João 1

Bepaŋ'Walaŋ Folofolok Kobuli (NOP) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Maŋiŋ Mede adi agaŋ koomkwaha kwetkunum mu mintalune hatitabuŋa hatiguk. Tiŋa Maŋiŋ Mede adi hatihatiŋiŋ Bepaŋ’walaŋkade halune hatiguk. Eŋ Maŋiŋ Mede negoŋ Bepaŋ hatiguk.
1 Tafaram matara’e ana veya Tur i wan ma, naatu Tur i God hairi hima, naatu Tur i God taiyuwin.
2 Adi tububihit gineŋgoŋ Bepaŋ dut hatiŋila
2 Tur i God hairi wan hima’abo tafaram matar.
3 nemenemek adutgoŋ noŋgoŋ yehitubu-mintagumuk. Nemek noli u adi mokit nemu yehitubu-mintaguk.
3 Tur wanawananamaim God sawar etei’imak sinafen himatar; iti sawar himamatar i etei tur wanawananamaim himatar men ta asir matar kwaneyanamih.
4 Tiŋa adi yadi hatihati molom doktiŋa metam hogohogok hauta tubumintayemguk.
4 Tur i yawas an anababatun, naatu iti yawas i sabuw isah marakaw bai na.
5 Kaŋ hauta adi mambip gineŋ hautaune mambipdi hefuladok moŋ tikaŋ wabiguk.
5 Iti marakaw guguminamaim kusisiar, naatu gugumin men karam boro marakaw na’asabun.
6 — ausente —
6 God ana kob abarayan wabin John iyafar na tit;
7 — ausente —
7 marakaw isan sif ruboun eorereb sabuw hinowar, naatu sabuw iyab tur hinonowar hitumatum.
8 Jon ne adi hauta molom moŋ, adi yadi tobo Hauta wondiniŋ gigit u metam yenihautaguk.
8 I taiyuwin i men marakaw; i marakaw akisin ana sif narubonamih na.
9 Hauta woŋ adi folooŋ hinekdi metam hogohogok hautanimilak. Adi yadi kwetfoloŋ mintaguk.
9 Iti marakaw i turobe, marakaw anababatun, tafaramaim na sabuw tafahimaim ekukusisiar.
10 Tiŋa Maŋiŋ Mede negoŋ kwet kunum yehitubu-mintaguk ala adi kwetfoloŋ iŋoŋ hatiguk, iŋgoŋ metamdi mu kadakalegiŋ.
10 Tur i na tafaram eo mamatar wanawananamaim ma, baise tafaram i men inanimih.
11 Eŋ ne yolikwelineŋ uune metamdi mu kahilegiŋ.
11 I na ana tafaram tit, baise taiyuwin ana sabuw i men hibaimih.
12 Kaŋ nolidigoŋ kahileeŋ nadisukilitimiŋgiŋ, doktiŋa Bepaŋ’walaŋ wapmihi mintadok yenindapmaguk.
12 Baise sabuw afa hibai naatu wabinamaim hitumitum, naatu baibasit itih i hina God natunatun himatar.
13 Unduŋ doktiŋa adi kwetfoloŋ metam’walaŋ wapmihi moŋ, be kwetfoloŋ metam nehi’walaŋ nadinadihik gineŋ mu mintagiŋ, adi yadi Bepaŋ ne’walaŋ kohokudi doktiŋa Bepaŋ negoŋ Behik hatilak.
13 God natunatun himamatar i men orot anarara, o men orot babin aawan hairi hi’in kek tetutufu na’atube’emih, baise i God akisin anakokok sinaf i natunatun himatar.
14 Maŋiŋ Mede adi mehinek mintaaŋ indi lekiŋgoŋnik gineŋ Bepaŋ’walaŋ siloŋ tobogoŋ eŋ mede biyagoŋnit hatiguk. Kaŋ indi Bepaŋ’walaŋ Mihiŋiŋ kubugoŋ hinek yoŋa wougigit eŋ holiholiŋe miŋguk u miŋgoŋ kagumun.
14 Tur i na orot matar, naatu wanawanatamaim ma, ana marakaw bonamanamarin i taitin, iti marakaw bonamanamarin i God Natun ta’imonamo ebitin. Iti tur wanawanan i turobe naatu manaw kabeber awan karatan.
15 Jondi aditok yoŋa indiŋ yohautaguk, “Nu me yendegoŋ indiŋ yogut, ‘Me mindaŋ bulak adi nu mu mintawe koom hatiguk. Adi nu nalakapmeŋ tilak.’”
