Lucas 10

nww (NWW) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Mbole ya agho Bambo Yesu kakiahaghula Afwasi bhangi mbinda mabhoko saba na abhili, kakialaghila abhili abhili bhannongolele kughenda kuhitami hyoha hyakapalite kughenda.
1 Depois disso, o Senhor escolheu outros setenta e dois discípulos e os enviou adiante, dois a dois, às cidades e aos lugares que ele planejava visitar.
2 Kakiaghombela, “Mabeno ghabha matangalo peni bhanakubena abhegha bha mandina hino munnyupe Bambo ghwa mabeno, kabhalaghile bhanakubena munng'unda ghwake.
2 Estas foram suas instruções: “A colheita é grande, mas os trabalhadores são poucos. Orem ao Senhor da colheita; peçam que ele envie mais trabalhadores para seus campos.
3 Hinu! Nng'ende, na mmanyi kukita nungualaghila handa bhana bha mene bhanakughenda munkati ya akabhwa bha kunhitu.
3 Agora vão e lembrem-se de que eu os envio como cordeiros no meio de lobos.
4 Mangayegha nhako ghwa mbiya, ebu nchako, ebu makobasi; kangi nkote kunjambuha mundu ywohele mu njila.
4 Não levem dinheiro algum, nem bolsa de viagem, nem um par de sandálias extras. E não se detenham para cumprimentar ninguém pelo caminho.
5 Na panyingila mu lubhagha lwoheli nnongele huti ‘Uhihimilo ubheghe mu lubhagha alu.’
5 “Quando entrarem numa casa, digam primeiro: ‘Que a paz de Deus esteja nesta casa’.
6 Handa kabhegha mundu yunakupala uhihimilo, ndo uhihimilo ghwenu ghwabhegha mu ywombe, handa kabhegha ng'obhe yunakughupala uhihimilo, uhihimilo ghwenu ghwaabhuyila.
6 Se os que vivem ali forem gente de paz, a bênção permanecerá; se não forem, a bênção voltará a vocês.
7 Ntami pa lubhagha alwo kunu pannywegha na kulyegha hyaabhapegha, kiyaha kila yunakutenda lihengo yinnogha matulo ghake, nkotoke kubhuka mu lubhagha alu na kughenda mu lubhagha lula.
7 Permaneçam naquela casa e comam e bebam o que lhes derem, pois quem trabalha merece seu salário. Não fiquem mudando de casa em casa.
8 Handa panhika pakitami kyohele! Na bhandu paabhakingama nlyeghe hyaabhapegha.
8 “Quando entrarem numa cidade e ela os receber bem, comam o que lhes oferecerem.
9 Mubhalamihe atamwa bhaabheghiti akwo, na mubhaghombele bhandu, ‘Ghubhutwa ghwa Chapanga ghuheghelela.’
9 Curem os enfermos e digam-lhes: ‘Agora o reino de Deus chegou até vocês’.
10 Peni pannyingila ku kitami kyoheli kila na bhandu paabhalema kuakingama, mmuke na pantyanga mu njila yabhe nnongele,
10 Mas, se uma cidade se recusar a recebê-los, saiam pelas ruas e digam:
11 ‘Hata malihu ghaa kitami kyenu ghaamamatilite mu maghulu ghetu tungughapumunda yibhe naho ya makinyo kwa kya mwenga. Peni mmanyi kukita Ghubhutwa ghwa Chapanga ghuheghelela.’
11 ‘Limpamos de nossos pés até o pó desta cidade em sinal de reprovação. E saibam disto: o reino de Deus chegou!’.
12 Kulyaghila nungubhaghombela, linjubha lila kitami akyo kyamokola toso ngulu kupitingana kya bhandu ahakata bha Sodoma.”
12 Eu lhes garanto que, no dia do juízo, até Sodoma será tratada com menos rigor que aquela cidade.
13 “Yaabhegha mipinguhi hya kyabhuli kwa ghwenga Kolasini na ghwenga Betisaida! Kiyaha mihabho yiitendikite kwa ghwenga yingatendikite kula Kutilo na Sidoni, bhandu bhake bhangalipetulite kya kuhwala maghwanda gha malobota na kulityelemeka lihu kuilaha kukita alipetula ulemwa ghwabhe.
13 “Que aflição as espera, Corazim e Betsaida! Porque, se nas cidades de Tiro e Sidom tivessem sido realizados os milagres que realizei em vocês, há muito tempo seus habitantes teriam se arrependido e demonstrado isso vestindo panos de saco e jogando cinzas sobre a cabeça.
14 Hata naha, linjubha lya toso mwenga maamokola toso kikulu kupitingana kwa bhandu bha ku Tilo na Sidoni.
14 Eu lhes digo que, no dia do juízo, Tiro e Sidom serão tratadas com menos rigor que vocês.
15 Mwenga ma bhandu bha ku Kapelinaumu, munguhwacha kukita maatikilwa mbaka kunani kwa Chapanga? Aka kaa, mahuluhwa mbaka kumambe.”
