Lucas 4

Bepaŋ'Walaŋ Folofolok Kobuli (NOP) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Jesu Jodan Imeneniŋ udaneune Uŋgoniŋ Munabuli weleŋ maaneŋ fotokooŋ nagilune kwet fiileŋ uguk.
1 Jesus, cheio do Espírito Santo, voltou do Jordão e foi guiado pelo mesmo Espírito, no deserto,
2 Uŋoŋ wooŋ helebufa 40 wondok tuwot nanaŋe nemu naaŋ map hatilu Sadaŋdi tikamanda timiŋguk.
2 durante quarenta dias, sendo tentado pelo diabo. Nada comeu naqueles dias, ao fim dos quais teve fome.
3 Sadaŋdi indiŋ niŋguk, “Du Bepaŋ mihiŋiŋ biyagoŋ nobu hatiliweŋ kaŋ kawade i yenimbu nanaŋe yageleneŋ.”
3 Então o diabo disse a Jesus: — Se você é o Filho de Deus, mande que esta pedra se transforme em pão.
4 Unduŋ nimbu Jesudi yoguk, “Yodoko Mededi indiŋ yolak, ‘Mehinek adi nanaŋedok hogok mu hatidok.’”
4 Mas Jesus lhe respondeu:
5 Unduŋ yobune Sadaŋdi kotigoŋ nagilooŋ kweboboe wapum foloŋ yali pap hinek nimbune kwetkwet u kaguk,
5 Então o diabo o levou para um lugar mais alto e num instante lhe mostrou todos os reinos do mundo.
6 kaune niŋguk, “Nemenemek yabulaŋ hogohogok wondiniŋ saŋiniŋ be wougigit hogohogok haliulak u dutok gamdapmait. U nu’walaŋ kohone foloŋ kameŋit doktiŋa nebek niŋdok mimbe nadiŋa kedem mimbit.
6 E disse: — Eu lhe darei todo este poder e a glória destes reinos, porque isso me foi entregue, e posso dar a quem eu quiser.
7 Unduŋ doktiŋa du mulelem tinamuŋa naniutumba tibeŋ kaŋ kedem gambit.”
7 Portanto, se você me adorar, tudo isso será seu.
8 Unduŋ nimbune Jesudibo yoguk, “Bepaŋ’walaŋ Mededi indiŋ yolak, ‘Wapumge Bepaŋ hogok niutumbaaŋ mulelem timiŋa adi’walaŋ falipmeŋ hogok hatibaaŋ.’”
8 Mas Jesus respondeu:
9 Unduŋ yobune kotigoŋ nagila looŋ Jelusalem Siloŋyot ki foloŋ logumuk. Looŋ Sadaŋdi niŋguk, “Du Bepaŋ mihiŋiŋ biyagoŋ nobu hatiliweŋ kaŋ iŋaniŋ tatakula kwetfoloŋ foweŋ.
9 Então o diabo levou Jesus a Jerusalém, colocou-o sobre o pináculo do templo e disse: — Se você é o Filho de Deus, jogue-se daqui,
10 Bepaŋ’walaŋ Mededi indiŋ yolak doktiŋa tatakula foweŋ,
10 porque está escrito: “Aos seus anjos ele dará ordens a seu respeito, para que o guardem.”
11 Tiŋa indiŋ maaŋ yolak,
11 E: “Eles o sustentarão nas suas mãos, para que você não tropece em alguma pedra.”
12 Unduŋ yobune Jesudibo niŋguk, “Bepaŋ’walaŋ Mededi indiŋ maaŋ yolak,
12 Jesus respondeu ao diabo:
13 Sadaŋ adi tikamanda mebimebi unduŋ timiŋa bikabuŋa uguk. Wooŋ nai niŋdok woomhatiguk.
13 Tendo concluído todas as tentações, o diabo afastou-se de Jesus, até momento oportuno.
14 Unduŋ tiŋa Uŋgoniŋ Munabulidi miŋ-ikiliti timimbune Jesu Galilide uguk. Uune gigitŋiŋ Galili maaneŋ nadidapmagiŋ.
14 Então Jesus, no poder do Espírito, voltou para a Galileia, e a sua fama correu por toda aquela região.
15 Kaŋ bopyotneŋ fooŋ Bepaŋ’walaŋ mede yoyo tubune metamdi nadiŋa nintiloloŋ tigiŋ.
15 E ensinava nas sinagogas, sendo elogiado por todos.
16 Unduŋ tiŋa Jesu adi yolikwelide Nasaletde uguk. Uŋoŋ wooŋ feŋ tuluguk unduŋ Sabat foloŋ Judahi’walaŋ bopyotneŋ fooŋ Bepaŋ’walaŋ Youkudip Mede kunale pilali yakuk.
16 Jesus foi para Nazaré, onde havia sido criado. Num sábado, entrou na sinagoga, segundo o seu costume, e levantou-se para ler.
