João 13

Bepaŋ'Walaŋ Folofolok Kobuli (NOP) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Aŋelodi Yabukiyondaaŋ Yalakapmeguk wendiniŋ hinamuni titiŋdok nai dulaune Jesu adi netok indiŋ nadiguk. Nu kwet i biŋa Baŋ’walaŋkade udaneŋ lowaatdok naine maaŋ agaŋ dulalak. Unduŋ nadiŋa weleŋdi hinek metamŋiye yabukahileeŋ uŋgoniŋ hinek nadiyemtauyeeŋ kumuŋguk.
1 Tar Nowaten ana Hiyuw nanamaim. Jesu so’ob i isan veya na kabom iti tafaram nihamiy naatu nan Tamah isan. Sabuw i nowan iti tafaramamaim tema’am isah i yabow men kafaita, naatu bounabo ana yabow yomanin ni’obaiyih nan na’asa’ub.
2 Timiŋ Jesu adi mihiŋiye dut nanaŋe ila nalune me kadakaniŋ adi Jesu bolik timiŋdok nadinadi u Saimon mihiŋiŋ Judas Kaliotniŋ, adi’walaŋ weleŋ gineŋ agaŋ kameguk.
2 Rabirab ana bay hibusuruf hi’aa’u, naatu demon ana not kakafin Judas Iscariot, Simon natun marasika ana notamaim yaru’uy Jesu baban eo rabin isan.
3 Kaŋ Jesu adi Beudi saŋiniŋ hogohogok miŋguk u agaŋ nadiguk, eŋ adi Bepaŋ’walaŋkade buguk ala kotigoŋ Bepaŋ’walaŋkade waak u maaŋ agaŋ nadiguk.
3 Jesu so’ob Tamah sawar etei i ana fair babanamaim ya, naatu i Godane na naatu God boun isan emamatabir maiye.
4 Unduŋ nadiŋa pilali dahidahi wahiniŋ u kwihikameeŋ kwaliukut tiŋa gadiŋiŋ gineŋ ibidokooŋ
4 Imih bay hi’aa wanawanan misir, ana faifuw tafan iyoun ma’am bosair, naatu biya rarouw bai naiwan fifin.
5 ime tiŋa maliŋ foloŋ ugolooŋ mihiŋiye kayohik youtela kwaliukut gadiŋiŋ gineŋ ibidokoguk woŋgoŋ tiŋa kayohik ukuyemguk.
5 I ufunamaim harew bai tew yan isuwei naatu busuruf ana bai’ufununayah ah souwen, naatu biya rarouw naiwanamaim fifin ma’am bai ah safamen.
6 Unduŋ titabuŋa Saimon Pita’walaŋ busuwaguk kaŋ Saimon Pitadi niŋguk, “Wapum, du nu aindiniŋ kayone youtetnambeŋdok tuwot moŋ.”
6 Jesu na Simon Peter biyan titit ana veya, Simon Jesu isan eo, “Regah ayu au inasouwimih?”
7 Unduŋ nimbune Jesudibo niŋguk, “Du nemek tilat i indidegoŋ mu nadidakalelaŋ, ala kougoŋ nadidakalewaaŋ.”
7 Jesu iyafut eo, “Ayu abisa boun asisinaf o boro men inaso’ob, baise boro ufibo inaso’ob.”
8 Nimbune Pitadibo yoguk, “Moŋ, du nu’walaŋ kayone mu youteleeŋ hinek yolat.”
8 Peter eo, “Aiyabin, ayu men abibasit au inasouwen.”
9 Unduŋ yobune Saimon Pitadibo yoguk, “Wapum, unduŋ yokaaŋ kayone hogok mu youteleŋ, kohone kine maaŋ youtetnambeŋ.”
9 Naatu Simon Peter iyafut eo, “Regah, Men au akisih, baise umou naatu ukwaru auman kwikifuwu.”
10 Yobune Jesudibo indiŋ niŋguk, “Nebek niŋ adi ime agaŋ gomdapmaaŋ mindaŋ kayoŋ hogok youtelune folooŋ hogohogok wanaŋ walandadapmalak. Doktiŋa hidi wanaŋ agaŋ walandadapmagiŋ. Iŋgoŋ hidi hogohogok walandadapmaŋ mu tigiŋ.”
