ufunamaim hire hina Atalia hitit.
26 Eso yewa ŋine eŋe seki kutno wa more, kito zinge Antiok matko, Siria kepeo arikoik, kepe yewao ere alakan doku tau tau magu edo ere Anutu wane metino bira ore more, mosop ore wareotpi urata ea maikeik wane meŋen kakoi. Wane yekuat namo urata ea mo mauk qoeki, ere zinge arikoik.
26 Wa imaim hibai himatabir maiye hin Antioch hitit, efan nati’imaim God ana tafafar naatu ana manaw ana kabeber hibai bowabow hibusuruf hibowabow yomanin himatabir hina nati’imaim hi’asa’ub.
27 Ere Antiok matko lotke more mali malip magu qeturaŋ one more, Anutuŋo yeye kine kine erano maki wakonge, ea wane don kisi korop edangoik, so Anutuŋo qelaŋ ŋei ŋerep Yuda ŋadino gekoi, eŋe Anutu malipkakoi, wane eŋane numa lalaŋge, ea wane ere korop edangoik.
27 Imih hina Antioch hititit ana maramaim ekaleisia sabuw etei hi’af ayuwih hai tur hiowen mi’itube God i wanawanahimaim sinaf baitumatum ana etawan botawiy Ufun Sabuw auman isah.
28 Ere naso kiroine mali malip ŋei ŋerep eŋerop ea metkoik.
28 Naatu bai’ufununayah bairi nati Antioch imaim bairi manin maiyow hima.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.