17 Kaŋ polofet Aisaiyadi pepa youkuk u tiŋa miŋgiŋ. Kaŋ pepa bilibetnit u tiŋa fiyali kudi indiŋ youkuk u kaŋ kunahautaguk,
17 Então lhe deram o livro do profeta Isaías. E, abrindo o livro, achou o lugar onde está escrito:
18 “Metam fiyewakahi mede momooŋ yeniyeniŋ titiŋdok naniŋguk doktiŋa Wapum’walaŋ Munabuli nukut hatak. Nu adi meeniŋ kayohik kohohik tawadi ibikilitiŋit u fiyakuyemdok yoŋa napmeune bugut, tiŋa me dauhik sipmakahi u yehitubu-tomyemdok napmeune bugut, eŋ me yalaŋ yeniŋa kubo tiyemiiŋ u yehitubu-lodadok napmeune bugut.
18 “O Espírito do Senhor
19 Tiŋa undugoŋ gulet deniŋ hinek Wapumdi mehinekŋiye yehitubu-lodawaak yoguk u yohautadok yo napmeune bugut.”
19 e proclamar o ano aceitável
20 Jesu adi mede unduŋ kunali pepa gwihiŋa tipilapilaye-me yakuk u miŋa fo ikuk. Kaŋ metam hogohogok uŋoŋ ikiŋ adi Jesu dautelet timiŋgiŋ.
20 Tendo fechado o livro, Jesus o devolveu ao assistente e sentou-se. Todos na sinagoga tinham os olhos fixos nele.
21 Unduŋ tubune yeniŋguk, “Mede i kunale nadiŋit kamiŋ agaŋ folooŋ mintalak.”
21 Então Jesus começou a dizer:
22 Unduŋ yobune metam uŋoŋ ikiŋ adi medeŋiŋ nadiŋa boho tiŋa mede momooŋ yolak niŋgiŋ. Tiŋa indiŋ yogiŋ, “Me yadi Josep mihiŋiŋ. Detiŋa mede unduŋ yolak?”
22 Todos davam testemunho dele e se maravilhavam das palavras cheias de graça que lhe saíam dos lábios. E perguntavam: — Não é este o filho de José?
23 Unduŋ yobu adibo tomboyoula indiŋ yeniŋguk, “Hidi mede indiŋ agaŋ nanineŋ hinek nadilat, ‘Haguwo me, du mebige be kudi Kafanaum gwaŋ tilaŋ undugoŋ da’walaŋ yokekwakeneŋ iŋgoŋ tubune gabunim.’”
23 Então Jesus disse:
24 Unduŋ yoŋa tomboyoula indiŋ yeniŋguk, “Polofet adi yolikwelineŋ meŋimeŋiyedi kahaŋinda tiiŋ.
24 E Jesus prosseguiu:
25 I nadineŋ. Koom Ilaija’walaŋ nai foloŋ Judiya kwetneŋ uŋoŋ tam kahat fee hatigiŋ, kaŋ nai uŋaniŋ gwi mu ula hatibu gulet lufomkulitniŋ tiŋa muyakip 6 dapmaune Judiya kwet uŋoŋ map wapum hinek mintaguk.
25 Na verdade lhes digo que havia muitas viúvas em Israel no tempo de Elias, quando o céu se fechou por três anos e seis meses, reinando grande fome em toda a terra,
26 Unduŋ tuguk iŋgoŋ Ilaija niŋkulune nebek ne’walahi yabe mu uguk, adi tobo niŋkulune tam kahat niŋ Saidon kwetneŋ Salefat uŋoŋ itouluguk kawe uguk.
26 e Elias não foi enviado a nenhuma delas, a não ser a uma viúva de Sarepta de Sidom.
27 Tiŋa undugoŋ polofet Ilaisa’walaŋ nai foloŋ Judiya uŋoŋ me wede hakihinit fee hatigiŋ iŋgoŋ me noli mu yehitubu-kedebaguk adi me Siliya niŋ me Naiman hogok buune tubukedebaguk.”
27 Havia também muitos leprosos em Israel nos dias do profeta Eliseu, e nenhum deles foi purificado, a não ser Naamã, o sírio.
28 Unduŋ yenimbu metam bopyot maaneŋ ikiŋ hogohogok adi welehik kadakaune
28 Todos na sinagoga, ouvindo estas coisas, se encheram de ira.
29 pilali Jesu hamanti yokwet wapum magineŋ fogiŋ. Fooŋ nagila kweboboe foloŋ looŋ bebelineŋ silone tukutne logiŋ.
29 E, levantando-se, expulsaram Jesus da cidade e o levaram até o alto do monte sobre o qual a cidade estava edificada, para que, de lá, pudessem atirá-lo abaixo.
30 Iŋgoŋ Jesu adi metam baŋamhik gineŋ uŋgoŋ wooŋ wodimaaŋ uguk.
30 Jesus, porém, passando pelo meio deles, foi embora.
31 Unduŋ tiŋa Jesudi wooŋ Galili kwetneŋ yokwet wapum niŋ Kafanaum uŋoŋ wooŋ Sabat foloŋ metam Bepaŋ’walaŋ mede yenindidime tuguk,
31 E Jesus foi a Cafarnaum, cidade da Galileia, e os ensinava no sábado.
32 kaŋ metam uŋoŋ ikiŋ hogohogok adi mede molomdi fuluŋgoŋ hinek yoguk doktiŋa nadiŋa boho tigiŋ.