15 E você, Cafarnaum, será elevada até o céu? Não, descerá até o lugar dos mortos”.
16 Mbole Yesu kakiaghombela ahundwa bhake, “Ywakabhayihwa mwenga, kangunyihwa nenga, na ywakalema kubhayihwa mwenga kangunema kungingama nenga. Na ywohele ywakalema kungingama nenga, kangulema kunkingama Chapanga ywakanlaghilite.”
16 Então ele disse aos discípulos: “Quem aceita sua mensagem também me aceita, e quem os rejeita também me rejeita. E quem me rejeita também rejeita aquele que me enviou”.
17 Mbole yake, bhala Afwasi mbinda mabhoko saba na abhili bhakibhuya kunu bhakibha na uyelelo na akilongela, “Bambo, Hata mandilu ghakituyitikila patughakwilikihite ghabhuke kwa lihina lyako.”
17 Quando os setenta e dois discípulos voltaram, relataram com alegria: “Senhor, até os demônios nos obedecem pela sua autoridade!”.
18 Yesu kakiaghombela, “Nikinmona Nchipila pakiponeka handa lumuli lwa njahe kuhuma kunani kwa Chapanga.
18 Então ele lhes disse: “Vi Satanás caindo do céu como um relâmpago!
19 Nnole nibhapegha makalama gha kughalibhata mayoka na hipinini na makakala gha kunhotola yula nmyanja nhakata, na kahone kilibhi kya kubhatebhaha.
19 Eu lhes dei autoridade para pisarem sobre cobras e escorpiões, e sobre todo o poder do inimigo. Nada lhes causará dano.
20 Hata habhu, nkotoke kuyelelwa kiyaha mandilu ghakibhayitikila, ngati nnyelelwi kiyaha mahina ghenu ghatyekwa kunani kwa Chapanga ngati mmeghe bhandu bhake.”
20 Mas não se alegrem porque os espíritos impuros lhes obedecem; alegrem-se porque seus nomes estão registrados no céu”.
21 Nga! Lisaa lila lila Yesu kakiyelelwa kwa makakala Nhuki ghwa Chapanga na kakilongela; “Ningughulumba ghwe Tate, Bambo ghwa kunani na nnima, kiyaha ghubhahiha bhanamahala na bhanamalango mihalo ayi, ngati ghubhayughulila bhana adokwa. Ena Tate kiyaha agha ndo ghanaghuhalala.”
21 Naquele momento, Jesus foi tomado da alegria do Espírito Santo e disse: “Pai, Senhor dos céus e da terra, eu te agradeço porque escondeste estas coisas dos que se consideram sábios e inteligentes e as revelaste aos que são como crianças. Sim, Pai, foi do teu agrado fazê-lo assim.
22 Mbole kakilongela, “Tate ghwangu kangamuha hilibhi hyoha. Kahone mundu ywa kummanya Mwana ghwa Chapanga, maha nga Tate, kangi kahone Mundu ywakammanyite Tate maha nga Mwana, na ywohele yula ywakapala kunnyughulila.”
22 “Meu Pai me confiou todas as coisas. Ninguém conhece verdadeiramente o Filho, a não ser o Pai, e ninguém conhece verdadeiramente o Pai, a não ser o Filho e aqueles a quem o Filho escolhe revelá-lo”.
23 Mbole kakiaghalambukila ahundwa bhake na kakiyobhela nabho mu lupwepo, “Bhanonelwa bhala bhaaghabhona ghala ghamughabhona mwenga!
23 Então, em particular, ele se voltou para os discípulos e disse: “Felizes os olhos que veem o que vocês viram.
24 Kulyaghila nungubhaghombela, mambuye atangalo na abhatwa bhakipala kughabhona ghamughabhona, peni bhakighabhona ng'obhe ebu kughayihwa gha mughayihwa.”
24 Eu lhes digo: muitos profetas e reis desejaram ver o que vocês têm visto e ouvir o que vocês têm ouvido, mas não puderam”.
25 Mbole nhunda yumo ywa malaghilo kakiyima na kakinkonya kwa kuntyegha, “Nhunda, Ndende niki ngati mokole ubhumi ghwa nga kupela ghwa manjubha ghoha?”
25 Certo dia, um especialista da lei se levantou para pôr Jesus à prova com esta pergunta: “Mestre, o que preciso fazer para herdar a vida eterna?”.
26 Yesu kakinnyanga, “Yityekwa bhuli mu malaghilo? Ghangulongela niki?”
26 Jesus respondeu: “O que diz a lei de Moisés? Como você a entende?”.
27 Kakinnyanga, “‘Ghunpale Bambo Chapanga ghwako kwa mwoyo ghwako ghwoha, kwa nhuki ghwako ghwoha, na kwa makakala ghako ghoha na kwa mahala ghako ghoha.’ Na ‘Ghunpale nhikila ghwako handa paghulipala ghumwene.’ ”
27 O homem respondeu: “‘Ame o Senhor, seu Deus, de todo o seu coração, de toda a sua alma, de toda a sua força e de toda a sua mente’ e ‘Ame o seu próximo como a si mesmo’”.
28 Yesu kakinng'ombela, “Ghuyanga tela. Ghukatende naha na ndo tama mumanjubha ghoha.”
28 “Está correto!”, disse Jesus. “Faça isso, e você viverá.”
