Mateus 27
Bepaŋ'Walaŋ Folofolok Kobuli (NOP) vs VC
1 Helehautaune Judahi’walaŋ Siloŋyot diniŋ talitimeŋ wapuhi eŋ me wapuhi hogohogok wanaŋ bopneeŋ Jesu folofigita miŋa ulukumuŋdok mede yodapmagiŋ.
1 Chegando a manhã, todos os príncipes dos sacerdotes e os anciãos do povo reuniram-se em conselho para entregar Jesus à morte.
2 Unduŋ yodapmaune Jesu kohoŋ ibikilitiŋa nagila wooŋ Lomahi’walaŋ me wapum Pailat kohoŋ foloŋ kamegiŋ.
2 Ligaram-no e o levaram ao governador Pilatos.
3 Jesu kumundok nindapmaune Judas bolik timiŋguk adi maŋgoŋ tibe unduŋ tiŋat yoŋa bulaniŋgoŋ nadiŋa muneeŋ silwa 30 moŋgokuk u kotigoŋ beŋa wooŋ Judahi’walaŋ Siloŋyot diniŋ talitimeŋ eŋ me wapuhi heki yemguk.
3 Judas, o traidor, vendo-o então condenado, tomado de remorsos, foi devolver aos príncipes dos sacerdotes e aos anciãos as trinta moedas de prata,
4 Tiŋa indiŋ yeniŋguk, “Nu yom tiŋa me didimeniŋ u bolik timiŋa memik kohohik foloŋ kameŋat kaŋ kumuŋdok nindapmaiŋ.”
4 dizendo-lhes: Pequei, entregando o sangue de um justo. Responderam-lhe: Que nos importa? Isto é lá contigo!
5 Unduŋ niŋa muneeŋ u mu begiŋ kaŋ Judas adi muneeŋ u beŋa wooŋ Siloŋyot maaneŋ beyakulune foyagiŋ kaŋ wooŋ siyoŋ fooŋ wodiguk.
5 Ele jogou então no templo as moedas de prata, saiu e foi enforcar-se.
6 Kaŋ Siloŋyot diniŋ talitimeŋ eŋ me wapuhi adi muneeŋ u wooŋ ugamali moŋgo bopneeŋ indiŋ yogiŋ, “Muneeŋ yoŋ adi me naŋgatnit, unduŋ doktiŋa woŋ adi siloŋdok mu kamenim.”
6 Os príncipes dos sacerdotes tomaram o dinheiro e disseram: Não é permitido lançá-lo no tesouro sagrado, porque se trata de preço de sangue.
7 Unduŋ tiŋa muneeŋ wendi maŋgoŋ tinim yoŋa kiyonadi tigiŋ, tihake me niŋ kwet kabot tutumbaluguk’walaŋ kwet me yokwet kweetniŋhidi buŋa uŋoŋ hatiŋa kumumbu yehiwenedok tuwagiŋ.
7 Depois de haverem deliberado, compraram com aquela soma o campo do Oleiro, para que ali se fizesse um cemitério de estrangeiros.
8 Kaŋ kwet u wou Naŋgat Kwet yogiŋ fafaŋeniŋ hatak.
8 Esta é a razão por que aquele terreno é chamado, ainda hoje, Campo de Sangue.
9 Kaŋ Polofet Jelemaiya’walaŋ mede folooŋnit tuguk. Mede indiŋ yoguk:
9 Assim se cumpriu a profecia do profeta Jeremias: Eles receberam trinta moedas de prata, preço daquele cujo valor foi estimado pelos filhos de Israel;
10 muneeŋ meeniŋ tuwaŋiŋ sidokoguk wendi me kwetkabot tuluguk’walaŋ kwet u tuwagiŋ. Wapumdi naniŋguk wendok tuwot tigiŋ.”
10 e deram-no pelo campo do Oleiro, como o Senhor me havia prescrito.