32 E maravilhavam-se com a sua doutrina, porque a sua palavra era com autoridade.
33 Tiŋa me niŋ bopyotneŋ uŋoŋ ikuk adi yabapnit ala kutifiyeeŋ indiŋ yoguk,
33 E apareceu na sinagoga um homem possuído de um espírito de demônio imundo, o qual gritou em alta voz:
34 “Jesu Nasaletniŋ, du maŋgoŋ tinimbe buŋaŋ? Du nihitubu-kadaka be tibe buŋaŋ? Du Bepaŋ’walaaniŋ me uŋgoniŋ u agaŋ nadigamulat.”
34 — Ah! O que você quer conosco, Jesus Nazareno? Você veio para nos destruir? Sei muito bem quem você é: o Santo de Deus!
35 Unduŋ tobune Jesudi yabap indiŋ nintoguk, “Kabup! Mede wabiŋa me adi’walaŋ weleŋ maaneŋniŋ labubuŋa weŋ.” Unduŋ nimbune yabapdi me u folofigita nemu miŋa hogok tukulune maaŋ halune labubuŋa uguk.
35 Mas Jesus o repreendeu, dizendo: O demônio, depois de o ter jogado no chão no meio de todos, saiu daquele homem sem lhe fazer mal.
36 Kaŋ metam uŋoŋ ikiŋ adi boho tiŋa nehi uŋgoŋ indiŋ yonadigiŋ, “Mede i dediniŋgoŋ hinek yoŋak? Me ya yabap heki mede saŋiniŋnit hinek yenimbu mede nadiiŋ.”
36 Todos ficaram admirados e comentavam entre si: — Que palavra é esta? Pois, com autoridade e poder, ele ordena aos espíritos imundos, e eles saem.
37 Jesu adi unduŋ tubune gigitŋiŋdi yokwet wapum magimagi u tuwot udapmaguk.
37 E a fama de Jesus se espalhava por todos os lugares daquela região.
38 Unduŋ tiŋa Jesu adi bopyot biŋa fowooŋ Saimon yolineŋ uguk. Saimon yapmaŋ tam adi yagit tiŋa folooŋ kudup daune hakuk. Kaŋ Jesu nimbune
38 Deixando a sinagoga, Jesus foi para a casa de Simão. A sogra de Simão estava doente, com febre muito alta, e pediram a Jesus em favor dela.
39 fooŋ Saimon yapmaŋ deihakukneŋ yali yagit u niŋkulune Saimon yapmaŋ kedebaaŋ pilali nanaŋe noŋgoŋ nanaŋdok yoŋa tiulidokoguk.
39 E inclinando-se para ela, Jesus repreendeu a febre, e esta a deixou. E imediatamente ela se levantou e passou a servi-los.
40 Mele fohebiune metam nohiye yagithinit yanagila Jesu’walaŋ buune kohoŋ foloohik foloŋ kameeŋ yehitubu-kedebaguk.
40 Ao pôr do sol, todos os que tinham enfermos, com diferentes tipos de doença, os trouxeram a Jesus. E ele os curava, impondo as mãos sobre cada um deles.
41 Tiŋa yabap heki maaŋ yehikeleune mehinek welehik maaneŋniŋ fobuŋa wooŋ yakawe toŋa “Du Bepaŋ Mihiŋiŋ” niŋgiŋ. Tiŋa yabap heki Jesu adi Kilisto agaŋ nadigiŋ, doktiŋa unduŋ mu yodok yoŋa Jesudi yenihep tubune ugiŋ.
41 Também de muitos saíam demônios, gritando e dizendo: — Você é o Filho de Deus! Ele, porém, os repreendia para que não falassem, pois sabiam que ele era o Cristo.
42 Helehelede Jesudi yot biŋa fooŋ wooŋ kwet mehinek mokit gineŋ uguk. Kaŋ helehautaune metam adi fooŋ lohigiŋ, lohiŋa tubumintaaŋ yokwet u mu bibiŋdok niŋgiŋ.
42 Quando amanheceu, Jesus saiu e foi para um lugar deserto. As multidões o procuravam, foram até junto dele e não queriam deixar que ele fosse embora.
43 Nimbune yeniŋguk, “Nu Bepaŋ’walaŋ Hatihati Uŋgoniŋdok Mede Momooŋ yoyo yokwet noli gineŋ maaŋ tibit, tiŋa Bepaŋ adi wondegoŋ napmeu bugut.”
43 Jesus, porém, lhes disse:
44 Unduŋ yoŋa Judiya kwetneŋ yauŋa Judahi’walaŋ bopyotneŋ foyauŋila Mede Momooŋ yohauta yauguk.
44 E pregava nas sinagogas da Judeia.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.