15 John iti orot isan fanan sib binan eo,” Iti orot ayu isan ao’oban iti enan, anamaramaim ayu iti na’at ao, ‘I ayu ufu enan i ana fair ra’at ayu natabiru, anayabin i wan ma’abo ayu atufuw.’”
16 Indi adi’walaŋ siloŋ tobogoŋ u dapmandapmaŋnit mokit moŋgokumundi moŋgokam.
16 I wanawanan manaw kabeber karsuwei it etei ebigegewasinit, ana baigegewasin tafan baban ebitit.
17 Moses adi Yodoko Mede nimguk kaŋ Jesu Kilisto adi siloŋ tobogoŋ mede biyagoŋ nimguk.
17 Anayabin God ana ofafar i Moses itin, baise manaw kabeber naatu turobe i Jesu Keriso’one na.
18 Bepaŋ adi nebek niŋdi nemu hinek kaguk. Mihiŋiŋ kubugoŋ hinek ne’walaŋ hebeŋ gineŋ hatilakdi gigitŋiŋ tiŋa fooŋ yohautaguk.
18 Men yait ta God itin. baise God Natun ta’imon Tamah wanawananamaim ema’am akisinamo God bai na bebeyanamaim tasusu’ub.
19 Jelusalem uŋoŋ Judame heki’walaŋ me wapuhi adi Siloŋyot diniŋ talitimeŋhiye eŋ tubuloda mehiye yeniŋkulune Jon’walaŋ wooŋ ninadigiŋ, “Du nedigoŋ hinek?”
19 Jew hai ukwarih Jerusalem hima’am firis afa naatu hai baibaisayah afa hiyafarih hin John hibatiy? “O i yait?”
20 Kaŋ Jon adi mebiŋiŋ kamehebi mu tiŋa miŋgilaŋgoŋ indiŋ yenihautaguk, “Nu Kilisto moŋ.”
20 I men baifuwenamaim iyafutih, baise i mutufor bebeyanamaim eorereb, “Ayu i men Keriso.”
21 Unduŋ yenimbune gigine tiŋa ninadigiŋ, “Kaŋ du neeŋ? Du Ilaija be?”
21 Naatu hibatiy, “Bo o i yait? Om Elizah?” John eo, “Ayu men Elizah.” Ai o dinab orot?” John iya’afutih eo, “Ayu men dinab orot.”
22 Mede u nadiŋa niŋgiŋ, “Unduŋ ale du datok dediŋ yolaŋ u ninimbune wooŋ me wapuhi niniŋkulune bumun u yeninim.”
22 Ibanak hibatiy maiye hio, “O i yait? Ku’o anowar saise anamatabir anan iyab hiyafari anan hai tur ana’owen. O taiyuw isa boro inakubuna ananowar.”
23 Unduŋ ninadigiŋ kaŋ polofet Aisaiyadi mede indiŋ youkuk u yeniŋguk,
23 John iya’afutih dinab orot Isaiah Buk Atamaninamaim kirum inu’in imaim eo, “Ayu i orot ta fanan araramaim eafa’af. Ef kwanarumutufur Regah ana remor isan!”
24 Unduŋ yenimbune nohiye Falisi heki wanaŋ bugiŋdi indiŋ nintogiŋ,
24 Kob nayah Pharisee hiyafarih hina,
25 “Du Kilisto moŋ, be du Ilaija moŋ, tiŋa du Polofet moŋ, iŋgoŋ deti Imeyout kwanai tilaŋ?”
25 John hibatiy, “Bo o men Keriso, o Elizah o dinab orot na’at, aisim sabuw bapataito kubitih?”
26 Unduŋ nimbune Jondibo yoguk, “Nu adi ime hinekdi hogok youyemulat iŋgoŋ me niŋ lekiŋgoŋhik gineŋ mintaaŋ hatilak u hidi mu kakiyondaiŋ.
26 John hai tur eowen eo, “Ayu harewamaim sabuw bapataito abitih, Baise kwa wanawanamaim orot ta ebatabat kwa men kwaso’ob.
