João 13

Bepaŋ'Walaŋ Folofolok Kobuli (NOP) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Aŋelodi Yabukiyondaaŋ Yalakapmeguk wendiniŋ hinamuni titiŋdok nai dulaune Jesu adi netok indiŋ nadiguk. Nu kwet i biŋa Baŋ’walaŋkade udaneŋ lowaatdok naine maaŋ agaŋ dulalak. Unduŋ nadiŋa weleŋdi hinek metamŋiye yabukahileeŋ uŋgoniŋ hinek nadiyemtauyeeŋ kumuŋguk.
1 Faltava somente um dia para a Festa da Páscoa . Jesus sabia que tinha chegado a hora de deixar este mundo e ir para o Pai. Ele sempre havia amado os seus que estavam neste mundo e os amou até o fim.
2 Timiŋ Jesu adi mihiŋiye dut nanaŋe ila nalune me kadakaniŋ adi Jesu bolik timiŋdok nadinadi u Saimon mihiŋiŋ Judas Kaliotniŋ, adi’walaŋ weleŋ gineŋ agaŋ kameguk.
2 Jesus e os seus discípulos estavam jantando. O Diabo já havia posto na cabeça de Judas, filho de Simão Iscariotes, a ideia de trair Jesus.
3 Kaŋ Jesu adi Beudi saŋiniŋ hogohogok miŋguk u agaŋ nadiguk, eŋ adi Bepaŋ’walaŋkade buguk ala kotigoŋ Bepaŋ’walaŋkade waak u maaŋ agaŋ nadiguk.
3 Jesus sabia que o Pai lhe tinha dado todo o poder. E sabia também que tinha vindo de Deus e ia para Deus.
4 Unduŋ nadiŋa pilali dahidahi wahiniŋ u kwihikameeŋ kwaliukut tiŋa gadiŋiŋ gineŋ ibidokooŋ
4 Então se levantou, tirou a sua capa , pegou uma toalha e amarrou na cintura.
5 ime tiŋa maliŋ foloŋ ugolooŋ mihiŋiye kayohik youtela kwaliukut gadiŋiŋ gineŋ ibidokoguk woŋgoŋ tiŋa kayohik ukuyemguk.
5 Em seguida pôs água numa bacia e começou a lavar os pés dos discípulos e a enxugá-los com a toalha.
6 Unduŋ titabuŋa Saimon Pita’walaŋ busuwaguk kaŋ Saimon Pitadi niŋguk, “Wapum, du nu aindiniŋ kayone youtetnambeŋdok tuwot moŋ.”
6 Quando chegou perto de Simão Pedro, este lhe perguntou: — Vai lavar os meus pés, Senhor?
7 Unduŋ nimbune Jesudibo niŋguk, “Du nemek tilat i indidegoŋ mu nadidakalelaŋ, ala kougoŋ nadidakalewaaŋ.”
7 Jesus respondeu:
8 Nimbune Pitadibo yoguk, “Moŋ, du nu’walaŋ kayone mu youteleeŋ hinek yolat.”
8 — O senhor nunca lavará os meus pés! — disse Pedro.
9 Unduŋ yobune Saimon Pitadibo yoguk, “Wapum, unduŋ yokaaŋ kayone hogok mu youteleŋ, kohone kine maaŋ youtetnambeŋ.”
9 — Então, Senhor, não lave somente os meus pés; lave também as minhas mãos e a minha cabeça! — pediu Simão Pedro.
10 Yobune Jesudibo indiŋ niŋguk, “Nebek niŋ adi ime agaŋ gomdapmaaŋ mindaŋ kayoŋ hogok youtelune folooŋ hogohogok wanaŋ walandadapmalak. Doktiŋa hidi wanaŋ agaŋ walandadapmagiŋ. Iŋgoŋ hidi hogohogok walandadapmaŋ mu tigiŋ.”
10 Aí Jesus disse:
11 (Jesu adi me neeŋdi memik kohohik foloŋ kamewaak u agaŋ nadiguk doktiŋa mede u yoguk.)
11 Jesus sabia quem era o traidor. Foi por isso que disse: “Todos menos um.”
12 Jesu adi mihiŋiye’walaŋ kayohik youtedapmaaŋ dahidahiŋiŋ wahiniŋ u kotigoŋ tiŋa dahiŋa iitŋiŋ gineŋ fo ikuk. Fo ila mihiŋiye indiŋ yeniŋguk, “Hidi nu nemek tilat u mebi maaŋbe kaŋ nadidakaleiŋ?