10 Jesu iyafut eo, “Orot yait biyan tutufin ekifukif? I an akisinamo tanasouw, i biyan tutufin etei i gewasin. Naatu kwa etei i gewas, baise men etei gewasamih.”
11 (Jesu adi me neeŋdi memik kohohik foloŋ kamewaak u agaŋ nadiguk doktiŋa mede u yoguk.)
11 Jesu so’ob yait boro nayanuw, naatu anayabin iti isan i eo kwa etei i men gewas.
12 Jesu adi mihiŋiye’walaŋ kayohik youtedapmaaŋ dahidahiŋiŋ wahiniŋ u kotigoŋ tiŋa dahiŋa iitŋiŋ gineŋ fo ikuk. Fo ila mihiŋiye indiŋ yeniŋguk, “Hidi nu nemek tilat u mebi maaŋbe kaŋ nadidakaleiŋ?
12 Ah souwen sasawar ufunamaim, ana faifuw bosair yai inu’in bai iyoun naatu matabir maiye ana efan mara’iy. Jesu ibatiyih, “Kwa isa ayu abistan asisinafuban kwaso’ob?”
13 Nu hinale tiŋa wapumhik doktiŋa hidi Hinale be Wapum naniiŋ u biyagoŋ.
13 Kwa ayu isou “Bai’obaiyenayan naatu Regah kwarouw kwa’o’o, nati i gewasin maiyow. Anayabin i nati, Ayu i nati na’atube ama’am.
14 Nu hidi’walaŋ hinale tiŋa wapumhikdi kobuk kayohik youtetat, ala hidi hidebo undugoŋ kibikibi youtela hatiyaneeŋ.
14 Boun ayu kwa a Regah, a bai’obaiyenayan a souwen, kwa auman turanah ah kwanasouwen.
15 Nu kudi i tilat i hidi hehititiŋenewe hatihatihik gineŋ wendigoŋ fek tihambune kaŋ titiŋdok yoŋa tilat.
15 Ayu bai’obaiyen kwa isa asinaf, kwa isa iti boun asisinaf i na’atube kwanasinaf.
16 Nu biyagoŋ hinek hanimbe nadineŋ. Tipilapilaye me adi wapumŋiŋ kalakapme mu tilak, be me mede moŋgo yaulak adi me mede nilak kalakapme mu tilak.
16 Ayu turobe a tur ao’owen, akir orot i men ebi’ukwarin ana orot ukwarin isan, o tur abarayan i men orot baiyuninenayan na’atube.
17 Kaŋ hidi mede u nadihinakaaŋ wondok tuwot keleeŋ hatineeŋ kaŋ nu habunadifo tibaat.
17 Bounabo kwa sawar etei kwaso’ob, kwa iti kwanasisinaf na’at, kwa boro baigegewasin kwanab.
18 “Nu hidi hogohogokdok mu yolat, nu adi me yehidane tugutdok hogok yolat, iŋgoŋ Youkudip Mededi indiŋ yolak u folooŋ mintawaak, ‘Me nanaŋe noŋgoŋ nayamut adi udaneeŋ mik tinambaak.’
18 “Ayu men kwa etei isa ao’omih; ayu iyab arurubiniyih i aso’ob. Baise iti i mi’itube Buk Atamaninamaim hikikirum i tan titurobe. ‘Yait ayu airi rafiy afafaram, i koun ayu itu.’