11 Jesu nagila wooŋ Pailat namanda foloŋ kameune yakuk. Kaŋ Pailatdi indiŋ ninadiguk, “Judahi’walaŋ me mapme du-ku be?”
11 Jesus compareceu diante do governador, que o interrogou: És o rei dos judeus? Sim, respondeu-lhe Jesus.
12 Kaŋ Siloŋyot diniŋ talitimeŋ wapuhi eŋ me wapuhidi mede gineŋ kameeŋ mede mebimebi niŋgiŋ iŋgoŋ Jesudi toboniŋ-kabe nemu tubu-udaneyemguk.
12 Ele, porém, nada respondia às acusações dos príncipes dos sacerdotes e dos anciãos.
13 Kaŋ Pailatdi ninadiguk, “Du’walaŋ mede malabuhi mintaiŋ kaŋ du deti toboniŋ nemu tubu-udanelaŋ?”
13 Perguntou-lhe Pilatos: Não ouves todos os testemunhos que levantam contra ti?
14 Kaŋ Jesudi Pailat’walaŋ medeŋiŋ-kabe undugoŋ nemu tubu-udanemimbune adi boho kisaŋ tuguk.
14 Mas, para grande admiração do governador, não quis responder a nenhuma acusação.
15 Gulet indigoŋ Aŋelodi Yabukiyondaaŋ Yalakapmeguk diniŋ nai foloŋ Judahidi me yot fafaŋeniŋneŋ hakagiŋ me niŋ wou yoyagiŋ kaŋ Pailatdi nadidapmaaŋ niŋkulune fooŋ uluguk.
15 Era costume que o governador soltasse um preso a pedido do povo em cada festa de Páscoa.
16 Ala nai uŋaniŋ me mik molo hinek wou Balabas adiyeŋ yot fafaŋeniŋneŋ hakuk.
16 Ora, havia naquela ocasião um prisioneiro famoso, chamado Barrabás.
17 Unduŋ doktiŋa metam hogohogok buŋa bopnegiŋ kaŋ Pailatdi yeninadiguk, “Nedigoŋ niŋkule fooŋ wek nadiiŋ? Balabasbe, be Jesu wou noli Kilisto yoiŋ adi?”
17 Pilatos dirigiu-se ao povo reunido: Qual quereis que eu vos solte: Barrabás ou Jesus, que se chama Cristo?
18 Pailatdi Judahi me wapuhi’walaŋ nadigalikahik agaŋ kaŋ nadiguk. Adi metam feedi Jesu kelegiŋ u yabuŋa Jesudok nadiune tuwot mu tuguk wendoktiŋa Pailat’walaŋ nagi ugiŋ. Pailat adi u agaŋ nadikabeleeŋ yeninadi unduŋ tuguk.
18 {Ele sabia que tinham entregue Jesus por inveja.}
19 Unduŋ tiŋa Pailat adi mede yodapmandapmaŋ kumopop foloŋ itune tamŋiŋdi mede indiŋ kamemimbune uguk, “Du me didimeniŋ wendi’walaŋ medeŋiŋ-kabe nemu tihikaweŋ. Nu kamiŋ aditegoŋ lihineŋat tiŋa welefigita kisaŋ hanadimilat.”
19 Enquanto estava sentado no tribunal, sua mulher lhe mandou dizer: Nada faças a esse justo. Fui hoje atormentada por um sonho que lhe diz respeito.
20 Kaŋ Judahi’walaŋ me wapuhi eŋ Siloŋyot diniŋ talitimeŋ wapuhi adi metam yeniŋgigine tiŋa indiŋ yoneŋ yeniŋgiŋ, “Balabas bikabune wek kaŋ Jesu uut titiŋdok.”
20 Mas os príncipes dos sacerdotes e os anciãos persuadiram o povo que pedisse a libertação de Barrabás e fizesse morrer Jesus.