29 Peni aywo nhunda ghwa malaghilo kakipala kakalibhonehe kubha bha maha kwa Chapanga, Ndo kakinkonya Yesu, “Na nhikila ghwangu ndo ghani?”
29 O homem, porém, querendo justificar suas ações, perguntou a Jesus: “E quem é o meu próximo?”.
30 Yesu kakinnyanga pakalongela, “Mundu yumu kakibha mu kubhuka ku Yelusalemu kughenda ku Yeliko, pakabheghite mu njila kakipukilwa na apoka, na bhakinpoka ngalabha hyaki na bhakintuta na bhakinleka pakaghonja njupula ya kuhwegha.
30 Jesus respondeu com uma história: “Certo homem descia de Jerusalém a Jericó, quando foi atacado por bandidos. Eles lhe tiraram as roupas, o espancaram e o deixaram quase morto à beira da estrada.
31 Handa njuka naha! Ndundame yumu kakibha mu kukinda mu njila yiyila yila, pakammonite kakikindila kya kutali.
31 “Por acaso, descia por ali um sacerdote. Quando viu o homem caído, atravessou para o outro lado da estrada.
32 Ubhwabhu abhu Nlawi yumu, pakahikite pala, kakimmona peni kakikindila mbande yingi na kakinleka bahala pala.
32 Um levita fazia o mesmo caminho e viu o homem caído, mas também atravessou e passou longe.
33 Peni Nsamalia yumu ywaabheghite mu mwanja, kakiheghelela mbaka pala pakabheghite yula ywakapokilitwe na pakammonite kakimmonela luhungu.
33 “Então veio um samaritano e, ao ver o homem, teve compaixão dele.
34 Kakinng'endela, kakinng'ulula hilonda hyaki na kuntyeka mahuta gha seituni na difwai, na kunbhilungila hilonda yake, mbole kakinhubhuha munng'ongo ghwa kaputa ghwake na kakinnyegha kukitutubhi kya kughonja ahenja kakinnwaha.
34 Foi até ele, tratou de seus ferimentos com óleo e vinho e os enfaixou. Depois, colocou o homem em seu jumento e o levou a uma hospedaria, onde cuidou dele.
35 Kilabhu yake kakikamuha hipalamande hibhili hya ngalabha kwa nkola kitutubhi kya ahenja na kakinng'ombela, ‘Ghunnwahe mundu ayu na kyohele kiipala kuyonjokeheka ndaghuyeghela pamabhuya.’ ”
35 No dia seguinte, deu duas moedas de prata ao dono da hospedaria e disse: ‘Cuide deste homem. Se você precisar gastar a mais com ele, eu lhe pagarei a diferença quando voltar’.
36 Mbole Yesu kakinkonya, “Ghungulola bhuli ywoki ndo nndamani ghwake mu abha andatu? Kwa yula ywakapukilitwe na apoka?”
36 “Qual desses três você diria que foi o próximo do homem atacado pelos bandidos?”, perguntou Jesus.
37 Yula nhunda ghwa malaghilo kakinnyanga, “Ndo yula ywakammonilite lipyanda.”
37 O especialista da lei respondeu: “Aquele que teve misericórdia dele”. Então Jesus disse: “Vá e faça o mesmo”.
38 Yesu na ahundwa bhake pabhabheghite mu mwanja kughenda ku Yelusalemu, bhakihika ku kijiji kimo, apa nndala yumu lihina lyake Malita, kakinkingama mu lubhagha lwake.
38 Jesus e seus discípulos seguiram viagem e chegaram a um povoado onde uma mulher chamada Marta os recebeu em sua casa.
39 Malita kakibha na nhacha ghwake ywakakemitwe Malia, ayu kakitama ugheghela na Bambo Yesu pakayihwa mahundo ghake.
39 Sua irmã, Maria, sentou-se aos pés de Jesus e ouvia o que ele ensinava.
40 Peni Malita kakibha na mihalo mitangalo ya kukeyela, hino kakinng'endela Yesu na kakinng'ombela, “Bambo, ghungumona ng'obhe kukita nhacha ghwangu kangunnekela kutenda mahengo ghweka changu? Mbaha ghunkwilikihe kahike kanndangatile.”
40 Marta, porém, estava ocupada com seus muitos afazeres. Foi a Jesus e disse: “Senhor, não o incomoda que minha irmã fique aí sentada enquanto eu faço todo o trabalho? Diga-lhe que venha me ajudar!”.
41 Peni Bambo Yesu kakinnyanga, “Malita, Malita, ghwenga ghungulighaha na kughaya kwa kya mihalo mitangalo.
41 Mas o Senhor respondeu: “Marta, Marta, você se preocupa e se inquieta com todos esses detalhes.
42 Peni kubhegha na nnando ghumu ghwa maha kupitingana hyoha na nnando aghwo ndo kunnyihwa. Na nnando aghwo ndo ghwakaghuhaghulite Malia.”
42 Apenas uma coisa é necessária. Quanto a Maria, ela fez a escolha certa, e ninguém tomará isso dela”.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.