Atos 13

Waom Yesu Wane Sigi Maep Don (ONS) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Antiok mali malip magu eŋane keueno ŋine propet ŋei natne so kito ebo ebon ŋei natne eŋe gekoi. Eŋane eŋet tego iwa yale Barnabas, Simeon, eŋetine mane, “sigitne” orakoi, Lusius, eŋe Sairini matko ŋine, Manain, eŋe Herot Antipasrop matetne weku, so Saul
1 Ekaleisia Antioch wanawananamaim orot afa i dinab oro’orot naatu afa i bai’obaiyenayah, naatu orot wabih i iti: Barnabas, Simeon, wabin ta i Niger, Lucius Sairini matuwan, Manaen, Herod hairi bay ta’imon hi’aan hirara’at naatu Saul.
2 Mali malip magu eŋe Waom qelitine qeu paki, so ŋara wane sawe gekoi. Naso yewao, Asu Koboboineŋo magu ea edane rake, “Na Barnabas so Saul naŋane urata wane mo biraotkole, ea wane ŋine ere bira osikei.”
2 Veya ta hiyohar Regah hikwakwafir wanawanan, Anun Kakafiyin iuwih eo, “Barnabas, Saul hairi kwayasairih ayu isou, anayabin bowabow ta isan a’afih hinabowamih.”
3 Don ea qoeki so eŋe ŋara sawe mere more meŋenkakoi paki, meteene kutetno more so Barnabas so Saul biraotkoi.
3 Naatu hiyohar hiyoyoyoban ufunamaim, umah tafah hiyara’aten fair hitih imaibo hiyafarih hitit hin.
4 Asu Koboboineŋo Barnabas so Saul biraotki so ere seki zakeo Selusia matko ari seki mane ma more Saiprus siao arikoik.
4 Barnabas Saul hairi Anun Kakafiyin ana bonawiyenamaim hina Seleucia hitit naatu wa hibai hirabon hin Cyprus imaim hitit |alt="map" src="PAULJR1.tif" size="col" ref="Acts 13.4"
5 Ere Salamis matko lotke more, Anutu wane don Yuda eŋane lewa lewaŋ urumgo wa more ra qelaŋangoik. Yohane Mareko eŋe urata qesiŋ osiakane ererop metke.
5 Naatu hina Salamis hititit ana maramain Jew hai Kou’ay baremaim God ana tur hibinan, John Mark i iti bowabow wanawananamaim baibaisih isan hibai bairi hin.
6 Eŋe sia korop kitare ari more, Papos matko lotke more, ŋei mane eŋetine Baryesu marat kakoi, ŋei ea eŋe propet ŋei isisine, eŋe suŋa qare ŋei Yuda tego ŋine.
6 Nuw ana fofonin na’atube hiremor hin au waraunane bar merar wabin Pafos hitit, nati’imaim Jew orot kwerayan ma’am koun hiyen, wabin Bar-Jesus, iti i orot taiyuwin isan dinab orot erouw eo’o.
7 Baryesu so sia ware ware ere kima okangoik. Ware ware ea, eŋetine Sergius Paulus eŋe dereretine suaine ea wane eŋe Barnabas so Saul ere eŋane kaitko sarikeik wane etorake, eŋe Anutu wane don desiakane detke.
7 Naatu iti orot i gawan orot wabin Sergius Paulus ana of ta. Sergius i orot not wairafin, nati nuw ana gawan orot. Barnabas, Saul hairi e’af hina nanamaim hitit God ana tur nowar isan ifefeyanih.
8 Ŋo suŋa qare ŋei mane, eŋetine Elimas oŋo kitat otke. Baryesu eŋetine mane Grik dongo rakoi, Elimas. Eŋe Sergius Paulus kitatka rake, “Ge erane don mi dere malip kanom.”
8 Baise kwerayan wabin Elimas (wabin Greekamain) eotanih men kok gawan orot tur tanowar baitumatum tab.
9 Pakiso, Saul, eŋetine mane Paulo, wie okorake, Asu Koboboineŋo Paulo wane kotoo watke rokopkake, ea wane Paulo eŋe suŋa qare ŋei ea pore kalilipka
9 Imaibo Saul wabin ta Paul, Anun Kakafiyin iwanasum ma’am mutufor nuw kwerayan orot itinkikin
10 olatke, “Ge Satan wane gipole! Ge yeye kine kine mayakatne koboboine, ea wane ŋabaine ge matalion okanmaine, masi kine kine qotkoine, eaŋo geŋano watke rokop ganmami. Ge Waom wane don welekatne koboboine, ea naso baŋem maingenom isisine wakon mageake!