21 Kaŋ Pailatdi kotigoŋ yeninadiguk, “Meyat lufom ye’walaaniŋ nedigoŋ bikabe wek nadiiŋ?”
21 O governador tomou então a palavra: Qual dos dois quereis que eu vos solte? Responderam: Barrabás!
22 Unduŋ yogiŋ kaŋ yeniŋguk, “Kaŋ Jesu, wou noli Kilisto niiŋ, adi dediŋ timimbit?”
22 Pilatos perguntou: Que farei então de Jesus, que é chamado o Cristo? Todos responderam: Seja crucificado!
23 Kaŋ Pailatdi kotigoŋ indiŋ yeninadiguk, “Maŋgoŋ yom hinek tiŋak?”
23 O governador tornou a perguntar: Mas que mal fez ele? E gritavam ainda mais forte: Seja crucificado!
24 Unduŋ tubune Pailatdi yeniŋkulemait yoŋa tuguk iŋgoŋ tuwot moŋ, toboniŋ mik tubupilatdok undiniŋ totubune moŋ kaŋ ime gilimimbune dauhik foloŋgoŋ uŋgoŋ kohoŋ youtela yeniŋguk, “Me didimeniŋ i utneŋ kaŋ yom nu mu nohonewek. U nemek hidetok gigit bihamulat.”
24 Pilatos viu que nada adiantava, mas que, ao contrário, o tumulto crescia. Fez com que lhe trouxessem água, lavou as mãos diante do povo e disse: Sou inocente do sangue deste homem. Isto é lá convosco!
25 Unduŋ yenimbune yogiŋ, “Adi’walaŋ kumuŋŋiŋ diniŋ kibikoŋ malabumuŋ u inde tiŋa wapmihiniye inde foloŋ lowaak.”
25 E todo o povo respondeu: Caia sobre nós o seu sangue e sobre nossos filhos!
26 Unduŋ yogiŋ kaŋ Balabas bikabune uguk, kaŋ yodapmaune Jesu kiyegelep dendemnitdi utubukadakaaŋ koloŋdabek foloŋ utne nagi ugiŋ.
26 — ausente —
27 Unduŋ tiŋa Pailat mikmeŋiyedi nagila fooŋ wooŋ gapman’walaŋ gimbahaŋ gineŋ yowawaliweŋ ugiŋ. Uŋoŋ uune mikme hogohogok buŋa bopnegiŋ.
27 Os soldados do governador conduziram Jesus para o pretório e rodearam-no com todo o pelotão.
28 Bopneeŋ kelemadiŋa Jesu ne’walaŋ tinahukutŋiŋ u kwihikulimiŋa mapme diniŋ tinahukut giminiŋ tinahukulimiŋgiŋ.
28 Arrancaram-lhe as vestes e colocaram-lhe um manto escarlate.
29 Eŋ mundendemdi gwaikelemadiŋa mapme kuluŋ welewele tiŋa mebi foloŋ mokomiŋgiŋ. Tiŋa kuyaŋ niŋ kohoŋ didimeniŋneŋkade mimbune honeeŋ yakuk. Kaŋ hebeŋ gineŋ wooŋ mulelem timiŋa nimpekit tiŋa indiŋ niŋgiŋ, “O Judame heki’walaŋ Mapme! Ganintiloyam!”
29 Depois, trançaram uma coroa de espinhos, meteram-lha na cabeça e puseram-lhe na mão uma vara. Dobrando os joelhos diante dele, diziam com escárnio: Salve, rei dos judeus!
30 Unduŋ niŋa suwambali kuyaŋ mimbune honeyakuk u lomtiŋa wendigoŋ ki foloŋ ukiŋ.
30 Cuspiam-lhe no rosto e, tomando da vara, davam-lhe golpes na cabeça.
31 Nemenemek u timindapmaaŋ tinahukut giminiŋ u kotigoŋ kwihikulimiŋa ne’walaŋ dahidahidi tinahukulimiŋa koloŋdabek foloŋ utne nagi ugiŋ.
31 Depois de escarnecerem dele, tiraram-lhe o manto e entregaram-lhe as vestes. Em seguida, levaram-no para o crucificar.
32 Nagila uŋila talipmeŋ me niŋ tubumintagiŋ, wou Saimon, adi Sailini yokwetneŋniŋ. Ala mikme hekidi niŋgigineune Jesu tubulodaaŋ koloŋdabekŋiŋ bemguk.