27 Adi yadi mindaŋ bulak, nu aindiniŋdi gulalikŋiŋ tagimimbitdok tuwot moŋ.”
27 I Ayu ufu’umaim enan, an ana baibaiyon murab men gewasu boro anarufamen.”
28 Nemenemek u Jondi Imeyout kwanai hautitugukneŋ Jodan ime fukuniŋ Betani uŋoŋ tigiŋ.
28 Iti sawar etei i Bethany himatar harew Jordan sisibin veya yeninane, John sabuw bapataito bitihimaim.
29 Unduŋ tigiŋ ala heleune Jondi yali kaune Jesu kweetniŋgoŋ gwaŋ buguk kaŋ yoguk, “Bepaŋ’walaŋ Dompa Mihiniŋ gu bulak oŋ. Adikuyeŋ kwetfoloŋ metam’walaŋ kadakaniŋhik tumolokulaak.
29 Mar to John nuw Jesu nan itin eo, “Kwanuw God Ana Lamb tafaram ana kakafin bosairenayan enan kwa’itin!”
30 Nu me wondegoŋ indiŋ haniŋgut, ‘Me mindaŋ bulak adi nu mu mintagutneŋ hatiguk doktiŋa adi nu nalakapmeŋ tilak.’
30 Iti orot isan ao’orereb anamaramaim iti na’atube ao, ‘Orot ayu ufu’umaim enan i ana fair ra’at kwanekwan, anayabin i wan ma’abo ayu a tufuw.’
31 Nu na koom mu nadidakalemiŋgut iŋgoŋ Isilae metam indi daunik gineŋ mintadakaledok yoŋa Imeyout kwanai tububihikut.”
31 Ayu taiyuwu auman iti orot men asu’ub, baise anayabin nati isan ayu harewamaim sabuw bapataito abitih imaim Israel sabuw isah tirerereb hitaso’ob’.
32 Unduŋ yoŋa netok indiŋ yeniŋguk, “Nu yali kawene Uŋgoniŋ Munabulidi kunum gineniŋ butigili wele tiŋa fooŋ Jesu foloŋ ikuk.
32 Naatu John iti tur eorereb. “Ayu Anunin mamu imag na’atube marane ra’iy naatu i tafanamaim mamara’at aitin.
33 Nu na hogok me u tuwot mu nadidakalemimbe tugut iŋgoŋ me naniŋkut tuguk adi indiŋ naniŋguk, me niŋ Imeyout timimbaaŋ kaŋ Uŋgoniŋ Munabulidi adi foloŋ foune kawaaŋ adi kuyeŋ metam Munabulidi youyembaak.
33 Ayu iti orot i boro men ataso’ob, baise God iyunu ana harewamaim sabuw bapataito abitih i au tur eowen, ‘Orot yait Anunin nara’iy tafanamaim namara’at ina’i’itin, i boro Anun Kakafiyinamaim bapataito nitih.’”
34 Nu adi uŋakoŋ kagut doktiŋa mebiŋiŋ indiŋ hanilat, adi Bepaŋ Mihiŋiŋ.”
34 John eo, “Ayu aitinika naatu ao’orereb iti i God Natun.”
35 Heleune Jon adi mihiŋiyat lufom dut noŋgoŋ yakiŋ
35 Ana martot John iban maiye ana bai’ufununayah orot rou’ab bairi hina efan ta’imonamaim hibatabat.
36 ala Jesu buŋa uune kaŋ yeniŋguk, “Bepaŋ’walaŋ Dompa Mihiniŋ gu kademek.”
36 Naatu Jesu na natabirih inan i’itin anamaramaim, John eo, “God ana Lamb enan kwa’itin!”
37 Unduŋ yenimbune nadiŋa meyat u Jesu kelegumuk.
37 Anamaramaim bai’ufununayah orot rou’ab iti hinonowar, i hairi Jesu hi’ufunun.
38 Kaŋ Jesudi udaneeŋ yabuŋa yeniŋguk, “Hidi maŋgoŋ kaliŋ bamuk?”
38 Jesu nunutabir, orot rou’ab hibi’ufunun itih naatu ibatiyih, “Kwa abistan kwakokok?”
39 Unduŋ ninadigumuk kaŋ yeniŋguk, “Buŋa kademek.” Mele agaŋ fofoŋ tibe tulune yeniyanagila ugiŋ. Wooŋ kaŋ uŋgoŋ noŋgoŋ ikiŋ.
39 I iya’afutih eo, “Kwanatan, kwa taiyuw efan kwa’itin.”
40 Meyat Jon’walaŋ mede nadiŋa kelegumuk adi’walaaniŋ niŋ adi wou Endulu, adi Saimon kwayaŋ.
40 John abistan eo’o orot rou’ab hinowar Jesu hibi’ufunun orot ta i Andrew, Simon Peter tain
41 Kaŋ adi pilap wooŋ dali tubumintaaŋ niŋguk, “Indi Mesiya agaŋ kamut.” (Mesiya adi Gilik mede gineŋ Kilisto yoyagiŋ.)
41 Andrew Jesu bihamiy ufunamaim wantoro’ot i tuwah Simon nuwih, naatu tita’ur ana tur eowen, “Ayu i Roubininenayan atita’ur, nati i Keriso.”