10 naatu eo, “O i Demon natun! Sawar gewasih etei hai rakit wairafin i o. O i baifuwen kakafih yumatah ta ta biya awan karatan, o i mar etei Regah ana turobe kubotabiren baifuwen temamatar!
11 Ge detmaine, ukude mo Waom wane meteŋo gekuyake paki, deŋone mo pilikeake paki, ge kepe deine mane mi kaikene. Ge nasomde kirop kirop yale deŋone pilik pilikine gekene.”
11 Imih Regah uman boun boro tafamaim nare mata nifim naatu marakaw boro mar kafai men ina’itin.”
12 Pakimo, kepe ware ware eŋe Elimas, ka more Waom wane don detke, ea wane oŋaine qaeke paki, don ea dere malipkake.
12 Gawan orot abisa matar i’itin i itumatum, anayabin Regah ana bai’obaiyen tur nonowar i ifofofor men kafaita.
13 Paulo so kimatkine eŋe Papos qelige more, seki kutno wa more Perga matko Pampilia kepeo ari lotkekoi. Lotke so Yohane Mareko eŋe ere qeliŋore more, Yerusalem matko zinge arike.
13 Paul ana ofonah bairi Pafos imaim wa hibai hirabon hina Perga hitit tafaram Pamfilia wanawanan. John Mark nati’imaim ihamiyih, naatu matabir maiye in Jerusalem tit.
14 Ere Perga mat qelige more Antiok matko, Pisidia kepeo ari lotke more, Yuda eŋane zonom mama naso yewao kaiweo Yuda eŋane lewa lewaŋ urumgo waket metkoik.
14 Baise Barnabas Paul hairi hikofan maiye hin Pisidia Antioch hitit tafaram Pisidia wanawanan. Naatu Baiyarir Ana Veya Kou’ay Bar hirun himare.
15 Urum welaineŋo Mose wane ra rokop don so propet edo don qekoi, ea dapotpi qoeki, so eŋe Paul so Barnabas erano don more more rakoi, “Kimatkeze, ŋire don natne ŋene togolekenane ŋedanikeik wane magemamikwo, yemo ŋire ŋei ŋerep maine edanikeik.”
15 Buk Atamaninamaim Moses ana ofafar kikirum naatu dinab hai buk hibiyab ufunamaim. Kou’ay Bar ana ukwarih isah tur hiyafar hio, “Taitu kwa aur koufair tur ta nama’am na’at aki akokok iti sabuw kwanao hinanowar.”
16 Paulo eŋe wie more metine ma wake, pakimo, ŋei ŋerep eŋe don midaine metkoi. Yale metpi, Paulo eŋe kieke edange.
16 Paul misir umanamaim rutanih naatu busuruf eo, “Israel orot baibin naatu kwa Ufun Sabuw iyab iti’imaim kwama God kwakwafir, anao kwananowar!
17 Israel wane Anutu eŋe ŋenane ŋabokopze ma wakon ongi, Ezipt kepeo gekoi, Anutu eŋe Israel mosop ongi, so ŋei ŋerep magu suaine wakongoi, Anutuŋo eŋe eŋine zonominerop Ezipt kulit kepeo ŋine ebu iwenone sarike,
17 Israel Sabuw ata God uwatanah rubinih naatu nah toumanih na’atube Egypt hima’am ana veya iwa’an wabih ra’at, naatu ana fairamaim nawiyih hitit.
18 paki, eŋe koma 40 eŋane masi qotkoine ea wane kepe yaup papaino tewekone geke.
18 Naatu arar yanamaim kwamur etei 40 na’atube ba’afuwih bairi hima.
19 Anutuŋo ŋei ŋerep magu 7 Kanan kepeo mataliongi siukkoi, pakiso eŋe eŋine ŋei ŋerep Israel magu koune ebu biraongi, Kanan kepe ea wane welaine okangoi.