32 Saindo, encontraram um homem de Cirene, chamado Simão, a quem obrigaram a levar a cruz de Jesus.
33 Bembune wooŋ kwet wou niŋ Golgata uŋoŋ wosuwagiŋ. (Kwet wou u mebi inde’walaŋ mede foloŋ me mebi kitili).
33 Chegaram ao lugar chamado Gólgota, isto é, lugar do crânio.
34 Wosuwaaŋ wain ime haguwo buukaaŋ dut miŋobugiŋ u nawek yo miŋgiŋ iŋgoŋ buukaaŋ nakaaŋ wabi tuguk.
34 Deram-lhe de beber vinho misturado com fel. Ele provou, mas se recusou a beber.
35 Kaŋ wabiŋa koloŋdabek foloŋ ukambiyakiŋ. Ukambiyalune yatu mikme hekidi kat kula dahidahiŋiŋ nehitok daneeŋ moŋgokiŋ.
35 Depois de o haverem crucificado, dividiram suas vestes entre si, tirando a sorte. Cumpriu-se assim a profecia do profeta: Repartiram entre si minhas vestes e sobre meu manto lançaram a sorte {Sl 21,19}.
36 Unduŋ tiŋa uŋgoŋ kamadi hakiŋ.
36 Sentaram-se e montaram guarda.
37 Eŋ koloŋdabek ki foloŋ mebiŋiŋ indiŋ youla ukiŋ. “Yoŋ adi Jesu, Judahi’walaŋ Mapme.”
37 Por cima de sua cabeça penduraram um escrito trazendo o motivo de sua crucificação: Este é Jesus, o rei dos judeus.
38 Tiŋa undugoŋ kubome lufom maaŋ koloŋdabek foloŋ widihiyambiyakiŋ, noli kohoŋ didimeniŋneŋkade eŋ noli kohoŋ kapmadineŋkade.
38 Ao mesmo tempo foram crucificados com ele dois ladrões, um à sua direita e outro à sua esquerda.
39 Kaŋ metam kalakapmeeŋ woŋambuŋat tiŋa Jesu kaŋ mebiguguŋ tiŋa indiŋ niŋfokoyagiŋ,
39 Os que passavam o injuriavam, sacudiam a cabeça e diziam:
40 “Da dibek ale Siloŋyot uyakula helebufa lufomkulitniŋ maaneŋ kotigoŋ makufulawe yoguŋ detiŋa da folooge mu tubulodalaŋ! Be du Bepaŋ’walaŋ mihi biyagoŋ nobu hatiliweŋ kaŋ koloŋdabek debek mu bikabuŋa folaŋ!”
40 Tu, que destróis o templo e o reconstróis em três dias, salva-te a ti mesmo! Se és o Filho de Deus, desce da cruz!
41 Kaŋ Siloŋyot diniŋ talitimeŋ wapuhi eŋ Yodoko Mede henale tiŋa me wapuhi noli, adi maaŋ mede niŋfoko tiŋa indiŋ yogiŋ,
41 Os príncipes dos sacerdotes, os escribas e os anciãos também zombavam dele:
42 “Metam noli kedem yehitubu-lodayauguk iŋgoŋ ne folooŋ i debek ti mu tubulodalak oŋ. Adi Isilaehi indi’walaŋ Mapme biyagoŋ nobu hatiliwek kaŋ koloŋdabek gineniŋ fooŋ buune adi’walaŋkade hogok udapmanim.
42 Ele salvou a outros e não pode salvar-se a si mesmo! Se é rei de Israel, desça agora da cruz e nós creremos nele!
43 Tiŋa undugoŋ ‘na Bepaŋ mihiŋiŋ’ yoŋa nadisukilitiŋiŋ Bepaŋ’walaŋkade nobu kameune hatiwek kaŋ Bepaŋdi aditok nadimiŋa kedem tubulodaluwek.”
43 Confiou em Deus, Deus o livre agora, se o ama, porque ele disse: Eu sou o Filho de Deus!
44 Me kadakahiyat Jesu dut widihiyambiyakiŋ adi maaŋ undugoŋ Jesu niŋfoko ya tugumuk.
44 E os ladrões, crucificados com ele, também o ultrajavam.
45 Unduŋ hatimilune mele lekiŋgoŋ tuguk, kaŋ kwet wanakaŋ mambip tubudapmaaŋ halune wooŋ 3 kilok tuguk.
45 Desde a hora sexta até a nona, cobriu-se toda a terra de trevas.
46 3 kilok tulune Jesudi gibita kutifiyeeŋ indiŋ yoguk, “Eloi, Eloi, lama sabatani.” U indi’walaŋ mede foloŋ indiŋ, “Bepaŋne, Bepaŋne, maŋgoŋde binabulaŋ?”