12 Depois de lavar os pés dos seus discípulos, Jesus vestiu de novo a capa, sentou-se outra vez à mesa e perguntou:
13 Nu hinale tiŋa wapumhik doktiŋa hidi Hinale be Wapum naniiŋ u biyagoŋ.
13 Vocês me chamam de “Mestre” e de “Senhor” e têm razão, pois eu sou mesmo.
14 Nu hidi’walaŋ hinale tiŋa wapumhikdi kobuk kayohik youtetat, ala hidi hidebo undugoŋ kibikibi youtela hatiyaneeŋ.
14 Se eu, o Senhor e o Mestre, lavei os pés de vocês, então vocês devem lavar os pés uns dos outros.
15 Nu kudi i tilat i hidi hehititiŋenewe hatihatihik gineŋ wendigoŋ fek tihambune kaŋ titiŋdok yoŋa tilat.
15 Pois eu dei o exemplo para que vocês façam o que eu fiz.
16 Nu biyagoŋ hinek hanimbe nadineŋ. Tipilapilaye me adi wapumŋiŋ kalakapme mu tilak, be me mede moŋgo yaulak adi me mede nilak kalakapme mu tilak.
16 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: o empregado não é mais importante do que o patrão, e o mensageiro não é mais importante do que aquele que o enviou.
17 Kaŋ hidi mede u nadihinakaaŋ wondok tuwot keleeŋ hatineeŋ kaŋ nu habunadifo tibaat.
17 Já que vocês conhecem esta verdade, serão felizes se a praticarem.
18 “Nu hidi hogohogokdok mu yolat, nu adi me yehidane tugutdok hogok yolat, iŋgoŋ Youkudip Mededi indiŋ yolak u folooŋ mintawaak, ‘Me nanaŋe noŋgoŋ nayamut adi udaneeŋ mik tinambaak.’
18 — Não estou falando de vocês todos; eu conheço aqueles que escolhi. Pois tem de se cumprir o que as
19 Mede i timeŋ yolat ala folooŋ kougoŋ mintaune kaŋ nu Wapumdi agaŋ nadidakaleeŋ yogut u nadisukilitineeŋ.
19 Digo isso a vocês agora, antes que aconteça, para que, quando acontecer, vocês creiam que “
20 Nu biyagoŋ hinek hanimbe nadineŋ. Nebek niŋ adi hidi habudokooŋ momooŋ tihambaak, adi nutok maaŋ tinambaak, tiŋa me napmeune fogut adi maaŋ timimbaak.”
20 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem receber aquele que eu enviar estará também me recebendo; e quem me recebe recebe aquele que me enviou.
21 Unduŋ yeniŋa weleŋ maaneŋ nadiune tuwot mu tubune miŋgoŋ hinek indiŋ yeniŋguk, “Nu biyagoŋ hinek hanilat. Hidi’walaaniŋ me niŋdi nu memik heki kohohik foloŋ napmewek.”
21 Depois de dizer isso, Jesus ficou muito aflito e declarou abertamente aos discípulos:
22 Unduŋ yenimbune mihiŋiye adi boho tiŋa mede u neeŋdok yolak yoŋa nehi uŋgoŋ kikakika tigiŋ.
22 Então eles olharam uns para os outros, sem saber de quem ele estava falando.
23 Tiŋa mihiŋiŋ niŋ Jesu ne aditok mohinek nadimiluguk adi Jesu dut haŋgalaŋ ikumuk.
23 Ao lado de Jesus estava sentado um deles, a quem Jesus amava.
24 Doktiŋa Saimon Pita adi kohoŋdi welewele tiŋa niŋguk, “Nebekdok yolak u ninadikaweŋ.”
24 Simão Pedro fez um sinal para ele e disse: — Pergunte de quem o Mestre está falando.
25 Unduŋ nimbune mihiŋiŋ wendi uyeŋ ninadiguk, “Wapum, u neditok yolaŋ?”
25 Então aquele discípulo chegou mais perto de Jesus e perguntou: — Senhor, quem é ele?
26 Ninadiguk kaŋ Jesudibo niŋguk, “Belet ime kudut gineŋ kapmaaŋ mimbe nawek adikuyoŋ.”
26 — É aquele a quem vou dar um pedaço de pão passado no molho! — respondeu Jesus. Em seguida pegou um pedaço de pão, passou no molho e deu a Judas, filho de Simão Iscariotes.