19 Mede i timeŋ yolat ala folooŋ kougoŋ mintaune kaŋ nu Wapumdi agaŋ nadidakaleeŋ yogut u nadisukilitineeŋ.
19 “Ayu bounaika a tur a’o’owenabo namatar, saise anamaramaim abistan namamatar kwa boro kwanitumatum Ayu i Yait?
20 Nu biyagoŋ hinek hanimbe nadineŋ. Nebek niŋ adi hidi habudokooŋ momooŋ tihambaak, adi nutok maaŋ tinambaak, tiŋa me napmeune fogut adi maaŋ timimbaak.”
20 Turobe a tur ao’owen, yait ayu aiyun en ebaib, nati i Ayu ebubuwu; naatu yait Ayu ebubuwu, nati i yait Ayu iyunu anan i ebaib.”
21 Unduŋ yeniŋa weleŋ maaneŋ nadiune tuwot mu tubune miŋgoŋ hinek indiŋ yeniŋguk, “Nu biyagoŋ hinek hanilat. Hidi’walaaniŋ me niŋdi nu memik heki kohohik foloŋ napmewek.”
21 Jesu iti tur eo’o ufunamaim, dogoron yababan awan karatan naatu eorereb, Turobe kwa a tur ao’owen, kwa wanawanamaim orot ta ayu boro babu nao.
22 Unduŋ yenimbune mihiŋiye adi boho tiŋa mede u neeŋdok yolak yoŋa nehi uŋgoŋ kikakika tigiŋ.
22 Ana bai’ufununayah taiyuwih hima hinubunibun, hai kasiy ra’at yait isan eo’o.
23 Tiŋa mihiŋiŋ niŋ Jesu ne aditok mohinek nadimiluguk adi Jesu dut haŋgalaŋ ikumuk.
23 Jesu ana bai’ufnunenayan orot ta i biyabuw, sisibinamaim ma’am.
24 Doktiŋa Saimon Pita adi kohoŋdi welewele tiŋa niŋguk, “Nebekdok yolak u ninadikaweŋ.”
24 Simon Peter isan itarasib eo, “Kwaibatiy, ait isan eo’o.”
25 Unduŋ nimbune mihiŋiŋ wendi uyeŋ ninadiguk, “Wapum, u neditok yolaŋ?”
25 Naatu Bai’ufununayan na fufufur Jesu sisibinika tit naatu ibatiy, “Regah yaita?”
26 Ninadiguk kaŋ Jesudibo niŋguk, “Belet ime kudut gineŋ kapmaaŋ mimbe nawek adikuyoŋ.”
26 Jesu iyafutih eo, “Ayu rafiy anab tew yan anabutu’ub anabitin i orotoban nati.” Anamaramaim rafiy butu’ub, Judas Iscariot, Simon natun itin.
27 Unduŋ tubune nai uŋaniŋgoŋ Sadaŋdi Judas fomimbune Jesudi niŋguk, “Nemek tibe nadilaŋ u pilap hinek tibeŋ.”
27 Judas rafiy baib ana mar Satan marta’imon dogoron wanawanan run.
28 Jesudi mede u yobune mihiŋiye noli noŋgoŋ ikiŋ adi mede u maŋgoŋde yoguk u nadidakale mu tigiŋ.
28 Baise bay hi’aa wanawanan Jesu tur abistan i isan eo’o men yait ta naniyan bai.
29 Tiŋa mihiŋiye noli adi indiŋ nadigiŋ, Judas adi muneeŋnik kadokolak doktiŋa nanaŋe wooŋ tuwaaŋ buune hinamuni tiulodokodok be fiyewakahi yemdok nilak yoŋa nadigiŋ.
29 Nati ana veya Judas i kabay kakaif, imih Jesu iti tur eo’o i hinot na bay tobon bow na hiyuw isan, o sabuw aurih sawar meyemeye bow na baitih hirouw.