42 Unduŋ niŋa Saimon nagila Jesu’walaŋ ugumuk kaŋ Jesudi Saimon kaŋ niŋguk, “Du adi Jon mihiŋiŋ ala wohoge Saimon iŋgoŋ kobuk adi wohoge Sifas ganilat.” (U Gilik mede gineŋ Pita yoyagiŋ, mede mebi ‘kawade hakat’.)
42 Naatu Andrew tuwah Simon nawiy in Jesu biyan tit.
43 Unduŋ tiŋa ikiŋ ala heleune Jesudi Galilide wene tiulidokooŋ wooŋ Filip tubumintaaŋ niŋguk, “Du buŋa nehikeleweŋ.”
43 Ana marto, Jesu au Galilee namih bobogaigiwas, Philip tita’ur naatu iu, “Kuna kwi’ufnunu tan.”
44 (Filip tiŋa Endulu eŋ Pita adi Besaidahi.)
44 Philip ana tafaram i Betsaida, Andrew tuwah Peter bairi hai bar merar ta’imon.
45 Ala Filipdibo wooŋ Nataniyel tubumintaaŋ niŋguk, “Indi me koom Mosesdi Yodoko Mede gineŋ medeŋiŋ youkuk eŋ polofet hekidi maaŋ aditok mede youkiŋ u agaŋ kamun. Adi Josep mihiŋiŋ Jesu, Nasaletniŋ.”
45 Philip na Nathanael tita’ur naatu iu, “Iti orot isan Moses Buka Atamaninamaim eo kikirum naatu dinab oro’orot auman hikikirum i boun atita’ur, iti orot tamah i Joseph ana bar ana merar i Nazareth.”
46 Nataniyeldi mede u nadiune tuwot mu tubune yoguk, “Nasalet uŋoŋ nemek fofooŋ kedembe mintawek.”
46 “Nazareth! Sawar gewasin ta boro imaim namatar?” Nathanael ibat.
47 Unduŋ yoŋa ugumuk, wooŋ Nataniyeldi Jesu hakukneŋ tubudulalune Jesudi kaŋ indiŋ yoguk, “Me yoŋ adi Isilae me folooŋ hinek. Weleŋ maaneŋ kadakaniŋ be yalaŋ nemu hatak.”
47 Anamaramaim Jesu nuw Nathanael nan itin, isan eo, “I turobe Israel mowan, i orot ana yawas gewasin men baifufuwenayan.”
48 Unduŋ yobune Nataniyeldibo ninadiguk, “Du deti nadinamulaŋ?”
48 Nathanael ibatiy, “O mi’itube ayu isu’ubu?”
49 Unduŋ yoguk kaŋ Nataniyeldibo niŋguk, “Hinale, biyagoŋ hinek, du adi Bepaŋ Mihiŋiŋ, Isilaehi’walaŋ mapme.”
49 Imaibo Nathanael eorereb eo, “Rabbi, Bai’obaiyenayan o i God Natun! o i Israel hai Aiwob.”
50 Unduŋ nimbune Jesudibo yoguk, “Du bem yooneŋ gabuŋat yoot wendok-kube tiŋa nadisukilitilaŋ? Kudi kobuk mintaŋak i kuyaniŋ-kabe kaŋaŋ. Iŋgoŋ oŋ, kougoŋ adi kudi wapuhi hinek mintatawaak kaŋ yabaaŋ.”
50 Jesu eo, “O i tumatum anayabin ayu a tur aowen o i ai fig an ima’am ait. O boro sawar gagamihika ina’itan men iti i’i’itin na’atube.”
51 Unduŋ yeniŋa tomboyoula indiŋ yeniŋguk, “Nu biyagoŋ hinek hanilat, hidi kunum dilitombune Bepaŋ’walaŋ aŋeloŋiye Me Kobumuŋ’walaŋkade loŋatfoŋat tubune yabuneŋ.”
51 Tur tafan ya’abar maiye eo, “Turobe a tur ao’owen, kwa boro mar ana etawan nabotawiy, naatu God ana tounamatar Orot Natun biyanamaim hinayen hinarara’iy kwana’itih.”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.