27 Unduŋ tubune nai uŋaniŋgoŋ Sadaŋdi Judas fomimbune Jesudi niŋguk, “Nemek tibe nadilaŋ u pilap hinek tibeŋ.”
27 E assim que Judas recebeu o pão, Satanás entrou nele. Então Jesus disse a Judas:
28 Jesudi mede u yobune mihiŋiye noli noŋgoŋ ikiŋ adi mede u maŋgoŋde yoguk u nadidakale mu tigiŋ.
28 Nenhum dos que estavam à mesa entendeu por que Jesus disse isso.
29 Tiŋa mihiŋiye noli adi indiŋ nadigiŋ, Judas adi muneeŋnik kadokolak doktiŋa nanaŋe wooŋ tuwaaŋ buune hinamuni tiulodokodok be fiyewakahi yemdok nilak yoŋa nadigiŋ.
29 Como era Judas que tomava conta da bolsa do dinheiro, alguns pensaram que Jesus tinha mandado que ele comprasse alguma coisa para a festa ou desse alguma ajuda aos pobres.
30 Jesudi mede unduŋ nimbune Judas adi belet u tiŋa naaŋ foulune nai uŋaniŋgoŋ mambip tuguk.
30 Judas recebeu o pão e saiu logo. E era noite.
31 Judas fooŋ uluguk kaŋ Jesu adi mihiŋiye noli indiŋ yeniŋguk, “Me Kobumuŋ’walaŋ wougigitŋiŋ agaŋ mintawe tilak. Eŋ Bepaŋ’walaŋ wougigit u maaŋ titiŋŋiŋ gineŋ mintadakalewe tilak.
31 Quando Judas saiu, Jesus disse:
32 Me Kobumuŋ adi Bepaŋ’walaŋ wougigit tubuhautalak doktiŋa Bepaŋdibo Me Kobumuŋ’walaŋ wougigitŋiŋ undugoŋ tubuhautawaak. Nemek u nai mu kweheyelune pilap mintawaak.
32 E, se por meio dele a natureza gloriosa de Deus for revelada, então Deus revelará em si mesmo a natureza divina do Filho do Homem. E Deus fará isso agora mesmo.
33 “Mihineye, nu hidigut iŋoŋ yagigi mu hatibaat, kaŋ nolohi tineeŋ. Doktiŋa Judahi’walaŋ me wapuhi yeniŋgut undugoŋ kamiŋ hidibo hanimbit. Hidi nu waatneŋ uŋoŋ mu uneeŋ.
33 Meus filhos, não vou ficar com vocês por muito tempo. Vocês vão me procurar, mas eu digo agora o que já disse aos líderes judeus: vocês não podem ir para onde eu vou.
34 “Nu kamiŋ yodoko mede kobuli niŋ hanimbit. Nu hiditok uŋgoniŋ hinek nadilat undugoŋ hidi maaŋ nohiyedok uŋgoniŋ hinek nadiyemaneeŋ.
34 Eu lhes dou este novo mandamento: amem uns aos outros. Assim como eu os amei, amem também uns aos outros.
35 Hidi undugoŋ hinek tiŋa hatineeŋ kaŋ metam nolidi habunadiune hidi nu’walaŋ mihineye hinek tiluwaak.”
35 Se tiverem amor uns pelos outros, todos saberão que vocês são meus discípulos.
36 Unduŋ yenimbune Saimon Pitadibo niŋguk, “Wapum, du daŋ waaŋ ale?”
36 Simão Pedro perguntou a Jesus: — Senhor, para onde é que o senhor vai? Jesus respondeu:
37 Yobune Pitadibo kotigoŋ indiŋ niŋguk, “Wapum, nu adi dutok tiŋa kedem kumumbit nadilat, kaŋ du maŋgoŋde mu gehikelewit yo nanilaŋ?”
37 Pedro tornou a perguntar: — Senhor, por que eu não posso segui-lo agora? Eu estou pronto para morrer pelo senhor!
38 Unduŋ yobune Jesudibo niŋguk, “Du biyakube nutok tiŋa kumumbe yolaŋ? Biyagoŋ hinek ganimbe nadiweŋ. Pupup mu kutilune du nu mu nadinamulaŋ nai lufomkulitniŋ yobeŋ.”
38 — Está mesmo? — perguntou Jesus. — Pois eu afirmo a você que isto é verdade: antes que o galo cante, você dirá três vezes que não me conhece.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.