30 Jesudi mede unduŋ nimbune Judas adi belet u tiŋa naaŋ foulune nai uŋaniŋgoŋ mambip tuguk.
30 Nati gugumin wanawanan. Judas faraw bai eani’aan ana veya, i misir ufun tit.
31 Judas fooŋ uluguk kaŋ Jesu adi mihiŋiye noli indiŋ yeniŋguk, “Me Kobumuŋ’walaŋ wougigitŋiŋ agaŋ mintawe tilak. Eŋ Bepaŋ’walaŋ wougigit u maaŋ titiŋŋiŋ gineŋ mintadakalewe tilak.
31 Judas ufun titit anamaramaim, Jesu eo, “Sabuw bounabo Orot Natun ana aiwob nab nibirerereb hina’itin. Naatu Jesu wanawananamaim God ana fair natit sabuw hina’itin.
32 Me Kobumuŋ adi Bepaŋ’walaŋ wougigit tubuhautalak doktiŋa Bepaŋdibo Me Kobumuŋ’walaŋ wougigitŋiŋ undugoŋ tubuhautawaak. Nemek u nai mu kweheyelune pilap mintawaak.
32 Naatu God ana fair i wanawananamaim nabirerereb na’at, naatu God taiyuwin Orot Natun biyanamaim boro ana fair saise’ewat niwa’an nirerereb. God Natun akisinamo wanawananamaim boro nifai nabora’ara’ah naatu boro mar ta’imonamo.
33 “Mihineye, nu hidigut iŋoŋ yagigi mu hatibaat, kaŋ nolohi tineeŋ. Doktiŋa Judahi’walaŋ me wapuhi yeniŋgut undugoŋ kamiŋ hidibo hanimbit. Hidi nu waatneŋ uŋoŋ mu uneeŋ.
33 “Natunatu, Ayu boro men manin bairit tanama. Mi’itube Jew sabuw hai tur ao’owen na’atube kwa boun a tur ao’owen. Kwa boro ayu kwananuwuhu. Ayu efan menamaim anan, kwa men karam kwanan.”
34 “Nu kamiŋ yodoko mede kobuli niŋ hanimbit. Nu hiditok uŋgoniŋ hinek nadilat undugoŋ hidi maaŋ nohiyedok uŋgoniŋ hinek nadiyemaneeŋ.
34 “Obaiyunen tur boubun kwa abit. Turanah kwaniyabuwih. Ayu kwa abiyabuw na’atube, turanah bairi kwaniyabowbonen.
35 Hidi undugoŋ hinek tiŋa hatineeŋ kaŋ metam nolidi habunadiune hidi nu’walaŋ mihineye hinek tiluwaak.”
35 Kwa turanah bairi kwanabiyabowbonen na’at, sabuw etei boro hinaso’ob kwa i ayu au bai’ufununayah.”
36 Unduŋ yenimbune Saimon Pitadibo niŋguk, “Wapum, du daŋ waaŋ ale?”
36 Simon Peter Jesu ibatiy, “Regah, o menika kwenan?”
37 Yobune Pitadibo kotigoŋ indiŋ niŋguk, “Wapum, nu adi dutok tiŋa kedem kumumbit nadilat, kaŋ du maŋgoŋde mu gehikelewit yo nanilaŋ?”
37 Peter ibat “Regah, aisimamih boun men ani’ufnuni? Ayu au yawas boro o isa anaya’ra’iy.”
38 Unduŋ yobune Jesudibo niŋguk, “Du biyakube nutok tiŋa kumumbe yolaŋ? Biyagoŋ hinek ganimbe nadiweŋ. Pupup mu kutilune du nu mu nadinamulaŋ nai lufomkulitniŋ yobeŋ.”
38 Naatu Jesu iya’afut eo, “O anababatun ibogaigiwas ayu isou a yawas inayara’iy? Turobe a tur ao’owen, kokorere o’e nanamaim, o boro mar tounu inao inayoubu, ayu orot nati men aso’ob.”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.