Mateus 21
nww (NWW) vs NTLH
1 Yesu na ahundwa bhake pabhaheghelelite kuhika ku Yelusalemu, bhakihika ku Betifage mukitumbi kya Miseituni, apo kakialaghila ahundwa bhake abhili,
1 Quando Jesus e os discípulos estavam chegando a Jerusalém, pararam no povoado de Betfagé, que fica perto do monte das Oliveiras. Dali Jesus enviou dois discípulos na frente,
2 kakiaghombela, “Nng'ende mbaka ku kijiji kiibheghite muulongolo ghwenu, maammona kaputa kabhopwa, na mwana ywake kabhopwa pambwegha, muabhopole na mubhayeghe kwa nenga.
2 com a seguinte ordem:
3 Handa mundu pakabhakonya kiyaha niki munguatola, munnyange, ‘Bambo kanguapala,’ kamu, kataabhuyiha.”
3 Se alguém falar alguma coisa, digam que o Mestre precisa deles. Assim deixarão vocês trazerem logo os animais.
4 Nnando aghu ghukitendekwa ngati ghatwihilike ghala ghaalongelitwe na mbuye,
4 Isso aconteceu para se cumprir o que o profeta tinha dito:
5 “Mukighombele kitami kya Sayuni,
5 “Digam ao povo de Jerusalém: Agora o seu rei está chegando. Ele é humilde e está montado num jumento e num jumentinho, filho de jumenta.”
6 Habhu, bhala ahundwa bhakighenda kutenda handa paalaghilitwe na Yesu.
6 Então os discípulos foram e fizeram o que Jesus havia mandado.
7 Bhakinnyegha yula kaputa na mwana ywake, bhakiyalila ngubho hyabhe mu mighongo yabhe na Yesu kakitama kunane mwabhe.
7 Levaram a jumenta e o jumentinho, jogaram as suas capas sobre eles, e Jesus montou.
8 Lumati lukulu lwa bhandu lukiyalila ngubho hyabhe munjila, na bhandu bhangi bhakidumula hiputila gha mikongo na kuhiyalila munjila.
8 Da grande multidão que ia com eles, alguns estendiam as suas capas no chão, e outros espalhavam no chão ramos que tinham cortado das árvores.
9 Lumati lwa bhandu hiilongohanite na bhala bhaantughilite bhakikweha malobhe, “Katikilwe Mwana ywa Daudi. Yunakunemelwa ndo aywo ywakuhika kwa lihina lya Bambo. Tiko kwa Chapanga kunane.”
9 Tanto os que iam na frente como os que vinham atrás começaram a gritar: — Que Deus abençoe aquele que vem em nome do Senhor! Hosana a Deus nas alturas do céu!
10 Yesu pakayingilite ku Yelusalemu, kitami kyoha kikibhegha na mbilingembilinge, bhandu bhakibhegha bhangukonya “Ayu ndo ghani?”
10 Quando Jesus entrou em Jerusalém, toda a cidade ficou agitada, e o povo perguntava: — Quem é ele?
11 Bhandu mulula lumati bhakilongela, “Ayu ndo Yesu, mbuye kuhuma ku Nasaleti kitami kya Galilaya.”
11 A multidão respondia: — Este é o
12 Basi, Yesu kakiyingila pahala pa Nyumba ya Chapanga, na kakiabhingabhinga bhoha bhaabheghite mu kuhemela na kuchuhusa hilibhi mu Nyumba ya Chapanga, kakihipalangula hindambi hya bhala bhaabheghite mukuhemengana ngalabha na hiteho hya bhanakuhemengana ngunda.
12 Jesus entrou no pátio do Templo e expulsou todos os que compravam e vendiam naquele lugar. Derrubou as mesas dos que trocavam dinheiro e as cadeiras dos que vendiam pombas.
13 Kakiaghombela “Yityekwa mu malembo gha Chapanga, ‘Nyumba yangu yibhegha nyumba kya kutundamila.’ Peni mwenga mukitenda kibheghe mbaku ya apoka.”
13 Ele lhes disse:
14 Bhangalola na bhanautebhalo bhakinng'endela ku Nyumba ya Chapanga, naywo Yesu kakialamiha.
14 Cegos e coxos iam encontrar Jesus no pátio do Templo, e ele os curava.
15 Basi, akulu bha andundame na ahunda bha Malaghilo paabhonite milando yakatendite Yesu, na kuayihwa bhana paalumbilila pahala pa Nyumba ya Chapanga paalongela, “Tuntike Mwana ywa Daudi.” Bhombe bhakikalala.