46 Próximo da hora nona, Jesus exclamou em voz forte: Eli, Eli, lammá sabactáni? - o que quer dizer: Meu Deus, meu Deus, por que me abandonaste?
47 Kaŋ metam uŋoŋ yakiŋ heki adi u nadiŋa nolidi indiŋ yogiŋ, “Ilaija kutinilak.”
47 A estas palavras, alguns dos que lá estavam diziam: Ele chama por Elias.
48 Kaŋ me niŋ adi u nadiŋa kiyaneeŋ wooŋ imeŋgwaŋ yage wou “spans” u tiŋa wain ime buukaaŋ gineŋ kupmaune sinintaune tiŋa kusek diki foloŋ ibikilitiŋa tiŋa looŋ Jesudi dundupnawek yoŋa mami foloŋ kameguk.
48 Imediatamente um deles tomou uma esponja, embebeu-a em vinagre e apresentou-lha na ponta de uma vara para que bebesse.
49 Kaŋ me nolidi kamehemiŋa indiŋ yogiŋ, “Du wabiune Ilaijadi biyagoŋ nobu buŋa tubulodau foune kanim ale.”
49 Os outros diziam: Deixa! Vejamos se Elias virá socorrê-lo.
50 Unduŋ yayolune Jesu yakawe wapum toŋa kumuŋguk.
50 Jesus de novo lançou um grande brado, e entregou a alma.
51 Kumumbune Siloŋyot maaneŋ haule bulubuluyeŋ kakaŋ wodihep tuluguk u wahiŋ dikineŋ tububihila lekiŋgoŋ hinek tawatafooŋ dikineŋ tawadapmaguk. Kaŋ kenim wapum tiŋa kwet mahamulune kawade wapuhi tawa tigiŋ.
51 E eis que o véu do templo se rasgou em duas partes de alto a baixo, a terra tremeu, fenderam-se as rochas.
52 Tiŋa undugoŋ meyotneŋ koŋ mami dilitomtaune metam didimehi nadisukilitihinit koom kumumbu yehiwenegiŋ heki adi kaikaaŋ hakiŋ.
52 Os sepulcros se abriram e os corpos de muitos justos ressuscitaram.
53 Ala Jesu ne kaikaaŋ pilali talitimeŋ tiyembune koŋ u biyabuŋa pilali Jesu dut Jelusalem uŋoŋ loune meeniŋ feedi yabugiŋ.
53 Saindo de suas sepulturas, entraram na Cidade Santa depois da ressurreição de Jesus e apareceram a muitas pessoas.
54 Kaŋ mikme heki tiŋa talitimeŋhik Jesu kamadi yakiŋ heki adi kenim eŋ nemenemek noli hogohogok u mintaune kaŋ muntaaŋ yogiŋ, “Biyagoŋ hinek, me ya Bepaŋ mihiŋiŋ.”
54 O centurião e seus homens que montavam guarda a Jesus, diante do estremecimento da terra e de tudo o que se passava, disseram entre si, possuídos de grande temor: Verdadeiramente, este homem era Filho de Deus!
55 Jesu ukiŋ uŋaniŋ tamwoi fee adi kabe-kweetniŋgoŋ gwaŋ yali nemenemek mintaguk u kagiŋ. Tam heki woŋ adi Jesudi Galili be Judiya kwetneŋ yaulune keleyauŋa tubulodayagiŋ.
55 Havia ali também algumas mulheres que de longe olhavam; tinham seguido Jesus desde a Galiléia para o servir.
56 Adi’walaŋ lekiŋgoŋhik gineŋ tamwoi indiŋdi yakiŋ: Maliya Madala yokwetneŋniŋ, eŋ Maliya Jems dut Josep mehik, tiŋa Sebedi mihiŋiyat diniŋ mehik.