19 Tafaram seven Canaan wanawanan gurusih naatu me bai ana sabuw nowahimih itih.
20 Paki, kepe ea eŋe koma 450 yale malipkka gekoi.
20 Sawar iti himamatar i kwamur etei 450 na’atube wanawananamaim himatar.
21 Naso yewao Israel ŋei eŋe Anutuŋo kepe ware ware suaine mane mawakone birakaki ware oniakane qesonkakoi. Anutuŋo dere more Saul, Kis wane gipole, Benyamin wane tegoo ŋine ma wakone birakake, paki eŋe kepe ŋei waom eŋane ware ware geki koma 40 okange.
21 Naatu sabuw aiwob isan hifefeyan, God Saul bai itih orot Kish natun, Benjamin wawawan, Saul i’aiwob ma kwamur etei 40 na’atube.
22 Anutu eŋe Saul maki ketki so eŋe Dawit kepe ŋei eŋane ware ware ma wakonkake. Anutu eŋe Dawit wane iwa yale rake, ‘Na Dawit, Yese gipole, detlukkamaile. Na ŋei yaline eŋane simin nanmaike, eŋe naŋane simile eŋe baŋ kine kine korop maki qoe wareake, me na kine kine mayakane olatpe, eŋe korop tewek wareake.’
22 Naatu God Saul bobosair ufunamaim David bai Saul efanin yai. God iti na’atube eo, ‘David o Jesse natun, orot o na’atube isa i ayu au yasisir gagamin na’in, ayu abisa sinafumih akokok etei boro i nasinaf.’
23 Anutuŋo Yesu, Dawit wane ŋaboine, Israel ŋei ŋerep ma menaŋoniakane birakake. Anutuŋo mo sogino ea ra togoleke.
23 Ana’omatanen eo na’atube, orot David ana rara’ane Israel Sabuw hai baiyawasinayan God bai na.
24 Yesu eŋe urataine mi kiekke, naso yewao Yohane eŋe Israel ŋei ŋerep sotene ŋadekka more doku taukei wane ra edange.
24 Jesu nanamaim John mat na bowabow kakafih baihamiyen dogor baikitabiren bapataito bain isan busuruf eorerereb Israel sabuw tutufin etei isah.
25 Eso Yohane urataine mo qoeyakane naso bomileki, Yohane eŋe ŋei ŋerep edange, ‘Ŋine naŋane ma ramami? Ŋine kine detmami me mida? Ŋine ŋeiwa toma kamami, na eŋe midaka, ŋine ŋei mane toma kamami. Ŋo, na yem ŋei bile mida, na daleo eŋane kie kulit ea qekok kaikale, noŋo qekkokalane rokop mi okanmaike.’
25 Naatu John ana bowabow bisawar auman sabuw iuwih eo, ‘Kwa anot ayu isou mi’itube kwanotanot? Kwanotanot ayu’uban i nati orot? En, baise orot ta ayu ufu’umaim enan, ayu men karam boro ana kwafure an ana sumasum anarufam.’
26 “Kimakopne, Abraham wane ŋabokoune, so ŋei Israel ŋadino qelaŋ gemami, ŋine korop iwa Anutu ewino kitomami, Anutuŋo dalino ma menaŋŋoniake, eŋe don ea ŋenano motke!
26 Taitu, Abraham ana niburune kwana warar kwatatain, naatu kwa Ufun Sabuw iyab God kwabiruw kwakakafiy, it isat yawas ana tur i hiyafar na tit.
27 Anutuŋo Yesu ŋene ma menaŋ ŋoniakane birakake, Yerusalem ŋei ŋerep so eŋane ŋetne ea eŋe mi detluk kakoi, eŋe propet eŋane zonom mama naso dapore more mi detlukkakoi. Ŋo eŋe Yesu qeu seukke, ea wane eŋe propet eŋane don, ea mau wele wakonge.
27 Anayabin Jerusalem bar merar sabuw hai ukwarih bairi Jesu ana bowabow men hi’inan, naatu dinab oro’orot hai tur mar etei Baiyarir Ana Veya hibiyab men naniyan hibaib, imih abisa hisisinaf i tur hio inu’in na iturobe.
28 Eŋe Yesu wane masi qotkoine mane mi maratkakoi, eŋe Yesu maine mi qeu seukke, ŋo eŋe Yesu Pilat wano biraka more, Pilatŋo Yesu qeki seukeakane qesonkakoi.