15 Os chefes dos sacerdotes e os mestres da Lei ficaram zangados quando viram as coisas maravilhosas que ele fazia e ouviram as crianças gritando no pátio do Templo: —
16 Bhakinkonya Yesu, “Bhuli, ghunguyihwa agho ghaaghalongela?” Yesu kakiaghombela, “Ena nunguyihwa! Bhuli, mukisoma ng'obhe Malembo gha Chapanga? ‘Kwa ngulo ya bhana adoko na hing'enya ghubhakwilikiha bhakutike kwa utwihiliko?’ ”
16 E eles disseram a Jesus: — Você está ouvindo o que estão dizendo? Jesus respondeu:
17 Basi, kakialeka, kakibhuka panji ya kitami na kakighenda ku kijiji kya Betania na kakighonja akwo.
17 Então Jesus os deixou, saiu da cidade e foi para o povoado de Betânia. E passou a noite ali.
18 Yesu pakabheghite kangubhuya kumbwani malabhila putiputi, njala yikimmina.
18 No dia seguinte, quando estava voltando para a cidade, Jesus teve fome.
19 Kakighubhona nkongo ghuukemwa Ntini pambwegha ya njila, kakighughendela, peni ghukibhegha ng'obhe na mapambika ngati ghukibhegha na mahamba ghweka. Basi, kakighughombela ghula nkongo, “Ghukotoke kupambika mapambika kangi.” Pala pala ghula nkongo ghukinyaluka.
19 Ele viu uma figueira na beira da estrada e foi até lá, mas não encontrou nada; só folhas. Aí disse para a figueira: E na mesma hora a figueira secou.
20 Ahundwa bhake paabhonite nnando aghu bhakikangacha, bhakinkonya, paalongela, “Yibhegha bhuli nkongo aghu ghwa ntini ghunyaluke kanongola?”
20 Os discípulos viram isso, ficaram muito admirados e disseram: — Como a figueira secou depressa!
21 Yesu kakiaghombela, “Kulyaghila nunguaghombela, handa panhyubhalila na nkotoke kubhegha na bhwaghalili, maahotola, chepa ghweka kutenda habhu, ngati hata pamukighombela kitumbi aki, ‘Ghutupuke ghukalitaghe ku lihibha.’ Yaakitendeka habho.
21 Então Jesus disse:
22 Na lyohele limulipala kuyupa mumayupo, malikingama.”
22 Se crerem, receberão tudo o que pedirem em oração.
23 Yesu kakiyingila pahala pa Nyumba ya Chapanga, kakiyanda kuhunda, mandundame akulu na hilongohi bha aghohi bhakinhikila na bhakinkonya, “Ghungutenda milando ayi kwa makakala gha ghani? Na ghani ywakakupeghite makakala agha?”
23 Jesus chegou ao Templo, e, quando já estava ensinando, alguns chefes dos sacerdotes e alguns líderes judeus chegaram perto dele e perguntaram: — Com que autoridade você faz essas coisas? Quem lhe deu essa autoridade?
24 Yesu kakiayanga, “Na nenga ndabhakonya likonyo limu, pamunyanga, na nenga ndabhaghombela ndo kwa likalama lyoki nungutenda milando ayi.
24 Jesus respondeu:
25 Ubatisa ghakihuma kwa ghani? Bhuli, ghakihuma kwa kunane ebu kwa bhandu?”
25 Respondam: quem deu autoridade a João para batizar? Foi Deus ou foram pessoas? Aí eles começaram a dizer uns aos outros: — Se dissermos que foi Deus, ele vai perguntar: “Então por que vocês não creram em João?”
26 Na patulongela, ‘Ghakihuma kwa bhandu.’ Yaabwituka bhulwa kiyaha bhandu abha bhoha bhanguhyubhalila kukita Yohane ndo mbuye ywa Chapanga.”
26 Mas, se dissermos que foram pessoas, temos medo do que o povo pode fazer, pois todos acham que João era profeta .
27 Habhu, bhakinnyanga, “Twenga tungumanya ng'obhe.”
27 Por isso responderam: — Não sabemos.
28 “Basi, mwenga munguhwacha niki? Mundu yumu kakibhegha na bhana abhili. Kakinng'endela yula ywa kalongohi na kunng'ombela, ‘Mwana ywangu, lelo ghughende ghukatende lihengo munng'unda ghwa misabibu.’
28 Jesus continuou:
29 Yula mwana kakinnyanga, ‘Nenga ndaaghenda ng'obhe,’ mbole kakikilibhuha mahwacho ghake kakighenda kutenda lihengo.
29 — Ele respondeu: “Eu não quero ir.” Mas depois mudou de ideia e foi.
30 Yula tate kakinng'endela yula mwana ywa ubhili na kakinng'ombela bhula bhula. Ywombe kakinnyanga, ‘Ndaaghenda tate,’ peni kakighenda ng'obhe kutenda lihengo.
30 — O pai foi e deu ao outro filho a mesma ordem. E este disse: “Sim, senhor.” Mas depois não foi.