56 Entre elas se achavam Maria Madalena e Maria, mãe de Tiago e de José, e a mãe dos filhos de Zebedeu.
57 Alimatiya yokwetneŋniŋ me niŋ muneeŋ bomboŋnit wou Josep, adi maaŋ Jesu keleyauŋa Mede Momooŋ nadinadi tuluguk. Ala tebeledalune
57 À tardinha, um homem rico de Arimatéia, chamado José, que era também discípulo de Jesus,
58 adi wooŋ Pailat Jesu sigiŋ gitnemdok ninadiune Pailatdi mede yodapmaune mikmeŋiyedi sigiŋ gitnem miŋgiŋ.
58 foi procurar Pilatos e pediu-lhe o corpo de Jesus. Pilatos cedeu-o.
59 Kaŋ Josepdi haule fafau kobulidi tiŋa yauneeŋ bemŋa uguk.
59 José tomou o corpo, envolveu-o num lençol branco
60 Wooŋ netok yoŋa kawade gineŋ koŋ wamu-utumbaune hakukneŋ uŋgoŋ wooŋ kameguk. Kameeŋ fooŋ buŋa kawade wapum niŋ siloneune wooŋ koŋ mami teheŋa yatuguk kaŋ mauguk.
60 e o depositou num sepulcro novo, que tinha mandado talhar para si na rocha. Depois rolou uma grande pedra à entrada do sepulcro e foi-se embora.
61 Maliya Madalaniŋ eŋ Maliya noli adi yamaiŋgoŋ uŋgoŋ ila kagumuk.
61 Maria Madalena e a outra Maria ficaram lá, sentadas defronte do túmulo.
62 Heleune Sonda-kwanai haniŋ Siloŋyot diniŋ talitimeŋ wapuhi eŋ Falisi me heki adi wanakaŋ buŋa bopneeŋ Pailat’walaŋ ugiŋ. Wooŋ niŋgiŋ,
62 No dia seguinte - isto é, o dia seguinte ao da Preparação -, os príncipes dos sacerdotes e os fariseus dirigiram-se todos juntos à casa de Pilatos.
63 “Me wapum, indi mede niŋ naditomuŋa bam u ganinim. Me yalaŋ-me u kaipmuŋ hatiŋila indiŋ yoguk, ‘Kumuŋa melenai lufomkulitniŋ tubune kotigoŋ kaikaaŋ pilalaat.’
63 E disseram-lhe: Senhor, nós nos lembramos de que aquele impostor disse, enquanto vivia: Depois de três dias ressuscitarei.
64 “Unduŋ yogukneŋ ala tiyaugene mihiŋiyedi wooŋ sigiŋ gitnem tiŋa wooŋ kamehebiŋa yalaŋ e, agaŋ pilalak yoneeneŋ. Unduŋ doktiŋa mikme yenimbune wooŋ koŋ mami gineŋ uŋgoŋ fafaŋeŋgoŋ kadoko halune melenai lufomkulitniŋ u dapmawaak. Maŋgoŋde, yalaŋ timeniŋ agaŋ hatakneŋ tiyaugene mindaŋ ibo yokamandaneeŋ kaŋ yalaŋ mededi wapum tibaakneŋ, wendoktiŋa nadibediŋa buŋa ganiyam.”
64 Ordena, pois, que seu sepulcro seja guardado até o terceiro dia. Os seus discípulos poderiam vir roubar o corpo e dizer ao povo: Ressuscitou dos mortos. E esta última impostura seria pior que a primeira.
65 Unduŋ yogiŋ kaŋ Pailatdi yeniŋguk, “Kedem ale mikme i hamulat i yahaŋe wooŋ hidi hide dedidediŋ tiŋa tubukilitine nadiiŋ wendok tuwot tiŋa koŋ mami momooŋgoŋ hinek uhekilitineŋ.”
65 Respondeu Pilatos: Tendes uma guarda. Ide e guardai-o como o entendeis.
66 Unduŋ yenimbune mikme heki yanagila wooŋ koŋ mami tubukilitiŋa nebek niŋdi hogok dilitomfit tibaakneŋ yoŋa fek yeme foloŋ kameeŋ mikme heki uŋgoŋ kamadi hakiŋ.
66 Foram, pois, e asseguraram o sepulcro, selando a pedra e colocando guardas.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 27, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.