28 Basit morob isan ana ef men hitita’ur, Pilate asabunin morob isan hifefeyan naatu easabun morob.
29 Anutu wane papiao eŋe yeye kine kine korop Yesu wane ra more qekoi pamaike, Yerusalem ŋei eŋe ea korop mau qoeki, Yesu wane pareŋine kibego ŋine makokka ket more deŋesere mane wesi aŋaone koto, eao motkoi.
29 Bukamaim abisa i isan eo na’atube hikirum inu’in hisisinaf ufunamaim, onaf afe’enane hibai hire hub wanawanan hiyai.
30 Ŋo Anutu eŋe Yesu ma wirirkkaki, wisikae wieke.
30 Baise morobone God bora’ah misir maiye.
31 Pakiso, kaiwe loutne Yesu eŋe eŋine dokoine eŋano wakononge, sogino eŋe Yesu eŋinerop Galili kepeo ŋine sari Yerusalem matko arikoi, Yesu eŋe masi kine kine make so seu seuo ŋine wisikae wieke, dokoine eŋe ea korop ka more, Israel ŋei ŋerep edan okanmami.
31 Naatu veya moumurih na’in sabuw iyab Galilee’ine hi’ufunun bairi hina Jerusalem hititit isah irerereb, naatu nati sabuw i boun hitit sabuw afa isah sif tirurubon.
32 — ausente —
32 Naatu iti tur gewasin i abisa God ata’a’agir eo’omatanih abai kwa isa anan.
33 — ausente —
33 Iti tur i bai it isat ebiturobe, it i ata’a’agir natunatuh, Jesu morobone mimisiramaim. Psalm bairu’abin eo na’atube,
34 So Anutu eŋe ra togoleke, eŋe Yesu seu seuo ŋine maki wisikae wie more koso manerop mi gotosiake, eŋe takotke more rake,
34 Naatu ana’an aisim God morobone bora’ah maiye mimisir, naatu boro men nihamiy maiye na’in namasamih. Nati isan ana tur iti na’atube eo,
35 So Dawit eŋe papia maneo ramaike, ‘Ge geŋone qelit ŋeiŋone koboboine maine mi qeliŋ kanom pa gotosiake.’
35 Buk efan ta’ane eo maiye,
36 Ŋene detmaine Dawit eŋe Anutu wane simile korop mogare ŋei ŋerep keueno geke, ge more seukki, pareŋine mari ŋosa ŋabokoune eŋerop dukkau pa more gototke.
36 Anayabin David ana veya’amaim God ana kok bow bisawar ufunamaim morob uwahinah sisibihimaim hiyai mas i’akir
37 Ŋo, Anutuŋo Yesu seu seuo ŋine maki wisikae wieke, eŋe mi gototke.
37 Baise orot yait God morobone iyawas mimisir i men mas i’akir.
38 — ausente —
38 Isan imih taitu kwananowar, iti orot Jesu wabinamaim bowabow kakafih notawiyen isan ana tur i ao’orerereb,
39 — ausente —
39 iti Jesu wabinamaim sabuw iyab tibitumatum hai bowabow kakafihine i rufamih titit anayabin Moses ana ofafaramaim boro men karam narufami.
40 Sogino propet eŋe don saeŋine eaŋo ŋinano maine mi wakoniake, eŋe iwa yale qekoi,
40 Imih kwanakaifi gewas, saise abisa dinab hio men isa hinamatar.
41 ‘Ŋine wawaine ŋei, ŋine kaikei so manerop detkei, paki borikei, na ŋinane nasoo urata mamaile, ŋo ŋei maneŋo na urata mamaile, ea ŋidaniake, ŋine ea mi dere malipkaikei.’”
41 ‘Okwanekwaneyah Kwana’itin!
42 Paulo eŋe yale raki qoeki, so eŋine so Barnabas ere Yuda eŋane lewa lewaŋ urumgo kesikeik wane arikoik, ŋei ŋerep erano ari newanore rakoi, “Ŋire zonom ma met met naso kutno, eao zinge sari kine kine iwa koso ŋedanikeik.”
42 Paul, Banabas hairi Kou’ay Bar hibihamiy auman sabuw hifefeyanih fur ta Baiyarir ana veya’amaim iban hitan maiye iti sawar isah hitidudur hitanowar.