31 Ndo ywoki nkati ya abha abhili ywakannyitikilite kyakakipalite tate ywake?”
31 — Qual deles fez o que o pai queria? — perguntou Jesus. E eles responderam: — O filho mais velho. Então Jesus disse a eles:
32 Mana Yohane yunakubatisa kakihika kwa mwenga kuabhoneha njila ya hoto ya kutama, mwenga mukinhyubhalila ng'obhe, peni asumula sumu na angongola bhakinhyubhalila. Hata payibhele mwenga pammonite agho ghoha mukilipetula ng'obhe na kunhyubhalila.”
32 Pois João Batista veio para mostrar a vocês o caminho certo, e vocês não creram nele; mas os cobradores de impostos e as prostitutas creram. Porém, mesmo tendo visto isso, vocês não se arrependeram e não creram nele.
33 Yesu kakiaghombela, “Nnyihwe nhwano ghungi, mundu yumu nkola nng'unda kakilima nng'unda ghwa misabibu, kakighutindihila kindupa, kakikimba libhumba lya kukamila difwai. Kakichenga kinala kya ukingikiho. Mbole, kakiayahikila bhanakulima bhamu nng'unda aghwo ghwa misabibu, mwene kakibhuka kakitenda mwanja kughenda ku nnima ghungi.
33 Jesus disse:
34 Paghaheghelelite manjubha gha mabeno, kakialaghila andumindumi bhake kwa bhala akulima bhakaayahikilite, ngati apongole mafungu ghake gha mabeno.
34 Quando chegou o tempo da colheita, o dono mandou alguns empregados a fim de receber a parte dele.
35 Bhala bhaayahikilitwe bhakibhakamula bhala andumindumi, yumu bhakintuta, yungi bhakinkoma na yungi bhakintuta kwa malibho.
35 Mas os lavradores agarraram os empregados, bateram num, assassinaram outro e mataram ainda outro a pedradas.
36 Nkola nng'unda aywo kakialaghila andumundumi bhangi atangalo kupitingana bha kalongohi, nabho bhala bhaayahikilitwe bhakiatendela bhula bhula.
36 Aí o dono mandou mais empregados do que da primeira vez. E os lavradores fizeram a mesma coisa.
37 Kuuhiko kakinlaghila mwana ywake kwa bhombe pakalongela, ‘Pangi bhatanhokamila mwana ywangu.’
37 Depois de tudo isso, ele mandou o seu próprio filho, pensando: “O meu filho eles vão respeitar.”
38 Peni bhala bhaayahikilitwe paammonite mwana ywake bhakighombana bhombe kwa bhombe, ‘Ayu ndo yunakuhala. Hinu nhike na tunkome ngati tulitole lipala lyake.’
38 Mas, quando os lavradores viram o filho, disseram uns aos outros: “Este é o filho do dono; ele vai herdar a plantação. Vamos matá-lo, e a plantação será nossa.”
39 Habhu bhakinkamula, bhakinpiha panje ya nng'unda ghula na bhakinkoma.”
39 — Então agarraram o filho, e o jogaram para fora da plantação, e o mataram.
40 Yesu kaakonya, “Hinu, aywo nkola nng'unda ghwa misabibu pakapala kuhika katabhatenda niki bhala bhakaayahikilite nng'unda?”
40 Aí Jesus perguntou:
41 Bhombe bhakinnyanga, “Kulyaghila katabhakoma bhandu abho ahokelo, mbole kataayahikila bhandu bhangi nng'unda aghwo bhene bhatampegha lusumulo lwake kwa nndaluko ghuutwihikilite.”
41 Eles responderam: — Com certeza ele vai matar aqueles lavradores maus e vai arrendar a plantação a outros. E estes lhe darão a parte da colheita no tempo certo.
42 Apo Yesu kakiaghombela, “Mukisoma ng'obhe nnando mu Malembo?
42 Jesus então perguntou:
43 Kya habhu nunguaghombela, “Ghubhutwa ghwa Chapanga ghwaabhuhwa kwa mwenga na kupeghwa bhandu bhangi bhanakutenda milando yakayipala Chapanga Mughubhutwa ghwake.”
43 E Jesus terminou:
44 Yesu kakighendelela kulongela “Mundu ywakapala kughwegha mulibho ali kaadumuka hipalamande palamande, na libho alyo palimponekela mundu, mundu aywo kaahyaghika.”
44 Quem cair em cima dessa pedra ficará em pedaços. E, se a pedra cair sobre alguém, essa pessoa vai virar pó.
45 Mandundame akulu na Akaafalisayo paayihwite mihwano ya Yesu, bhaking'amula kukita kanguaghombela bhombe.
45 Os chefes dos sacerdotes e os fariseus ouviram as parábolas que Jesus contou e sabiam que ele estava falando a respeito deles.
46 Kya habhu, bhakipalaha kihokonyo kya kunkamula, peni bhakiayoghopa bhandu kiyaha bhakimmanya Yesu kukita ndo mbuye ywa Chapanga.
46 Por isso queriam prendê-lo, mas tinham medo da multidão porque o povo achava que Jesus era profeta .
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 21, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.