43 Ŋei ŋerep eŋe lewa lewaŋ mat mo qeliŋka arikoi, Yuda ŋei ŋerep natne eŋe metkoi, so Yuda ŋadino qelaŋ ŋei ŋerep natne eŋe Yuda eŋane gege mage mogatkakoi, eŋe metkoi. Magu etke ea Paulo so Barnabas mogatotkoi, aposolo ere ŋei ŋerep ea mauk wet mali malipene togoleu rakoik, “Anutuŋo ŋine don maineŋo mosop ŋunge, ea wane mosop ea malipka gekei.”
43 Kou’ay Bar ana rou’ay hibihamiy ufunamaim, Jew sabuw maumurih na’in naatu sabuw iyab Jew hai kwafiren ana kakafemaim hima’am, Paul Barnabas hibi’ufununih koufair hitih God ana manaw ana kabeberamaim ma’amih hifefeyanih.
44 Zonom ma met met naso kaiwe kutno mat welaine koropŋo Waom wane don desikei wane sarikoi.
44 Baiyarir Ana Veya bairou’abin sabuw nati bar merar tutufin etei Regah ana tur nowaramih hina.
45 Pakimo, Yuda edo ŋei ŋerep magu suaine one more, detpi boriki, ŋade don ra more Paulo ŋabaka don qotkoine olatkoi.
45 Baise Jew sabuw rou’ay gagamin hi’i’itin ana veya hibobowen naatu baigigimen tur hibow hitit, Paul abisa eo isan hibas.
46 Ŋo Paulo so Barnabas ere kaet mi okane more, don togole edangoik, “Anutuŋo rake, ŋere eŋane don ŋine alakane ŋidanmaite, ŋo ŋine don ea ŋadek kamami, eamo ŋine gege togon wane mi siminongi ea detmami. Ea wane ŋere ŋine qeliŋŋune more ŋei ŋerep Yuda ŋadino qelaŋ gemami, eŋano ari edanikete.
46 Imaibo Paul, Barnabas hairi hiofok hio, “God ana tur i wantoro’ot kwa ao kwanowar, baise kwa tur i kwakwahir, taiyuw kwanunutitiy ma’ama wanatowan kwa isa men karam, isan imih abihamiy aki anan Ufun Sabuw isah.
47 Anutuŋo ŋene don iwa yale ra togole ŋebonge,
47 Anayabin Regah ana obaiyunen tur biti iti na’atube eo,
48 Paki, ŋei ŋerep Yuda ŋadino qelaŋ, eŋe don ea dere wetene peseki, Waom wane don wane bakom kitokoi, bakom kito, so Waom wane don weku mane detkoi. Anutuŋo ŋei ŋerep gege togon wane ma wesake mo biraonge, eŋe korop mali malip korop okane don kisi maine malip kakoi.
48 Ufun Sabuw iti tur hinonowar ana maramaim hiyasisir Regah ana tur hibora’ara’ah. Naatu sabuw moumurih na’in ma’ama wanatowan isan hirubinih hima’am hina baitumatumayah himatar.
49 Pakiso, Waom wane donŋo kepe korop yewao sua watke rokokake,
49 Naatu Regah ana tur ra’at tasasar tit nati bar merar ana fofonin etei hinowar.
50 so ŋerep ŋetne suaine, Yuda ŋadino, eŋe Anutu ewine kitokoi eŋe kepe ea gekoi, Yuda edo, ŋerep ea so mat ŋei ŋetne suaine sori sorin edanbi, so magu etke eŋe Paulo so Barnabas ŋaba ore, wikile kieke epone more kepeeno ŋine esopotpi saket arikoik.
50 Baise Jew hai ukwarih himisir bar merar orot gagamih naatu God ana bowayah baibin gagamih yah hi’ora’ah Paul, Barnabas hairi isah hiwosai, naatu hinunih hitit nati bar merar ufunane hire.
51 Aposolo ere kepe qelige more, kieetno lube lube yewa sitogeut qoe ket metkiso, ere kepe ea qelige more, Ikonium matko arikoik. Ŋei ŋerep eŋe masi ea ka more iwa yale desikei, borikineŋo ŋenano pamaike, Anutuŋo ŋenerop ŋaba okanonmaike.
51 Basit Paul Barnabas hairi ah fofob hiru’uh re i hin Ikonium hitit.
52 Doku tau tau magu Antiok matko gekoi, don kisi ea dere more, bakom suaine kitokoi, so Asu Koboboineŋo watke rokop onge.
52 Naatu bai’ufununayah Antioch hima’am yasisir yah awan karatan naatu Anun Kakafiyin iwansumih.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.